Teletorni sulgemise juhtum: tõmbame kultuurile vee peale
august 29, 2007 at 6:57 p.l. 15 kommentaari
Hommikune Päevaleht kurtis, et turistid ei taha enam Eestis käia, sest neil on siin igav ja pole nagu ühtki just neile mõeldud atraktiivset kohta.
Õhtul kirjutab seesama leht, et Tallinna teletorn suletakse külastajatele.
No mida, mida, mida?
Teletorn võiks ju nimelt olla koht, kus turistil põnev oleks.
Mitte ainult, et ilus ehitis ja kena kõrgelt linna panoraami kaeda. Seda ka. Aga torni ümber saaks ehitada legendi missuguse.
Kuidas ta olümpiamängudeks ehitati. Mida see toona tähendas. Kuidas teda 1991. aasta augustis heroiliselt kaitsma mindi.
Selles tornis, selles loos saaks kokku see natuke õõvastav, salapärane ja jabur nõukogude eluolu ja meie oma rahvuslik eneseteadvus, meelekindlus, vabadusiha.
See hoone peaks olema külalistele väga lahti. See peaks sisaldama igati tasemel näitust 1991. aasta augustisündmustest. Fotosid, filmijuppe, mälestusi. Neid peaks ju olema. Ja asjakohast kraami peaks saama kaasa osta. Raagi „August 1991“ peaks küll näiteks saadaval olema.
Ja miks ka mitte paralleelselt ekspositsioon sellest, kuidas me enesele televisiooni saime ja mida see üldse tähendas. Teletorn siiski.
Kusjuures, sama palju kui turistidele, peaks see koht olema oluline meile endale, kui me millestki oma aja-ja kultuuriloos üldse peame.
Aga meie paneme teletorni kinni ja asi mutt.
Ma saan aru, et Levirat ei huvita. Aga riiki, linnavalitsust, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, turismiametit? No kedagigi?
Äkki oleks siinkohal aeg appi minna ja lahendusi leida?
Ja Päästeamet on ka hea. Muidugi, nad peavad oma tööd tegema ja tagama, et inimestel seal ohutu oleks. Ega Ostankinot ei ole vaja teha.
Aga ehk oleks seekord natuke enam kui lihtsalt ametnikud? Äkki, selmet teha vaid ettekirjutusi, aitaks mõelda ja lahendusi leida? Ohtusnõudeid peaks ju saama parandada, kui vaid…
…jah, kui vaid keegigi tahaks. Aga ei taha vist.
Ausalt, mõnikord ma mõtlen, et Eesti võiks ikkagi olla üks nõme Venemaa provints. Sest et me tegelikult ei armasta oma ajalugu, kultuuri ega väärtusi mitte halli tuhkagi. Neid on meile vaja vaid siis, kui saab vaenlasele vastanduda. Niipea kui kurja härra jalg tagumikust ära võtta, oleme me valmis kõik maha lõhkuma.
Ongi nii või?
PS Teletorni sulgemise uudis Postimehelt ka.
Entry filed under: sotsiaalne närv.
15 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Nirti | august 29, 2007, 9:35 p.l.
Lugesin just sajandat korda Kivirähu “Rehepappi” ja seal katk urises, et miks meiesugustele elu vaja, kõik, mida me teha oskame, on lasta krattidel varandust kokku tassida ning selle varanduse me kaevame kas maa sisse või lakume kõrtsis maha või siis sööme enda igipaisuvatesse laiadesse vatsadesse.
Ja nii ongi. Teletorni ei saa panna kirstu ja maa sisse kaevata nagu raha või kulda panka panna…. Süüa juua ka ei kannata.
Ühesõnaga pask.
Eksole?
2.
kukupai | august 30, 2007, 12:15 e.l.
No jama missugune, me just pidasime plaani järgmisel aastal seal üht üritust korraldada. See oleks ideaalne koht muidu ka turistidelt raha kättesaamiseks. Aga uudise põhjal küsiks – millal siis Oleviste või Raekoja torni kallale minnakse? Need ju ka euronõuetele ei vasta ammu enam.
3.
ants | august 30, 2007, 2:04 e.l.
Oh, Katikene! Küll Sa neid hädasid siin Eestimaal ikka leiad 🙂
4.
Kati | august 30, 2007, 7:41 e.l.
Nirti,
päris tabav 🙂
ants,
ma ei saa, kui aus olla, su irooniast (on see ikka iroonia?) hästi aru.
esiteks ma nagu ei leia siin Eestimaal koguaeg sugugi mingeid hädasid. olen siinsamas blogiski öelnud, et põhimõtteliselt on meil täitsa ok riik. kui sulle vastupidi tundub, siis ehk näitad mulle, millal ma viimati neid hädasid leidsin?
samas, see et asjad on pmst ok, ei tähenda ju, et ei saaks olla miksit paremini või ka, et miski poleks viltu, või kuidas?
ja teiseks, sina ise ju esined igalpool ikka kõvasti Eesti kultuuri eest seisjana. ja nüüd korraga polegi üks kultuuriväärtus väärtus ja ongi paras ta omaette nurga taha kopitama jätta? mis on siis see, mis sulle siin korda läheb?
oleksin tänulik, kui seda selgitaksid. ausalt, otsekoheselt ja keerutamata, nagu sa ju ise ikka teisteltki ootad.
5.
ants | august 30, 2007, 9:22 e.l.
Kati!
1. Ma ei arva, et selline asi nagu üks teletorn oleks teab mis eriline just KULTUURIväärtus. Tselluloosivabrik oli tegelikult ju ka omamoodi (see ei ole iroonia).
2. Legendi suhtes 1991a sündmistest olen Sinuga 100% päri. Leia toetajad, võtke asi kätte mismoodi. teha.
3. Muidugi on ülevalt kena vaade, aga kui palju seda nüüd lausa turistide mekaks pidada …?
Jääd jutuga rahule?
6.
Kati | august 30, 2007, 9:49 e.l.
ants
jah, jäin, konkreetsuse osas. aitäh.
mõttega nii mitmeski punktis küll mitte.
1. eks ta ikka on küll kultuuriväärtus. selle ehitamisestki teavad veel mõned legende rääkida. pealegi kõlbavad teletornid mujalgi maailmas inimestele näidata. miks mitte siin?
2. turistide mekaks saaks ta teha, ma arvan. sellest ma eelpool rääkisingi.
3. mina ei ole spetsialiseerunud ei kinnisvara arendamisele ega muuseumite rajamisele, isegi turismile mitte. seega on väga ebarealistlik, et mina läheksin teletorni üles ehitama. mul ei oel algkapitali, mul ei ole vastavaid sidemeid, mul ei ole kindlasti renamikke erialaseid oskusi.
see ei tähenda, et ma ei tohiks sel teemal midagi arvata, või et poleks neid, kes saaksid seda teha. kui aga keegi hakkaks teletorni ohutusnõuete parandamiseks raha küsima, siis vabalt annaksin.
ja ma ei ole sugugi nõus, et midagi tohib kobiseda ainult siis, kui ise lähed ja kui superman asja ära päästad. ma ei tea, kas sina oled Eestis alati kõigega rahul. pensionitega? arstiabiga? ühistranspordiga? ja kui sa ntx millegagi pole, siis miks sa seda asja ümber ei tee?
7.
ants | august 30, 2007, 10:22 e.l.
Katikene! Oh hoidku küll Sind 🙂
8.
Kati | august 30, 2007, 10:28 e.l.
eee …ei saa enam midagi aru.
andeks, mul täna vihamse ilma pikk juhe vist.
9.
Tatsutahime | august 30, 2007, 10:56 e.l.
Minu arvates on teletorn jälle mõnes mõttes selline “uus asi”, mille kohta meie ei ole adekvaatsed ütlema, kas tegemist on kultuuriväärtuse või ajalooga. Sest meil võib olla liiga palju segavaid emotsioone. Nagu enamiku NSVL-i ajal ehitatu suhtes. Seega meil on kohustus neid alles hoida seni, kuni kasvab põlvkond, kes on võimeline adekvaatselt ütlema, kas tegemist on kultuuriväärtusega või mitte.
Ah alleshoidmine on kallis? Aga äkki mõtleks, kuidas saaks olukorra muuta niisuguseks, et see konkreetne asi vähemalt natukenegi siis sisse tooks? Näiteks turistidele eksponeerides. Katil on õigus, seda torni saaks turismiatraktsioonina kasutada, järelikult üks tilluke investeering ohutusse ja pikas perspektiivis tasub asi ära. Jah, viie aastaga arvatavasti kasumit ei too, küll aga on asi viiekümne aasta pärast sellises korras, et meie järeltulijad oskavad ütelda, kas on tegemist kultuuriväärtuse ja ajaloolise mälestusmärgiga või mitte.
10.
Kati | august 30, 2007, 11:01 e.l.
õnneks küll ei taheta teda maha lammutada. tehnilise saatekeskusena ta ikka jääks.
pealegi, midagi toob ta vist sisse ka. seal ju on praegu vaateplatvorm ja restoran. ja ma saan aru, et resto omad tahaks kangesti edasi tegutseda. lihtsalt, nemad pole ju hoone valdajad ja ei saa ega ehk ka jaksa seal midagi juurde ja ümber ehitada, ja valdajaid ei huvita, sest antennimajanduse kõrval on muu raha kökimöki.
igatahes on eriti nõme panna asi kinni ja tõrjuda kultuuripildilt lihtsalt seepärast, et ei suudeta mingit ohutusasja korda saada.
11. turismist ja kultuurist « paralleelmaailm | august 30, 2007, 1:25 p.l.
[…] 30, 2007 at 16:25 · Filed under majanduslik, heietuslik, sotsiaalne, kultuurne, poliitiline kati kirjutab suht emotsionaalselt teletorni sulgemisest, tuues seda üheks näiteks, kuidas me ei oska […]
12.
Oudekki | august 30, 2007, 1:40 p.l.
Maha lammutada jah ei taheta, seda ma tean.
Aga Linnaleht tsiteerib teletorni direktor Pritsi: “Leviral on kasulikum, kui see kinni läheb. Põhitulu tuleb ju antennide üürimisest. Neid üldse ei huvita. Siiamaani ei ole huvitanud kedagi, ei Tallinna linna ega riiki”.
Ja tegelikult on probleem ainult selles, et ettekirjutus nõuab lisatreppi, sest teletornis puudub praegu evakuatsioonitee. Raisk ma ütlen. Tüüpiline näide sellest, kui arvatakse, et turg reguleerib kõike. Ei reguleeri, nagu näha juuresolevalt pildilt. Kuulge, sinna torni on ikka vaja minna, töölistelgi, juba selle pärast võiks evakuatsioonitee olla, ma arvan, et teletorni haldajal ei tohiks siin üldse olla valikut 😛
Kui Levira ei taha seda kohvikut hallata, siis võiks seda teha ju keegi teine. Mõni muu firma, riik või linn. Ja siis vaataks, kuidas selle kasumlikkusega on.
13.
Larko | august 30, 2007, 5:14 p.l.
Mina oleksin nõus tooma teletornisse nii umbes 50 inimesega turistigruppe üks kord nädalas. Arvutage ise ära kui palju nad Tallinna ettevõtlusele raha maha jätaksid!
Nirti, millegipärast on mul ka Rehepapp arvuti kõrval. Võib-olla ei saagi me ajaloost ilma Kivirähuta aru. 😉
14.
tibutriin | august 31, 2007, 9:30 e.l.
minu meelest on üks põhjus, miks teletorn seni ei ole kohalike seas magnetiks kujunenud, see, et ülespääsemiseks tuleb – minu teada – osta 50kroonine pilet. kui üleval oleks hea restoran – olgu või kõik toidud kallimad, aga eraldi sissepääsutasu olemata -, siis käiks seal ehk isegi tihti. reede õhtu puhul söömas vms. ja kindlasti oleks koht ka turistide seas populaarsem… ehkki neid see sissepääsutasu ilmselt ei heiduta.
15.
Nirti | september 1, 2007, 1:07 p.l.
Kivirähk ei räägi ajaloost, vaid olevikust.