Suhted, tõde, reeglid virtuaalis ja reaalis. Jagaks kogemusi?
august 31, 2007 at 7:49 e.l. 8 kommentaari
Moodne tehnika tekitab inimeste vahele kummalisi suhteid. Selliseid, millest ei tea, kui palju neis on tõde kui palju näitemängu.
Me kooserdame foorumites, jututubades, blogiilmas. Ja suhtleme ilmselt aina enam inimestega, keda me tegelikult kunagi näinud pole. Enamgi veel, kellest me ei tea midagi muud, kui see, mida ta klaviatuuril klõbistades endast teada annab.
See võib olla tõde, puhas siiras elu. Aga see võib olla ka rollimäng. Kas Hundioru Nirti on päriselt radikaalne noortibi? Kas Daki on ikka bipolaarne? Kas Marta ja Potsu on Marta ja Potsu või kirjutab nende blogi igavlev Rakvere pesnionär? Kui punane on Punane Hanrahan? Ja kes, kurat, üldse on see Kati alias Väike nõid ja mis tema jutust on tõde või vale? Jne, jne, jne.
On inimesi, kes väidavad, et kogu netielu ongi üks suur mäng. Et seda ei saa üldse tõsiselt võtta. Need, kes virtuaalis oma pärismina kriipsugi paljastavad, olevat lollid või fantaasiavaesed. Ja seetõttu ei kehti netis ka päriselu ja pärissuhtlemise mängureeglid. Et virtuaalis on lubatud ükskõik millised käigud, sest seda ei saa tõsiselt võtta.
Ja on teised, kes ütlevad, et olgu või mäng, mängijad on ikka inimesed ja nende vahel arenevad reaalsed suhted, sõltumata võetud rollidest. Ja et elul läbi helendava ekraani polegi vahet eluga, mis käib ekraaniväliselt.
Esimesed kasutavad netielu selleks, et tegelda omamoodi psühhodraamaga, mängida neid, kes nad pole, ega avalikusta oma reaalisikut kunagi. Teised (vist) kasutavad virtuaalelu pigem reaalsete inimestega tutvumiseks.
Aga millised on teie kogemused ja arvamused päris- ja virtuaalelu suhetest ja reeglitest? Tulge, jagage neid meiega täna õhtul virtuaalses söömaklubis. Klubilistega saab liituda ajavahemikus 17.00 – 20.00. Liitumiseks tule siia.
Vajalikku eelinfot on Larko juures.
Eelmise sööma-ja jutuklubi ürituse lühikokkuvõte on siin.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta), mõte kiusab.
8 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
1.
Nirti | august 31, 2007, 10:22 e.l.
Ma põlgan sügavalt sõnu radikaalne ja noor.
2.
Ivar Sild | august 31, 2007, 2:57 p.l.
Ilus ja tore puha, aga ei leia teid kuidagi sealt skypechatist. Mis nime all te olete… söömaklubi ei anna tulemusi
3.
Kati | august 31, 2007, 3:04 p.l.
ole hea, saada skype sõnum kasutajale unclelarko
4.
Kati | august 31, 2007, 3:19 p.l.
Nirti, sry, ei tahtnud jälestusreaktsiooni esile kutsuda.
5.
Wild | august 31, 2007, 3:56 p.l.
Pärismina ja keegi teine?!
Ka selle “kellegi teise” mõtted ja sõnad, mis saavad kirja pandud, pärinevad pärismina mõttevaramust, nii et tegemist on siiski ühe tahuga reaalse inimese reaalsest olemusest, isegi kui see igapäeva elus on mingi varjatum külg.
6.
e. | august 31, 2007, 6:08 p.l.
neetud, oleks ma varem teadnud… sel teemal oleks küll vestelda tahtnud 😦
7.
Nirti | august 31, 2007, 7:15 p.l.
Pole viga, see oli naerusädemega kirjutatud.
Aga naeratades näidatakse enim hambaid.
Kord kirjutan sellest, kui tuju piisavalt nullis.
8.
Punane Hanrahan | august 31, 2007, 8:33 p.l.
Loodetavasti seda ei juhtu.
Mitte seepärast, et ma sinu sõnu kardaks (tegelikult natuke kardan ka, sa oled paar korda nii valusalt öelnud, et ma olen juba antidepressantide järele haaranud – aga ma usun, et ilmselt ei mõelnud sa nüüd päris nii halvasti). Aga sellepärast, et ega ju pole vaja, et tuju nullis oleks. Ise kliinilist depressiooni põdenuna olen sügavalt kaastundlik ja mures kõigi teiste (tuttavate ja vähemtuttavate) pärast, kes kas depressiooni või lihtsalt muidu sügava meeleolulangusega hädas on.
Aga kui juhtub, siis muidugi kirjuta. Kui suudad veel. See on hea, kui sellisel hetkel suudab veel mingigi osa kogu jamast endast välja kirjutada. Kuigi, olen lugenud ka selliseid psühholooge, kelle väitel igasugune kirjutamine süvendab depressiooninähte ja kurvameelsust. Saa sa siis nüüd aru?:(