Naiste vandenõu ja edetabelivaev

Tundub, et mingi naiste vandenõu on alanud. Vähemalt blogimaailmas, sest on märke naisblogijate koondumisest, salajasest silmategemisest. Täpsemalt siiski üksteisele tunnustuse jagamisest.  

Mina sain rokitüdruku sildi Leelt ja, mis salata, tunnustuse üle on ikka hea meel. Seega, `täh, Lee. 

Aga nüüd on mul au ja kohustus seda kuue blogiva emandaga jagada, nõnda, et viis saaksid kiita sisu ja üks piltide eest.  

Vaat see on hullupööra raske. Mitte seepärast, et ma kedagi kiita ei tahaks, vaid seepärast, et ma ei oska kunagi mingeid edetabeleid või lemmikute nimekirju koostada. Kui mult küsitakse lemmikraamatut või lemmikkunstnikku või lemmiklaulu, siis ma teen nutuselt: “Möh?”, sest neid, mis mulle meeldivad, mis mind puudutanud, ärritanud, liigutanud, mõtlema pannud, lihtsalt esteetilist elamust pakkunud, on nii palju, et nad kuidagi kuhugi toppi või listi ei mahu.  

Eks sama nüüd blogide ja blogijategagi. 

Teisest küljest, avastasin, et blogijaid naisi, keda ma nii pidevalt jälgin, et üldse kuidagi liigitada-arvustada usaldan, on tegelikult vähe. Igatahes vähem kui mehi. Huvitav, miks? Kas ma olen salajane kapišovinist või mis? 

Ja siis veel, et paljud neist on kuidagi mu sõbrad-tuttavad, aga neid on nagu imelik siinkohal avalikult kiita, eksole. Hakkab kuidagi nii maitsma, et mina sulle, sina mulle ja elagu kogu maailma onupojad.  

Igatahes sain ma nüüd, peale pikka piinlemist, sellise nimekirja: 

Karikate emand – ilusate lüüriliste ja soojade mõtiskluste eest.

Hundioru Nirti – julgete mõttekäikude ja mahlakalt kaasakiskuva keelepruugi eest. 

Wildik – mõnusa väljapeetud valveküüniku rolli eest, mille tagant küll vahepeal ka natuke vähem küüsi paistab, aga anname andeks. (: 

Ingrid – kiirabiblogi eest, mis on kahtlemata üks kasulik koht, mida meil kõigil võib kunagi vaja minna.  

Sirje – selle eest, et poliitikuna inimlikku ja lobedalt loetavat blogi peab. Selliseid ehedalt kirjutavaid poliitikuid on meil üldse vähe ja naispoliitikuid ma nende hulgas ei teagi peale Sirje olevat. Nii et ta peaks peaaegu haruldusena looduskaitse alla võtma. Seepärast otsustasin siinkohal ka erandlikult ära unustada, et Sirje ikkagi käib kategooriasse sõbrad-tuttavad.  

Ja fotode eest – Karen Jagodini elevandiluutorn. Kusjuures, Karenist ma ei mäleta, kas me peaksime üksteist EKA ajast mäletama. Seega, oletame, et pole tuttav.

Igatahes, olge kiidetud ja andke kuuele auväärsele naisblogijale edasi ja ikka nii, et viis teksti ja üks fotode eest.  

PS Tegelikult ikkagi ei tohi selliseid toppe teha, sest kõik on hea, mis on hea. Ja mul on juba süümekad, et miks ma ei valinud ka teda, teda, teda ja teda. Kas saaks, et ma lihtsalt ei oskaks kuueni lugeda?