Feministi mees ei ole jobu

Ometi üks pöörane naisterahvas, kes julgeb ennast avalikult feministiks nimetada. Ma juba arvasin, et olen netis ainuke valvefeminist ja muidu imelik, kes ei oska iga oma klassikaliselt vähemnaiseliku avalduse otsa öelda: „Ega ma feminist ei ole muidu…“

Aga, olles vaadanud ka kukupai sissekande kommentaare, tahaks kangesti lisada, et mind ajab natukene palju turri seisukoht, et feministi mees on igal juhul jobu. Noh, et ega naine siis muidu millekski nii jubedaks ei lähe, kui peab ikka mageda mehe otsa sattunud olema, kes midagi ei oska ega tee.

Ma pigem arvan vastupidi. Nimelt, et üks korralik feministimees (selline, kellega aastaid koos elada, mitte paar ööd magada) on nimelt tark ja hakkaja. Selline, kellele saab selgelt silma vaadata ja tunda, et me oleme tõesti võrdsed. Sotsiaalselt, vaimuannetelt, vabaduse poolest.

Jumala eest, ma ei kujuta ette, et ma peaks meest nunnutama ja ninnutama ja emmetama. Riided selga ostma, töö ära tegema ja õlleraha päälekauba andma.

Aga ma ei kujuta ka ette, et mind peaks ninnutama ja nunnutama, elu läbi kätel kandma või kuldpuuris hoidma.

Võib ju olla, et mul on miski, mida saaks vennakompleksiks nimetada. Ses mõttes, et ma otsin elu läbi venda, keda mul pole olnud. Venda, kellega koos puude otsa ronida.

Aga ma tõesti tahan, et ma ei elaks mingi mehega koos, sest tema ei saa muidu hakkama, või siis mina ei saa muidu hakkama. Vaid et me tahaks teineteisega koos olla, sest nii on lihtsalt põnev ja mõnus ja armas.

Tahan sihukest vanameest, kellega õlg õla kõrval elust läbi kõmpida. Sõpra ja seltsimeest, kellega iga kell luurele minna, noh.

Ups! Mul nagu on ka sihuke majapidamises. (:

Sirje sünnipäeval ei söödudki lapsi

Niisiis, olnud kord (täpsemalt eile) Sirje sünnipäev.  

Selle käigus tehti järgmisi asju:

·         Lauldi sünnipäevalapsele valjusti internatsionaali. See tekitas seltskonnas elava arutelu, et kui poisslaps  tuleks akna alla vikerkaarelipuga ja laulaks tüdruklapsele serenaadiks sedasama internatsionaali, siis kui ruttu tema vastu soojemad tunded sigiksid; Enamuse naiste arvamus – ruttu, sest see oleks nii nunnu. Aga Baumann arvas seepeale hoopis, et vanasti käisid need asjad kuidagi lihtsamalt ja vähemromantiliselt;

·         Arutleti, kas narkootikumide populaarsus tuleb sellest, et naisi ja viina saab liiga lihtsalt;

·         Mängiti Eesti mälumängu, kus vastasvõistkonnal olid alati liiga lihtsas küsimused. Lisaks selgus, et Sirje teab liiga palju ämblikest;

·         Kallati ümber üks kakao. OK, mina kallasin, sest ma ei oska kakaoga trepist ronida ehk nagu Oudekki viisakalt väljendus, ma ei ole ettekandja;

·         Kingiti Sirjele massiliselt kohvi, las joob end käsnaks;

·         Lobiseti välja, mida tahtis Sirje autos, kui ta meie sünnalt koju läks. Aga mis see oli, me siinkohal ei ütle.

·         Mingit asjalikku juttu aeti ka, aga seda pole sünnis sünnipäevadest mäletada, vist (:

Ei tehtud järgmisi asju:

·         Ei söödud väikesi lapsi. Üllatus, üllatus, sest kommunistid ju söövad. OK Sirje ütleb küll, et pole mingi kommunist, aga keda see Eestis ikka huvitab;

·         Ei alustatud maailmarevolutsiooniga;

·         Ei korraldatud küsitlust, kas nn parempoolsed peaksid meid mõrvama a) gaasiga, b)kuuliga, c) hiljem;

·         Ei reageeritud mänguhoos Sirje mõistlikele küsimustele, mis peale Sirje mossitas (nummilt);

·         Ei klatšitud neid, keda polnud, sest kõik, keda klatšida, olid lihtsalt kohal. 

Igatahes, hoolimata käesoleva sissekande poliitiliselt ebakorrektsest toonist, oli väga mõnus sünnipäev.  

Aitäh ja kalli, Sirje! 

PS Ma olen varemalt sattunud pittu kas koos oma vanamehe või tema ekspruudiga, aga mitte kunagi nii vanamehe kui ekspruudiga. Mis on Eesti suguse külakese puhul jumalast kummaline. Nüüd siis olin ometi ka mõlemaga koos pidupeal. Ja lahe oli näha, et ekspruut jätkuvalt armas inimene on. (:

PPS Kuidas saab olla, et Baumannist, kes on lihtsalt ja konkreetselt elav legend, ei ole Vikipeedias artiklit? Ma praegu just avastasin, et netu. Aga teisest küljest, äkki ta on nii ELAV (absoluutselt ja suurte tähtedega), et olekski nagu kuidagi vale ta kuhugi kirjaridadesse tolmuma panna.