Archive for september 18, 2007

Potsu, sa saad sellega kolm korda mööda pead. Aga see võib hea olla.

Potsu näikse provotseerivat miskit järjekordset vasak-parem “kaklust”. (:  

Ma vist klassifitseerun blogivasakpoolseks küll, aga, ausalt öelda, ei viitsi praegu mingit poliitsõda pidada. Sestap, tohib ma kõnelen hoopis nõiamoorina?  

Tõsiselt sedakorda. Nimelt, wiccas, ses minu religioonis, on käibel arvamus:  

“Ever mind the Rule of Three, three times what thou givest returns to thee, this lesson well, thou must learn, thee only gets what thou dost earn.” 

Maakeeli ja lühidalt, kõik, mida sa teed, tuleb sulle kolmekordselt tagasi. Või veel maakeelsemalt, nagu kuts külale, nii küla kutsale.

Loomulikult ma ei usu, et see käib sedasi otseselt, et ütled naabrile, mingu ta persse ja siis lähed ise kolm korda järjest. Aga see töötab nõnda, et maailm vaieldamatult muutub selliseks nagu me ta kujundame. 

See toimib väga hästi isiklikul tasandil. Kui keegi on viril, õel, tige, mossis, hammustav, siis on varsti teised tema ümber ka samasugused ja hullemadki, sest see lihtsalt võimendub. Samamoodi nakkab ja võimendub lahkus, soojus, hoolimine jms.

Ühiskonna tasandil on see minu meelest veel enam nii. Me võime valida, kas me ehitame endale maailma, kus kõik krabavad kõike, küüned enda poole, ja kes parasjagu elada ei jaksa sureb ära. Aga me võime ehitada ka sellise maailma, kus me teeme koostööd ja jagame mingeid asju mõistlikult, nii, et võimalikult paljud jäävad ellu.  

Kellele see viimane maailm hea on? Ma usun, et meile kõigile. Miks? Aga sellepärast, et enamik meist ilmselt ei suuda olla elu läbi kõige kõige kõige tugevamad. Me oleme vahel haiged, me jääme vanaks, meiega juhtub teinekord õnnetusi, tuleb ette madalseisese. Ja miks mitte hoolitseda praegu, kui me oleme noored ja terved ja tugevad selle eest, et hetkel, kui me enam ei ole, oleks meil ikka eluvõimalus? 

Muidugi, me võime ka sellise küüned näkku ja makku ideoloogiaga maailma ehitada, aga siis peame me olema valmis õnnetul hetkel näoli porri kukkuma ja vaatama, kuidas seesama meie enda loodud maailm meist üle ja siis tagasivaatamata mööda astub. Kolmekordse jõhkrusega. Ja vinguda ei ole midagi, sest ise tegime.  

Muide, ma usun, et inimesed tegelikult on head. OK, täpsustagem, tahavad end pigem headena näha, mistõttu ei peaks neil olema üldse väga raske natukene koostööd teha ja mõistlikult ressursse jagada. Hea olemine annab lihtlabaselt hea enesetunde. Eks proovige ise öelda: “Olen suuremeelne, lahke, heldekäeline,” või “Olen väiklane, tige ja ahne.” Kumb paremini kõlab? 

Ja nende loodusseadustega on nii, et ma olen tegelikult päris mitu korda mõelnud, et miks kõigile meeldib rääkida just olelusvõitlusest, aga kõik unustavad, et vana Darwin rääkis ju ka koostööst ja et see kõrgemate liikide puhul pigemini võitluse välja tõrjub? Muide, huvitav, mis juhtuks kui hundikarjas seisaks iga hunt vaid enda eest? Või kui kuusk ja kuuseriisikas toidu pärast kakleks? 

Ma ei taha eelnevaga sugugi öelda, et ma ise olen nüüd hullult hea inimene ja ingellikud tiivanukid juba abaluudelt paistavad. Küllap ma olen teinekord nii ahne, kui vingus kui õel kui üldse üks sitakäi. Aga sellegipoolest on mul mõned põhimõtted, mida ma siiski järgida üritan. 

“An’ it harm none, Do what ye will.”* 

Tee, mis tahad, kui sa kedagi ei kahjusta.  

See lause võtab kokku kogu wicca eetika. See lause tegelikult ongi wicca eetika. Ja ma üritan selle järgi toimida küll. Labasest egoismist, sest ma tahaks, et elu oleks kolm korda lill mitte kolm korda panniga mööda pead. (: 

___________

* Hmm, ääääääääärmiselt liberaalne ju, kui nüüd natikse mõelda. Minu vabadus lõpeb seal, kus jne, teate ju küll. Mis meenutab, et tegelikult tahtsin juba selle loo alguses öelda, et see “hea olemine” on tegelikult igasuguse vasak-ja parempoolsuse ülene või pigem alune nähtus. See on, mu meelest, normaalse jätkusuutliku maailma absoluutne baasnorm. Kuidas täpselt me head oleme, on muidugi vaieldav, tuliselt kakeldavgi, aga see on juba sekundaarne. 

PS. eelnev ei ole wicca misjon, mitte mingil juhul.

PPS Dostojevskit ma muide ei salli. Ja see kenake lehine pentagramm on pärit siit

september 18, 2007 at 4:20 p.l. 27 kommentaari

Tappa saab see sõber, kes …

… küsis paar nädalat tagasi, kas ma Meez.comi olen proovinud. Eile siis proovisin. Tulemus: a) sellest võib saada raskekujuline sõltuvus ja b) mul on kujunemas virtuaalne salaelu. Tõeline nõiaelu, muide.  

Valitud hetki sellest.

*

Saage tuttavaks, Nõiamoor, unine ja sagrine. Ei armasta hommikuid, mil tuleb kiirustades ärgata. Hommikuid, mil keegi kurjam on ära peitnud riided, kohvikruusi, võtmed ja hea tuju. Pealegi, uni peaks olema püha. Ah, et kes see roheline tegelinski on? Lohepoeg Lontu, loomulikult. Armas, siivas ja taimetoitlane, mis, tõsi küll, ei sega tal öösel Nõiamoori varvastele jahti pidamast.

*

Üksksarvik on tõhus ja keskkonnasõbralik liiklusvahend. Parkimisega pole muret, võtad kontorisse kaasa, seod laua külge kinni. Pealegi, hea odav pidada. Sööb peamiselt roose, liiliaid ja piimas leotatud küpsiseid. Ainult see viga on tal küljes, et ta eelistab maiuspalu võtta vaid vagade neitsite käest. Ja viimaseid on tänapäeval raske leida. Igatahes on hea ükssarvikutalitaja leidmine Nõiamoorile juba piisavalt halle kuklakarvu tekitanud ja me ei räägi nende palkadest, eksju. 
 

*

Tavaliselt inimesed vihastavad ennast seaks. Nõiamooril on asi lihtsam, ta muudab seaks need, kes teda vihastavad. Teisalt, kui oled kellegi juba seaks sõnunud, on ilus temaga kenasti käituda ja kõrva tagant sügada, eriti kui ta on su kolleeg. Ah et nõiuks inimeseks tagasi? Ei, kuulge, aega on selle kiire asjaga.


*

Väike improviseeritud õhtueine pärast tööpäeva. Eks ole ju kõige parem, kui supp end ise keedab. Või peaaegu ise. Oot, mis poes neid uusi nõiakatlaid müüdigi, see vana hakkab juba tiba põhja kõrvetama.

 

*

Tjah, ega keegi ei käskinud õhtusöögi käigus viit liitrit vett veiniks muuta. Aga kui see kord juba nii läks, on ju Nõiamoorilgi õigus veidi kamina ees puhata. Aga Lontu, Lontu ae!, kus sa nüüd … Ah, diivani taga, krõbistab neid soolapähkelid, mis homunculuse tegemisest üle jäid.

Üldiselt tunne on, nagu poleks enam mitte kuueteistkümnene vaid kuuene. Aga lahe. Aitäh, sõber, kui sa just parasjagu tappa ei saa (:

september 18, 2007 at 11:08 e.l. 2 kommentaari


Kalender

september 2007
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930