Potsu, sa saad sellega kolm korda mööda pead. Aga see võib hea olla.

september 18, 2007 at 4:20 p.l. 27 kommentaari

Potsu näikse provotseerivat miskit järjekordset vasak-parem “kaklust”. (:  

Ma vist klassifitseerun blogivasakpoolseks küll, aga, ausalt öelda, ei viitsi praegu mingit poliitsõda pidada. Sestap, tohib ma kõnelen hoopis nõiamoorina?  

Tõsiselt sedakorda. Nimelt, wiccas, ses minu religioonis, on käibel arvamus:  

“Ever mind the Rule of Three, three times what thou givest returns to thee, this lesson well, thou must learn, thee only gets what thou dost earn.” 

Maakeeli ja lühidalt, kõik, mida sa teed, tuleb sulle kolmekordselt tagasi. Või veel maakeelsemalt, nagu kuts külale, nii küla kutsale.

Loomulikult ma ei usu, et see käib sedasi otseselt, et ütled naabrile, mingu ta persse ja siis lähed ise kolm korda järjest. Aga see töötab nõnda, et maailm vaieldamatult muutub selliseks nagu me ta kujundame. 

See toimib väga hästi isiklikul tasandil. Kui keegi on viril, õel, tige, mossis, hammustav, siis on varsti teised tema ümber ka samasugused ja hullemadki, sest see lihtsalt võimendub. Samamoodi nakkab ja võimendub lahkus, soojus, hoolimine jms.

Ühiskonna tasandil on see minu meelest veel enam nii. Me võime valida, kas me ehitame endale maailma, kus kõik krabavad kõike, küüned enda poole, ja kes parasjagu elada ei jaksa sureb ära. Aga me võime ehitada ka sellise maailma, kus me teeme koostööd ja jagame mingeid asju mõistlikult, nii, et võimalikult paljud jäävad ellu.  

Kellele see viimane maailm hea on? Ma usun, et meile kõigile. Miks? Aga sellepärast, et enamik meist ilmselt ei suuda olla elu läbi kõige kõige kõige tugevamad. Me oleme vahel haiged, me jääme vanaks, meiega juhtub teinekord õnnetusi, tuleb ette madalseisese. Ja miks mitte hoolitseda praegu, kui me oleme noored ja terved ja tugevad selle eest, et hetkel, kui me enam ei ole, oleks meil ikka eluvõimalus? 

Muidugi, me võime ka sellise küüned näkku ja makku ideoloogiaga maailma ehitada, aga siis peame me olema valmis õnnetul hetkel näoli porri kukkuma ja vaatama, kuidas seesama meie enda loodud maailm meist üle ja siis tagasivaatamata mööda astub. Kolmekordse jõhkrusega. Ja vinguda ei ole midagi, sest ise tegime.  

Muide, ma usun, et inimesed tegelikult on head. OK, täpsustagem, tahavad end pigem headena näha, mistõttu ei peaks neil olema üldse väga raske natukene koostööd teha ja mõistlikult ressursse jagada. Hea olemine annab lihtlabaselt hea enesetunde. Eks proovige ise öelda: “Olen suuremeelne, lahke, heldekäeline,” või “Olen väiklane, tige ja ahne.” Kumb paremini kõlab? 

Ja nende loodusseadustega on nii, et ma olen tegelikult päris mitu korda mõelnud, et miks kõigile meeldib rääkida just olelusvõitlusest, aga kõik unustavad, et vana Darwin rääkis ju ka koostööst ja et see kõrgemate liikide puhul pigemini võitluse välja tõrjub? Muide, huvitav, mis juhtuks kui hundikarjas seisaks iga hunt vaid enda eest? Või kui kuusk ja kuuseriisikas toidu pärast kakleks? 

Ma ei taha eelnevaga sugugi öelda, et ma ise olen nüüd hullult hea inimene ja ingellikud tiivanukid juba abaluudelt paistavad. Küllap ma olen teinekord nii ahne, kui vingus kui õel kui üldse üks sitakäi. Aga sellegipoolest on mul mõned põhimõtted, mida ma siiski järgida üritan. 

“An’ it harm none, Do what ye will.”* 

Tee, mis tahad, kui sa kedagi ei kahjusta.  

See lause võtab kokku kogu wicca eetika. See lause tegelikult ongi wicca eetika. Ja ma üritan selle järgi toimida küll. Labasest egoismist, sest ma tahaks, et elu oleks kolm korda lill mitte kolm korda panniga mööda pead. (: 

___________

* Hmm, ääääääääärmiselt liberaalne ju, kui nüüd natikse mõelda. Minu vabadus lõpeb seal, kus jne, teate ju küll. Mis meenutab, et tegelikult tahtsin juba selle loo alguses öelda, et see “hea olemine” on tegelikult igasuguse vasak-ja parempoolsuse ülene või pigem alune nähtus. See on, mu meelest, normaalse jätkusuutliku maailma absoluutne baasnorm. Kuidas täpselt me head oleme, on muidugi vaieldav, tuliselt kakeldavgi, aga see on juba sekundaarne. 

PS. eelnev ei ole wicca misjon, mitte mingil juhul.

PPS Dostojevskit ma muide ei salli. Ja see kenake lehine pentagramm on pärit siit

Advertisements

Entry filed under: nõiakunsti õppetunnid, sotsiaalne närv.

Tappa saab see sõber, kes … Mis mulle vasakmõtte määratlemisel täiega pinda käib…

27 kommentaari Add your own

  • 1. potsataja  |  september 18, 2007, 4:50 p.l.

    Kati, no miks vastu pead – ma olen sinuga väga nõus!

    Hea ja halva peegeldumisest: on füsioloogiliselt ära tõestatud, tuleneb inimese sellest ajuosast, mida nimetatakse mandelkehaks. See – mandelkeha, eritab elektromagneetilisi impulsse, mida teise inimese mandelkeha püüab ja loeb. Just selle tõttu me muutume kurvaks, kui teine inimene nutab. Ja just selle pärast on naer nakkav.

    sina ütled: “võime ehitada ka sellise maailma, kus me teeme koostööd ja jagame mingeid asju mõistlikult, nii, et võimalikult paljud jäävad ellu”

    Ma ütlen, et ma olen sinuga väga nõus!!!
    Esieteks – tehkem koostööd – mina oskan raha teenida ja andma sellest ühe osa ära – maksude näol.
    Teiseks – jagagem mõistlikult – mulle peab jääma stiimul tööd teha. Kui sa võtad mult liiga palju – st mulle näib, et liiga palju (läbirääkimiste küsimus), siis ma lihtsalt ajan oma asju mustalt ja ei maksa enam maksu. Mina elan ikka edasi, küll mustema südametunnistusega mõnel juhul (st võib-olla, kui ma olen mõni eriti kena inimene, teisel juhul mul on suht ükskõik), kuid ikkagi oma klaverisaaliga, sina aga ei saa midagi.

    Süsteem kõigile võrdselt ei tööta iial – sest inimesed ei ole võrdsed. Seega suhtumine kõigisse võrdselt, oleks ebaaus.
    Iial ei tööta ka süsteem, et keegi tuleb mult klaverisaali jõuga ära võtma (st see, või ressurss selle tarbeks, on hangitud legaalsel viisil, loomulikult). Ma hakkan vastu ja ma võidan. Ma võidan, sest ma olen tugevam. Tugevam on alati see, kel on rohkem ressurssi ja oskusi või teadmisi, kuidas seda juurde toota. Mind on võimalik ainult veenda – sa ütled väga õigesti – inimene tahab näha end heana. Revolutsioon, paraadid jne, ammugi siis veel vägivald (muudkui tulen ja võtan ja jagan) mind ei veena.

    Vasta
  • 2. potsataja  |  september 18, 2007, 4:54 p.l.

    Täpsustus: kui ma eelmises kommentaaris kirjutasin “sina nii ja mina naa” siis ma ei pidanud silmas konkreetselt Katit ja kohati isegi mitte ennast – ütleme nii et sina tähendab mõnd vasakpoolse ideoloogia peamist subjekti ja mina on siis mõni parempoolne.

    Veel: sellest, et meie kõigiga juhtub vanadus ja võib juhtuda õnnetus jne. Mõned meist osavad need sündmused enda tarvis ära kindlustada. 100% garantiid ei saa muidugi iial, kuid siiski siiski.

    Vasta
  • 3. potsataja  |  september 18, 2007, 5:06 p.l.

    Üks oluline asi veel: võimul on alati tugevamad (kes peaaegu alati püüavad tõrjuda teisi tugevaid, kuid väiksemagi ajupotentsiaali olemasolul ei võitle end kunagi nii jõuetuks, et nõrgemad saaksid neist võitu) – loodusseadus

    Seoses tekkis nüüdsama mõte – nõrgad kasutavad liiga palju energiat valede võitluste peale. Võiks ju säästa end ja olla selle võrra või hakata selle võrra veidi tugevamaks. St palju kisa, vähe villa.

    Vasta
  • 4. priitp  |  september 18, 2007, 5:08 p.l.

    Hea ja halva peegeldumisest: on füsioloogiliselt ära tõestatud, tuleneb inimese sellest ajuosast, mida nimetatakse mandelkehaks. See – mandelkeha, eritab elektromagneetilisi impulsse, mida teise inimese mandelkeha püüab ja loeb. Just selle tõttu me muutume kurvaks, kui teine inimene nutab. Ja just selle pärast on naer nakkav.

    Teadus on imeline! Poleks osanud mitte arvatagi, et tinapaberist mütsikese kasulikus teaduslikult tõestamist leiab.

    Vasta
  • 5. marta  |  september 18, 2007, 5:44 p.l.

    mütsikesest ei piisa, peab olema täisskafander ilma silmaaukudeta… see on keeruline, aga Katil on õigua, me oleme jube mõjutatavad…

    ja mulle meeldib Dostojevski kohuavalt – peamiselt tema tegelaskujude pärast… psühholoogiliselt väga täpsed/eredad portreed…

    Vasta
  • 6. ellom  |  september 18, 2007, 6:40 p.l.

    Mul on ka Dostojevskiga kana kitkuda. Kohe heameelega kuuleks kunagi, miks sa teda ei salli. Kõik mu eriti lähedased inimesed on tast koledasti sisse võetud. Ja ma respekteerin ta sügavust ja mõnda asja veel. Aga ei ole leidnud ühtegi tegelast tal, kes oleks elu poolt. Kellele oleks elu ja inimlik soojus olulisem kui peast alguse saanud ideed. Ja minu jaoks pole ükski peast alguse saanud asi soojuse kõrval midagi. Teemast mööda jällegi muidugi, andestust, andestust.

    Vasta
  • 7. nimega nimeta  |  september 18, 2007, 10:34 p.l.

    Parim lause, millele ülestõstetud pöialt näidata:

    Tee, mis tahad, kui sa kedagi ei kahjusta.

    Ka minu elutõde, mille järgi käia püüan.

    Vasta
  • 8. Ott  |  september 19, 2007, 6:20 e.l.

    Tegelikult on see üks minu elutõdesi.
    See, mida sa teed teistele, ütled teistele või kuidas käitud teistega, tuleb kuidagi nii või naa pidi sulle tagasi.
    Nii naljakas, ma märkasin seda mingi hetk, kui ma käitun ise paremini teistega, siis tulevad neljandad inimesed, kes käituvad minuga hästi, sest nad on seotud kolmandate inimestega ja nemad omakorda teistega.

    Noh, ring.
    Ja mitte ainult väliselt, seesmiselt ka.

    (Tekst on natuke segane, sest kirjutan siin sinu kommentaari ja maateadust korraga.)

    Vasta
  • 9. Kati  |  september 19, 2007, 7:35 e.l.

    potsu,
    see vastu pead oli lihtsalt, et ilusam pealkiri oleks. no vabandust, noh. pealegi ma mõtlesin ja ütlesin, et heaga võib ka vastu pead saada 🙂

    seda ma kohe kindlasti ei arva, et midagi tuleb vägivaldselt võõrandada ja jagada.

    ma mõtlen pigem seda, et meil on, no võttes tantsusaali näite, kaks võimalust.

    a) me otsustame, et pmst on hea ja vajalik, et igaüks kes suudab, ehitab endale ise tantsusaali.

    b) me otsustame, et on hea, kui mingi kogukond (omavalitsus vms) ehitab ühise tantsusaali.

    minu meelest isiklikult on viimane variant parem, sest

    a) koos on tantsuaali odavam pidada, kõigil jääb ka muudeks lõbudeks üle,

    b) ühist saali kasutab rohkem inimesi, mis tähendab, et rohkematel on arengu – ja enesetäiendamisvõimalusi ning see on ka keskkonnasõbralikum, sets saal ei seisa vahepela tühja, nõudes samas hooldust ja sellele kuluvat ressurssi ikka.

    loomulikult peab inimesele jääma mingi isiklik kasu, mis motiveeriks pingutama. kõike ei saa ära jagada (vähemalt üldjuhul mitte).

    samas, see kui meie kogukonnal läheb hästi, kui meil on linnas teed korras, ujula töötab, bussid käivad, koolimaja ümber on turvaline jne, siis see on ka osa meie isiklikust heaolust. ja ma arvan, et seda võiks natuke rohkem ja natuke teadlikumalt ka ühe motivatsioonitegurina käsitleda. et me ei tunneks, et makse makstes laseme end röövida, vaid, et teeme seeläbi head iseendale.

    võrdseks, st ühetaoliseks võimetelt, oskustelt, iseloomult, ei tee inimesi muidugi mingi süsteem. küll aga saab:

    a) anda kõigile võrdsed võimalused, muuhulgas ntx nii, et lapse kooli- ja huviharidus ei sõltu vanemate rahakotist

    b) tunnistada, et ühiskond on sidus asjandus, kus me vajame normaalseks toimiseks kõiki liikmeid ja nede rolle, st sibi on meile tegelikult vaja täpselt samapalju kui peadirektorit, mistõttu me ei saa nende vahel lasta tekkida väga suuri sotsiaalse ebavõrdsuse kääre

    c) tunnistada, et inimene on inimene ja väärt inimesena kohtlemist ka siis kui ta pole kõige tublim, targem , parimas vormis ehk siis vaadata, et ühiskond ei soosiks nõrgemate massilist hammasrataste vahele jäämist.

    need on need põhjused, miks mina sellist sostiaalsemat või vasakpoolsemat toimimisviiis eelistan. mis ei tähenda, et kui sina ntx eelistad muid lahendusi, siis me peaks karvupidi kiskuma. ma usun, et me jõuame kenasti kompromissile, kuni me pmst tunnistame mõlemad seda va humanismi ehk arusaama, et inimene on väärtus ja nats peaks seepärast hea ka olema. tegelt tundub, sind lugedes, et juba jõudsimegi natuke 🙂

    aga mis paraadidesse ehk meeleavaldustesse puutub, siis need ei ole loomult vägivaldsed, need on demokraatia lahutamatu osa ehk lihtsalt üks võimalus erinevatel sihtgruppidel oma seisukoht välja öelda.

    ja võitlemine on mu meelst ka täitsa mõttekas, sest, olgem ausad, kõik inim- ja kodanikuõigused, mis meil praegu on, on mingil ajal justnimelt kätte võideldud.

    pealegi, millegi eest koos võideldes, võib avastada, et, kurat, polegi me nii nõrgad. ja tulemused pikemas perspektiivis on ka ilmselt tõhusamad, kui siis, kui igaüks üksi trügiks.

    Vasta
  • 10. Kati  |  september 19, 2007, 7:37 e.l.

    ellom,
    dostojevskiga mul suht sama lugu, mis sul vist.

    mulle tundub tema kirjutatud maailm mingi täeilik sadomaso, kusjuures, jah, mingite kuramuse abstraktsioonide pärast. minu meelest seal kannatatakse ja ülistatakse maailma kõige mõttetumat kannatust.

    Vasta
  • 11. luize  |  september 19, 2007, 8:07 e.l.

    Et siis kirssidega kõigile?
    Iseenesest muidugi tore. Aga seekord maksis Muhv heast meelest, et endale sõbrad sai, mis ei tähenda, et ta peakski jääma seda tegema (muide, mulle tundub lapsepõlvest peale kahtlane, kuidas naksitrallidel alati raha oli kõige jaoks, aga kunagi polnud juttu selle teenimisest).
    Einoh, nali naljaks, aga ka võrdsete võimaluste tagamisega on omad probleemid. Laste suhtes õiglane? Või vanemate? Ja millist huviharidust siin silmas pidada? joonistamist-sportimist-fotokunsti-laulmist? Või rallit-ratsutamist-tsirkusekunsti-võistlustantsu? Kes see võimaluste tagaja siin peaks olema ja miks?
    Jah, ma saan aru, et tasuline kooliharidus nende kolme erakooli taustal on meil tõesti suur ptobleem. Aga kõik kõige paremad kooliõpetajad ei saa olla ainult neisse ju koondunud. Parempoolset valitsust saab ju süüdistada ka populismis, aga mis kuradi ringiraha programm neil kavas oligi. Ja mina, kes ma isegi keskmist palka ei teeni, pole siiamaani saanud kurta, et laps ei saa huvialadega tegeleda. Mul pole küll võimalust teda välismaale fotolaagrisse saata, aga see ei ole tõesti asi, mille pärast vinguda.
    Kaugel sellest, et praegust süsteemi maailma parimaks nimetada, on mulle veidi arusaamatu, millised lahendused siis pakkumises oleksid?
    Mis tantsusaalis puutub, siis kas see oleks võimalus: Potsatajal kui kõige rahakamal on võimalus see ehitada. Ta annab selle kogukonna käsutusse, tingimusel, et kasutajad ise koristavad. Ja ei lõhu. Siis võiks ta omanik olla? Või on asi pigem nii nagu ühes vene filmis, kus ameerikast tulnud tubakakasvataja andis esimese sigari tasuta, aga järgmise eest tahtis rubla. “Nii küll ei lähe, vaata kui palju sa selle eest raha saad!” vastas külarahvas.

    Vasta
  • 12. potsataja  |  september 19, 2007, 8:19 e.l.

    Kati, minu meelest me oleme seda jagamise ja häppi kogukonda juba kusagil näinud. Sotsialism. Kommunism.

    A see ju ka ei töötanud. Kohe, kui inimeselt võtta tema omand, ei viitsi inimene enam mitte halligi teha, toota, väga oluline – hoida ja hakkab vargile. seejuures teised vargust väga ei tani, sest no ühisvara – pohlad.

    Vasta
  • 13. Kati  |  september 19, 2007, 8:49 e.l.

    ma arvan, et ühisvara on pohlad, kuni kogukond on pohlad ja kuni enda osalust ühiselu edenemises ei tunta. kui tundma hakatakse, ei ole pohlad.

    kui sinu linnavalitsus ehitab laste mänguväljaku ja sa tead, et see on sinu maksude eest ja sinu laps mängib ka seal, siis sa seda ei lõhu ju.

    nõukogude riiki ei sa muidugi üldse mingi adekvaatse sostialismina võtta, aga skandinaavias, jällegi, mu meelest ei lõhuta seda ühisvara sugugi nii palju.

    kusjuures, paeti aegne nõmme linnavalitsus käitus minu meelest nagu püstisotsid, arendades just kogukonna üldist heaolu. ja rahvas tõesti ei lagastanud parke, suusarada, mänguväljakuid. nii et saab küll.

    Vasta
  • 14. Oudekki  |  september 19, 2007, 9:09 e.l.

    Potsu, Põhjamaades ka ei ole inimestel väga ühisvarast pohlad. Ja olen tähele pannud, et ka maanteede kvaliteedist ei ole inimestel pohlad 🙂

    Kui me eeldame, et on oluline, et kõigil inimestel on võimalus kasutada tantsusaali, siis peame välja mõtlema süsteemi, mis tagab selle võimaluse, ka siis, kui inimesel selle ehitamiseks enam raha ei ole. Miks tantsusaal peaks olema vajalik – näiteks ütleme, et meil on uuring, mis näitab, et inimesed töötavad efektiivsemalt ja on vähemvägivaldsemad ja õnnelikumad, kui neil on võimalus kasutada tantsusaali, siis on mõistlik meie kõigi huvides see ühine tantsusaal teha. Loota, et üks rikas ehitab ei ole minu arvates mõistlik, sest selle inimese olemasolu ei ole garanteeritud.

    Lisaks: üks inimene ei pea kandma kõiki ühiskonna raskusi. Suur kihistumine viib ka lõpuks sellele, et osadel ei ole üldse tööd, eneseteostust ja sissetulekuid, teistel on seda kõike liiga palju ja tulemiks kõik kannatavad. Üks ehitab tantsusaali, mida tal pole aega kasutada, sest ta peab tööl olema ja teisel oleks aega seda kasutada, aga tal ei ole raha ehitamiseks – ning sealt tulevadki soovid vägivaldsest äravõtmisest 😛 Kambakesi töötades oleme tihti efektiivsemad, kui üksi töötades – ja ka tugevamad, kolmekesi ollakse teinekord tugevamad ja efektiivsemad kui need kolm inimest eraldi, sünergia, eks.

    Ma arvan ka, et ühiskond ei peaks sundima inimesi maksimaalselt tööd tegema vaid jälgima, et ka Potsu oma võimekuse ja tugevuse juures saaks vahepeal istuda ja Marta juustest õunapuuõisi välja noppida 🙂

    Vasta
  • 15. potsataja  |  september 19, 2007, 9:15 e.l.

    Kati – vot, lapsemänguväljak on valus teema. Tõsiselt.
    See linnaosa vms väljaku jutt on ju ilus. Meie linnaossa või noh lähedale, ehitati üks niisugune. Igast värgid nii suurematele kui väiksematele lastele. Paar kuud toimis päris kenasti – keegi ei lõhkunud. A seda siis seni, kui koha avastasid igast parmud ja kodutud. Nimelt on seal pingil ja väikesed varjualaused – suurepärane koht istumiseks ja ikõikvõimaliku sita tarvitamiseks. Juhtus see, mida oodata oligi – kärudega emmedel ei olnud enam kuhugi oma tagumikku toetada, lapsi ei julge ka igast asju näperdama lasta , sest kõik, viimse postini on täis kustud. Et helistage politseisse – politseinikud tulevad korraks, keegi ei viitsi kolle ööpäevaringselt jahtida, seda endam, et ega nad ju ei lõhu.

    Kogusime ümberkaudsed naabrimehed kokku, arutasime asja ja augstis sai valmis pisemat sorti, kuid ikkagi mänguväljak meie oma metsa ääres. Pisikeste laste vanemad on teadupärast üksteisega väga suhtlemisaltid – sõna, et siin saab mängida, levis nagu kulutuli – üksi kuu ajaga on tekkinud ilus pisike koosmängiv seltskond. Linnavalitsuses on kõik liiga hõivatud selleks, et tegeleda linna mänguväljakul korra hoidmisega – tahtsite kiike – saite – mis te veel vingute. Oma maa peal – siin käib meil igast pervertidest võim üle.

    Vasta
  • 16. potsataja  |  september 19, 2007, 9:18 e.l.

    St ma tahtsin öelda, et mõnel juhul on effektiivsem tegutseda linnavalitsuse toetuseta. Jääb vähemalt sõna ja kõik muud õigused alles ja on realiseeritavad.

    Vasta
  • 17. Kati  |  september 19, 2007, 9:26 e.l.

    luize,
    ikkagi laste suhtes õiglane, sest laste kui iseenesest täisväärtuslike inimeste areng ei peaks oelma seotud vanemate staatuse ja rahakotiga.

    kusjuures mul on juba mingit aega idee (võib olla loll), et selmet jagada ebavõrdusts taastootvat vanemapalka, võiks pigem anda raha omavalitustele, et mitte ainult talnas ja tartus, vaid ka kuskil võrumaa päras saaks lapsed fotoringis käia. et sela üldse see ring oleks ja üle mõsituse palju ei maksaks.

    et keegi teeks saali ja annaks selle siis kogukonnale kasutada, on pmst vägagi võimalus. lihtsalt mulle tundub kohe koos ehitamine lihtsam, süsteemsem ja kindlam lahendus. odavam ka.

    ps. vasakmõtte olemasolu ei tähenda, et peab parempoolset valitsus või parempoolseid üldse peksma. see tähendabki vasakmõtte olemasolu lihtsalt. alternatiive ja mitmeid vaatepunkte, noh.

    Vasta
  • 18. potsataja  |  september 19, 2007, 9:30 e.l.

    Oudekki – tantsusaalidest – see sama Dostojevski fänn, kellest eile kirjutasin, peab ülal nelja lasteada. Mitte suurt ja mitte üksinda, loomulikult. Tema, kui suuraktsionäärini, jõudis uuring, et inimesed teevad tööd palju paremini, kui nad on kindlad, et nende lapsed on sel ajal hoitud ja toidetud. Mees pidas nõu teiste omanikega ja nad ehitasid lasteaiad, mida peetakse ülal peamiselt ettevõtte tuludest. Sest see on ettevõtjale kasulik. Olgu öeldud, et mees tegutseb peamiselt Moskvas ja seesugune ettevõtja käitumine on seal sama haruldane kui lendav singa Eesti metsade kohal.

    Minul on leping ühe Tartu toitlustusettevõtjaga, kes toob minu kontorisse iga päev minu töötajatele sooja suppi. Sest see on mulle kasulik. Hulgi tellides ei maksa supp mitte midagi – aga töötajad on rahul. Neil on kõht täis, nad ei hulgu kaks tundi lõunasöögi otsingul mööda linna ja nad ei ole regulaarselt haiged võileiva või vahelejäänud lõunasöökidest tekkivatest maohaavade pärast. Et kas ma olen kena inimene – ei, mitte nii kena – ma lähtun peamiselt isiklikust kasust. Supi tellimiseni jõudmiseks ei ole mul vaja ei kogukonna ega vasakpoolsete survet.

    Vasta
  • 19. Kati  |  september 19, 2007, 9:31 e.l.

    nojah, potsu, aga tehke mtü “mänguväljak”.

    ega polegi oluline, et kõike teeks linnavalitsus. oluline on pigem, et tehtaks midagi koos, mitte üksi ei rebestataks end ära ja teisi ei vahitaks kadedalt.

    kusjuures, mida rohkem asju sünnib lihtsalt kodanikualgatuse korras, seda parem ju. 🙂

    Vasta
  • 20. potsataja  |  september 19, 2007, 9:35 e.l.

    Sissetulekuga proportsionaalne vanemapalk on hädavajalik selleks, et säilitada naise elukvaliteet lapse saamisel. Pks teenib 5 tonni ja on harjunud sellega hakkama saama. teine teenib 35 tonni ja kui last saades hakkaks ta korraga teenima vaid 5 tonni, siis tekib olukord, kus ta ei saa endale lubada isegi mitte seda seepi, millega ta harjunud on. St tema elukvaliteet langeb järsuslt. Kõigi eelduste kohaselt jätab ta pigem sünnitamata ja siis tekib olukord, kus meil sigivad vaid saekaatritöötajad. (Mitte, et saekaatritöötajad kuidagi kehvemad on, kuid tõenäosus, et haritud ja heal järjel peres kasvab igas mõttes tervem ilmakodanik, on siiski suurem).

    Vasta
  • 21. potsataja  |  september 19, 2007, 9:37 e.l.

    A milleks mulle mitu mänguväljakut, kuimul on üks laps? Millega teiste laste isad tegelevad? Joovad õlut linna poolt ehitatud liibakasti äärel?
    Tead, ma lisaks mänguväljakule maksan veel maksu ka – tegelegius siis linn selle eest nenede teiste lastega. Ma ka, kurat kõike ei jõua ju.

    Vasta
  • 22. nimega nimeta  |  september 19, 2007, 9:48 e.l.

    Ühisomandi heakorra eest ühine seismine peaks algama lapsepõlvest: teadlikkuse kasvatamine on selle asja nimi, mis nõuka ajal tegemata vist jäi. Selge see, et kaake ja pätte laidub alati ja igal pool, kuid kui enamus kogukonnast on sellise suhtumisega, et ühisvara on muuhulgas ka minu vara ja ka mina, mu pere, mu lähedased, on osasaajad, siis tekib ka soov vastutada, et see, mida me kasutame, oleks hoitud ja korras. Kuni on tunne, et keegi kuskil kõrgel ja kaugel juhib, meil pole sõnaõigust, seni pole ka vastutustunnet.

    Vasta
  • 23. potsataja  |  september 19, 2007, 9:51 e.l.

    Lugesin üle – et siis mtü. Oled sa Kati üritanud kunagi käima lükata mõnda mtü? Ausõna, palju lihtsam on tellida kohale kopp, mõni puutöömees ja üks keevitaja ning maksta neile omast taskust. Teisel juhul, ma kardan, et mu laps kasvab enne mänguväljaku east välja, kui midagi kuhugi püsti saab.

    Oudekki – õunapuuõitest juustes ja ajast, mis nende noppimiseks vajalik on – point on effektiivses juhtimises. Ega ma ise mänguväljakut kaevamas ei käinud. Ma ainult selgitasin õppinud meestele oma visiooni sellest. Tulemusega jäin rahule.

    Vasta
  • 24. Kati  |  september 19, 2007, 10:00 e.l.

    a, potsu, te hoolisege siis selle ühe väljaku eest. tehke linnaviletsusega leping ka selle pääle ja küsige selleks osake maksurahast. möh?

    a emapalgandus lähtub loogikast, et laps on teenus, mille riik emalt ostab. mina ütlen, et laps on eraldi inimene ja toetused pekas lähtuma eeskätt tema mitte ema huvidest.

    pealegi, emapalk toimib väga lühiajaliselt. ainult aasta.
    kui mul aga oleks lihtne ja turvaline last kasvatada ja harida, kool lähedal, huviharidus saadav, kuritegevus väike, tee korralik, et ei peagi autoga kooli ja trenni vahet vedama jne, jne, siis see tegelikult suurendkas ema turvatunnet ja elukvaliteeti palju rohkem kui aasta miskit palka.

    Vasta
  • 25. potsataja  |  september 19, 2007, 10:10 e.l.

    Kati, meil, kambakesi, on lihtsam hoolitseda selle eest ilma linnaviletsuseta. Plju seda siis vaja on – kord kuus riisuda ja lund kühveldada, kord aastas osta mõni purk värvi ja pintsliga üle tömmata. Mitne pere peale on see köömes, möödaminnes. Mille tarvis ma linnalt raha küsima peaks? Ma ei taha, et see muutub üldkasutatavaks. Nii on väga hea – ümberkaudsed lastega pered ja mõned tuttavad natuke eemalt. Koos peetud laste sünnipäevad ja mõned ühisghrillimised peale randa, mõned ühised kastanilehma ehitamised sügisel – nii ongi ilus.

    Ma näen emapalka pigem toimetulekutoetusena ajal, mil inimene ei ole võimeline ise teenima. Ja ma olen selle vastu – kui inimene ei tule endaga toime, ei suuda kindlustada endale piisavat sissetulekut isegi mitte paariks aastaks ette, siis ei ole vaja lapsi teha. Ma olen lastekodulaps ja kasutades Marta sõnu, maakera on meil ülerahvastatud. Küsi PH käest, kuimind ei usu. . St pmts olen ma emapalga vastu. Aga – kui seda juba makstakse, siis õiglasem on maksta seda lähtuvalt sissetulekust. St oluline on panna sünnitama meie ilusad, tugevad ja targad.

    Vasta
  • 26. potsataja  |  september 19, 2007, 10:11 e.l.

    Sry umbes miljoni kirjavea pärast, tööl olen ja kõik tahavad must midagi. Ma nüüd lahkun teie meeldivast seltskonnast. Teiega oli armas, kallid daamid.

    Vasta
  • 27. Oudekki  |  september 19, 2007, 10:24 e.l.

    Potsu, see mänguväljakunäide on väga hea, see demonstreerib selgelt, miks suur kihistumine ühiskonnas ei ole kasulik.

    Mänguväljaku puhul ei ole ju küsimus selles, kelle omandis see peaks olema vaid selles, et kodutud ja parmud käisid seda lõhkumas. Seega tuleks luua süsteem, et kodutuid ja parme oleks a)võimalikult vähe ning b) neil oleks mingi teine koht, kus olla, kui laste mänguväljak.

    Aga taas: loomulikult, “kulakud, kapitalistid ja parempoolsed” ei ole mingi moraalselt eristuv klass kõigist teistest inimestest, nad on selles mõttes samasugune nagu üldpopulatsioon, oma õelate ja lahketega (vasakpoolsete, töövõtjate ja sootuks töötud on täpselt samasugused).

    Mõned ettevõtjad peavad lasteaedu üleval ja hoolitsevad tööliste toitlustamise eest, mõned mitte. Küsimus ongi selles, et juhtudel, kui me lasteaedu ja toitu mitte luksuseks vaid hädavajaduseks, siis tuleks meil luua süsteem, mis ei lähtu üksikute inimeste heatahtlikkusest, vaid annaks inimesele kindla garantii, et see hädavajadus saab täidetud.

    Niisugune süsteem ei välista tingimata üksikute inimeste initsiatiivi, vaid pigem täiendab.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: