Miks me meeleavaldusi kardame ehk “kuradi Vene valitsus”

september 19, 2007 at 8:37 e.l. 3 kommentaari

Nagu rusikas silmaauku kõige selle eelneva peale on Päevalehes Aet Annisti  jutt protestimisest ja demokraatiast. 

“Protesti põlastamine mängib kaardid kätte kõigile neile jõududele, kelle huvides ei ole kodanikuühiskonna toimimine, “ arvab Aet.  Ma tahaksin selle mõtte (tegelikult küll kogu Aeda loo peale) põhjalikult aplodeerida ja “aamen” karjuda.  

“Just tunne, et oma elukeskkonna heaks ette võetul on mingi tähtsus ja mõju, aitab ületada võõrandumist riigist ja poliitikast. Ja kui seda tunnet ei ole, istuvad potentsiaalsete kodanikuühenduste pettunud esindajad uuesti ümber isikliku köögilaua ja neavad riiki. “Kuradi Vene valitsuse” asemel on teine adressaat, aga pettumuse ja jõuetuse tunne on sama,” arvab Aet veel. 

Kusjuures minul on tunne, et selle meie protestipõlguse taga ongi suuresti see kuradi Vene valitsus. Täpsemalt meie nõukogude inimese kuulekas suupidamise oskus. Nii paljud meist on üles kasvanud teadmisega, et kodus köögilaua ääres võib ju nii mõndagi öelda, aga avalikult mitte iialgi.  

Ära seda koolis räägi! Tõmba kardin ette, et jõulupuu ei paistaks! See raamat on salaja saadud! See inimene on koputaja! Tuttav, eksju? Ja selge, et ellu jäämiseks oli mõistlik suu pidada, kes ei pidanud see saadeti kuhu vaja.  Loomulikult oli siis ka mõistlik igasugu suupruukijatest eemale hoida ja valjuhäälselt distantseeruda, sest kes ikka tahtnuks dissidendi sõber olla, seegi ju oleks võidud saata jällegi kuhu vaja.  

Ja nüüd me usumegi massiliselt, et kui ikka avalikult lõugu lõksutada, on karistus kärme tulema ja et normaalsed inimesed lihtsalt nii ei tee, ainult mingid hullud. Tõsi, ametlikult räägitakse küll, et demokraatia ja puha, aga tegelikult näikse me ikka veel uskuvat kunagist anekdooti, mis väitis, et alguses on perestroika ja siis tuleb perestrelka 

Aeg oleks üle saada, härrased. Ei tule seda perestrelkat. Ja mida enam ja avalikumalt me oma arvamusi välja ütleme, seda kindlamalt ei tule.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Mis mulle vasakmõtte määratlemisel täiega pinda käib… Aitäh, Kaljo Kiisk

3 kommentaari Add your own

  • 1. Oudekki  |  september 19, 2007, 8:54 e.l.

    Nii sinu kui Aeda jutud on nii head, et mina vahelduseks aina aplodeerin. Ja teate, mis on lahe – viimase aasta jooksul ma näen Eestis tugevat kodanikuaktiivsuse tõusu. Inimesed on individualismist väsinud – ja on avastanud, et hirmu enam ei olegi. Forza noi!

    Vasta
  • 2. kukupai  |  september 19, 2007, 9:48 e.l.

    Jah, ja suur osa aktiivsuse tõusus on ka sellel, et see TOIMIB! Aeglaselt, aga siiski.

    Vasta
  • 3. Kati  |  september 19, 2007, 5:40 p.l.

    kukupai,
    mulle ka tundub, et toimib. raudselt. 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: