Oled sa inimene või ajakirjanik?

Ma teen praegu midagi, mida tegelikult ei tohiks teha. Aitan nõmeteemat ülal hoides veel rohkem sitta üles keerutada ja võib olla mõnedele asjaosalistele veel enam haiget teha. Palun vabandust.  

Ometi mul on paar asja hinge peal, mida ma ka ütlemata jätta ei saa. Seoses selle Õhtulehe koeraloo*  ja järelkajadega siis.  

Esiteks, ma olen Hannoga mitu aastat koos koolis käinud ja ta kindlasti ei ole mingi sopajoodik ega loomapiinajast mõrtsukas. Jah, muidugi ei tohiks omanik looma tänaval lahtiselt lipata lasta, aga kui kuts ei ole kuri ja see on kodutänava ja mitte kõige sõidetavam, rikutakse seda reegliti küll massiliselt. Siiski, ettevaatamatusest, mitte soovist looma tappa. 

Ja et jõid viina. Kuulge, kõik me vahel joome. Vahel õupeal ja ukse all ka. See ei tee veel sopajoodikuks. 

Ma ei arva ka, et koerale otsa põrutanud autojuht oleks olnud kole jätis ja mõrtsukas. Tema omalt poolt ei pidanud eeldama, et sõiduteel on loom ja hiina harjaskoer on ju nii tilluke, et ta tõesti ei pruukinud teda näha.  

Nii et küllap see, mis juhtus oligi lihtsalt üks väga kurb õnnetus, vaata, mis otsast tahad. 

Õhtulehe lugu juhtunust oli aga jälgi tooniga küll. Ikka üsna ja väga.  

Ometi, ma ei lähe praegu seda allkirja andma.  

Esiteks sellepärast, et minu ja õhtulehtlaste vahel tuleb aegajalt ikka ette mõningast töist suhtlemist ja oleks vist silmakirjalik ühest otsast boikott kuulutada, teisest vanamoodi edasi suhelda.  

Ja teiseks, mis olulisem, see lugu, olgu kui rõve tahes, ei ole mingi erand. Ei ole erand Õhtulehe kontekstis, sest mis näiteks äsja naise uppumisest kuulnud Kruudale peale lendamine parem oli, aga pole ka erand palju üldisemas kontekstis. Sest, olgem ausad, märkimisväärne osa “Pealtnägijatki” ei ole juba tükk aega millegi poolest parem olnud. Ja üldse, selle “mitte palju parem” nimekirja saaks pika. Liiga pika.  

See ei tähenda, et ma oleksin seltskonnajakirjanduse või meelelahutuseks mõeldud ajakirjanduse vastu (kui aus olla, siis ma toodan ju isegi põhimõtteliselt meelelahutust, eksole). Las see olla. Pole ju iseenesest oluline, millise naisega Jaan Toots juubelit peab, aga ega sellest rääkimine ei tee kellegi ka otse kurja. Pealegi. Mõned teevad ikka ise ka palju ja nii mõndagi, et juubelite ja naiste-meestega ikka pildil olla.  Ei ole ma ka teravamate või emotsionaalsemate teemakäsitluste vastu.  

Aga ma olen selle vastu, et kõike võib müüa kui meelelahutust ja lahedat skandaali. Ma arvan, et mõnda asja ei või. Surma, õnnetusi, haigusi näiteks. Ja et on, otse ja maakeeli, ikka täitsa perses, kui neist asjust hakatakse rääkima meelelahutuse reeglite järgi.  

Muide, mulle meenub miskipärast hommikust saati, et mõned head aastad tagasi oli ühe seltskonnas moes arutleda, et kui oled ajakirjanik, fotoka või mõne muu kaameraga varustatud, ja juhtud esimesena kohta, kus on toimunud raske liiklusõnnetus, kas sa siis kutsud esmalt abi või asud kohe pildistama-filmima, sest sinu püha ülesanne on ju dokumenteerida ja vahendada. Muud inimlikud kohustused tulevad hiljem. Mis te arvate, mida vastati? Ja mida teie vastaks? Et kas oled ajakirjanikuga eeskätt inimene või inimesena eeskätt ajakirjanik?

________

* Ei lingi seda lugu põhimõtteliselt, et mitte toota sinna veel ja veel ja veel klikke. Arvata on, et niigi kõik teavad. Aga kuna ei lingi lugu, ei lingi ka vastaste allkirjakampaaniat. Nii tasakaalu huvides.