Oled sa inimene või ajakirjanik?

september 21, 2007 at 2:53 p.l. 13 kommentaari

Ma teen praegu midagi, mida tegelikult ei tohiks teha. Aitan nõmeteemat ülal hoides veel rohkem sitta üles keerutada ja võib olla mõnedele asjaosalistele veel enam haiget teha. Palun vabandust.  

Ometi mul on paar asja hinge peal, mida ma ka ütlemata jätta ei saa. Seoses selle Õhtulehe koeraloo*  ja järelkajadega siis.  

Esiteks, ma olen Hannoga mitu aastat koos koolis käinud ja ta kindlasti ei ole mingi sopajoodik ega loomapiinajast mõrtsukas. Jah, muidugi ei tohiks omanik looma tänaval lahtiselt lipata lasta, aga kui kuts ei ole kuri ja see on kodutänava ja mitte kõige sõidetavam, rikutakse seda reegliti küll massiliselt. Siiski, ettevaatamatusest, mitte soovist looma tappa. 

Ja et jõid viina. Kuulge, kõik me vahel joome. Vahel õupeal ja ukse all ka. See ei tee veel sopajoodikuks. 

Ma ei arva ka, et koerale otsa põrutanud autojuht oleks olnud kole jätis ja mõrtsukas. Tema omalt poolt ei pidanud eeldama, et sõiduteel on loom ja hiina harjaskoer on ju nii tilluke, et ta tõesti ei pruukinud teda näha.  

Nii et küllap see, mis juhtus oligi lihtsalt üks väga kurb õnnetus, vaata, mis otsast tahad. 

Õhtulehe lugu juhtunust oli aga jälgi tooniga küll. Ikka üsna ja väga.  

Ometi, ma ei lähe praegu seda allkirja andma.  

Esiteks sellepärast, et minu ja õhtulehtlaste vahel tuleb aegajalt ikka ette mõningast töist suhtlemist ja oleks vist silmakirjalik ühest otsast boikott kuulutada, teisest vanamoodi edasi suhelda.  

Ja teiseks, mis olulisem, see lugu, olgu kui rõve tahes, ei ole mingi erand. Ei ole erand Õhtulehe kontekstis, sest mis näiteks äsja naise uppumisest kuulnud Kruudale peale lendamine parem oli, aga pole ka erand palju üldisemas kontekstis. Sest, olgem ausad, märkimisväärne osa “Pealtnägijatki” ei ole juba tükk aega millegi poolest parem olnud. Ja üldse, selle “mitte palju parem” nimekirja saaks pika. Liiga pika.  

See ei tähenda, et ma oleksin seltskonnajakirjanduse või meelelahutuseks mõeldud ajakirjanduse vastu (kui aus olla, siis ma toodan ju isegi põhimõtteliselt meelelahutust, eksole). Las see olla. Pole ju iseenesest oluline, millise naisega Jaan Toots juubelit peab, aga ega sellest rääkimine ei tee kellegi ka otse kurja. Pealegi. Mõned teevad ikka ise ka palju ja nii mõndagi, et juubelite ja naiste-meestega ikka pildil olla.  Ei ole ma ka teravamate või emotsionaalsemate teemakäsitluste vastu.  

Aga ma olen selle vastu, et kõike võib müüa kui meelelahutust ja lahedat skandaali. Ma arvan, et mõnda asja ei või. Surma, õnnetusi, haigusi näiteks. Ja et on, otse ja maakeeli, ikka täitsa perses, kui neist asjust hakatakse rääkima meelelahutuse reeglite järgi.  

Muide, mulle meenub miskipärast hommikust saati, et mõned head aastad tagasi oli ühe seltskonnas moes arutleda, et kui oled ajakirjanik, fotoka või mõne muu kaameraga varustatud, ja juhtud esimesena kohta, kus on toimunud raske liiklusõnnetus, kas sa siis kutsud esmalt abi või asud kohe pildistama-filmima, sest sinu püha ülesanne on ju dokumenteerida ja vahendada. Muud inimlikud kohustused tulevad hiljem. Mis te arvate, mida vastati? Ja mida teie vastaks? Et kas oled ajakirjanikuga eeskätt inimene või inimesena eeskätt ajakirjanik?

________

* Ei lingi seda lugu põhimõtteliselt, et mitte toota sinna veel ja veel ja veel klikke. Arvata on, et niigi kõik teavad. Aga kuna ei lingi lugu, ei lingi ka vastaste allkirjakampaaniat. Nii tasakaalu huvides.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Aitäh, Kaljo Kiisk Meie igapäevast sügisballi…

13 kommentaari Add your own

  • 1. Oop  |  september 21, 2007, 3:47 p.l.

    Eks igayks pea ise teadma, kui palju ta parasjagu paindub või tuleb tal kuskil selgroog vastu. Inimest ei saa sundida omama eneseväärikust.

    Vasta
  • 2. kukupai  |  september 21, 2007, 5:49 p.l.

    Noh, ma loodan, et inimlikkus jääb sellises olukorras peale.
    Aga igas väljaandes töötab ju erinevaid ajakirjanikke, toimetaja on see, kes lõpuks määrab, milline lugu lehte läheb, või kuidas?

    Vasta
  • 3. annemuri  |  september 21, 2007, 7:03 p.l.

    Räägitakse hirmus palju infoühiskonnast, aga mulle tundub, et oleme inimestena selle info sees kui prügimäekajakad, kelle ümber on küll väga palju igasugust edevat ja kirjut värki, aga sellest enamik ei kõlba meile millekski. Ent selleks, et sellest aru saada, peame me seda tükk aega noka vahel nätsutama…
    Nii ka va infoga. Seda voolab sisse uksest ja aknast ja saadetakse isegi sms-ga telefoni sisse, seda manatakse sulle kõikvõimalikel viisidel ette, seda on kõik kohad täis ja valdav enamus sellest on täiesti tarbetu, isegi tobe. Ma pean enda suhtes solvavaks, et online-väljaanne, millest ma sooviksin lugeda asjalikke uudiseid, pajatab turueide kombel mulle pärishiltonist ja jessicasimpsonist ja muudest tühisustest või tungib kohalike meelelahutustegelaste eraellu. Ma küll mõistan, et kedagi ei saa sundida omama eneseväärikust, aga ma tunnen, mismoodi see tühisuse kuulutamine mu eneseväärikuse peale mõjub. See oleks, nagu näidataks sulle aeg-ajalt lihtsalt paljast perset.

    Sesse persenäitamise rubriiki kvalifitseerus minu jaoks ka see lugu.

    Vasta
  • 4. kaur  |  september 21, 2007, 9:50 p.l.

    “Niigi kõik teavad” – no ei tea. Kuulnudki pole. Aga kuidas saab õnnetuse vahendamine kuidagi püha olla?

    Vasta
  • 5. ritsik  |  september 21, 2007, 10:05 p.l.

    Igas väljaandes töötab tõesti erineva eetikaga reportereid aga toimetaja määrab selle, millises võtmes see lugu kirjutatakse ja milliseid infoallikaid kasutatakse. Kui toimub tõesti tervet maakonda vapustav sündmus, siis midagi on ikka sellest vaja lehte panna, samas objektiiviga leinajale näkku loomulikult ei joosta.
    Usun, et enamus inimesi kutsuks ikka enne kiirabi kui haaraks fotoka. Kuigi- mis seal leheneegreid sõimata, küllalt ju suvalised möödasõitjadki pildistavad mõnuga avariikohal selle asemel, et abi pakkuda…

    Vasta
  • 6. katrin  |  september 22, 2007, 12:46 e.l.

    Ritsikuga nõus. Kuid alati ei olene siiski toimetajast (toimetaja mõju on suurem noorte ja kogenematute reporterite puhul, siis mõnikord kirjutab toimetaja ka suurema osa loost valmis…). Viimaks taandub kõik siiski konkreetsele inimesele, konkreetsele reporterile ja toimetajale. Tõsi, et olen vahel ka ise enda loost pärast toimetamist leidnud halvamaigulisi väljendeid, mida ma ise ei kasutaks, loosse on vahel siginenud iroonia või halvakspanu varjund, mida ma olen ise püüdnud igati vältida. Siis olen ikka vihastanud küll, sest tekstil seisab all ju minu, mitte toimetaja nimi. Aga õnneks juhtub seda üha harvem, mida kauem ma ise ajakirjanikuna töötan – viimaks tekib sul toimetusesiseselt autoriteet, mis sunnib su tekstide ja arvamustega mitte nii vabalt ringi käima.
    Teisipidi, vahel peab reporter tegelema infoga, mis pole tulnud otse talle, vaid toimetusele ja mille suhtes on kuskil koosolekutel juba enne loo tegemist otsustatud, mismoodi see lugu peaks lehes välja nägema. Lähemal uurimisel vahel selgub, et lugu pole üldse nii – ja vat siin tuleb nüüd küll ka mängu seesama ajakirjaniku toimetusesisene autoriteet. Ehk kui palju on tal jõudu toimetajatele selgeks teha, et esialgne info osutus vääraks. Noorreporteril on siinkohal tõepoolest väga raske…

    Vasta
  • 7. luize  |  september 22, 2007, 12:42 p.l.

    õnnetus või avarii ei ole siin vist hea näide, esmalt juba seetõttu, et pea KÕIGIL inimestel näib olevat asi, millega pildistada. ja ma arvan, et ajakirjanikud on siin esimesed, kes enne kutsuvad abi ja siis dokumenteerivad, sest ülejäänud teevad seda nö omaks tarbeks pigem. või siis justi saatmiseks?
    ütleme siis nii, et tavainimene teeb foto ja saadab justi, aga ajakirjanike seda pigem ei tee. ma arvan.
    ja ma isiklikult arvan küll, et suurem osa seltkonnaajakirjandusest, eriti see mis puudutab katitootse, võiks rahumeeli olemata olla.

    Vasta
  • 8. Wild  |  september 22, 2007, 1:26 p.l.

    Inimene vs ajakirjanik – asi taandub lõpuks siiski ajakirjaniku inimlikule kvaliteedile.

    Nn sopakatele tööd tegeval ajakirjanikul ilmselt tekib omajagu dilemmasid- vastuseisu tehtavale tööle enda inimlike tõekspidamiste, põhimõtete, väärtushinnangute jne põhjal ning ta võib ju end toimetaja “küüsis” jõuetuna tunda (mis samas nagu hajutab vastutust), aga siiski tehes ära töö võtmes, mis on talle ettekirjutatud, olgu siis endale nii vastumeelne kui tahes- see on moraalne prostitutsioon.

    Vasta
  • 9. ellom  |  september 22, 2007, 5:46 p.l.

    ma arvan et isikliku armuelu kajastamine võib vahel ka surma ja haiguse ühte rubriiki minna – võib jube palju haiget teha inimestele avalikult nende haavades sorkimine, ka hingehaavades.

    Vasta
  • 10. nimetu  |  september 22, 2007, 7:43 p.l.

    sellest joviaalsest “kuulge, kõik me mõnikord joome…!” ongi sirgunud põlvkond , kes juba 9-aastastena uljad ja seksikad tahavad olla ning just nimelt keelde eirates oma tervist ja mõistuseraasukesi lammutavad .
    Oi kuidas mõistetakse hukka roolijoodikuid ja muidupätte, aga kõik nad on alustanud ainsast pitsist

    Vasta
  • 11. Wild  |  september 23, 2007, 1:57 p.l.

    Peaaegu me kõik joomegi mõnikord, mis nüüd siis saab?
    Juua võimalikult salaja, keelduda seda välja ütlemast ning lisaks muudele tõbedele “vaktsineerida” järeltulev põlv koheselt ja hiljem regulaarselt ka ampulliga?

    Vasta
  • 12. notsu  |  september 24, 2007, 1:41 p.l.

    Mina ei mõista muide rooli_joodikuid_ üldse rohkem hukka kui kaineid liiklushuligaane, keda, muide, on rohkem.

    Vasta
  • […] sa kodanik või "ajakirjanik" 25 09 2007 Pealkiri on muidugi pihta pandud “väikeselt nõialt“. Loodan, et Kati ei pahanda, et kutsun teda nõiaks. Teen seda tema enda enesemäärangu […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: