Nii väikesed asjad võivad NII õnnelikuks teha

september 24, 2007 at 12:00 p.l. 18 kommentaari

Mäletate te umbes sellist lampi nagu pildil? Minu lapsepõlves rippus üks taoline roheline mu sugulaste Nõmme maja esiku kõrges (lapse jaoks topeltkõrges) laes. Ja üks selline kollane paistis Paides mu kodutänavas kellegi aknast.  

Ma kutsusin seda asjandust kapsaslambiks ja tahtsin hullupööra endale ka. Aga ei mäleta, kas oli see mudel mu nurumise ajaks juba tootmisest kadunud või ei viitsinud vanemad lapse tahtmist mööda lampi osta, igatahes ma ei saanudki seda. 

Hiljem, oma kodu rajades, olen igalt poolt uurinud, kas keegi seda lampi veel mäletab, kas see kellelgi veel alles võiks olla. Ja et kas see oli Estoplasti oma või kust teda saadi ja toodi. Mõni on küll mäletanud, et jah, oli nihuke. Aga keegi pole teadnud juhatada, kas see ehk kellegi veel üle on. Ja ma hakkasin juba leppima, et ma ei saa kunagi oma kapsaslampi, heal juhul ehk mõne natuke sarnase kera.

Kuni Arni hakkas juhuslikult midagi otsima IKEA kodukalt ja röögatas, tulgu ma kohe vaatama, seal on minu kapsas. Oligi. Kapsa (originaalvariandi, mille ilmselt mõni meie disainer, Maile Grünberg või keegi natuke maha viksis) on kahepeale välja mõelnud härrased Brylle ja Jacobsen ning IKEA toodab seda siiani. Tõsi, see on küll tiba väiksema läbimõõduga kui mu lapsepõlvekapsad ja saadaval ainult valgena, aga ta on siiski põhimõtteliselt seesama. 

Ja nüüd on siis asi sealmaal, et mul ongi OMA KAPSAS. Oma! Saate ikka aru, jah?

(Aitüma, Eerika, kätte toomast). 

Eile ta tuli meile koju. Paitasin teda õhtuläbi vaikselt ja pöörasin nii ja naapidi ja vaatasin. Kui me ta lakke üles saame, lähen vist esmalt ja seisan natuke õues akna all ning vaatan, kuidas ta paistab. Et tulla tuppa ja veenduda, ta ongi seal. Päriselt. 

Eh, mu kallis kapsas, mida ma olen umbes kakskümmend aastat oodanud kut vaga pruut! On tunne, nagu naaseks praegu koos lambiga parim osa mu lapsepõlvest. See turvaline, mänguline ja soe.  

Vahel ikka võivad väga väiksed asjad meid väga õnnelikuks teha. (: 

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Meie igapäevast sügisballi… Mingem paraadile, härrased!

18 kommentaari Add your own

  • 1. sirje  |  september 24, 2007, 1:21 p.l.

    mul oli selline nõuka lamp. see oli umbes nagu lego – ise pidi väikestest tükkidest kokku panema. see oli maru odav, aga suurtele inimestele ei avaldanud muljet, aga mulle ikka ema ostis selle.

    kas seda ikea-asjandust peab ka lego moodi kokku panema?

    Vasta
  • 2. notsu  |  september 24, 2007, 1:36 p.l.

    Mul tekkis üleeile hirmus iha haraka pildiga taldriku järele – äkki keegi mäletab, oli kunagi selline lasteserviis, kus ühe taldriku peal oli harakas kes annab oravale putru, suur öökull taustaks ja taldriku serva peal liblikad. Kui ma väike olin, siis oli mul see harakaga taldrik, aga kardetavasti on ta läinud seda teed, kuhu laste nõud ikka. Kas keegi teab, kust saab nõukaaegset vanakraami osta? Tartus oli kunagi suurepärane Remo pood, kus oli igasugust vanakraami, mida inimesed sinna müüki tõid ja kus kõik hinnad jagusid seitsmega, aga paraku ei kaitsnud see arvumaagia neid sulgumise eest ja nüüd on olemas ainult saksa vms kraami müüvad poed.

    Vasta
  • 3. Punane Hanrahan  |  september 24, 2007, 1:46 p.l.

    Aga sa uuri Tallinnas, taaskasutuskeskusest. Seal on ikka igasugu träni, peaks isegi sinna varsti järjekordsele rüüsteretkele minema:) Nimelt pole raamatuid ja plaate varsti enam millegi peale panna, tuleb taaskasutusest riiuleid tooma minna:)

    Vasta
  • 4. Kratt  |  september 24, 2007, 2:20 p.l.

    mäletan ka sellist lampi oma lapsepõlvest, rippus vanaema magamistoas, ilus kollane:)

    Vasta
  • 5. Metsapiiga  |  september 24, 2007, 3:57 p.l.

    Jah, meil oli ka kollane ja pidi samuti ise kokku panema. Mäletan et istusime ema-isa-vennaga elutoa põrandal ja lappisime lampi kokku:)

    Vasta
  • 6. Kati  |  september 24, 2007, 4:31 p.l.

    sirje,
    seda IKEA varianti ei pea ise kokku panema, see juba oli koos. mis on ilmselt võimalik, sest see on suht väike ja teiseks, kui nõukaaegne kapsas oli vist suht tugevast plastikust detailidega, siis, see on hästi õhukesest. noh nagu osad neist kaustadest, kuhu vahele kontoris pabereid pannakse.

    notsu,
    vaata suvalisi kaltsukaid ka. mõnes on peale riiete ka nõudekraami.

    Vasta
  • 7. ahaa  |  september 24, 2007, 5:46 p.l.

    oh sa kullakene 🙂
    aga oleks ma seda teadnud, oleks sa selle lambi juba mõned aastad tagasi saanud 🙂

    Vasta
  • 8. marta  |  september 24, 2007, 10:31 p.l.

    😀 meil oli selline kollane, köögis…
    seda oli vastik pesta – tuli tükkideks lahti harutada, tükid ühe kaupa ära pesta, ära kuivatada ja uuesti kokku panna …

    Vasta
  • 9. Kati  |  september 25, 2007, 7:25 e.l.

    eks see vastik üesta-puhastada võis olla vist ka üks põhjus, miks teda meile koju ei tahetud.

    aga, ahaa, kas sul on või oli see vana kapsas?

    Vasta
  • 10. ahaa  |  september 25, 2007, 11:38 e.l.

    ei, seda kapsast kahjuks pole, aga ma teadsin, et ikeas müüakse.

    ja veel: asjad ei ole alati väikesed asjad. asjad miskipärast saavad teenimatult tühisuse ja liigmateriaalsuse sildi külge me käest. kui mingi asi on unistus, kuidas ta siis väike on. ja on asju, mis on täitsa elus… nad on meie omad selles mõttes, et me armastame neid – mitte kui mingeid materiaalseid kobakaid, vaid kui .. nojah, ma nüüd ei leia sõnu. aga nii, nagu ma olen suisa füüsiliselt tundnud, kuidas mu seinad ja mu asjad mind toetavad ja hoiavad, nii ei saa ma enam kunagi öelda, et “ah, need on ju ainult asjad”. ühest küljest on jah ja kui neist tuleb lahti lasta, siis tuleb. aga teisalt võivad nad olla ka palju rohkem…

    vahel, kui vaadata mõnd oma armast asja… see võib olla kellegi poolt armastusega tehtud vana asi.. aga see võib olla ka muu asi, mille su enda (või kellegi teise) armastus on hingestanud.. sa ei vaata seda ju kui lihtsalt mingit “tarbeeset”, millesse hoolimatult suhtuda, lõhkuda vmt. jah, vahel võid oma armsa asja ära ka anda, kinkida.. kui tunned, et see on hea ja õige…. võid loobuda… aga kuidagi ei ole nad “lihtsalt asjad” ikkagi.

    ähh…. ma ei ole kindel, kas sellest asjast nüüd aru ka midagi sai :)))

    Vasta
  • 11. kaja  |  september 25, 2007, 11:50 e.l.

    IKEAS on yldse head asjad, ja eriliselt head hinnad. kui vörrelda eesti mööblipoode, mis vahepeal lausa hulluks ajavad, siis sealt saab yhe reisiga nii palju head, et shopping vöib päris rööm olla.

    Vasta
  • 12. Kati  |  september 25, 2007, 11:56 e.l.

    ahaa,
    sai ikka aru 😉

    kaja,
    seda et kilulinans oli ka nagu mingit lühikest aega IKEA kraami, ma nagu mäletan seda silti kuskil pärnu maanteel. aga aru ma ei saa, miks see ära kadus. sest disain on neil tõesti ülivõrdes ilus valdavalt ja hind ka peaks eestlase rahakotiga kokku käima küll.

    Vasta
  • 13. marilux  |  september 25, 2007, 12:47 p.l.

    Minul on tänaseni kaks sellist lampi esikus ja trepil. Roheline ja roosa. Tolmu koguvad küll ning vatevahel peab neid pesema. Kokkupanekuga on tükk tegemist. Lampe sinna üle 40 w panna ei saa. Mõni aeg tagasi sai osa n.ö. osa puzzlest lihtsalt eemaldatud, et esikus oleks rohkem valgust.

    Vasta
  • 14. ahaa  |  september 25, 2007, 1:50 p.l.

    kusjuures ikeas käis just sel nädalavahetusel mu elukaaslane.. ja neid 2 asja, mida me tahtsime, lihtsalt polnud. otsas olid 😦

    nii et kui keegi läheb, võib vabalt lisatellimuse saada 🙂

    Vasta
  • 15. kaja  |  september 25, 2007, 3:49 p.l.

    ja IKEAga on nalja siin soomemaal, peaks sellst kunagi oma blogis ka kirjutama…aga viskan killu siiagi, kuna teema siin käsil: IKEA on soomes ka nädalavahetuse meka, ja hommikuti avamise ajal on mass tunglemas kui vanasti tallinna kaubamajja – nimelt antakse kahe euro eesti kohvi ja saia…ja inimiesed söidavad nädalavahetusi ikeasse veetma…shopping as entertainement (sorry ei viisti korralikult krijutada englishi)…
    aga…kui kaubast ilma jäid – minu teada saab neilt ka interenti kaudu tellida…igatahes mine kola interentis ja otsi tellimise ja interenti kaudu ostmise vöimalust.

    Vasta
  • 16. Kati  |  september 25, 2007, 6:59 p.l.

    kaja,
    selle tellimisega oli vist nii, et saab aint sellle riigi piires tellida, mille netipoes sa oled. soome netipoest siis soome. aga ma võiks muidugi tellida kraami mõnele soome kodanikust sõbrale ja siis ise järel käia.

    Vasta
  • 17. v.  |  september 26, 2007, 7:40 e.l.

    Ehh, kui Taiwanis poleks IKEAt olnud, siis ma oleks vist vahepeal meeleheitenäljasurma surnud… Kui ikka poolteist kuud pead riisi ja kala sööma, siis vahepeal kartulipuder lihapallidega (mis pärinevad Rootsist, seega ei mingit koeraliha, mis tasakaalustab selle ebaökosuse) oli täiesti taevalik!

    Ja kuuldavasti Ida-Euroopas (Poola ja Tšehhi tütarlaps rääkisid) käivad kah inimesed lisaks eesmärgipärastele käimistele nädalavahetusel odavalt söömas – hotdog olla hinnaklassis 1 euro ja mehed söövat nii et maa must 🙂

    Vasta
  • 18. Irene  |  november 7, 2007, 5:52 p.l.

    Tervitus!
    Pean internetis antiigi-ja vanavarapoodi ja püüan ka sinna müüki leida just selliseid armsaid asju nagu eespool ahaa on kirjeldanud.
    Kutsun vaatama!
    Irene.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: