Väike internetitülitsejate tüpoloogia

september 25, 2007 at 11:32 e.l. 25 kommentaari

Kui inimestel päriselu mingi nagin või lahkarvamus tekkib, istuvad nad reeglina maha ja lahendavad selle ära. Internetis aga võib iga pisemgi erimeelsus teinekord mingiks metsikuks kasvavaks tülipalliks vormuda. Ma arvan, just seetõttu, et netis ei saa tülisid omavahel lahendada. Alati on kohal publik, kes ka aktiivselt sekkub. Järgnevalt väike sekkujate klassifikatsioon. 

  1. Õli tulle valajad – inimesed, kellele meeldib kirg ja veri ja pisarad ja kes haistavad seda kilomeetrite pealt. Sageli ei ütle nad välja mingit oma seiskohta, vaid ässitavad enamasti üht vaidlevaist pooltes stiilis “õige! tubli!” jne. Kui küsid, et mida nad siis ikkagi ise arvavad, läheb suu vett täis ja jääbki, järgmise ässituskorrani.
  2. Lepitajad – head inimesed, kes vastupidiselt eelnimetatuile ei taha verd ega kirgi, vastuoksa, püüavad kõike siluda. Paraku ei anna pea ees tülli sööstes enesele aru, et aitavad hoopis neidsamu kirgi ülal hoida.
  3. Netieetikud – need, kellele meeldib kangesti arutleda, miks inimesed nii madalad on ja teatavail teemadel kaklevad. Ega nad ise ei räägi ju sellest kõigest kohe üldse? Või mis?
  4. Primadonnad – mingite keskkondade “staarid”, kes usuvad kaljukindlalt, et millest iganes jutt ka ei käiks, see käib alati neist ja peaaegu alati on kuidagi nende elu ja õigusi riivatud. ka siis, kui sa tegelikult räägid oma vanaema vanast kassist. Ära katsugi öelda, et see pole vihje!
  5. Kustutajad – need, kes midagi esimese emotsiooniga välja plärtsatavad, siis kahetsema hakkavad ja ära kustutavad. Paraku, paraku, sõnu ei saa enam olematuks teha. Keegi kuulis, keegi mäletab. Kustutamine teeb asja veel huvitavamaks. Nii hakkavad need, kes midagi nägid, looma ja levitama legende sellest, mis oli.  Ja need, kes ei näinud, on lihtaalt täielikus segaduses.
  6. Privaga lehvitajad – inimesed, kes  kobivad mingil hetkel küll privasse asju lahendama, aga ei jää sinna, vaid tulevad vihjetega privale avalikult lehvitama. Aga kuna ikkagi erakirjavahetus, siis pole avalikustada ilus, miska asi jääbki vaid vihjeliseks. Jällegi, palju segadust ja kui lehvitaja on hea manipulaator, saab teise poole püstipervoks lavastada, sest teine end praktiliselt kaitsta ei saa.

 Nojah, ja kui terve see armee kohal on, pole kellegi võimalik oma asju ratsionaalselt ja rahumeelselt arutada. Kõik siblivad ja solvuvad ja valivad pooli ja sunnivad juurdetulijaid pooli valima. Ning laused nagu “lepime ära” või “palun vabandust” ei tule kõne allagi, sest see oleks ju argpükslik ja reetmine. Kuidas sa fännklubi alt vead ja vastastele kondi annad.  

Järeldus? Et internet on väga sitt kaklemise koht, eriti kui soovitakse päriselt tüliküsimusele mingit konstruktiivset lahendust. Ja ehk veel, et enne, kui võõrastesse tülidesse tormata, maksab endalt küsida, et miks. On mul midagi põhjapanevat öelda ja taskus imeline lahendus kõigile osapooletele või ma niisama tibake kiibitsen. 

PS Järelmõtteid, mis võinuks ka eessõnaks olla:

  1. Need mõtted on mu peas keerelnud ammu, minu kunagise intensiivse foorumielu ajast ja neil ei ole mingit seost mingi hetkeolukorraga, tahtsin nad lihtsalt kord välja kirjutada
  2. Kui keegi end nüüd eelnevas ära tundis, siis, palun, ärge solvuge. Ma olen ise teinud nii mõndagi eelnimetatust ja karta on, et teen veelgi. Pealegi, juba sellesinatse eelneva kirjatüki eest võib mind ennast eriti nõmedaks moraliseerivaks netieetikuks pidada.

PPS On lubatud lüüa ja tülitseda (;

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Mingem paraadile, härrased! Ma olengi naiivne jobu, punkt

25 kommentaari Add your own

  • 1. ahaa  |  september 25, 2007, 11:42 e.l.

    mnjah, ma ise olen ka nii mõndagi neist asjust teinud… 🙂
    et seega inimene 🙂

    Vasta
  • 2. Metsapiiga  |  september 25, 2007, 12:19 p.l.

    Mina küll tunnen end puudutatult viimase “esikaane teema” valguses ja seetõttu küsin, et kas blogiruum peaks olema enesetsenseeringuga ning kirjutada tohib vaid teemadel, mis kõigile mugavad?
    Ja milleks sellised klassifitseerimised, kuidagi moraliseerivatena mõjuvad ju ikkagi…

    Kuhu jääb “teretulemast arvamuste paljusus”?

    Vasta
  • 3. Metsapiiga  |  september 25, 2007, 12:28 p.l.

    Aga netiviha jah… tegelikult tahtsin midagi taolist isegi sõnastada, aga Sa jõudsid ette. Täiendaksin vaid niipalju, et see on suisa uskumatu kuivõrd võivad ägedad virtuaallahingud reaalselt päeva p… keerata. Pean end suhteliselt emotsionaalseks inimeses ja vägagi lähevad korda teiste mõtted ja arvamused. Elan kaasa, sest tean et vihaselt toksiva klaviatuuri taga peidus inimene. Niiet, mine võta kinni kuivõrd irreaalne siintoimuv kõik siiski on…
    Netistress- ja sõltuvus igati reaalsed asjad.

    Samas saaksid mu pereliikmed ilmselt kreepsu, kui teaksid et mu ajutise pahuruse ja tujutuse põhjus netilahing:)

    Vasta
  • 4. Kati  |  september 25, 2007, 12:32 p.l.

    metsapiiga,
    ma tean, et mõjub moraliseerivalt, sestap ka see viimane eneseirooniline märkus netieetiku teemal. ja seegi on tõsi, et need rollid seal eelpool pole mulle enesele mitte võõrad. lepitajat ja netieetikut olen ikka vist sageli teinud.

    aga kirja ma panin selle tõepoolest seepärast, et ma olen sellest ammuammuammu mõelnud, seoses ühe keskkonnaga, kus vahepeal väga kummalisi tülisid tekkis ja see ei ole blogosfäär. lihtsalt need tülid läksid teinekord vastikuks, veriseks ja isiklikuks ja ma arvan, suuresti just seetõttu, et kõik sekkusid. ja tulemus on, et see kunagi hea koht on nüüd selline nõmeurg, kus keegi ei julgegi midagi öelda, et mitte vastu pead saada.

    kindlasti ei olnud see kuidagi seotud sinuga isiklikult, ma ei oska sind praegu isegi ühegi kõnealuse tüübiga seostada. ka ei tea ma päris täpselt, mida sa mõtled esikaaneloo all ja mis on sinu panus selles.

    aga, ei, kindlasti ei pea kirjutama ainult mugavatest teemadest. kindlasti on ka teretulnud arvamuste paljusus. vahest lihtsalt, kui on näha, et kaks klativad sirgelt ja selgelt mingit oma isiklikku jama, ei peaks ehk kolmandad kohale minema. isegi kui nad teevad seda kogemata suure seltskonna ees.

    Vasta
  • 5. Kati  |  september 25, 2007, 12:34 p.l.

    ses mõttes, et me saame ju aru küll, kas arutletakse ja on arvamused või on jutt niisama stiilis sa oled loll, lõid mu naise üle, üldse ei meeldi mulle jne. et sellesse viimasesse ei peaks ehk sekkuma.

    Vasta
  • 6. Kati  |  september 25, 2007, 12:42 p.l.

    aga seda küll, et enesetsensuuriga peaks blogiruum mu meelest olema. sest see on ikkagi avalik koht.

    see ei tähenda, et peab olema ebasiiras või lihtsalt igal juhul pehmeke, ilma ühegi kohata, kuhu konks taha jääks.

    see tähendab lihtsalt, et maksab endale aru anda, et kõike, mida ütled, ütled avalikult ja see jääb veel aegade lõpuni netist leitavaks ka.

    Vasta
  • 7. Ramloff  |  september 25, 2007, 1:22 p.l.

    Tuli lausa nostalgiahõnguliselt tuttav ette see netitülide teema. 😀 Tõesti, blogimaailmas on blogid ikkagi kuidagi teineteisest eraldatud ja ükski siinne tüli pole kunagi nii kõikehõlmav kui tülid mingis väikeses foorumis. Ja ma ei kujuta ka ette, et blogitülides nii ennastunustavalt osaleks kui sellises tülis, kus andsin ise ka nii ennastunustavalt tuld, nagu oleks see kõik elu ja surma küsimus.

    Vasta
  • 8. Kati  |  september 25, 2007, 1:26 p.l.

    nojust, eks mina ka 🙂
    aint tagantjärele mõtled, et, kurivaim, miks. et tegelikult poel ju eluküsimus. vähemalt mitte minu elu.

    Vasta
  • 9. Karikate Emand  |  september 25, 2007, 1:27 p.l.

    Oo, väga hästi kirja pandud kategoriseering…:)
    Prindi või välja ja võta ette, kui irisemise isu tuleb – et ennast paremini valvata :).

    Vasta
  • 10. kukupai  |  september 25, 2007, 1:40 p.l.

    Nojah, eks tundsin minagi end mõnes kohas ära 🙂
    Aga vahel on tahtmine ka oma arvamus välja öelda, eriti kui teema mingis suhtes ka ennast puudutab. Isiklikke asju muidugi ei tahaks netis lahendada.

    Vasta
  • 11. ahaa  |  september 25, 2007, 1:47 p.l.

    ma mäletan ka ikka väga hästi neid lahinguid… nö õhtul läksid koju, karv sorakil ja kõrv lõhki ja kulm rullis… ja nutsid ennast kallima rinna naal tühjaks :))

    aga ega ei saa ju öelda, et see oli mingi virtuaalne “netitüli”. kommenteerijad on ju reaalsed inimesed – eriti selles kinnises klubis oli see teada ja tunda. nö päris inimeste päris suhted päriselt kakeldud… ainult et keskkonnaks polnud mitte tuba või õu, vaid see netituba. aga inimesed seal taga olid siiski päris, kõige oma mõtete ja tunnete ja kõigega. mind isiklikult õpetas see väga palju – ja mitte negatiivses mõttes, vaid tõesti õpetas.

    olid ajad… 🙂

    Vasta
  • 12. Nirti  |  september 25, 2007, 2:09 p.l.

    JA kuhu sa ennast paigutad?

    Vasta
  • 13. Metsapiiga  |  september 25, 2007, 5:01 p.l.

    Kati poolt viidatud enesetsensuur peab paika… Google cache on üks igavesti pikaaegne meeldetuletaja, juhul kui vahest krõksakas ära peaks käima:)
    Aga ka selle vastu on mitu võimalust:
    1.keelata oma blogis roboti külaskäik (siis muidugi ei satu enam ükski tekst google otsimootorisse) http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?answer=35309
    2. eemaldada ise puhvrist
    http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?answer=35306
    3. kirjutada google meeskonnale ja paluda eemaldada teatud link põhjendusega, et sisaldab isiklikke andmeid (olen seda abi kasutanud, toimis).

    Ma muidugi ei tea kuidas wordpressi keskkonnas, aga blogspotis saab ise html vormindada.

    Vasta
  • 14. Kati  |  september 25, 2007, 6:57 p.l.

    nirti,
    sa minult küsid või ahaalt?

    kui mult, siis mina olen vist kõige enam teinud lepitajat ja siis mõnevõrra netieetikut. ühes loos ka midagi, mida võiks nimetada hoopiski kaasajooksikluseks grupimõtlemisega.

    nimelt me uskusime, et üks inimene kiusab ja ründab meid ja peksime ikka päris korralikult. tegelikkuses ta küll omajagu provotseeris, aga polnud sugugi halb ja loll ja on hiljem blogijana väga kena mulje jätnud. selle kunagise talle kraesse kargamise pärast on küll siiani piinlik.

    ahaa,
    reaalsed inimesed muidugi, aga ma usun, et pooled tülid oleks saand väga ruttu ja kenasti lahendet kui me kõik poleks seal õiendand.

    aga, jah, rohi, see oli muidugi rohelisem 🙂

    Vasta
  • 15. Wild  |  september 25, 2007, 7:15 p.l.

    Ma pole vahepeal arenenud ja olen ikka arusaama juures, et asjad lähevad tuksi seal, kus vastakate arvamuste kontekstis lendab esimene “sina” (või “teie”), siis sõidab asi arutletava teema alt välja, konstruktiivsus kaob ja küsimus teiseneb “kes kelle maha surub” ja läbi selle võidu saavutab, olgugi teemaalane analüüs nii lonkav kui tahes. Sealkohas, kus läheb diagnooside panemiseks, psühhoanalüüsiks ja kellegi olemuse lahkamiseks, on parem jalga lasta ja vajadusel, kui tegemist on “olulise” küsimusega, hiljem tagasi tulla või kui asi närvirakke väärt pole, siis ka sinnapaika jätta. Kui “luuserikompleks” lubab.

    Vasta
  • 16. Kati  |  september 26, 2007, 8:06 e.l.

    see on küll õige, et niipea kui asi läheb isiklikuks, läheb ka lahmimiseks. “sina oled…” ei ole tegelikult mitte sitt argument, see lihtsalt ei ole üldse argument. aga miskipärats siiski laialt levinud. ja jällegi, eks ole sitematel hetkedel ka ise kasutanud.

    Vasta
  • 17. Kati  |  september 26, 2007, 10:42 e.l.

    metsapiiga linkidega komm nõudis, et ma teda modereeriks. laisn ta siis kenasti üles. vaadatagu nr 13.

    Vasta
  • 18. ahaa  |  september 26, 2007, 2:49 p.l.

    nojah, aga kui vahel saabki kogu tüli ja jama alguse sellest, et kodanik x on hetkel ülinõme… siis ei saagi kuidagi teisiti, kui öelda, et “sa oled”… ja ükskõik, kui ümber nurga sa seda siis ütled – a la – sinu käitumine hetkel ajab mind marru või nutma vmt – kuuleb teine alati, et tema on nõme. ja läkski lahti

    Vasta
  • 19. nimega nimeta  |  september 26, 2007, 6:23 p.l.

    Ei pea ju ütlema: “SA oled ülinõme” või “SINU käitumine ajab mu…” Võib ka öelda: MULLE see ei meeldi, mida sa teed, ütled jne. Siis ei käi see teise pihta.

    Vasta
  • 20. Wild  |  september 26, 2007, 7:13 p.l.

    Kui kodanik x on hetkel ülinõme, aga muidu “räägitav”, siis on kodanik x parajasti ärritatud ja näeb punast rätikut kõiges. Ning kui ta rahunemismärke ei ilmuta või aru ei saa, et “sellise suhtumisega lahenduseni ei jõua”, on mõttekam kunagi hiljem edasi arutleda, kuigi selle hiljemaga on ka nii, et mõni asi kaotab juba mõne tunniga igasuguse aktuaalsuse.

    Kaklemine kaklemise enda pärast on muidugi teine asi. 😛

    Vasta
  • 21. ahaa  |  september 27, 2007, 8:05 e.l.

    nimegata

    see ei lähe talle siis korda, ta kuuleb täpselt seda, et tema on nõme.. ja liiatigi ei pruugi teda sel hetkel üldse huvitada, mis mulle meeldib v ei meeldi. see mina-sõnumite esitamine jne ei tööta inimese peal, kes seda ise ka õppinud pole 🙂

    Vasta
  • 22. nimega nimeta  |  september 27, 2007, 8:58 e.l.

    Kui ta kuuleb midagi muud, kui sina ütled, siis on see juba temast tulenev.
    Aga kui sa ütled talle, et ta on ülinõme, siis on asi täiesti üheselt mõistetav ja sinu poolt on teine inimene paika pandud.

    Vasta
  • 23. Kati  |  september 27, 2007, 9:03 e.l.

    teate, see mina sõnumite edastamine ikkagi töötab, enamasti. ja ma mõtlen just ka selliseid hüperemotsioonikuid, kel kalduvus kuulda, mida iganes. proovitud. korduvalt.

    Vasta
  • 24. ahaa  |  september 27, 2007, 7:30 p.l.

    mul on mõlemat laadi kogemusi

    Vasta
  • 25. Kati  |  september 28, 2007, 9:24 e.l.

    nojah, eks igausgune kommunikatsioon ongi kahe otsaga ja kui teine tõepoolest täietsi umbe käitub ja vestleb, siis pole ka midgai teha. sellegipoolest, ega see, et teine loll on, ei tähenda, et sina ka pead olema 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: