Ma olengi naiivne jobu, punkt

september 26, 2007 at 10:04 e.l. 16 kommentaari

Kummaline, mõned mõtted vist on ikka õhus. Käsin eile pool õhtut ringi ja mõtlesin küünilisusest ja mis ma hommikul näen – wildik ka sellest kirjutanud.  Üleblogosfääriline künismi analüüsimise viirus või mis? 

Aga ma ise mõtlesin, et oli aeg, kus ma olin püüdlikult õudne küünik. Väljenduda tuli võimalikult teravalt ja nurgeliselt, vaatasin, et keegi liiga hinge ligi ei pääseks ja et jumala eest keegi ei avastaks, mis mulle päriselt korda läheb.  

Ükskord üks tuttav isegi küsis, et kas mulle on oluline sihuke kuri välja paista. Ütlesin, et vist jah. Pagan, oligi. Sest see tundus kaitsvat. Ma olin kohe nagu suurem, targem ja tugevam. Ja, mis peamine, haavamatu.   

Ainult et mingil hetkel hakkasin kuidagi tajuma, et küünikukest on selline kaheotsaga raudrüü. Ta kaitseb küll igasugu torgete ja rünnete eest, sest keegi ei tea, kuhu täpselt susata, aga ta “kaitseb”  suurepäraselt ka elu eest üldse. 

Küünikul ei saa (vähemalt avalikult) olla ehedaid emotsioone. Küünik ei saa end kurvastusest oimetuks nutta ja õnnest lakke hüpata. Küünik ei saa kedagi hellalt hoida ega kellegi peale pööraselt vihastada. Kui küünik seda kogemata teebki, siis peab ta kohe turri ja kesta sisse tagasi tõmbama.  

Kui sa ütled küünikule, et armastad teda, võtab ta suitsu, pistab suhu, niheleb natuke ja kohmab, et möh, või räägib, et see on klišee ja ei lähe talle korda. 

Kui sa ütled, et see või teine asi ajab su ebaõiglusest märatsema, süütab küünik taas suitsu ja deklareerib, et maailma nii kui nii ei saa parandada, tegeldagu oma ninaesisega. 

Ja kui sa tahad küünikut niisama heast peast kallistada, kaob ta kohmetult teise toanurka, sest helluste jagamine on ju labane. Jne, jne, jne. 

Lühidalt: küüniku maailm on hall ja igav nagu sügisene tatt. Ja, ausalt öelda, ma ei viitsi sellist tatti enam elada.  

Ma tean küll, et vastasel korral mõjun mõnele ja mõnikord nagu naiivne tobuke või tobe tõsimeelne puberteetiline maailmaparandaja. Tean ka, et ma mõnikord võin mõnest asjast saada sellise emolaksu, et solvumisest jääb hing kurku kinni ja adrenaliinijutt põletab end läbi ihu. Aga, mis siis ikka, seevastu saan ma olla jälle ehedalt rõõmus vms. Ja üldse, mulle puhuti tundub, et see valu on ka parem kui tundetu tatt, sest see on …mnjah, mis?  Elus vist.   

See muidugi ei tähenda, et salasõber Küünik Küünikupoeg minus puhuti pead ei tõsta. Näiteks praegu röögib ta valjusti, et kogu see jutt siin on mingi labane new age mula ja kui ma selle üles riputan, saavad kõik mu arvelt hea lõuatäie naerda. 

Aga teisalt, las saavad siis. Nii et mine seekord jälle ise perse, Küünik Küünikupoeg. Ma olengi naiivne jobu ja see meeldib mulle.

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta), mõte kiusab.

Väike internetitülitsejate tüpoloogia Kas reporter on süüdimatu või?

16 kommentaari Add your own

  • 1. Wild  |  september 26, 2007, 10:23 e.l.

    Ja kui sa tahad küünikut niisama heast peast kallistada —-> see võib vabalt olla katse varastada tagataskust rahakott.

    Vasta
  • 2. Kati  |  september 26, 2007, 10:25 e.l.

    jah, või siis ta hoolega varjatud perepilt :-))

    Vasta
  • 3. notsu  |  september 26, 2007, 11:37 e.l.

    nuuuks… miks, miks küll täiesti korralik filosoofiakoolkond endale sellise halva reputatsiooni on saanud?

    Vasta
  • 4. Kati  |  september 26, 2007, 11:41 e.l.

    eh, notsu,
    seda ma olen ise ka mõelnud. või siis, teisest küljest koerad, kui koolkonnale nime andnud elukad. et milles nemad süüdi on. et kui inimene elaks kut koer, siis see oleks hea ja ilus äkki.

    Vasta
  • 5. Nirti  |  september 26, 2007, 12:09 p.l.

    Kati on vist mõisted künism ja pessimism segamini ajanud, sest küünik ei ütleks neid asju, mida Kati välja pakkus, selliseid asju ütleb lihtsalt ebameeldiv ja ebaintelligentne inimene.

    Mina, näed, olen künismile kalduv üliemotsionaalne inimene, elu tantsib mu ümber oma surmatantsu ja lahistan nutta ning naerda samavõrra. Elu pole mitte hall ja igav nagu tatt.

    Aga noh, mida mina ka tean, eksole.

    Vasta
  • 6. Kati  |  september 26, 2007, 12:22 p.l.

    tead, nirti,
    anna nüüd andeks ja ära väga valusasti löö, eksole, aga mu meelest sa ei anna ka miski ideega korraliku küüniku plaani välja.

    sulle lähevad selleks ilmselgelt liiga paljud asjad korda ja silmnähtavalt päriselt.

    igatahes ma hästi ei usu, et sa suudad KÕIGE üle maailmas irvitada. irvitamise alla ma ei pea silmas mõningat (ense)irooniat.

    aga, noh, mis mina ka tean, eriti neist teiste asjust, eksole.

    Vasta
  • 7. Kati  |  september 26, 2007, 12:27 p.l.

    eh, ja veel.
    teeks siis nii ainult ebaviisakas ja rumal inimene, nii võib väga vabalt käituda ilus, tark, haritud, seltskonnas säravinimene , kes töötab heal töökohal ja on sõpruksonnas liider. paraku. nähtud küll.

    see käitumine ei ole intelligentsi vaid hirmu küsimus, mu meelest. vist.

    Vasta
  • 8. Wild  |  september 26, 2007, 12:37 p.l.

    Topsikud.
    Mina tean, mina tean! Igast asju, aga kesse minu käest küsib…

    Vasta
  • 9. fic  |  september 26, 2007, 12:38 p.l.

    ma pakun, et künismi kalduvad ka need inimesed, kes on täiega elanud ja elult täiega peksa saanud. mõnes mõttes on need nõrgad inimesed, kes kardavad elu valu. aga seda valu kartes ja künismi taha peitudes jäävad nad ilma ka elu ilust…

    Vasta
  • 10. ahaa  |  september 26, 2007, 1:54 p.l.

    just
    elamist, tundeid ja valu kartes jäävad nad ilma nii ilust kui ka sestsamatsest elust endast

    kati
    palun anna teada, kui sa mingil hetkel küünik küülikupoeg 😛 oled, siis ma tean sel hetkel sust eemale hoida 🙂

    ma mõtlen, et ok, ilkugu need küünikud siiis kõige üle… aga kas neil endal pole kahju sellest ilusast ja heast, mida nad kõigest väest püüavad mitte näha.

    Vasta
  • 11. nimega nimeta  |  september 26, 2007, 2:25 p.l.

    Peale korraliku pauku, mis jalalt kukkuma paneb, olen ka mina mõnda aega küünik. Midagi head enam ei oota ega looda, kedagi ei usu ega usalda. Pekkis maailma üle saabki ainult irvitada. Parem irvitada kui end surnuks nutta. Jätab vähemalt iseendale mulje, et olen tubli ja tugev.
    Õnneks on seni sellised perioodid mõne aja pärast iseeneslikult paranenud. Sest elus on liiga palju head ja ühel hetkel hakkab iseendalgi üle viskama see kõige üle ilkumine. Ja kui inimene enesele enam ei meeldi, siis tuleb millalgi jälle endale meeldivaks isendiks muutuda. Imelik küll, neil puhkudel läheb maailm ka kohe paremaks mu ümber.

    Vasta
  • 12. Oop  |  september 28, 2007, 4:34 p.l.

    “KÕIGE üle maailmas irvitada” – tõepoolest, see ei ole kynism, see on nihilism. Terminoloogilised raskused tulenevad sellest, kui inimesed ei tunne piisavalt paljusid võõrsõnu. 🙂

    Filosoofias tähendavad mõlemad muidugi midagi hoopis muud.

    Vasta
  • 13. Kati  |  september 28, 2007, 4:37 p.l.

    no ma ei tea, ÕS kirjutab meil nii:
    küüniline häbematu, jultunud, kõige üle irvitav, mitte midagi pühaks pidav >>

    🙂

    Vasta
  • 14. Kati  |  september 28, 2007, 4:41 p.l.

    filosoofias on künism muidugi päris nunnu ehk korralik koolkond nagu notsu eelpool mainib.

    Vasta
  • 15. notsu  |  september 29, 2007, 12:32 p.l.

    ÕSsukad meenutagu Kristjan Jaaku, kes kurtis, et oh leiaks ometi mõne küüniku. Ja mõelgu natuke, mis ta sellega öelda tahtis.
    Ega kellelgi EKSSi ei ole?

    Vasta
  • 16. reps  |  mai 8, 2012, 8:59 p.l.

    Ma sattusin siia lehele selle kaudu,et lugesin kuskilt,et Dr House on küünik ja toriseja.Siis avastasin ka, et filosoofias ja tavaelus sel sõnal pisut erinev tähendus.Aga mind huvitab pigem see,et miks sa riietusid selle küünikukestaga,mis oli põhjus,sa ju ei sündinud sellega?

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

september 2007
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

%d bloggers like this: