Archive for oktoober 14, 2007

Eesti keel ja mehemeel, või mis? Fui! Vastik!

Laupäeva hommik Paldiski-Tallinn rongis. Keilast tuli peale neli purupurjus jõmmi. Hetkepärast oli tunne nagu lavastataks vagunis uut kultusfilmi „Tulnukas 2 ehk Valdise naasmine“. Purjus jauramine, pudelikolin, kõikmõeldavad suguroppused. Ikka valjult üle rongi. Hea, et ei oksendatud.

Üks vanemapoolne väga viisakas proua tegi siis jõmmidele märkuse, et äkki nad ei lärmaks nii jubedasti. Paraku ta tegi seda vene keeles.

Vastuseks oli mitmehäälne ilkumine teemal, mis sa vanamutt mölised, õu, kuule, räägi meiega eesti keeles, kui eesti keeles ei räägi, siis ära räägi üldse, ähähäääöööää.

Mina, kes ma ju ei kannata kui inimesi mõnitatakse, eriti kui seda teevad mingid kollid, kes ise hädavaevu inimkonna hulka klassifitseeruvad, ei pidanud vastu, ja urahtasin neile, et ma ütlen nüüd sulaselges eesti keeles, nad võiksid vait jääda ja ruttu, sest, ikka sulaselges eesti keeles, neid on väga nõme kuulata.

Kae imet, jäidki tasa, nii kümneks minutiks. Ju siis polnud sihuke reaktsioon mõnelt „õigelt eestlaselt“ neile just ootuspärane.

Aga mul tegelikult on siiamaale piinlik ja paha ja nagu hämming ka.

Mis need jubedad jõmmid tõega arvavad, et kui nad oskavad eesti keelt, mis küll piirdub nende puhul muidu kesise ent roppusterikka sõnavara ja halva diktsiooniga, tõstab neid muust inimkonnast kilomeetreid kõrgemale ning vabandab kõiki sigadusi? Ja miks nad, tolkamid, arvavad, et keel, mida nad võiksid armastada, on sobilik teiste alandamiseks? Mis õigusega nad seda keelt ennast nõnda alandavad?

Ja ma mõtlen, et eks ole ikka ilusad inimesed, tõelised riigi ja rahva visiitkaardid, mehemeele kehastajad. Võeh! Milline küll on kõige õelamat kibestunud irooniat väljendav emotikon, ma vajan seda siia.

oktoober 14, 2007 at 3:20 p.l. 12 kommentaari

Ära osta supermarketist, mine turule!

Olete te näinud stseene, mis “Borati” filmist välja jäid? Üks neist on selline, et Borat seisab supermarketis juusturiiuli ees ja küsib ühe juustupaki kohta: „Mis see on?“ „Cheese,“ vastab müüjapoiss. Borat küsib järgmise paki kohta, poiss jällegi vastu, et juust. Ja nii mitukümmend korda järjest küsib Borat sama küsimust ja poiss vastab aina tuimemalt: „Juust.“ Siis hakkab samalaadne kamm veeriiuli juures.

Minu meelest sobib see lugu suurepäraselt kirjeldama supermarketite olemust. Lõputud riiulid täis ühesugust anonüümset kaupa, mis on miskipärast erinevas pakendis kuid suurt millegi muu poolest ei näi neil vahet olevat. Milleks on vaja sadat saia ühestsamast jahust? „Isa sai“, „Kirde sai“ „Hää“ sai jne, jne. Mina ei tee neil küll miskit vahet. Ostan, mis pihku juhtub. Või milleks mitmed ühtmoodi hapukoored, juustud, vorstid?

Valikuvabadus? Tuhkagi. Inimene ei suuda sellises olukorras nii ehk naa adekvaatselt valida. See mõttetu ühtmoodi tähenduseta kauba küllus tekitab pigem stressi ja tarvet kiiresti põgeneda. Minus isiklikult küll.

Teine nukker lugu on suurte poodide müüjatega. Nad on sunnitud päevläbi naeratama inimestele, kes neile mitte muhvigi korda ei lähe. Jätma mulje, et nad on jube sõbrad kellegagi, keda nad ei tunne ei hakkagi tundma ja ehk isegi ei taha tunda.

See tekitavat müüjais nn teenidusvõõradumist koos tüüpiliste läbipõlemisnähtudega stiilis see ei ole minu elu, kõik toimub mujal, on nagu filmis jne.

Nõnda ongi, et kui supermarketi müüja mulle naeratab, tunnen ma end kuidagi süüdi (kuradi ekspluataator, või nii). Aga kui ta ei naerata, vaid väsimusest sisiseb, on ka paha olla.

Eelnimetatud põhjusil (ja võib olla veel mingi raskestidefineeritava „miski“ tõttu) ma suuri poode ei salli ja kui vähegi võimalik käin neist kaarega mööda.

Seevastu ma armastan, vaat` et kirglikult, turge ja pisipoode.

Esiteks seepärast, et seal tekkib ostja ja müüja vahel tõepoolest inimlik side.

Tuntakse ära, aetakse juttu. Nii on me perel Nõmme turul aastaid üks juurikamüüja, kes siis, kui ma näiteks ainult isaga turule juhtun, ikka ema kohta küsib: „Kuhu proua jäi?“

Seal antakse ostjatele siiralt head nõu. „Võta seda liha, see on värske. Ära seda hakkliha täna osta, see on tiba seisnud,“ kuulen ma ikka meie pisikeses lihapoes, kümne sammu kaugusel mu uksest.

Muide, mina, kes ma ei allu tavaliselt mingitele ostma õhutavatele reklaamikampaaniatele, olen sest samast tillukesest lihapoest teinekord lisaks vajaminevale kraamile ostnud mõne täiesti ebavajaliku vürtsipaki või kastmepudeli, lihtsalt seepärast, et müüjad on nii armsad ja ma tahan neile natuke rõõmu valmistada.

Oma jopedest müüjatega on veel seegi voorus, et nad lahendavad su probleeme ka siis, kui sa ise oled sama suur jama tekitaja kui nemad.

Nii näiteks juhtus, et ostsime meie linnakese teisest väiksest toidupoest (samuti kümne sammu kaugusel mu koduuksest) sünnipäevaks õlut. Kodus tšekki vaadates paistis nagu oleksime kesvamärjukest toonud 99 pudelit. Nii see päris kindlasti ei olnud. Pigem nii üheksa korda vähem.

Kappas siis mu vanamees uuesti poodi ja naases kenasti tagasimakstud rahaga, sest müüja mäletas, kui palju me ostsime ja teadis ka, et me kindlasti petised ja valetajad pole. Kuskil hüpersupermarketis oleks meid kukele saadetud ja õigusega. Tšekki tuleks ikka kassa juures kontrollida.

Lisaks sellele, et turgudel ja pisipoodides on müüja inimene mitte anonüümne masin, on seal palju vähem anonüümne ka kaup.

Turgudel müüb enamik rahvast enda kasvatatud kraami. Pisipoes saab küsida, kust kaup tuleb. Nii näiteks on meie nunnus lihapoes kraam ostetud ümbruskonna talunikelt. Marinaadid, vorstid, pelmeenid jms tehakse aga kohe päris kohapeal. Ja, kurat, kui hästi tehakse. Oleks kuningriik käepärast annaks sellest küll pool näiteks nende jogurtimarinaadis kanasašlõki eest ära.

Nii ongi, et suurest poest toidu ostmine on minu jaoks tüütu kohustus, mis vaja ruttu ära teha. Turult ja pisipoodidest ostmas käimine aga on tõeline nauding, mis koosneb naeratamisest (päriselt) müüjaga räägitud niisama jutust, kauba valimisest, soovitustest.

No muidugi ma valin tüütuse asemel naudingu, kui vaid saan.

Umbes sellise jutu rääksin mina reedel söömaklubis neile, kel aega kuulata oli. (:

PS Vaata, kuidas Borat juustu ostab



061001-borat-cheese-supermarket

VIDEOVAT.COM > GET AWESOME MYSPACE VIDEOS FREE!!


oktoober 14, 2007 at 2:51 p.l. 29 kommentaari


Kalender

oktoober 2007
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031