Miks ma usuteemadel vaielda ei viitsi

oktoober 22, 2007 at 1:38 p.l. 6 kommentaari

Kes ütleski, et filosoofide vaidlus on kurtide vestlus, sest keegi ei kuule ega kuula kedagi teist peale enese? Noh, veel hullema “kuulmispuudega” on tegu kui inimesed üritavad rääkida erinevatest religioossetest arusaamadest.

Vanasti, kui kuskil arutleti mingitel usuteemadel, läksin ma ja ütlesin teinekord ka sõnakese sekka. Ausõna, ei tahtnud misjoneerida. Ma nii ehk naa ei arva, et selles valdkonnas oleks olemas mingit ühtset ainukehtivat tõde, mis peaks kõigile sobima. Pigem tahtsin lihtsalt öelda, et, näete, nii ja naasugused vaatenurgad, tajumis-ja kirjeldamisviisid on ka olemas.

Paraku, sellest ei tulnud midagi välja. Varem-hiljem, pigem varem, hakkas mulle tunduma, et kõik vestluses osalejad, sealhulgas ka ma ise, on nõmedad misjonärid. Ikka leidus keegi, kes arvas, et tema olemasolu alustalasid on riivatud. Ikka hakkas siis keegi veel tulisemalt oma joru ajama. Lõppeks ei kuulanud keegi kedagi. Sealjuures, vettpidavaid argumente, millega vastast tõepoolest ümber rääkida, polnud ju kellegi. Ei saanudki olla.

Mis kõige nõmedam, asjad, mis justsama tundusid isiklikud, hellad ja ilusad, muutusid kuidagi tuimaks ja tarbetuks. Et mida ma jauran siin. Vahet pole ju.

Igatahes, aina enam tundub mulle, et vanal Ludwigil oli õigus.

Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.

Sestap ma enam reeglina mingitel religiooniteemadel kuhugi vaidlema ei lähe ja üldse püüan teha nii, et võtan need jutuks vaid, siis kui neid on võimalik kasutada võrdpildina millestki üldisemast, pigem inimesi ühendavast, rääkimiseks.

Nojah, muidugi, kui keegi mult otse küsib, eks ma siis vastan (ega mu usutunnistus ei ole lõppeks saladus, see teemajagi on nõiamoori oma). Ja kui keegi räägib ikka sulalollusi, no küsib mult näiteks, kas mustad küünlad on mul kodus kaminaserval musta missa pidamiseks, eks ma siis ka selgitan, sest sedasorti teadmatuse levik on natuke ohtlik. Aga üldiselt olen ikka pigem vait.

Miks siis ikkagi selline häälekas vaitoleku manifestatsioon, võite nüüd õigusega küsida. Vastan, sest et blogosfääris on viimasel ajal usuteemalised väitlused üsna kuumaks läinud. Sellega seoses tahtis eelnev väljakirjutamist. Olgu või selleks, et pidada enesele antud sõna ja mitte minna kuhugi mujale mulisema. (:

Seda sissekannet inspireerisid arutelud minu vanamehe, Ramloffi ja wildiku juures. Risttee kamp räägib ka.

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta), mõte kiusab, nõiakunsti õppetunnid.

Lumepalve Prostituudi tavaline, tavaline töö

6 kommentaari Add your own

  • 1. Metsapiiga  |  oktoober 22, 2007, 2:11 p.l.

    Vaielda usu üle ning hinnanguid anda on vast sama “hea” mõte kui vaielda armastuse üle:) Et miks just seda või toda inimest armastad ja teist mitte…
    Samas loen järjest suureneva huviga kirjeldusi valitud religioonist ja teeleidmisest selleni…
    Olen end püüdnud suhestada religiooniga, ent pole veel leidnud sellist mõttelaadi, mis mind pühenduma paneks. Küllap on senised kokkupuuted religiooniga just Eesti kultuuriruumis olnud ka väga ühesuunalised… pean silmas kristlust. Üsna suur teadmatus seetõttu.

    Vasta
  • 2. Wild  |  oktoober 22, 2007, 3:01 p.l.

    Nojah, õige ta on, et sel teemal ei anna vaielda, eriti kui (vähemalt mulle tundub nii) usk, olgu ta siis mingi religioosse suunitlusega või lihtsalt ilmalikult mingi maailmavaate ja väärtushinnangute osa, on üsna suure rolli kandja inimese identiteedis, enesemäärangus ja maailmaga suhestumises.
    Aga sel teemal võib ometi mõelda, kuigi kõva häälega mõtlemine võtab mõnegi inimese jaoks püha ja tundliku teema puhul tahes-tahtmata riski jõuda vaidluseni, aga mis parata, pooled hädad tulevad rääkimisest.

    Igatahes ma arvan, et see kõva häälega mõtlemine on okei, nagu ka mõttevahetus, mis võib vaidluseini jõuda, kuni seda teha nö neutraalsel territooriumil ja/või kontekstis, mitte aga mõttega “minu tõde ja sinu eksimus, saa sellest ometi aru…”, noh, see oleks minumeelest umbes sama, nagu põhimõtte pärast kirikus kõva häälega vandumas käia.

    Vasta
  • 3. Ramloff  |  oktoober 22, 2007, 3:29 p.l.

    Vahel ei peagi ise vaidlema, vaid vaidlus tuleb ise su juurde 😉

    Teisalt, need usuteemad on mõnes mõttes ka sedavõrd olulised ja paljusid puudutavad teemad, et neist üldse mitte rääkida oleks ka väga raske.

    Kui igat vaidlust karta, siis tekiks jälle üks neid lugematuid elu pisiasjadest kirjutavaid blogisid, mis blogimaailma juba umbe on ajanud.

    Vasta
  • 4. Oudekki  |  oktoober 22, 2007, 5:14 p.l.

    Õigus 🙂 Ma olen lasknud ka ennast ühte usuteemalisse vaidlusse haarata, aga õnneks sain õigel hetkel pidama. Isegi vaidlusse “kuidas määratleda teadus” ei viitsi tegelikult enam sekkuda, sest minu arvates on sellel teemal maailmas juba kõik asjalik ära üteldud ja niisama detailidelihvimisega ei viitsi tegeleda 🙂

    Vasta
  • 5. kaja  |  oktoober 22, 2007, 6:31 p.l.

    usu üle vaidlemine on sama jabur kui vaielda maitse ja meeldimise üle…või selle üle, mis on tõde…
    minu jaoks on usk midagi nii intiimset, et selle üle ei SAA vaielda…ja seepärast mind vahe ärritab, kui usust väga palju räägitakse, kui usku kuulutatakse – minu jaoks on see nagu aluspüksata pepu näitamine…ja seepärast ma ei taha kunagi oma usust rääkida, ja põiklen ka väga valjult usust rääkijatest ja usku kuulutavatest kõrvale…aga see on minu probleem, töenäoliselt on igal inimesel oma suhe asjasse. Peamine on, et me üksteise suhtumisi aktsepteerime ja lubame üksteisel olla need kes me oleme…ja uskuda või mitte uskuda, ja mida või keda uskuda…või kuidas või kuipalju…

    Vasta
  • 6. nimega nimeta  |  oktoober 22, 2007, 11:01 p.l.

    Minu jaoks usu religiooni teemadel vaielda on okei.
    Aga mulle ei meeldi, kui kellegi usu, arusaamade ja tõekspidamiste üle ilkuma hakatakse. Kellegi tõekspidamiste naeruvääristamine võrdub inimese alandamisega.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

oktoober 2007
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

%d bloggers like this: