Kust tulevad inimesed …

oktoober 31, 2007 at 1:34 p.l. 10 kommentaari

… kes lasevad oma ajud ära pesta ja usuvad, et teised inimesed (valitud suvaliste tunnuste alusel) ei olegi inimesed ning nendega võib teha mida iganes – alandada, mõnitada, tappa? 

… kes keeravad omadele sitta nii et silm ka ei pilgu, tehes rahumeeles koostööd nende tapjate ja mõnitajatega? 

… kes aitavad teist inimest niisama, lihtsalt, küsimata, mis siis, et selle abi hind võiks väga tõenäoliselt olla nende endi elu? 

Kust tulevad need, kes lasevad end vastuhakkamata maha nottida, ma parem ei küsi. Hirmu, eluisu ja lootuste segust, on niigi selge vastus. 

Lihtsalt, eile õhtul vaatasin Roman Polanski “Pianisti.”

Filmi, mis põhineb poola-juudi klaverimängija ja helilooja Wladyslaw “Wladek”  Szpilmani autobiograafilisel raamatul (samuti nimega “Pianist”) ja räägib, kuidas seesinane mees Teise Ilmasõja ja holokausti üle elas. Mitte erilise isikliku kangelaslikkuse tõttu vaid seepärast, et nii läks. Lihtsalt. Juhuslikult.  

Kriitik Hélène Frappat on väitnud, et ses filmis “pannakse vaataja uskuma suvaliste sündmuste järgnevust /…/, mis päästavad inimelu. Sellel usul pole midagi pistmist tõenäosusega (see on ilusate filmide tunnus, et nad eemaldavad kohe alguses kohatu küsimuse tõenäosusest): see on märk, et Polanski, kes pole püüdnud ei jutustada omaenese lapsepõlvest getos ega “natsismi” ära seletada, on osanud välja tuua režiimi enese olemuse, see tähendab suvalisuse, vabaduse täieliku eitamise.”  

Ja Frappat tsiteerib Hannah Arendtit “Selline pidev suvalisus eitab inimese vabadust efektiivsemalt, kui seda suudaks teha ükski türannia.” 

Selle suvalisuse juurde käivad esiti mainitud inimtüübid. Esimest esindamas saksa jõmm-sõdurid, teist juudist getopolitseinik ja poolakast eks-raadiotehnik, kes kasutab Wladeki häda enesele raha teenimiseks, kolmandat mõned südametunnistusega poolakad ja üks saksa ohvitser. Igasugu inimesi jätkub kõigi rahvaste hulka.  

Polanski ise ongi väitnud, et teda köitis Szpilmani raamatus tõik, et  “ta esitab selle perioodi reaalsust hämmastava, peaaegu külma objektiivsusega. Tema raamatus on halbu ja häid poolakaid nagu ka halbu ja häid juute, halbu ja häid sakslasi”. 

Filmi “järg” reaalsuses on ilmekas näide sellest, et juhused võivad olla küll vahel õnnelikud, kuid enamasti mitte õiglased. 

Szpilman elas Varssavis õnnelikult 88. eluaastani. Tema perekonnast, kel natuke teine juhus lasi Treblinkasse viidud saada, ei tulnud keegi elusalt tagasi. Saksa ohvitser Wilm Hosenfeld, kes päästis nii Szpilmani kui väidetavalt veel mitme juudi ja poolaka elu, suri 1952. aasta augustis Venemaa vangilaagris. Oleks ta vastu pidanud veel nii napilt alla aasta, oleks kenasti koju saanud. Aga, paraku… 

Erinevalt juhusest, mis oli Hosenfeldi vastu autu ja ebaõiglane, käitusid inimesed siiski inimlikult. Szpilman üritas teda hiljem üles leida ja suutis tuvastada isegi mehe nime, paraku ei leitud teda Venemaa laagrist ja Poola valitsus ei suutnud (julgenud) vist ka väga pingutada.  

Praeguseks on Hosenfeld vähemalt postuumselt saanud Poola riigi kõrge autasu ja Szpilmani poeg on üritanud korduvalt Yad Vashemi kampa veenda, et mehe peaks kuulutama õiglaseks rahvaste seas. Ma ei suutnudki tuvastada, kas seda lõppeks on tehtud (vähemalt Yad Vashemi kodukalt mitte). Kui ei, siis loodetavasti saab see viga parandatud. Kui aeg ei ole õiglane, siis ajalugu võiks ju natuke olla. 

Aga veel filmi juurde tulles, see on sõna otseses mõttes kole. Kaaderhaaval nii pinges, et filmi lõpuks tunned krampi õlgades. Ausalt, minul, kes ma koledaid filme ikka talun, oli korda mitu tahtmine see plaat arvutist välja rebida või toast ära kõndida. Teisest küljest nagu ei saanud ka, sest Polanskiga kipubki olema, et kui ta su pihku saab, siis naljalt minna ei lase. Ja ta ei ole maitsetu, vägivald ja  tunded on, aga paigas, mitte kuskilt üle võlli ega ebaveenvad.

Kui ma näiteks Spielbergi “Shindleri nimekirja” peale mitu korda turri läksin, et on ikka propagandafilm küll, siis “Pianisti” peale mitte kordagi. 

Lühidalt, Polanski on aus, ta ei kasuta vaataja tunde-ja inimlikkusetagavara armutult ära. Ta lihtsalt räägib, mis ta peab.

Igatahes, mul on tunne, et ma tahan seda Szpilmani raamatut ka lugeda.  

Lõpetuseks võite natuke pilte vaadata 

Filmi-Szpilman Andrea Brody mängituna 

 

Päris Szpilman 

 

Wilm Hosenfeld päriselt …

 ..ja filmis Thomas Kretschmanni mängitult

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab, nõiamoor soovitab, sotsiaalne närv.

Matusemeeleolud Kõrvitsapoisid ja hulkuvad hinged

10 kommentaari Add your own

  • 1. kaja  |  oktoober 31, 2007, 6:32 p.l.

    see Pianist on mõjus film jah…resked ajad ja rasked teemad…

    Vasta
  • 2. Mart  |  november 1, 2007, 7:15 e.l.

    Nii huvi pärast küsiks, mis osa filmist “Schindleri nimekiri” sulle vastu hakkas või propagandarefleksi tekitas?

    Vasta
  • 3. Kati  |  november 1, 2007, 9:43 e.l.

    eh, ma nii täpselt ju enam kõike ei mäleta sest “Schindleri nimekirjast”, ikka ammu sai vaadatud.

    aga ntx üks koht, kus kellegi, oli vist arhtitektineiu, kes ütles, et ehitatav konstruktsioon kukub kohe kaela, ajud välja lasti. ja seda stseeni näidati pikalt aegluubis, valged ajutükid lendamas.

    see oli mu jaoks küll liig. ja analoogilisi kohti oli seal mu meelest veel.

    see on just miski, mida polanski ei tee, ei keera vägivallale mingit iluvinti peale.

    aga mul on muidugi üldse spielbergiga see probleem, et kuidagi liiga kunstlik tundub, kuni “münchenini”. see järsku oli väga paigas film mu jaoks.

    Vasta
  • 4. Mart  |  november 1, 2007, 11:59 e.l.

    Aha, selge.

    Spielberg on minu arvates tugevate romantismi mõjutustega ning see kujundab paljuski ka tema filme.

    Kas see meeldib või mitte, on tõesti maitse asi. Jaan Ruus näiteks pidas minu mäletamist mööda “Klaverimängijat” “Schindleri nimekirjaga” võrreldes igavaks.

    Vasta
  • 5. Kati  |  november 1, 2007, 12:18 p.l.

    eks see ongi maitse asi ja vaatenurga.

    spielberg loobki üldiselt kangelaseeposi, polanski oskab pea kõigile süžeedele, mis justkui võimaldaksid kangelaseepost teha, hoopis mingi muu kiiksu peale keerata. kusjuures minu meelest isiklikult on see tulemus mitmetähenduslikum ja vahest isegi humanistlikum.

    eks see lööb ka “schindleris” ja “klaverimängijas” välja.

    iseasi on veel, et kas schindler oli siis ikkagi kangelane. minu meeelst pigem mitte. lihtsalt talle sobisid hetkel elavad enam kui surnud. iga seetõttu pääsenu elu on muidugi väärtuslik, aga …

    nojah, mul on tips raske ka seetõttu “schindleri nimekirja” kui kangelaseepost väga tõsiselt võtta.

    ma muidugi möönan, et see viimane on minu eelhäälestuse, mitte spielbergi viga.

    Vasta
  • 6. Oudekki  |  november 1, 2007, 7:35 p.l.

    Nojah, eks ma kirjutan uue 🙂 Niisuguste inimeste kohta, kust nad tulevad ja millised nad on, soovitaks mina hoopis kahte teistsugust filmi – IMDBst leiab rohkem teavet ka. Mõlemad on mul olemas, seega kui Eestisse tulen, võib vaatamisõhtu teha.

    Pier Paolo Pasolini film “Salò o le 120 giornate di Sodoma” (1975) Jõhker, alasti film. Praeguseks on kahjuks selgunud, et filmis on rohkem tõde kui Pasolini siis võis teada, millegi niisuguse toimimisest Thyssenitele kuuluvas lossis leiti hiljuti tõendeid. Kõige õudsem on see, et see kõik pole minevik, Guantanamos toimunu pildid tunduvad kohati nagu stseenid sellest filmis. See film ei ole üldse ilus, aga see oleks ilusana nii õudne, et keegi ei suudaks vist vaadata.

    Agnieszka Hollandi Saksa-Prantsuse-Poola koostöös tehtud “Europa. Europa” (1990), tõsielusündmusel põhinev film, kus noor juudi poiss natsiks kehastub, muuhulgas ka rindel käib ning eliitkoolis õpib ning ellu jääb.

    Vasta
  • 7. Oudekki  |  november 1, 2007, 7:38 p.l.

    Pasolini film räägib siis sellest, kuidas neli kõrget fašistlikku ametikandjat Salò nukuvalitsuse ajal vangistavad teatud hulga teismelisi maalapsi ja nendega tehakse igasuguseid asju mida markii de Sade on välja mõelnud (jah, on de Sade’st inspireeritud).

    Vasta
  • 8. Gallacher  |  november 2, 2007, 1:14 e.l.

    Spielberg on lihtsalt kommertsimees, kelle filmides ei ole ja ei peagi mingit ajaloolist tõde olema. Reamees Ryan oli ju samasugune lastefilm.

    Vasta
  • 9. Riina  |  november 11, 2007, 10:51 e.l.

    Vaatasin samuti hiljuti Klaverimängijat. Mõjus tõenäoliselt ka seetõttu rohkem, et olin just uuesti läbilugenud oma vanaema mälestused Siberist. Spielmani “külm objektiivsus” pani väga mõtlema.

    Kui ma järgi mõtlen, siis ka minu vanaema ei ole ei oma mälestustes ega ka kunagi minuga suheldes andnud hinnangut. Ma ei ole temas ka kunagi täheldanud viha või kibestumist. Ja ometigi tean ma tema mälestuste ja juttude põhjal, et see, mida tema ja ta pere üle elas, oli ebainimlik. Inimesed surid, nälgisid aastaid, toitusid rohust ja öösel salaja põldudel korjatud mädakartulitest, ei saanud päeva ajal oma onnidest väljuda, sest nad olid ammu söönud oma riided..

    Mõtlemapanev, kuidas need inimesed, kellel oleks kõige rohkem põhjust vihata mingit süsteemi või riiki või rahvust mõistavad võibolla kõige paremini, et tähtis ei ole riik ega rahvus ega ideoloogia, vaid see, milline inimene sa oled, mis otsuseid sa teed. Kuidagi hästi arusaadav ja eluterve on ju see, et Spielman ei keskendunud oma elus mitte sakslastele ja Saksamaale kättemaksmisele vaid ühe sakslase ülesotsimisele, kes oli tema vastu hea olnud.

    See üldistav hinnang, et keegi rahvus või riik kusagil on paha, vaenlane, hävitamisväärt, süüdi, ohtlik oli ju see, mis põhjustas nendele inimestele kannatused, see, mis viis selle sõjani. See on see, mis võimaldab üldse selle absurdsuse, et massid ja massid tavalisi heatahtlikke rahumeelseid meiesuguseid inimesi võtavad relvad ja lähevad hävitavad kedagi omasugust.

    Miks peaksidki need, kes on seda kogenud, tahtma seda nõiaringi jätkata.

    Vasta
  • 10. Pianist on niikuinii pervert « Punase Hanrahani Teine Tulemine  |  detsember 28, 2007, 8:05 e.l.

    […] tuleb kolm sellist, kus klaverimängija on imelik või suisa pervo. Näited olid järgmised: Roman Polanski “Klaverimängija” – seal pianist igati tegija vend, elab üle shoah’ koledused ja puha. Aga vastukaaluks […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

oktoober 2007
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

%d bloggers like this: