Naisele naise palk?

november 30, 2007 at 10:38 e.l. 34 kommentaari

Naiste keskmised sissetulekud jäid eelmisel aastal meestele enam kui 3000 krooni ehk 28 protsendiga alla, kirjutab Postimees. Konkreetsemalt rääkides oli naiste brutotulu kuus keskmiselt 7655 ja meestel 10 683 krooni.

Lisatud on ka statistikaameti kommentaar , et sellest faktist ei saa järeldada, et mehi ja naisi koheldakse ebavõrdselt, sest pole tõestatud, et samal ametikohal töötava mehe ja naise tasu oleks erinev.

Õige, ei ole tõestatud ja ei saa järeldada. Aga kas midagi saab? Mida?

Kas siit on OK järeldada (oletada?), et naised töötavad massiliselt madalamapalgalistel ametikohtadel? Kui jah, siis miks?

Arvatavasti seepärast, et naised on nõus minema tööle palga eest, mida mehed elamisväärseks ei pea. Hea näide on Tallinna trammijuhid, kelle hulgas ma pole aegu ühtki meest näinud. Väidetavalt just seepärast, et pingelist tööd tuleb teha sandikopikate eest. Ja naised teevad ega kobise. Miks?

Sest naised ei pea peret ülal pidama, neil ei olegi vaja muud kui taskuraha, mida hilpudele ja ilumöginatele kulutada. Naise koht õieti polegi tööl (solgivad meeste tööturgu) ja üldse on nad ju nii kanaajuga, et polegi vaja neile rohkem maksta. Nii ütleks šovinist.

Sest naistele on õpetatud, et nende töö, nn naistetöö on vähemväärtuslik. On õpetatud, et hea ja viisakas tüdruk ei ole trügija ega nõudja ega aja oma õigust taga (ka mitte palgaläbirääkimistel). Ja on õpetatud, et naine võib vabalt olla majanduslikult sõltuv, et on isegi parem kui ta on, natukenegi, sest mehe uhkus saab riivatud, kui naine temast vähem ei teeni. Lühidalt, naised on õpetatud alandlikeks ja vähenõudlikeks. see väljendub ka palgaküsimises ja saamises. Nõnda ütleks feminist.

Mida sina ütled? Millest tuleb naise madal(am) palk? Ja kas see tegelikult tähendab või ei tähenda ebavõrdset kohtlemist sügaval suhtumiste tasandil?

Teise Ilmasõja ajal tehtud pildil on lennukivabrikus töötavad naised

Advertisements

Entry filed under: feministi nurgake, mõte kiusab, sotsiaalne närv.

Söömaklubi koguneb täna! Aitäh, söödikud ja jutupaunikud

34 kommentaari Add your own

  • 1. morgie  |  november 30, 2007, 11:42 e.l.

    vastupidi, naised nõustuvad madalamapalgaliste ametikohtadega just sellepärast, et nad PEAVAD peret ülal pidama ja nad ei saa aega kulutada parema palgaga koha otsimiseks vaid peavad leppima esimesega mis mingitki äraelamist võimaldab.
    ja muidugi ei taha tööandjad väikelastega naisi võtta, eriti kui need on üksikemad. sest kui laps haigeks jääb, kes siis tööd teeb? niisiis on naised, kellest pere heaolu tõemeeli sõltub, sunnitud leppima nende töökohtadega, mida teised ei taha. need, kel rahateenimise vajadus nii pakiline pole, võtavad aega valida.

    Vasta
  • 2. Kati  |  november 30, 2007, 11:54 e.l.

    hmm, täiega huvitav tähelepanek.

    meenub üks varasem uuring, mille kajastus ühes ajalehes sai pealkirjaks: “vaesus, lapsega tüdruk on su nimi” või midagi sinnapoole.

    mõte oli siis, et kõige vasemalt elavad üksikemad.

    huvitav, kas keegi teab, kui palju meil on proportsionaaselt elanikkonnast üksikemasid, kelle tööst sõltub laste ja vahest ka vanade vanemate heaolu? samas, huvitav, kui palju on proportsionaaselt üksikisasid? ja kas sellises olukorras meestel ja naistel on mingi palgavahe ning kui suur?

    Vasta
  • 3. 1helin  |  november 30, 2007, 12:01 p.l.

    siin on vahe sees, kas sama töö eest saavad naised vähem palka või on lihtsalt mehed töökohtadel kus rohkem makstakse. Kui on tegemist laste eest vastutava naisega, siis ta kindlasti vaatab ka, et tal pere jaoks aega jääb. Seetõttu tööd, kus töö suures osas ka kojutuleb, vaevalt et nende jaoks esimene valik on. Ja töö tuleb koju igasugu juhtivatel töötajatel. Oma firma juhi tegevuses sõltub otseselt raha mida teenitakse. Tegelikult peaks palk olema hoopis võrreldav nende töötundidega, mis kulutatakse vastava raha teenimisele. Kui mu kuusissetulek on ütleme mõnituhat krooni, aga ma kulutan sellest päevas ehk tunni, siis peaki mõnel teisel olema palk mis on 8 korda suurem kui ta teeb 8 tundi tööd. Aga kui ta teeb 16 tundi päevas tööd ? Mõni näeb ehk öösel ka tööd unes, siis peaks öötunnid ka tööaja sisselugema…

    Vasta
  • 4. Karikate Emand  |  november 30, 2007, 12:02 p.l.

    Niipea kui naisel on laps või lapsed, ei ole ta nii liikuv ja paindlik kui mees. Minu töökohtade mehed on liikunud eri haruasutuste vahet ja pidanud nö üheksat ametit: parandanud, saadetisi kohale toimetanud, jne, ka väljaspool tööaega… Naised aga teevad oma tööd ja kui kell kukub jooksevad lasteaeda ja/või toidupoodi.
    Naine puudub töölt mitte ainult enda haiguste tõttu, vaid ka kõigi oma laste haiguste tõttu. Mistõttu ei saagi ta võtta väga suure koormusega tööd, ega ka sellist tööd, mille ootamatu tegematajätmine esimestel haiguspäevadel häiriks kogu organisatsiooni tööd. Ega ka sellist tööd, mis tekitab suurt stressi, kuna ükski mees ei taha olla see, kes lapsi ise õhtuti õpetab-kasvatab, sest päevapingetest väsinud naine probleemi esile kerkides esimese asjana tutistab või lööb last. Las jõuab sellises meeleolus koju mees, kes niiukuinii lastega vähem tegeleb. Mina olen oma tuttavaid vaadanud ja leidnud, et täitsa vist makstakse 10 -15 tuh rohkem stressileevenduseks… et nii hiiglasuuremat mõistust need tööd ei eelda, aga kui vastutus ja seega stress on suured, siis tuleb tõesti väga suur palk. Üks mõistlik lastega naine ei tahagi sellist tööd. Ei mingi palga eest.

    Seega, kui on vaja tõsist pühendumist ja pingutamist ja (ka mõtetega) kohalolekut, oleks kuritegu selle naise laste vastu palgata tööle naine, mõtlen ma.
    Iselugu, kui tõesti on kodune vanaema 🙂

    Muidu on igale naisele tuttav olukord, et ei tea, kas vedada alt tööandjat või last… Mina olen murest poolhulluna ka haige 4-aastase juurest tööle läinud, pärast veel mitu päeva jubedad tervisehäired murest ja ilmselt veel palju aastaid kurbus ja südametunnistuspiinad. Siis otsustasin, et jään koju ja ei lähe enne tööle, kui laps käib koolis. Aga kuna pakuti kodust tööd, siis teen.
    Ei näe siin midagi ebaõiglast.
    Enamik väikelatest tahavad ikka emme lähedust, eriti haigena.

    Neid naisi, kellel lapsi pole ja kes neid ei plaani, on ju suhteliselt vähe ikkagi. Ja me kõik teame kõrgetel kohtadel töötavaid naisi ju ka, mitte ainult ajaleheveergudelt vaid ka oma tutvusringkonnas. Mõni kohe jaksab ja oskab – ja seda märgatakse, olen täitsa kindel.

    Vasta
  • 5. Lõngamari  |  november 30, 2007, 12:05 p.l.

    Morgie`ga 100% nõus. Nii ongi, et naised peavad oma lapse eest hoolitsema ja valida ei ole, lähed sellele tööle, kuhu sind võetakse ja tahetakse. Ja karjääri ei ole üksikemadel kerge teha.

    Vasta
  • 6. Morgie  |  november 30, 2007, 12:16 p.l.

    noh õpetajatöö tuleb koju kaasa ja õpetajad on enamasti naised. eeliseks on, et kodus vihikuid parandades on võimalik ka võsukestel silma peal hoida.
    ühistranspordijuhi tööl on minu meelest liikuv graafik ja see EI OLE tegelikult laste kasvatamiseks sobiv töö, aga väikelastega naised lihtsalt paraku on tööturu jääkide korjajad.

    Vasta
  • 7. Kati  |  november 30, 2007, 12:20 p.l.

    vahemärkusena laste teemal,
    olen kuulnud ka uuringust, mille järgi ei olevat suurim töö ja kodu ühitamise stress mitte väikeste laste emmedel, vaid natuke suuremate laste issidel.

    ehk just isadel, kelle laps on nii vana, et hullult tahaks kasvatada, arendada, koos aega veeta. jalkat mängida, loomaaeda minna, mudellennukeid kokku panna. samas, tööl nõutakse täiega pühendumist, eeldadakse töö koju kaasagi võtmist. ja siis on just issil stress ja süümekad.

    karikate emand,
    aga suht palju tööd, ka vastutusrikast, saabki ju tänapäeval kodus teha. ja suurt osa ülesandeid saab delegeerida. meie peatoimetaja, muide just väikeste laste issi, teeb sagedasti kodus töö, aga meil on ometi meilid ja skype ja elu küll seisma ei jää.

    1helin,
    sellise tasustamissüsteemi puhul peaks muidugi kuidagi kindlaks tegema, et inimene ikka teeb tööd see 16 tundi, mitte ei väida nii. ja veel, et kas 16 tundi on optimaalne tööaeg, järsku on saamatu, kui nii kaua aega kulub.

    Vasta
  • 8. Kati  |  november 30, 2007, 12:23 p.l.

    morgile lisaks,
    öiste vahetustega õmblusvabrik ka ilmselt pole laste kasvatamiseks sobiv töökoht. samuti muud öötööd eeldavad ametid, asutuse turva või parameedik vms. ja palka neis kohtades ka liiga palju ei saa. aga töötatakse ikka. ja suurem jagu on taas naised.

    Vasta
  • 9. Shadow  |  november 30, 2007, 12:27 p.l.

    Töökohti loovad ja palganumbreid otsustavad meil enamasti mehed. Mehed teatavasti ei armasta teha töid, mis nende meelest on igavad, nürid ja väheväärtuslikud. Tööd, mida meestele teha ei meeldi, lükatakse naiste turjale, sest keegi peab need ju ära tegema, ja vabanduseks leitakse mitu põhjust, miks täpselt need ongi naistetööd. Naistetööd on igavad, nürid ja väheväärtuslikud, järelikult pole ka erilist palka väärt. No mida see müüja, lasteaednik või medõde ikka nii väga ära teeb? Ainult vinguvad soojas toas pisikese palga pärast, rabagu rohkem või tehku meestetöid, kui raha tahavad… Vaat ehitaja, minister või keevitaja…

    Mida rohkem on ühiskonnas naisi, kes üksinda peavad oma lapsed ja vanemad ära hoolitsema, seda madalamal saab ka hoida naistööliste palganumbrid, sest alati leidub piisavas koguses neid, kel pole valikut. Mehel on alati valik minema kõndida ja eelmine elu unustada. Ja öelda, et sorry, aga mul pole raha. Naisel seda võimalust enamasti pole, kui ta ei taha, et needsamad ärakõndinud mehed ta rongaemaks kuulutavad ja kividega loopima hakkavad.

    Minu meelest ütleb see palgavahenumber eelkõige, et palganumbreid määravatel meestel kas pole mingit ettekujutust sellest, mis tööd täpselt nende naisalluvad teevad – või siis teavad nad seda liigagi hästi ja tänavad saatust, et sündisid mehena inimväärse palgaga inimväärset elu elama ega pea selverisse müüjaks minema.

    Miskipärast meenus siinkohal tsitaat ühelt kuulsuselt, kelle kohta ma paraku muud ei mäleta, kui et tegu maailmakuulsa fotograafiga. Ta ütles mingis intervjuus oma piltide temaatika kohta: “Üle kahekümne viie aastaste naiste pisarad ei huvita enam kedagi…” Mis viib mõttekäigu omakorda sellele rajale, et kuidas meil see noorte-vanade-meeste-naiste sotsiaalne redel ongi? Ülemiste pulkade järjestuse üle annab vaielda, aga selles on vist kõik ühel meelel, et alumiseks pulgaks on vanad naised. Noh, sellised üle viiekümne, mittepandava väljanägemisega. Vana, oma elutöö ära teinud naise halvustamine ja solvamine on midagi… iseenesestmõistetavat, loomulikku. Ja sinna juurde käib iseenesestmõistetavalt suhtumine, et mittepandavatele muttidele pole midagi vaja, olgu õnnelikud, et midagi üldse antakse. See on küll lihtsalt hüpotees praegu, aga huvitav oleks teada küll, kas on olemas mingit seost madalate palganumbrite ja neid teenivate naiste keskmise vanuse vahel. Aga siin oleks minu meelest küll feministidele tõsiselt lai tööpõld ühiskonna suhtumise muutmiseks, selle asemel et rõhutada õigust ise enda arveid maksta.

    Vasta
  • 10. Lõngamari  |  november 30, 2007, 12:31 p.l.

    Ja kui nüüd tõesti väikeste lastega naised kõrvale jätta siis elame me ikka ju üsna šovinistlikus ühiskonnas. Ega ikka naistele nii väga ei taheta neid hästi tasustatavaid kohti anda midagi, võetakse pigem natuke vähem sobivam kandidaat, aga peaasi, et MEES.

    Vasta
  • 11. Kati  |  november 30, 2007, 12:34 p.l.

    shadow,
    aga väga noored, hariduseta ja töökogemuseta (vahest ka lapsega) naised? kas nende lugu võiks vanadest parem olla? ma miskipärast väga ei usu.

    aga vanade (naiste) hammasrataste vahele jäämise probleem ilmsesti on küll.

    Vasta
  • 12. Shadow  |  november 30, 2007, 12:50 p.l.

    Noh, noored (lastega) naised pakuvad vähemasti silmailu, nii et minu meelest on suhtumine tüki leebem, vähemalt ei sõimata mutiks, penskariks ja vanaks raipeks 🙂 Aga majanduslikus ja sotsiaalses mõttes on nad jah enamasti vanadega üsna samas olukorras – tõsi, selle vahega, et on vähemalt mingi lootus paremale tulevikule. Imelik ongi see, et naine on meil inimene siis, kui ta on nagu mees. Aga eks tõstatanud selle küsimuse juba auväärt professor Higgins… Ja siit jõuame edasi järgmise probleemini ehk siis: kui oled naine ja tahad end tunda ka inimesena, tuleb abielluda välismaalasega ja siit jalga lasta?

    Vasta
  • 13. karikate emand  |  november 30, 2007, 12:54 p.l.

    Kati 7. kommentaari peale…
    Tõsi, et tänu Skypele jms’le saab ka vastutusrikast tööd kodus teha, ja küll see on hea!
    Usun, et kui inimene on ennast tõestanud ja siis soovib kodusele tööle jääda, siis takistavate asjaolude puudumisel seda ka võimaldatakse – ega head töötajad puu otsas kasva.
    Aga tulla kusagilt, ei tea kust, ja nõuda kodust juhtivat tööd hea palgaga – njaa, see vast ei õnnestu tõesti.

    Ja nt mina tahtsin võimalikult otsekohe last ja sain ta veel üliõpilasena – oma soove teades oleks olnud vastutustundetu end juhtivale kohale koolitada. Eks see, mille nimel kui palju on pingutatud ja milles end piiratud, kõneleb ka töötandjale tõõotsija huvide suunast ja pingutusvalmiduse suurusest.

    Ja mehega vahepeal rääkides meenus selline huvitav seik, et paar aastat tagasi pakuti talle tema lapsepuhkusele lahkuva ülemuse kohta. Mees keeldus, kuna ei taha juhtival kohal töötada praegu, ta on parem nö spetsialist. Ja võeti minust noorem, aga rahvusvaheliselt koolitatud, tubli CV’ga, väga töökas, konkreetne ja tõhus naisterahvas tööle. Ilma lasteta küll. Nii et ikka võetakse, kui naine tõesti juba ette teab, et leemekulbiliigutamine ja ninnunännnutamine pole tema jaoks, ja juba varakult ja üheselt edu nimel pingutab – nagu tavaliselt teevad pigem mehed.

    Vasta
  • 14. 1helin  |  november 30, 2007, 1:05 p.l.

    Noo saamatu inimese 32 tuhat on ka 32 tuhat 😛 Ja samas kas ta ikka teenib sama palju, kui ta kulutab ütleme 16 tundi selle saamiseks, mida teine saab 8 tunnise tööajaga ? Siin see küsimus, et mida võtta hindamise aluseks, kas kättesaadud raha, mille jaoks ehk on pingutatud ehk 25 tundi ööpäevas või siis vabaaeg, mis jääb järgi peale raha teenimise lõppemist ja mis võimaldab ka saadud raha ise kasutada ja lähedastega koos olla.
    Eks elu loksutab igaühelel neile sobiva töö aastatejooksul välja. Mõni kasutab “kassapidajaks” olemise aega hüppelauana, teine on rõõmus, et see töögi tema jaoks üldse olemas on. Ja omamoodi õnn, et meil on inimesi, kes on nõus ka madalapalgalist tööd tegema, vat kui tõuseb eneseteadvus niipalju et enam pole …. ? Oleme me valmis näiteks mustanahaliste teenindajatega poes käima ?

    Vasta
  • 15. Kati  |  november 30, 2007, 1:07 p.l.

    karikate emand,
    ega tänavalt sisse astuda ja juhtivat kohta nõuda ei saa mees ka. ses mõttes pole vahet.

    aga ma kardan, et see massiline palgavahe ei pruugi tulla ainult sellest, et mehi on rohkem juhtivatel kohtadel.

    ma küll ei tea kindlalt, aga kahtlustan, et ntx ehitustöölistele makstakse enam kui trammijuhtidele või õdedele. ehk siis palgad võivad olla erinevad küll mitte samasugustel ametikohtatel, küll aga suht sama vastutusulatuse puhul.

    shadow,
    aga kui väljamees tahab tegelikult üht tublit idaeuroopa seksivat koduabilist?

    aga noortest naistest. olen näinud napilt üle kahekümneseid piigasid, kel haridust pole, hambaid ka mitte. mõned haigused küll. ja umbes kolm last. tööd saabki heal juhul õmblusvabrikus. ei mingit silmailu ega paremaid võimalusi.

    Vasta
  • 16. Kati  |  november 30, 2007, 1:11 p.l.

    1 helin,
    mustanahaliste teenindajatega poes käiks ma küll vabalt. ainult ei tahaks seda teha seepärats, et nemad on siis need, kes sandikopikate eest töötavad.

    pigem võiks siis küsida, kui palju me oleme nõus maksma, et keegi ei peaks päris sandikopikate eest rabama?

    Vasta
  • 17. karikate emand  |  november 30, 2007, 1:19 p.l.

    Vaat see viimane on küll super hea küsimus, ja huvitav… ma mõtlesin just täna hommikul sellest… aga ei mäleta, millega seoses.

    Vasta
  • 18. Shadow  |  november 30, 2007, 1:20 p.l.

    Noh, kui väljamees tahab tegelikult üht tublit idaeuroopa seksivat koduabilist, on naine lihtsalt oma lootuste ja illusioonide ohvriks langenud…

    Vasta
  • 19. 'ganna  |  november 30, 2007, 1:35 p.l.

    Ma tegelikult imeilusasti sobin sellesse ‘haridust pole, hambaid ka mitte’ kategooriasse. Isegi 3 last võin ette näidata 😉

    & ma kinnitan, tööd & töö eest palka saab ikka kolba sees toimuva, mitte väliselt liigitatava järele. Hetkel on mu palk alampiiril lihtsalt sellepärast, et mees on mul rikas & ise olen ma laisk.

    Teine naljakas asi meeste-naiste töösuhetes on muidugi see, et mudel ‘seelikus, seega sekretär’ ronib ikka & alati ajaloo prygikastist välja. Eriti olukorras, kui oled kollektiivi ainus naisterahvas nagu mina praegu.

    Vasta
  • 20. Kati  |  november 30, 2007, 1:43 p.l.

    nah, ´ganna, sul vist siiski on midagi, mis sind nende piigadega päris ühele pulgale sättida ei lase. kusjuures, lisks ajudele, on see miski vist siiski ka teatav sotsiaalne kapital, mis natukene lubab olla hariduseta ja nii 🙂

    tegelikult neist tibudest ma võiks kunagi pikemalt kirjutada, saaks kolekriipiva sotsaalpornose teksti küll.

    mis ajudesse puutub, siis, jah, ma ka ei arva, et eestis on jubedalt tegu klaaslaega, mis lihtsalt ei lase naistel karjääri teha, ses mõttes, et soo pärast ei võeta tööle või ei edutata. pigem on meil see värk, et naised nagu ei julge või ei saa (kuna lapsed tahavad süüa jne), paremat palka tahta või üldse töökoha valikul väga midagi nõuda.

    a see sekretäri asi on ka üks lahe teema küll 🙂

    Vasta
  • 21. Gorm  |  november 30, 2007, 2:11 p.l.

    Ehk töötab lihtsalt suur osa naisi poole kohaga?

    Vasta
  • 22. Kati  |  november 30, 2007, 2:20 p.l.

    gorm,
    on võimalus küll.
    aga siis ikkagi, miks on naised rohkem nõus töötama seal, kus täiskoormust välja ei anna?

    üks vastus on muidugi, et perele rohkem aega jääks. teine jällegi, et mingil muul põhjusel käib neile see ka, kui paremat ei saa.

    ja esimese vastuse puhul jääb veel küss, et miks meestel ei tule massiliselt pähe rohkem aega perele ja endale jätta?

    Vasta
  • 23. karikate emand  |  november 30, 2007, 2:43 p.l.

    Ma olen kaks korda elus tööbüroost uurinud, kuidas nende poolekohatöödega ikkagi on – üks kord algaja üliõpilasena ja üks kord noore emana. Ja mõlemal korral öeldi, et ega ikka ole küll.
    Poole kohaga töö on ikka ainult luksus ja õnneasi, kui see leida.

    Aga perega naise puhul pole mõeldav rääkida “ajast iseendale”. Mida iganes sa tegema istud, ikka on vaja tõusta ja kutsule jakki selga aitama minna, või guasipurkide kaasi pealt keerama või kartulit koorima või pesu masinast välja võtma… ja naine teab seda juba maha istudes. Aeg iseendale on perenaisel öösel, niipalju kui ta üleval suudab olla. Ja väsimuse tõttu ei saa seda paraku kvaliteetajaks nimetada.

    No ma ei räägi endast praegu, ma töötan nimelt poole kohaga ja kodus kah veel. Niitsun hirmust, kui mõtlen, et kunagi pean vast normaalse inimese moodi rabama hakkama. Ei tea, mitu kuud kulub, enne kui ma surnult maha kukun? 😛

    Vasta
  • 24. Kati  |  november 30, 2007, 2:55 p.l.

    karikate emand,
    väga hea teema tõid nüüd sisse ja vist ka väga valusa. ikka selle, et naine töötab sisuliselt täiskohaga ka kodus. tavaliselt ka siis, kui ta palgatööl käib.

    et siis, miks?

    kuigi, ilmselt on ka peresid, kus mehelt oodatakse, et ta töölt tulles hakkaks kohe ehitama, parandama, autot putitama, solgipange tühjendama jne.

    aga enamasti on vist ikka nii, et pereisa saab koju tulles enesele õltsi ja telekat lubada, aga naine hakkab süüa tegema, koristama, lapsi kasima, järgmise päeva riideid valmis panema jne.

    Vasta
  • 25. Karikate Emand  |  november 30, 2007, 3:06 p.l.

    Just nii ongi!

    Ainukene asi, et… minu meelest ongi asjad niimoodi ok, et naine pühendub kodule ja mees tööle. Ja minu meelest ongi ok, et meestel lasub töö-vastutus ja mees saab rohkem palka.
    Minu jaoks on loomulik, et naine spetsialiseerub koduasjadele ja mees spetsialiseerub tööasjadele.
    Umbes nagu – keegi ei tahaks, et arst, kes ravib tema jalaseent teeks tal ka ajuoperatsiooni ja raviks hambaid. Kõigisse valdkondadesse ei jaksa tipp-tasemel süveneda, mistõttu spetsialiseerumine on hädavajalik. Ja kuna lapsi kannab-imetab ainult naine, siis on lihtne otsustada, kes kodule spetsialiseerugu.

    Jah. Olen shovinistlik siga. No mis parata?! Minu jaoks on elu tõestanud, et nii on õige ja hea.

    Vasta
  • 26. Kati  |  november 30, 2007, 3:16 p.l.

    no vaata, eks igaühel on õigus valida, mis talle on õige ja hea.
    ei ole siin kellegi asi kõrvalt õiendada.

    aga hull on, kui tehakse üldistusi stiilis nii ja ainult nii ongi õige ja hea.

    ma ikkagi väga ei usu, et enamik neist madalapalgalistest naistest on seda, sest neile päriselt meeldib nii. ei usu ka, et enamik tahab kodus topeltööpäeva lisaks teha, ega ka, et enamik oleks meelsasti ainult koduperenaised.

    kindlasti ei ole see viimane halb valik või halvem valik kui mistahes teine, aga, nagu ükski valik ei saa see ju sobida kõigile.

    minu meelest ei ole üldsegi miskit hullu selles, et mõni valib kena koduse elu ja vähem tööd. küll on mu meelest pahasti, et seda nähakse üldiselt mingi normvaliku või idealiseeritud valikuna.

    Vasta
  • 27. Kati  |  november 30, 2007, 3:19 p.l.

    lisaks veel, et sama halb on mõistagi kui sellise normvalikuna nähakse ainult karjääri ja rahateenimist.

    sellega on meil vist jälle massiliselt mehed kimpus.

    katsu sa mehena minna madalama palgaga tööle, isegi kui töö huvitab. või katsu koju jääda. kohe oled jobu, paraku.

    Vasta
  • 28. Karikate Emand  |  november 30, 2007, 3:39 p.l.

    Seda muidugi…
    Aga eks see vist sõltub inimesest ka… et kui halvasti ta ennast tunneb, kui logeda elu valib. Mõni valib ja tunneb ennast sealjuures väga hästi ja omal kohal. Ausalt öeldes, kui üksi elada või peret mitte planeerida, siis on ju võimalus lulli lüüa täiesti olemas. Peaasi, kui oma süda rahul on ja mingit alaväärsuskompleksi ei teki.

    Mina tean meest, kellel on kahekordne kõrgharidus, ja kes tööd ei tee – elab sotsabist ja pudelikorjamisest. Sealjuures tunneb ta end täiesti hästi ja peab oma eluviisi võimalikest valikutest parimaks. Alati kui mina jälle töölt või mingi projekti juurest ära tulin, õnnitles ta mind suure rõõmuga 😀

    Ja tegelikult, kunagi ammu, abiellumise ajal tegi ka minu mees vaid paar tundi päevas tööd ja sai väga väikest palka. Või oli see honorar ja palka polnudki?, ei mäleta. Meie elasime niimoodi suure rõõmu ja armastusega 🙂 Lihtsalt see asutuseharu kadus ükspäev ja tuli uus töö otsida ja teist nii luru ja mugavat polnud saada. Siis tuli tublim töö võtta. Aga ise ta tundis ennast väga mõnusalt ka kehvikuna, ja minu silmis oli ta tubli ja tore ka sel ajal 🙂 Tõesti, kõik on enesetundes (ja teiste arvamusest mõjutatavuses) kinni.

    Vasta
  • 29. Mirri  |  november 30, 2007, 5:14 p.l.

    Mul on kahju neist naistest, kes pühenduvad laste kasvatamisele, loobudes oma tööst. Jah, mul on isiklikult neist kahju, kuigi nemad võivad mõni aeg õnnelikud olla. Minu kahjutunne on ainult minu isiklik, nendeni mitte jõudev tunne. Täielik lastele pühendumine kitsendab paratamatult suhtlussfääri ja rutiinne kodus olemine kaotab vaimse värskuse. Ja kui lapsed on 16-20, on see ema vaid koduteenija, kelle suhtes on muidugi mingi emotsionaalne soojus, kuid kes oma elust väljas olekuga pole lapsele enam partneriks. Ja pole haruldane, et mehel tekib sel perioodil uus ja huvitav kaaslane. Ma ei filosofeeri tuhjalt kohalt. Võin neid lugusid hulgi rääkida.

    Tegelikult peaks iga ema kohe algusest peale laste isaga koos lapsi kasvatama. Ja pole mingit juttu, et lasteaeda peaks tingimata ema järele minema vms. Ka imikuga tegeldes tuleb isale tegevust anda. Ntx lapsega võimlemine, nutule reageerimine öisel toitmisevälisel ajal vms. Kui naine on oma nõudmistes täpne ja järjekindel, siis see õnnestub.

    Vasta
  • 30. cephalonia  |  november 30, 2007, 6:50 p.l.

    Paljud naised vähem nõudlikumad, mis võib olla tingitud vajadusest. Kuid tean ka paljusid naisi, kes töötavad lihtsalt töö tegemise pärast – soovides kodust välja saada ja suhelda. Sellisel juhul ei otsita palganumbri järgi tööd, pigem vaadatakse, et lapse haigestumisel vms juhul oleks võimalik koju jääda.

    Kui naine laseb õhtul mehel õlut juua ja telekat vahtida, ise kraamides ja toimetades – siis mees loomulikult kasutab seda. Ma arvan, et kui mõlemad töötavad täiskohaga on elementaarne ka koduste tööde jagamine. Naine on ju samamoodi väsinud pikast tööpäevast kui mees – kahjuks maalitakse igalpool Heast Naisest väsimatu inimese pilt, naine oskab-jaksab alati ja 24/7.

    Vasta
  • 31. Lee  |  detsember 1, 2007, 8:39 e.l.

    Väga hea teema ja väga head kommentaarid. Lisaks ühe vaatenurga veel – naine, kes on koormatud nüri ja väikesepalgalise tööga ning koduste kohustustega, söandab seda olukorda vähemalt lähiringis kiruda. Mees samas olukorras joob end unustusse ja/või tapab end ära, kui enam ei jaksa.
    Mistõttu naisõigusluses on probleemid vähemalt NÄHA – ja mis on näha, on ka arutatav, vaieldav ning ehk isegi muudetav. Aga mees, kes on “hariduse ja hammasteta”, ei söanda oma olukorra üle kaevatagi mitte.
    Nii võivadki tekkida stereotüübid – on olemas palju edukaid mehi, veidi edukaid naisi ja palju eduta naisi. Viimastest on mõned õnnelikud ja enamik allasurutud.
    Hallooo – aga kus on eduta mehed? Abitöölise kohal ja poetrepil, näiteks.
    Ja veel, võta kätte ja ulata abikäsi naisele, kellel on raske – ning mida sa näed? Ta võtab selle /enamasti/ vastu, on tänulik ja saabki hakkama. Samas olukorras mees isegi ei usu, et talle on käsi ulatatud. Ja läheb põhja.

    Vasta
  • 32. Kati  |  detsember 1, 2007, 11:49 e.l.

    jah, naiseks kasvatamise miinuste juures on tõesti üks suur pluss, et kurta likka ubatakse. mees aga ei nuta ju.

    ehk jällegi, ei saa olla naisõiguslane olemata meesõiguslane.

    Vasta
  • 33. minu hetked  |  detsember 1, 2007, 11:57 e.l.

    […] jah. ma lugesin umbes neidsamu asju. nii mõnigi teema neist siin läbigi arutatud. ja Kati tööteemalise arutelu all on veel väga palju huvitavaid kommentaare, mis toovad välja erinevaid seisukohti, et miks […]

    Vasta
  • 34. Rents  |  detsember 2, 2007, 12:19 e.l.

    Muideks – naised töötavad ehituse peal vägagi edukalt. Mina tean kolme naismaalrit. Aga kurb tõsiasi on see, et kahele neist makstakse väiksemat palka, kui nendega koos töötavatele meestele – sest nad ise küsisid vähem, kui tööintervjuul teada taheti, palju nad palka tahavad. Ja kui konkurentsivõimelist palka küsid, on alati oht, et ei saagi tööd. Kurb aga tõsi.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

november 2007
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

%d bloggers like this: