Väärikusest, piltides ja ilma

detsember 1, 2007 at 1:12 p.l. 8 kommentaari

Üks mees istub Jaagupi poe ees, ja annab hulkuvale külakutsale osa vastostetud leivast. Värkest, veel soojast. „Ma elasin blokaadiegses Leningradis. Nüüd toidan ma iga vastutulevat koera. Tänuks. Sest nemad toitsid siis meid,“ räägib ta.

Üks vana naine istub Mäo bussipeatusepaviljoni kulunud pingil, käed süles koos. Ta ootab. Keskendunult, rahulikult. Peaaegu tardunult nagu skulptuur. Justkui oleks ootamine kogu tema elu.

Üks teine vana naine ei tule iial koduuksest välja, kui ta ei ole suud värvinud ja kõrgeid kontsi alla saanud. Ta on eluaeg olnud selline hoolitsetud seltskonnadaam. Kuidas saaks ta nüüd teisiti, hoolitsemata? Ja ta läheb välja ja vestleb kultuurist ja muudets maailma asjadest. „Ah, et kas jalg valutab? Nojah, eks ta ju natuke, jajah, aga mis me sellest ikka…“

Need pildid jooksid mul silme eest läbi, kui Ingrid küsis vananemise ja väärikuse kohta.

Aga kui te küsite definitsiooni, küsite, mis väärikus on, siis…siis ma vastaksin ehk nõnda.

Väärikus tuleb väärtusest ja selle tundmisest. Väärikas on taibanud, et tema ise on väärtus ja teisedki on.

Väärikas on suuremeelne ja salliv, ta ei alanda ennast ega kedagi teist, sest ta ei pea oma väärtust tõestama teiste pisendamise läbi. Ta teab seda niigi.

Väärikas on enesekindel ja sirgeselge. Kui vaja siis isepäine. Väärikas ei jookse karjaga kaasa ega tee midagi moe pärast või kellegi meeleheaks. Ka mitte sõprade. Väärikas valib teguviisi, mille järel tal endal on hää ja rahulik olla ning peeglisse vaadata.

Väärikas loob, mitte ei hävita. Toetab, mitte ei kisu maha.

Väärikas ei ole väiklane ega kättemakshuhimuline, aga ta ei lase ka end rahus mutta trampida. Kui vaja, kus vaja, seisab ta enese eest kindlalt ent heatahlikult, vastase väärikust riivamata.

Väärikas on helde. Ta jagab, mida tal on ja mäletab neid, kes on jaganud temaga (kasvõi need blokaadiaegsed koerad, eksole)

Väärikas vanainimene teab, et ta on elanud ilusa rikka elu ja ta laseb seda elu, õhtupäikese sumesooja kulda vaikselt ja lahkelt teistelegi paista.

Samas, väärikus vaevalt on seotud vananemisega. Jah, see on ilmsesti sotsiaalne tunne, mida imikul vast ikka ei ole. Aga tõenäoliselt hakkab see vaikselt tekkima koos minateadvuse ja enesehinnagu kasvuga.

Ma usun, väärikus ongi protsess, on miski, mida õpitakse tasahaaval eluläbi. Ega saa väärikalt vananeda keegi, kes ennemalt vääritult elanud.

Vanadus vahest ainult võimendab, lihvib, toob esile, paneb i-dele punkte. Muudab nii väärikuse kui väärituse reljeefsemaks, silmapaistvamaks.

Aga ühiskond, mida see peaks tegema? Pidama iga oma liiget väärikaks ja väärtuslikuks. Hoolitsema, et keegi ei sattuks olukorda, kus on raske end veel midagi väärt olevana tunda ja väärikalt ülal pidada.

Ühiskond ei tohi jätta inimesi nälga ei materiaaselt (toiduta, rahata, tööta, koduta) ega emotsionaalselt (marginaliseerides, välja tõugates, alandades, stigmatiseerides).

Mida enam on ühiskonnas vana head humanismi, seda väärikamad on selle kodanikud. Usun ma. Miskipärast.

Rembrandt, Vana mees punases

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab, minu inimesed, sotsiaalne närv.

Kes tegi? Lapse väärikusest, peaaegu ainult pilt

8 kommentaari Add your own

  • 1. Helle  |  detsember 1, 2007, 2:00 p.l.

    Olen Sinuga igas punktis nõus. Paremini enam ei saagi väärikust määratelda.

    Vasta
  • 2. Ingrid  |  detsember 1, 2007, 2:37 p.l.

    Ka mina olen Katiga nõus.
    Võibolla mõnedes punktides mõtlen siiski pisut teisiti.
    Ma arvan, et väärikas inimene ei astu alati lahingusse oma ilmselge õiguse eest kui vastase jõud või staatus on temast tunduvalt üle.
    See on oskus olla ori nii, et sa ei muutu orjameelseks, oskus surra märtrina jäädes kindlaks oma veendumusele.

    Aga üldiselt – ilusasti kirjutasid! 🙂

    Vasta
  • 3. Väärikusest « Ramloffi teine kodu  |  detsember 1, 2007, 3:37 p.l.

    […] Ingrid küsib oma blogis teiste blogijate mõtteavaldusi väärikuse ja väärika vananemise kohta. Kati on tegelikult sellel teemal juba jõudnud nii hästi kirjutada, et ma ei tea, kas suudan millegi samaväärsega vastata.  Aga […]

    Vasta
  • 4. Kati  |  detsember 1, 2007, 4:22 p.l.

    Ingrid, aitäh 🙂

    aga orjus on minu arvates läbini ebainimlik ja ebaväärikas seisund, millega leppimine ei saa olla väärikas.

    ülestõus getos oli igal juhul väärikam, kui lasta end taltsa loomakesena surmalaagrisse viia.

    ainul et, olukord, kus mingi jõud on inimesest määratult üle ja valmis teda hävitama, on üks neist, kus vahest ei saagi rääkida vabast tahtest ja vabast valikust. ei saa seega nõuda ka väärikust. ega saa ette heita, et miks keegi väärikalt ei käitu.

    ja muidugi on erinevaid vastuhaku viise. kui sa ei saa enese ja lähedaste elu ohtu seadmata suurejooneiiselt ja valjuhäälselt vastu hakata, jäävad ometi väikesed, ent põhimõttelised vastuhakud.

    alanud advendiaja puhul on ehk kohane meenutada, et kõik need meie kodused jõulupuud läbi kogu nõukaaja olid ju ka muuhulgas omamoodi mikrovastuhakud. 🙂

    Vasta
  • 5. Või et siis väärikus « Homo homini homo est  |  detsember 1, 2007, 5:41 p.l.

    […] Posted by Wild in Mitmevigast, Päevakaja. trackback Üks koer haugub kakahäda peale, pooled küla koerad ühe koera haukumise peale ja nii võibki lõpuks isegi selguda mis see väärikus ikkagi […]

    Vasta
  • 6. minu hetked  |  detsember 2, 2007, 10:32 e.l.

    […] ja kukupai ja Kati ja Ramloff ja veel mõnedki. enamasti on jutt vanaduse kontekstis minu meelest. kuigi minu meelest […]

    Vasta
  • 7. ahaa  |  detsember 3, 2007, 8:23 p.l.

    sa oskad oma mõtted nii hästi ja ilusti sõnastada, et suisa sõnatuks võtab 🙂

    Vasta
  • 8. ahaa  |  detsember 3, 2007, 8:25 p.l.

    see orjuse kommentaar tuletas mulle meelde ühe lõigukese intervjuust ühe laamaga (ma pole kindel, kas see oli dalai-laama -vist mitte), kes oli aastaid hiinlaste juures vangis. talt küsiti, mis oli kõige hirmsam vangistuses. ta vastas, et see, kui ta tundis, et ta amastus hiinlaste vastu hakkab kaduma..

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

detsember 2007
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

%d bloggers like this: