Rohkem mehi lapsepuhkusele? Aga miks mitte?

detsember 4, 2007 at 3:30 p.l. 15 kommentaari

Naistest ja nende palgast me juba rääkisime. Räägiks nüüd ka meestest. Täpsemalt sellest, miks mehed ei taha lapsepuhkusele jääda?

Päevaleht tutvustab värsket uuringut, mille järgi kasutab vanemahüvitise võimalust vaid kaks protsenti meestest. Kaks protsenti, see on ikka üliväga vähe. Aga miks? Miks ei sünni issil lapsega koju jääda? 

Majanduslik põhjendus ehk kes siis perele raha teenib, jääb sellesama vanemahüvitise tõttu justkui kõrvale.  

Ei usu ka, et isad lihtsalt ei taha lastega tegelda. Mu ümber töötab praegugi hulk noori issisid, kes räägivad särasilmil, mida head ja põnevat ja arendavat nad oma mudilasega teevad. Aga nad räägivad ka, hoopis vähem säravail silmil, et mitte öelda, kustunud pilgul, kuidas töölt koju jõudes on ikka nii põrguväsimus, et kui pisike tähelepanu tahab, siis ei jõua-aaaaaaaa, enam. Ehki ta-ha-aaaaks, eksole. Ometi, titega koju nad ei jää.  

Kas see on sellepärast, et kõik, ka isad ise, usuvad, et lapsega tegelemine on nii naistetöö, et mehed ei saagi sellega hakkama? 

Ma ei oska ju putru keeta, ma ei tea, kuidas last riidesse panna, issand, ma ei oska seda käru lükata, jne, jne, jne. Sellist kaeblemist olen ma ka meeshingedelt kuulnud. Tegelikult ju loll jutt, sest täiskasvanud arukas inimene mu meelest ikkagi suudab putru keeta, riidesse panna (ennast ja küllap siis ka teist)  ja käru lükata.  

Või ei taha mehed lapsega koju jääda, sest tööl seda ei aktsepteeritaks?

Vaadataks viltu, et oled ikka nohik ja tuhvlialune. Ja enam võrdseks ei peetaks, kampa ei võetaks. Vaikselt otsitaks ehk vallandmisvõimalustki.   

Või ei tunne eestlane lihtsalt seadust? Äkki suur osa mehi ei teagi, et nad võiks ka koju jääda ja vanemapalka saada? 

Teiseks, kas meil oleks tegelikult üldse vaja, et isad senisest rohkem lastega koju jääks?

 Ma isiklikult arvan, et sellest oleks küll kasu. Esiteks isale, kes saaks võimalikult vara lapse kasvamisprotsessis osaleda ja teiseks lapsele, kelle jaoks issi poleks  enam onu, kes hilja õhtul töölt tuleb. Lapse (emotsionaalse) arengu jaoks võiks see ju oluline olla.

Teiseks emale, kes ei oleks väga pikka aega kodus lastekarjas, mis ilmselt kogu rõõmu juures on siiski ka kurnav, sotsiaalselt isoleeriv ja halvemal juhul ka tööoskusi vähendav.  

Kolmandaks, see kindlasti korrastaks tööturgu. Jääks ära või vähemalt väheneks suhtumine, et noort naist tööle ei võta, see võib rasedaks jääda ja lapsepuhkusele minna. Samahästi võiks ju mees lapsega koju jääda.  

Ja kui me nüüd otsustame, et isad ikka võiks rohkem lastega koju jääda, siis kuidas seda saavutada? Kas nii, et mingi aja jooksul olekski ainult isadel võimalik lapsepuhkusele jääda? Või kuidagi meelitades, et mingist ajast alates saaksid näiteks isad koju jäädes soodustusi? Paremate tingimustega vanemapalka? Veel midagi? 

Igatahes nüüd tuleb see klassikaline küsimus, et mida teised arvavad?

Pildil on tegelased…noh, arvake ära, mis filmist. (:

Advertisements

Entry filed under: feministi nurgake, sotsiaalne närv.

Lapse väärikusest, peaaegu ainult pilt Eesti filme ma ei vaata, Eesti kirjandust ei loe, muidu olen kõva patrioot

15 kommentaari Add your own

  • 1. kukupai  |  detsember 4, 2007, 5:06 p.l.

    Noh, selles filmis said isad suurepäraselt hakkama ju. Ja mina näen meie Tupsu pealt ka, kui hea on, et isa kodus päeval ja temaga tegeleb. Isa autoriteedile mõjub ka positiivselt.
    Nii et miks mitte? Meeste endi suhtumine peab muutuma hakkama. Muideks, kui mul lapsed sündisid, oli parasjagu aeg, kus võimaldati isale nädal ülemäärast puhkust, kui naine ja laps sünnitusmajast koju said. Sellestki oli abi.

    Vasta
  • 2. Kati  |  detsember 4, 2007, 5:20 p.l.

    no, vaat, ma kahtlustan ka, et on hea, kui isa on ja tegeleb ja mitte ainult pool tundi enne magamajäämist.

    tegelt ma arvan, et parim oleks, kui lapsepuhkus õnnestuks vanematel kuidagi ära jagada. et natuke puhkab, st on lapsega üks ja natuke teine.

    ja eriti hea, kui saaks nii, et mõlemad saaks, kui tahavad, ka osakoormusega tööl käia. seda meil vist praegu seadused ei luba.

    Vasta
  • 3. duhh  |  detsember 4, 2007, 5:40 p.l.

    Viidatud artiklis toodud näide Islandist, “kus vanemapuhkus kestab üheksa kuud, sellest kolm kuud on määratud isale ja kolm emale ning viimases perioodis langetab pere otsuse, kes jääb koju” on koodetavasti artikli autori vaimusünnitis või segane tõlge.
    Aga kui see tõsi on, siis ma küsin
    “Mis kuradi moodi see isa lapsele tissi annab?” Moodne olla jah figuuri “säästmiseks” rinnaga mitte toita, aga et seda kohe seadustatakse – ei usu.

    Vasta
  • 4. Kati  |  detsember 4, 2007, 6:16 p.l.

    ma ei oska islandi värki kuidagimoodi kommenteerida, ma lihtsalt ei tea.

    teisalt täitsa eesti meestest, linnar viik, auväärne, on vist küll üsna pisikese titega kodus olnud, kuidagi pidid nad järelikult selle toitmise värgi lahendama.

    mina ise, muide, olin laps, kes väidetavalt keeldus juba imikuna joomast mistahes piima, aga ma saan aru küll, et enamik tittesid nii radikaalselt ei vali 🙂

    Vasta
  • 5. duhh  |  detsember 4, 2007, 6:55 p.l.

    See küsimus artikli kohta oligi retooriline.
    Aga eelnevas jutus on ka üks põhjus: rinnaga toitmine. Mõnel emal kukub see paremini välja, mõnel halvemini (tuleb miski tervisehäire ja piimaga lõpp), mõni laps ei kannata, mõni ema valib oma figuuri jne.

    Teine põhjus on seesama keskmiselt 28% palgavahe.

    Vasta
  • 6. 'ganna  |  detsember 4, 2007, 7:05 p.l.

    Ma pakun ka välja, et estex on isadel imetamisega natuke nadisti & teisex, tead, ma põle lapsi teinud mingitele isadele. Ikka endale. Minu minu minu. Vähemalt sellel ainsal aastal, kui ma tunnetan neid endale väga lähedastena. Tee ise yx valmis, siis vaata, kas Sa suudad teda veerandtunnix armastava vanaema hoolde jätta või tuleb hormonaalne error 😉

    Vasta
  • 7. kitty  |  detsember 4, 2007, 7:36 p.l.

    meie firmas jäi üks mees suvel lapsepuhkusele ja teine jääb nüüd jaanuarist. mõlemad paistavad olevat asja ajastanud nii, et laps enam rinda ei saa selle aja peale (poole aasta ja aasta vahel on vanused neil lastel), aga ega mina pole neilt küsima läinud, kas nende laps üldse rinda on saanud. küllalt on naisi, kes imetamisega lihtsalt hakkama ei saa, ja kui nad seda ka lihtsalt ei taha, on see nende endi asi ja igasugune ilkumine figuuri teemadel on kohatu.

    mul ei ole aimu, mis vanemapalga maksimumpiir praegu on, aga kahtlustan, et need minu töökaaslased võivad sissetulekus isegi kaotada selle kojujäämisega. jäävad sellepärast, et tahavad. tööandja ja kolleegide poolt pretensioone pole, ainult rõõm on näha seda:)

    Vasta
  • 8. Mihkel  |  detsember 4, 2007, 7:38 p.l.

    Isal pole õiget lõhna… kahjuks on emme Loodus märksa vähem võrdõiguslik kui meie praegusele kultuuritujule meeldiks.
    Kas isa või ema, on natuke liiga idealistlik bioloogilises mõttes, selle alternatiiv – kas isa KA (jääb koju), on võibolla natuke liiga idealistlik majandulikus mõttes.

    Vasta
  • 9. Tatsutahime  |  detsember 4, 2007, 9:07 p.l.

    Tjah, mis puutub imetamisse siis ma olen kohanud omajagu emasid, kes ütlevad kuskil neljandast-kuuendast kuust, et enam ei mingit imetamist ja lapsed saavad pudeliga hakkama ja on isaga väga rahul 🙂

    Vasta
  • 10. nimega nimeta  |  detsember 5, 2007, 1:50 e.l.

    Loodus on nii teinud, et alguses on laps emaga nii tihedalt seotud, et ema kaugenemine pole lapsele hea. Küllap seda tajuvad alateadlikult nii mehed kui naised. See tunne, et laps peaks olema kuskil ligiduses, on emadele sisse kodeeritud. Enamus emasid mõtlevad ka tööl olles, kuidas lapsega on, helistavad, muretsevad jne. Seega paaril esimesel eluaastal võiks emme lapse käeulatuses olla. Ideaalis siis.
    Isa peaks olema ema ja lapse lähim abi. St. laseb emal puhata ja tegeleb mingi osa päevast ise lapsega (kuna hommikupoole ollakse tööl, siis see osa päevast eeldatavasti saabub õhtul). Aga peale esimest aastat oleks mõlema osaline tööaeg küll päris hea lahendus, sest aina lapsega kodus mütates tuleb noorel emmel ikka vahel selline mandumistunne peale, et lihtsalt PEAB kuskile välja tuulduma minema, kui ei taha peast lolliks keerata ja pere närve sööma hakata. Vähemalt mõnedel. Kõigi eest siin siiski sõna võtma ei hakka.

    Iseenesest see, et isadel on lubatud lapsepuhkusele jääda, on väga hea, sest elus tuleb igasuguseid olukordi ette ja oleks sant lugu, kui on karjuv vajadus emal tööl käia ja isa ei tohiks lapsega koju jääda. Aga see, et isad vähe lapsepuhkuse võimalust kasutavad, on ikka looduse poolt paika pandud, pole parata. Ja inimeste instinktid õnneks veel töötavad mingi piirini.

    Vasta
  • 11. Marje  |  detsember 5, 2007, 2:08 e.l.

    Uurin, mida wicca selle asja peale ytleb: naiselikkuse ja emalikkuse ja isalikkuse kohta…

    Vasta
  • 12. ahaa  |  detsember 5, 2007, 8:18 e.l.

    jättes kõrvale igasugused sotsiaalsed, seaduslikud, harjumuslikud ja muud aspektid, olen ma täiesti veendunud, et kuigi isa on lapsele igas mõtttes väga vajalik ja võiks lapsega palju tegelda (ka mu oma isa tegi seda palju ja mõnuga), on loodus (või universum või jumal, kuidas kellelegi meeldib) nii seadnud, et laps on väga varases eas emaga nii tihedalt seotud nagu ta isaga ei ole. ja just seetõttu peaks ta emaga olema.

    ma ei hakka pikalt pajatama energeetilisest seosest ema ja lapse vahel (sest siis hakatakse tõestust nõudma), kuid ka loodus on nii seadnud, et ntx isa ei ärka tihti, kui laps öösel nutab, isal ei hakka lapse nutu peale piim iseenesest rinnast jooksma jne. rinnapiima kasulikkusest igas mõtttes pole ka vist vajadust pajatada :). seega kui loodus oleks vajalikuks pidanud, et isa oleks lapsega sama tihedalt seotud (just imikueas), siis oleks ta asjad kuidagi teisiti korraldanud 🙂

    muus osas olen isade suurema osalemise poolt

    Vasta
  • 13. luize  |  detsember 5, 2007, 8:45 e.l.

    Mina olen küll väga selle poolt, et isad on lapsepuhkusel, aga ma ise näituseks küll ei tahaks seda eelist loovutada. Vähemalt mitte esialgu. Vähemalt aasta või umbes nii. Huvitav, kui mõlemad tahavad kangesti jääda, kuidas need vaidlused siis lahendatakse?
    Mu hiljuti sünnitanud sõber igatahes kavatseb varsti tööle tagasi minna, aga neil on see kindlasti vähemalt 50% ulatuses majanduslikult põhjendatud. Mees lihtsalt teenib rohkem.
    Rinnaga toitmine on parim figuuri hoidmise vahend. Kui jutt on üldisest kehakaalust. Ehk siis sellel ajal võtavad naised kaalus maha nii mis mühiseb. Rinna kuju muidugi muutub, seda küll, aga muidu on see figuuri hoidmise jutt küll väha imelik.
    Nojah, olenevalt tööst saab ka ema ju vahepeal kodus söögiks käia. Tegelikult.
    Aga need mehed, keda mina tean olevat lapsega kodus, on kõik kenad mehised mehed ja vähemalt pealtnäha eluga rahul, nii et see on olnud üks hea võimalus.

    Vasta
  • 14. sofie  |  detsember 6, 2007, 1:52 p.l.

    Tegelikult tulevad mehed lapsega toime täpselt sama hästi kui naised, ainult et selleks peavad nad jääma laste eest vastutavaks. Isad, kes hooldavad oma emata jäänud lapsi, omandavad isegi teatavad naiselikuks peetavad käitumisjooned; ja päris kindlasti ärkavad nad öösel lapse kisa peale üles. Nad hoolitsevad laste eest täpselt samamoodi kui emad. Vahe on järelikult ainult selles, et kui on olemas nii ema kui isa, siis laste eest vastutavaks peetakse ema. Sellepärast magabki ema pinnalist und, ühe kõrvaga oma imiku häälitsusi kuulates, isa magab aga sügavalt ja häirimatult. See pole mingi salapärane energeetiline side, see on vastutustunne.
    Nii et kui küsimus on, et miks isad lapsepuhkusele ei jää – mis kuramuse puhkusest te räägite? See on 24-tunnine töövalve 7 päeva nädalas. Oi ma mäletan, kui kergeks läks elu järsku, kui lapsed lasteaeda-sõime sai ja iga päev 8 tundi tööl puhata sai!
    Nali naljaks, isapuhkusele ei lähe mehed minu meelest sellepärast, et nad ikkagi peavad lapsi naise vastutusalasse kuuluvaks.

    Vasta
  • 15. nimega nimeta  |  detsember 6, 2007, 10:11 p.l.

    Mitte et laste eest vastutavaks PEETAKSE ema,vaid reeglina ema PEAB end ise vastutavaks. Kuigi iga laps põlvneb nii emast kui isast, ei saa siiski üle ega ümber tõsiasjast, et lapsed ei kasva mitte isa organismi küljes ja sees. Ja see energeetiline side sellest bioloogilisest faktist tulenebki. Ema tajub last enda osana palju enam kui isa. Loomulikult võtab isa selle rolli üle, kui emaga enam arvestada ei saa. Vanemainstinkt mõlemal olemas. Isegi hundid olla sellest instinktist tingituna inimlapsi üles kasvatanud. Vähemalt legendide järgi.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

detsember 2007
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

%d bloggers like this: