Mina olengi kodanlik siga

Khmmm. Sedasinast Sirje juttu lugedes saan ma aru, et olen lootusetu, parandamatu, häbematu kodanlik tõbras. 

Päris kurjajuurt ehk nõudepesumasinat mul küll pole. Seevastu on täiega küljes see toidu õigesti serveerimise kiiks. Ma tõesti ei talu, kui kaste lärtsatatakse keset kartuleid, kui viin on soe, kui jook antakse ette suvalises klaasis jne, jne.  

Mitte et ma tahaksin nüüd nii kohutavalt söömakultuuriliste teadmistega eputada, vaid seepärast, et enamikel juhtudel maitseb valesti serveeritud toit-jook tõesti halvasti. No katsu juua kuiva vahuveini madalast laiast klaasist. See muutub kohe mingiks hapuks solgiks, sest ta lihtsalt puudutab valesid retseptoreid su keelel.  

Ja kui kätte antakse ikka täiesti valed noad, kahvlid, lusikad, taldrikud on süüa tegelikult jube ebamugav.  

Et kust ma tean, kuidas need asjad käima peaksid? Osalt vist on see pärit vanaemalt, kes ikka enamvähem teadis, kuis miski käib. Aga suuremalt jaolt tuleb mu toidukultuuriline haridus küll Paide restoranist.  

Nimelt polnud minu töötaval emal, kes vahepeal rabas tunde anda nii päeva- kui õhtukoolis, nii Paides kui Türil, eales aega mind korraliku sooja söögiga toita, mistõttu ta algul viis mind ise restosse miskit mõistlikku sööma ja hiljem andis niisama raha kaasa, et mine, laps, toitu.   

Nii et, mis parata, ma olen lapsest saati harjunud sööma valge linaga laualt viisakalt serveeritud toitu.  

Loomulikult olen nõus tegema mõistlikke mööndusi. Ma ei ürita kolmekümnele külalisele kolmekäigulist kaunilt serveeritud lõunat pakkuda, sest ma ei tule sellega nii ehk naa üksi toime. Ei eelda ka, et teised mulle sellistel kodustel suurüritustel viimase peal kaetud lauda pakuvad.

Põõsa all istuda, ajalehest silgusaba näksida ja pudelist viina peale juua on juba omamoodi stiilnegi. 

Aga söögikohtades, mis saavadki oma kuramuse kasumi selle eest, et nad mind toidavad, eeldan ma küll, et seda tehakse hästi ja õigesti. Ma ei ole nõus saama tõlkebüroost kirjavigadega tõlget või riidepoest kortsus ja hallitavat rõivast, miks ma peaks siis leppima sellega, et söögikohas serveeritakse toit koledasti ja valesti?  

See, kusjuures, ei tähenda, et ma suhtuksin kelnereisse juba ette kuidagi halvustavalt. Paraku olen küll nii mõnigi kord kogenud hoopis seda, et halvustav hoiak on just söömakoha personalil. Näiteks need pikad nii pikad pilgud, mis tabavad sind, kui sa ei olegi väljamakeelne turist.  

Nojah, muidugi saab ju öelda, et mida sa virised, ole õnnelik, et sul üldse süüa on, mõnel pole sedagi. Aga teisest küljest, kas Aafrika näljahäda väheneb või saab kerjus Viru tänaval paremini söönuks, kui mina seda toitu, mida ma niigi söön, lihtsalt suvalisest plekk-kausist sööksin? Vist mitte.  

Seega, lööge ja pooge või tehke, mis tahate, aga kodanlik siga minus tõstab pead ja röhitseb: “Söömakultuur ausse!”

Pildil kodanliku sea söömaaeg. (: