Mina olengi kodanlik siga

detsember 12, 2007 at 4:30 p.l. 18 kommentaari

Khmmm. Sedasinast Sirje juttu lugedes saan ma aru, et olen lootusetu, parandamatu, häbematu kodanlik tõbras. 

Päris kurjajuurt ehk nõudepesumasinat mul küll pole. Seevastu on täiega küljes see toidu õigesti serveerimise kiiks. Ma tõesti ei talu, kui kaste lärtsatatakse keset kartuleid, kui viin on soe, kui jook antakse ette suvalises klaasis jne, jne.  

Mitte et ma tahaksin nüüd nii kohutavalt söömakultuuriliste teadmistega eputada, vaid seepärast, et enamikel juhtudel maitseb valesti serveeritud toit-jook tõesti halvasti. No katsu juua kuiva vahuveini madalast laiast klaasist. See muutub kohe mingiks hapuks solgiks, sest ta lihtsalt puudutab valesid retseptoreid su keelel.  

Ja kui kätte antakse ikka täiesti valed noad, kahvlid, lusikad, taldrikud on süüa tegelikult jube ebamugav.  

Et kust ma tean, kuidas need asjad käima peaksid? Osalt vist on see pärit vanaemalt, kes ikka enamvähem teadis, kuis miski käib. Aga suuremalt jaolt tuleb mu toidukultuuriline haridus küll Paide restoranist.  

Nimelt polnud minu töötaval emal, kes vahepeal rabas tunde anda nii päeva- kui õhtukoolis, nii Paides kui Türil, eales aega mind korraliku sooja söögiga toita, mistõttu ta algul viis mind ise restosse miskit mõistlikku sööma ja hiljem andis niisama raha kaasa, et mine, laps, toitu.   

Nii et, mis parata, ma olen lapsest saati harjunud sööma valge linaga laualt viisakalt serveeritud toitu.  

Loomulikult olen nõus tegema mõistlikke mööndusi. Ma ei ürita kolmekümnele külalisele kolmekäigulist kaunilt serveeritud lõunat pakkuda, sest ma ei tule sellega nii ehk naa üksi toime. Ei eelda ka, et teised mulle sellistel kodustel suurüritustel viimase peal kaetud lauda pakuvad.

Põõsa all istuda, ajalehest silgusaba näksida ja pudelist viina peale juua on juba omamoodi stiilnegi. 

Aga söögikohtades, mis saavadki oma kuramuse kasumi selle eest, et nad mind toidavad, eeldan ma küll, et seda tehakse hästi ja õigesti. Ma ei ole nõus saama tõlkebüroost kirjavigadega tõlget või riidepoest kortsus ja hallitavat rõivast, miks ma peaks siis leppima sellega, et söögikohas serveeritakse toit koledasti ja valesti?  

See, kusjuures, ei tähenda, et ma suhtuksin kelnereisse juba ette kuidagi halvustavalt. Paraku olen küll nii mõnigi kord kogenud hoopis seda, et halvustav hoiak on just söömakoha personalil. Näiteks need pikad nii pikad pilgud, mis tabavad sind, kui sa ei olegi väljamakeelne turist.  

Nojah, muidugi saab ju öelda, et mida sa virised, ole õnnelik, et sul üldse süüa on, mõnel pole sedagi. Aga teisest küljest, kas Aafrika näljahäda väheneb või saab kerjus Viru tänaval paremini söönuks, kui mina seda toitu, mida ma niigi söön, lihtsalt suvalisest plekk-kausist sööksin? Vist mitte.  

Seega, lööge ja pooge või tehke, mis tahate, aga kodanlik siga minus tõstab pead ja röhitseb: “Söömakultuur ausse!”

Pildil kodanliku sea söömaaeg. (:

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta), mõte kiusab.

Kuuldused minu blogi surmast… Eestlased ongi rassistid?

18 kommentaari Add your own

  • 1. sirje  |  detsember 12, 2007, 4:58 p.l.

    ma ei tahtnud kedagi isiklikult torgata. jutu mõte oli see, et igas odavas kohas ei peagi kõike mingi hullu etiketi järgi tehtama. kohtades, kus prae hinnad algavad 300 kroonist, seal üldjuhul ei tehta midagi “valesti” ja odavas kohas ongi odav värk, rohkem ei saagi nõuda, haritud töötajad tahavad palju palka saada…

    aga mul on küll ükstaspuha mille seest ma söön või milliste riistadega, pea asi, et odavalt süüa ja juua saab 🙂

    muideks, paide restoran on koht, kus ma elus esimest korda jäätist vana tallinnaga sain – komsomoliks astumise puhul. jubekolekõle koht. rohkem kui klaasi kuju hindan ma ruumi mõnusat kujundust.

    Vasta
  • 2. Punane Hanrahan  |  detsember 12, 2007, 5:04 p.l.

    Röhh

    Vasta
  • 3. kukupai  |  detsember 12, 2007, 5:47 p.l.

    Röhh-röhh siitpoolt ka.
    Muideks, mu vanem tütar paberitega kokk ja töötas pikka aega väga heades kohtades ettekandjana. Nii et kuidas on viisakas toitu serveerida, on kogu perele sisse kasvatatud.
    Kunagi, kui mu lapsed veel põhikoolis käisid, viisid nad kooli köögipersonali järjekindlalt infarktieelsesse seisundisse, kui käisid praepäevadel köögist nuga nõudmas. Nemad lihtsalt ei olnud nõus praetükke tervelt alla kugistama.Eriti väikekodanlikud, eks ju?

    Vasta
  • 4. 1helin  |  detsember 12, 2007, 6:04 p.l.

    see siga on veel muuhulgas meie rahvapärimuses rituaalsete toitude allikas. Nii et kui lambal on mihklipäev, siis seal on jõulud teise minemise ajaks. Kus aga leiab oma otsa kodanlik siga ?

    Vasta
  • 5. Metsapiiga  |  detsember 12, 2007, 6:17 p.l.

    See veini nuusutamise rituaal, ega ikka ei oska küll eristada korgist erinevaid aroome, mis veini kvaliteedist räägiksid:)
    Aga head kvaliteetkonjakit viinapitsist juua on jällegi kuidagi nadi… Söögikohad on üldse eraldi teema – seal ootan ikka head või väga head taset, sest üldjuhul ei lähe ma sinna vaid söögi pärast.

    Vasta
  • 6. Punane Hanrahan  |  detsember 12, 2007, 6:30 p.l.

    Justnimelt – räime tomatis kahvliga otse karbist võib koduköögis ka. Kui juba välja minna, siis asja eest – või siis hoopis kebabi või burksi kiire töö kõrvale, see on teine lugu.

    Minu üks lemmikraamatuid on keset kõige kõlavamat stalinismi välja antud “Raamat maitsvast ja tervislikust toidust”. Seal on serveerimisest pikalt-laialt juttu, kusjuures lisandub karm teooria, miks töörahva riigis õige serveerimine veel iseäranis oluline on. Vat see punkt tasuks mu meelest küll igal vasakpoolsel kõrva taha panna:)

    Vasta
  • 7. Punane Hanrahan  |  detsember 12, 2007, 6:36 p.l.

    “Sotsialism vabastas meie rahva kapitalismi kiskjalikest seadustest, näljast, viletsusest, kestvast alatoitlusest, VAJADUSEST KOHANDADA OMA TARVIDUSI JA MAITSET TOODETE KÕIGE PRIMITIIVSEMA SORTIMENDIGA”. (Minu suurendus).

    Vot, said nüüd Sirje:)

    Veel:

    “Hästi valmistatud ja NÄGUSALT LAUALEANTUD toit äratab isu ja soodustab seedemahlade nõristumist, mis omakorda soodustab toidu seedimist ning omastamist”.

    Vana kultuuranarhist Punane Hanrahan nõustub eeltooduga täiel määral:)

    Vasta
  • 8. Punane Hanrahan  |  detsember 12, 2007, 6:38 p.l.

    Ja veel:

    “Järelikult on vajalik hoolitseda nii menüü mitmekesisuse ja toidu õige kulinaarse töötlemise kui ka SÖÖMISEKS MEELDIVA OLUKORRA LOOMISE eest”.

    🙂

    Vasta
  • 9. ellom  |  detsember 12, 2007, 8:08 p.l.

    seakari! 🙂

    Vasta
  • 10. kaja  |  detsember 12, 2007, 8:33 p.l.

    ytleks et lausa sigala

    Vasta
  • 11. duhh  |  detsember 12, 2007, 8:52 p.l.

    Mul on kah see PH märgitud raamat olemas ja kasutusel.
    Peale palju muu kasuliku tasub sealt lugeda ka lehtede ääreveerge ning seejuures mõelda tolleaegse rahva ostujõu ja poelettide sisu peale.

    Vasta
  • 12. sirje  |  detsember 12, 2007, 8:55 p.l.

    Seega, te lähete odavasse restorani, kus töötajad on halvasti makstud, lööte rusikaga lauale ja pärast virisete kõikidele tuttavatele, et käisin nime poolest restoranis, aga teenindati nagu sigalas?

    Miks te ei kirjuta, kuidas kelner peab toitu serveerima vasakult poolt (või oli see parem)? Olen sellist kelnerit näinud, kellele oli räägitud, kust poolt serveerima peab ja siis ta pingutas ennast pooleks, et ikka õigele poole mahtuda….

    Riigikapitalistlikus ENSVs anti jah välja käitumise raamatuid, mis ütlesid kuidas PEAB ja kuidas KUNAGI EI TOHI, aga ajad muutuvad ja kombed samuti.

    Ettikett loodi kunagi kuninga õukonnas, et maalt tulnud matsid ennast ebamugavalt ei tunneks. Etikett on selleks, et inimesed ennast ebamugavalt ei tunneks. Kui etikett ise hakkab dikteerima, mis on mugav ja mis ebamugav, siis on midagi kõvasti viltu….

    Reeglid on loodud inimestele mitte inimesed ei ole loodud reeglitele.

    Vasta
  • 13. Punane Hanrahan  |  detsember 12, 2007, 9:10 p.l.

    Ei, tehke mis tahate, mina jään seaks edasi. Röhh:)

    Vasta
  • 14. Kati  |  detsember 13, 2007, 8:30 e.l.

    einoh, sirje, ega ma ei võtt´ki isiklikult. mind lihtsalt inspireeris 🙂

    aga justnimelt seep see ongi, et söömaetikett on mugav. no vähemalt mingi piirini. ja midagi, mis on mugav, ei tahaks nagu hüljata.

    kusjuures ma arvan, et enamik vigu ei tekki mitte sellest, et vaene vähemakstud teenindaja ei jaksa ja ei suuda, vaid sellest, et keegi pole kunagi pidanud vajalikuks neid koolitada. milleks. käib niigi. peaasi, et papi kätte saame. jne.

    Vasta
  • 15. ahaa  |  detsember 13, 2007, 4:00 p.l.

    hohoooo, seljuhul olen mina täiega kodanlik siga :).. kuigi, olgu öeldud, nõudepesumasinat ei ole ja ei tule ka, aga seda hoopis teistel põhjustel (ma nimelt arvan, et inimese heaolu sõltub osaliselt ka sellest, kui ta oma elemnetaarse kasimise ja ooberdamisega ise hakkama saab. pealegi on nõudepesumasina pesuained kohutavalt tugevad ja see mulle ka ei sobi).

    muide, see korgi nuusutamine on vägagi inimese jaoks – nimelt korgist ei oodatagi teab mis peeni aroome, aga sealt tehakse esimesena kindlaks, kas vein on üldse kõlbulik juua. kui korgi lõhn on kopitanud, liighappeline võõi isegi hallitanud, siis veini pole edasi vaja proovidagi. ja veini nuusutamine täidab osaliselt sama ülesannet (lisaks aroomi nautimisele). minu arvates on veini aroomi järgi üsna palju võimalik veini enda kohta välja lugeda 🙂

    põõsa all ja matkal võib ju plekknõudest süüa kasvõõi puupulgaga, aga ka oma kodus on kenasti kaetud laud ja serveeritud söök teatud mõtttes lugupidamisavaldus niii iseenda kui ka oma toidu suhtes. või noh, maitse asi ja sõltub inimesest. aga kiiruga sisse topitud söögi üle keha ei rõõmusta nii väga kui rahulikult ja meeldivalt serveeritud toidu üle.

    mujide… ja ntx täissuuga rääkimine on veel eriti jäle nähtus :)))))

    Vasta
  • 16. ahaa  |  detsember 13, 2007, 4:09 p.l.

    kuna sirje blogi ei luba parteitul lihtinimesel (loe: mitteblogijal) 🙂 kommida, kirjutan oma kommi tema blogisse ka siiia: 🙂

    hmmmm
    nõudepesumasinat tõusikluseks pidada on natuke jahmatav mu arust. tarbeasi ju (kuigi mul pole), mis õigustab ennast, kui pere suur ja süüa tehakse palju. aga mine tea…

    aga inimestel on erinevad maitsmismeeled ja -tundlikkus. ma ka nuusutan veini… pikaajalise veinihuvilisena ütleb veini aroom väga palju. muide, väga paljudes eesti toitlustuskohtades on keskmine kohv.. ja-jaa, väga head kohvi saab vääga väähestes kohtades. väga head teed veel harvem. ja see ei ole ometi tõusiklus, kui sa mingi asja vastu oled huvi tundnud, selle suhtes tundlikum ja siis lihtsalt teed vahet. ka salatil ja salatil, õlil ja õlil, balsamiveiniäädikal ja balsamiveiniäädikal on vahe. see, et keegi seda vahet teeb ja teine ei tee, ei tee veel ühest tõusikut. mõnel jälle on parem muusikalne kuulmine ja mõnel parem ruumitaju… miks nemad pole tõusikud ja tundlikuma maitsemeelega inimesed on?

    tõusiklus on minu arust pigem see, kui hakata “mhaasikaid shukavardaga shööma” ja sedamoodi ennast ka ülal pidama ja väljendama. jne.

    Vasta
  • 17. heli  |  detsember 14, 2007, 10:14 e.l.

    Mina olen ka väikekodanlik siga kogu täiega. Ja ma isegi ei häbene seda.
    Nõudepesumasin mul on. Ma läheksin mitu kordapäevas seitsme inimese nõusid peastes peast segaseks ja me upuksime mustade nõude sisse ära, sest kõigil on kogu aeg sada tegemist ja tuli takus. Las siis masin peseb hõivatud inimeste eest, selleks ta loodud ongi.
    Veini nuusutan isegi omas kodus enne kui jooma hakkan. Võibolla on see loll harjumus, aga see annab eelinfot joogi kohta, mida maitsma valmistun. Mitte ainult seda, kas on kvaliteetne, vaid ka seda, milline maitse mind ees ootab.
    Söömakohtades eelistan ka korralikku serveerimist. Samas kui mingi pisiasi on viltu pandud, siis see mind eriti ei häiri, aga kui näiteks toorsalat oleks kastme sees või kastmega üle kallatud, siis see vist pahandaks mind küll. Õnneks käin ma harva väljas söömas ja enamjaolt olen sattunud kohtadesse, kus ma tõepoolest teenindusega rahul olen.
    Ühesõnaga maolen vabalt ja rõõmsalt siga – siga ju ilus puhas ja intelligentne loom. 🙂

    Vasta
  • 18. MM  |  detsember 14, 2007, 7:51 p.l.

    Siin olen küll imekombel hoopis Sirje poolt. Mul on üsna ükskõik, kuidas süüa. No päris ajalehe pealt vast mitte. Ja veinil ja veinil teen vähe vahet. Juua võin suvalist jooki suvalisest õõnesanumast. Üldse on söömine üks tüütu asi, millele tasub võimalikult vähe aega kulutada. Elus on palju huvitavamat.
    Aga ma ei tahaks, et te minu juures nälga ei jääks ja nii ei keelaks teil minu juures peenelt süüa, peaasi, et te mossitama ei hakka – üldse oleks parem, kui te endale minu köögist ise teile sobivad riistad otsite. Ma sellel alal ehk harimata.
    Aga muidu peaksin küll sea mõõdu välja andma: nõudepesumasinata ei kujuta oma elu juba 10 aastat ette. üldse olen kõigi masinate poolt, mis argielu lihtsamaks teevad. üks armas inimene aitab mul koristada. ka juba mitmeid aastaid. võta siis nüüd kinni – issanda loomaaed on lai.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

detsember 2007
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

%d bloggers like this: