Kus on sallivuse piirid?

jaanuar 5, 2008 at 7:26 p.l. 22 kommentaari

Kui sa päriselt salliv oled, ei tohiks sul olla midagi ka neonatside, islamiterroristide, mõrtsukate, vägivallatsejate, varaste ja liiklushuligaanide vastu. Kui sa aga ütled, et nemad sulle ei meeldi on kogu su jutt sallivusest pullikaka.

Sellist väidet kasutavad sagedasti sallimatud demagoogid, kelle eesmärk on nii igasugu jutte tolerantsist ja võrdsest kohtlemisest naeruvääristada.

Paraku arvavad aga mõned inimesed tõsiselt, et sallivus tähendab absoluutselt kõige, ka kaasinimest kahjustava käitumise, vaikset ja viisakat talumist. Või vähemalt, et mugavam on sellele mitte vastu astuda, et mitte jätta endast ebatolerantset muljet.

Tulemuseks võib teinekord olla, et pätid ja mölakad muudkui võimutsevad, viisakad kodanikud aga kannatavad seda hambad ristis või peavad halvemal juhul suisa oma toimetamise koomale tõmbama ning mölakate jalust ära minema, selmet jätkata normaalset elu ja sundida pätid lahkuma.

Nii kurtis Larko mõni aeg tagasi, et miskit peab olema väga mäda Rootsi riigis, kus üks metroojaam pannakse lihtsalt kinni, sest ei politsei ega turvad suuda seal laamendavaid jõmmijõuke taltsutada.

Nõme küll. Aga täpselt sama nõme on ka suhtumine, et igasugune sallivus on saatanast ning kõik probleemid tuleb lahendada rohkem või vähem jõuvõtetega.

See mõtteviis näikse jälle meil Eestis vaikselt juuri ajavat (või taasajavat, sest nõukaajal oli ju ka selge, et üldiselt on elu korraldatud keelan, käsen, poon ja lasen meetodil).

Vähemalt minu meelest tikutakse meil aina sagedamini lahendama ebamugavaid probleeme nii, et veame ära (pronkssõduri kaasus näiteks) või püüame ära keelata (Tallin Pride´i kaasus) või lahendame puhta jõu abil (haridusminister, kes näikse tõsimeeli arvavat, et kui õpetajal oleks õigus lapsi peksta, oleks koolivägivalda vähem).

Teine teema on, kas sallivuse juures on või peaks olema, tohiks olla, mingeid eelistatud gruppe.

Tollesama Rootsi metrojaama puhul on avaldatud arvamust, et politsei ei julge lihtsalt karmimalt tegutseda, sest laamendajad on suuremalt jaolt immigrandid ja neile ütleme kumminuiaga äsada mõjuks ju nii šovinistlikult. Samas, jaama sulgemise all kannatavad peamiselt samuti seal piirkonnas elavad immigrandid, ainult et need viisakad.

On veel kurdetud sedagi, et USAs ei juleta pätti tegevaid mustanahalisi korrale kutsuda, sest see äkki võiks mõjuda diskrimineerivalt. Või jällegi, et Euroopas tikuvad mõned seltskonnad intellektuaalidest ametnikeni iga hinna eest kiitma ja kaitsma moslemeid ka siis, kui nad teevad midagi, mis meie käitumismallide järgi on selgelt kuritegelik ja ebahumaanne.

Teine sein on jällegi need, kes iga hinna eest mustanahalist neegriks sõimavad ja kus võimalik, ka muidu lolliks. Või olukord, kus peksa saanud homo parem ei lähe politseisse, sest seal saab mõnitada pealekauba. Asjad, mis kipuvad jällegi juhtuma meil siin.

Siililegi selge, et kumbki äärmus pole hea. Aga kust tegelikult käivad piirid? Kui palju ja mida peab salliv ühiskond sallima? Mida enam ei tohiks taluda? Kuidas saaks nii, et elu ei muutuks võimutsevate kurjamitega absurdietenduseks ega ka mitte kõvakäeliste juhtidega koonduslaagriks?

Mis sina arvad?

Tule ja räägi meile sallivusest ja selle piiridest aasta esimeses söömaklubis pühapäeval 20. jaanuaril kell 17. 00.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Mees, siga ja kärbeste seks Soome naised on loomu poolest koledad…

22 kommentaari Add your own

  • […] küsib Väikese nõia teemajas, kus on sallivuse piirid, ja ärgitab lugejaid otsima tasakaalupunkti kõikelubavuse ja koonduslaagri […]

    Vasta
  • 2. oliver  |  jaanuar 6, 2008, 10:27 e.l.

    “Sellist jama on päris keeruline kommenteerida.”

    …”õigus lapsi peksta”, “mustanahalist neegriks sõimavad”…

    Üks D-tähega algav sõna käis siit tekstist läbi, sobib hästi ka autori iseloomustamiseks…

    Vasta
  • 3. Gallacher  |  jaanuar 6, 2008, 12:42 p.l.

    Sallivusega on nii nagu kõikide asjadega- tore ja vajalik aga seda mõistlikes proportsioonides. Euroopas on sellega liiale mindud ja kõikvõimalikud autodepõletamised on selle eest veel väike hind. Palju olulisem kaotus on sõna- ja mõttevabaduse piiramine. Kohe meenub lugu, kus oma koerale rooma tervitust õpetanud mees läks viieks kuuks kinni ja peni võeti talt alatiseks ära. Ma ei tea kas see dresseerija oli napakas või tegi nalja aga pakun, et isegi Nõukogude ajal poleks sellise asja eest vangi pandud. Omal ajal üks natsi-Saksa kindral õpetas Aadu mõnitamiseks oma koerale sama triki ja demagi pääses reprsessioonidest. Demokraatia?
    Muide, Hanrahan kunagi kirjutas oma blogis kuidas talle puhtesteetiliselt meeldib Kolmanda Reichi filmikunst, arhitektuur jne. Kas Hanrahan, olles ise nn. euroopaliku mõtteviisi ja väärtuste fänn, ikka saab aru, et Saksamaal ja mitte ainult seal, ta selliste arvamustega välja tulla ei saaks? Kedagi ei huvitaks, et sel pole vaadete ja natsireziimi kiitmisega midagi ühist, ainult vabandamine ja tuha pähe raputamine võiks nt. vallandamisest päästa.
    Viimane näide pole lambist võetud, ühe Saksamaa saatejuhiga analoogne juhus oli.

    Vasta
  • 4. 'ganna  |  jaanuar 6, 2008, 1:18 p.l.

    Väga lihtne — ma suudan sallida seda, kes omakorda on nõus sallima mind isegi juhul, kui meie arvamused ‘sugustest asjadest lähevad täiesti lahku. Eriti eeldusel, et me mõlemad suudame järgida mingeid yldarusaadavaid koosexisteerimise reegleid. Kui me ei tegutse yhiste reeglite järgi või kui teine osapool siiralt arvab, et mulle & kõigile minusugustele tuleb kaikaga pähe valada, siis ei ole ka mina kohustatud teda tolereerima, ma pigem varun suurema kaika kui tal;)

    Vasta
  • 5. Kati  |  jaanuar 6, 2008, 1:33 p.l.

    gallacher,
    päris nii lihtne selle esteetikaga ka pole.

    ntx riefenstahl on praeguseks küll rehabiliteeritud sel määral, kui see üldse võimalik on.

    kõik tunnistavad, et hoolimata sellest, et tema teatavate filmide ideoloogiline vaatepunkt on rõlge, oli ta siiski tehnilises mõttes fantastiline uuendaja ja et neis kahtlastes filmides on paljugi esteetilist.

    ka sai ta elu lõpul taas näitusi teha, allveefotodest ja okeeania omadest minu teada ka. riefenstahlist on ka tehtud ja, tõsi küll vaidluste saatel, ikkagi näidatud üsna sümpaatne ja tasakaalukas dokfilm.

    speeri maju jällegi näidati minule küll kui arhitektuuriväärtusi.

    nii et ideoloogia ja esteetika vahel on siiski õpitud vahet tegema.

    mingis mõttes oli murdepunkt vist juba aastal 1981, kui pariisis sai vaadata näitust “realismid”, kus olid välja pandud mõned seni ühemõtteliselt natsionaalsotsialistliku menatliteedi kandjaiks peetud teosed.

    ja. üllatus, üllatus, ei erinenud teised palju samal ajal mujal Euroopas valminud ja mitte otse natslikeks peetud teostest. tööliselu ja tugevad jässkad nais-ja meesaktid jne, vaatas vastu igalt poolt.

    Vasta
  • 6. analyytik  |  jaanuar 6, 2008, 1:44 p.l.

    K:
    “…(haridusminister, kes näikse tõsimeeli arvavat, et kui õpetajal oleks õigus lapsi peksta, oleks koolivägivalda vähem).”

    Kusagil oli sellest vist juttu ka juba…
    A ma küsiks siiski, et kas on mingi konkreetne tsitaat ka, kus haridusminister selle selgelt välja ütleb?
    See oleks tegelt ikka eriti skandaalne lugu ja niisugusel juhul peaks konkreetne tõendus olema.

    Vasta
  • 7. Kati  |  jaanuar 6, 2008, 1:55 p.l.

    otse peskmisest, kui täpne olla, ta vist küll ei räägi, küll aga on kõnelnud ntx, et õpetajal peab olema initsiatiiv ka füüsiliseks sekkumiseks. hästi ei usu, et sellega on silmas peetud õigust last käekõrvale võtta. see ei ole ju praetgugi keelatud. aga siis mida mõeldakse selle füüsilise initsiatiiviga?

    Vasta
  • 8. analyytik  |  jaanuar 6, 2008, 2:08 p.l.

    Nojah, eks poliitikud ole selle sõnasedmisega muidugi osavad ja ettevaatlikud. Et mitte kohe vahele jääda. 😉

    A üks soomlane näiteks kurdab veel ca 35 a (!) hiljem, et Soomes laste peksmine ALLES nii hilja ära keelati.

    “Näiteks keelati Soomes seadusega kodune karistamine (kotinkuritus) alles 1970 (Rootsis juba 1864) – ja ikka veel on meil kuulda laste peksmist toetavaid seisukohavõtte, koduse karistamise sildi all.”

    Natuke segaseks jäi see lause mulle tegelikult ja ma ei ole 100% veendunud, et kuidas selle sõnaga ‘kotinkuritus’ täpselt on, aga konteksti järgi on asi muidugi üsna ühene. Ja see Rootsi aastanumber! – kas tõesit 1864?! Lausa uskumatu ikka!

    Kui seda kõike nüüd ‘Eestis üldlevinud arusaamadega’ võrrelda…
    He-he-hee!

    Vasta
  • 9. Kati  |  jaanuar 6, 2008, 3:04 p.l.

    1864. kõlab küll üsna loogiliselt. eestis kaotati ihunuhtlus koolidest vist küll alles 1919. aastal.

    Vasta
  • 10. analyytik  |  jaanuar 6, 2008, 3:19 p.l.

    Ee…
    Seal on juttu küll ‘kodusest karistamisest’ – ‘kotikuritus’ – kuigi jah, see koht on pisut segane.
    kuritus – nuhtlus, karistus.

    Ühesõnaga konkreetselt ei ole juttu koolist ja seal toimuvast.

    Samas on ka, et: “pahoinpitely yksityisellä paikalla, siis kotona, tuli Suomen lain kieltämäksi kuusi vuotta naapurimaamme myöhemmin, vuonna 1995…”
    St. “peksmine eravalduses, ehk siis kodus näiteks, keelati seadusega kuus a hiljem kui naaberriigis (siis Rootsis), 1995”.

    Nii et jah, ilmselt on seal mitmeid seadusi erinevateks puhkudeks, millest pole võimalik päris täpselt aru saada, kui pole neid seadusi spetsiaalselt lugenud.

    Vasta
  • 11. Kati  |  jaanuar 6, 2008, 5:06 p.l.

    ah, jah, muidugi, vabandust, kuidagi otseühendus tuli mul kooliga.

    Vasta
  • 12. kukupai  |  jaanuar 6, 2008, 6:20 p.l.

    Ma siin küsisin praegu ühelt soomlaselt järele. Soome koolides oli ihunuhtlus ammu keelatud, aga kodus laste peksmine keelati tõepoolest seadusega 1970 alles. Laksud, tutistamine ja nurkapanemine jäid lubatuks.
    Aga see teine seadus – pahoinpitely – käib rohkem kakluste ja perevägivalla kohta praktikas. See keelas ära ka lapsele korraliku laksu andmise (!). Nii vähemalt saavad soomlased sellest ise aru. Ja muuseas, ega nad lapsi füüsiliselt ei karista jah, saab teistmoodi küll.

    Vasta
  • 13. araterl  |  jaanuar 6, 2008, 11:21 p.l.

    Kati, kas Su postituse algus pole iseenesest sallimatu? Sallimatus nende vastu, kes üritavad sallimatust käsitleda läbi sallivuse propageerijate sallivuse.

    Oled Sa kindel, et selliseid väiteid kasutavad “sageli” just nimelt “sallimatud demagoogid” või on need inimesed, kes üritavad lihtsakoelisest sallivusekummardamisest kaugemale jõuda ehk lisaks formaalsele sallivusele lahendada ka reaalelulisi probleeme nagu Rinkeby metroojaama sulgemine.

    Muuseas, see Rootsi metroojaama teema tundubki olevat, et “pätid ja mölakad muudkui võimutsevad, viisakad kodanikud aga kannatavad seda hambad ristis”. See on asja üks mõõde. Ja teine mõõde on paraku etnokultuuriline. Kui lahendatakse seda esimest probleemi, siis paraku omandab see ka nö rassistliku mõõtme, sest tolle juhtumi puhul on ju lahendus ilmselge – politsei- (kuidas seda nüüd täpsemalt öeldagi) vägivald? vist.

    Läksin Larko postituse juurde Sinu oma kaudu ja olin ilmselt liialt Sinu postituse kontekstis, sest Larko tundub, et mõtleb kogu probleemi sügavama olemuse olevat hoopiski rassismi ja sallivuse välise, seda me üritame seal kommentides lahata.

    Vasta
  • 14. Olev  |  jaanuar 7, 2008, 12:14 e.l.

    Tulemuseks võib teinekord olla, et pätid ja mölakad muudkui võimutsevad, viisakad kodanikud aga kannatavad seda hambad ristis või peavad halvemal juhul suisa oma toimetamise koomale tõmbama ning mölakate jalust ära minema, selmet jätkata normaalset elu ja sundida pätid lahkuma.Hilinenud teisaldamise, tõttu ei jäänud Eesti valitsusel enam muud üle, sest Putini autokraatlik, et mitte despootlik Venemaa eesmärk oli võim haarata. Nashistidelt võeti ära 20kg trotüüli piiridel peeti kinni illegaalset raha toojad, relvi jne. Parafraseerin su oma sõnu:
    8.mai rühmituse soovide täitmise tulemuseks olnuks raudselt et, Vene kodanikest pätid ja mölakad muudkui võimutsevad, viisakad Eesti kodanikud aga kannatavad seda hambad ristis või peavad halvemal juhul suisa oma toimetamise koomale tõmbama ning mölakate jalust ära minema (Soome näiteks), selmet jätkata normaalset elu ja sundida pätid lahkuma (kuid pätid ei lahkuks Eestist vaid roniksid sulle Soome järgi sest sa oled arg ja sind võib mõlaklikult edasi terroriseerida).
    Kas “intelligentidel” on loogiline mõtlemine sootuks kadunud?
    Sallivuse propaganda on ohtlik relv ühiskonna nivelleerimiseks seespidiselt… Või viimati Leo Kunnase kriitika.

    Vasta
  • 15. Demagoogilised väljendid « Homo homini homo est  |  jaanuar 7, 2008, 8:48 e.l.

    […] Posted by Wild in Päevakaja, Sotsiaalia ning sotsiopaatia. trackback Mõttelõnga hargnemine Kati juurest. 30h tundi magamatust on sellistele asjadele äärmiselt soodustav tegur, vastasel juhul ilmselt ei […]

    Vasta
  • 16. Kati  |  jaanuar 7, 2008, 8:55 e.l.

    araterl,
    selle postituse mõte ei ole kuulutada mingit TÕDE (kohe eriti suurte tähtedega). mõte on tekitada diskussiooni, mis võiks kulmineeruda detsembri söömaklubis. oled loomulikult oodatud.

    loomulikult võib ka siin edasi arutleda, ainult palun seda pidada pigem intrigeerivaks lähtetekstiks, kui lauaga lagipähe lajatamiseks. ok?

    Vasta
  • […] ja ühiskonna sidususest Filed under: Sotsiaalia — Ramloff @ 12:04 pm Kati juures on teemaks sallivus. Minu jaoks on sallivuse juures hulk aspekte, mis kuuluvad elu […]

    Vasta
  • 18. Kati  |  jaanuar 7, 2008, 11:03 e.l.

    olev,
    ma arvan jätkuvalt, et asi poleks sugugi nii kriitilseks keeranud, kui kaks meest, asnip ja savisaar, poleks eelnevalt oma valimiskampaaniat suuresti selle õnnetu kuju pääle ehitanud, üks siis oleks teisaldamise poolt ja teine vastu.

    selle pikaldase jauramisega keriti ühiskonnas pingeid üles ja anti ka venemaale kuradi hea võimalus sekkuda.

    meie huvide ja ühiskondliku turvalisuse kaitseks olnuks minu meelest mõistlik lihtsalt kõik lällavad äärmuslased (emmalt-kummalt poolelt) kuju juurest järjekindlalat minema koristada ja asi mutt.

    aga ei, selle asemel asuti emotsioone üles kruttima ja ühiskonda polariseerima, sest mõned said sellest ju populaarsust juurde.

    Vasta
  • 19. Olev  |  jaanuar 7, 2008, 4:23 p.l.

    Kati, sellele ma vastu ei vaidle. Arukas jutt paneb kaasarääkima aga see sotsioloogide desorienteeriv lahmimine ja kohati mõistmatu enese nagu väljavabandamine on väsitav. Kas on põhjus selles, et sotsiloogid on suurelt osalt taandunud (nagu kogu maailmas) võimurite toetusprotsentide küsitluste korraldamisele (Viisitamme toetus näiteks) ja ühiskonna ees olevate sotsiaalsete probleemidega üldse ei tegele?

    Aga kuidas saanuks Ansip kokkuleppida Savisaarega? Viimane ju seda ei soovinud, sest lootis venelastelt suurt häältelisa saada. Eriti tobe oli et suvel 2006 oli siseminister Laanet. Ma mäletan, et suvel juulis mingite munitsipaal liilkusdirma tööde käigus oli pronkssõdur plangu taga, siis olnuks ideaalne aeg…

    Samas ma hiljem olen ise tagantjärgi juureldes arusaanud, et see Galojan oli Reformierakonnas kohalike Kremli lõa otsas olevate vene transiidiärikate “stirlitz”, kes lihtsalt edastas temani jõudnud infot? Mind hämmastas, et (Glinka) Transgroup juba 26. aprilli peale lõunal saatis pressiteate, et pronkssõduri teisaldamine lõpetab transiidiäri…
    Tallinna Sadam mattis oma kasumist 2001-2002 mitusada miljonit krooni söeterminali rajamisse, et Transgroup saaks seal opereerida. Kuna teadis, et varem või hiljem mõne aasta pärast hakkab söevedu käima Ust-Luga sadama kaudu. Söeterminali tasuvusaeg aga oli rendi näol vist 25 aastat! Enamasti on kommertskinnisvara ehitamisel tasusaeg 10 aastat. Seda korraldas riigi nimel “ärimees” Toots. Lausa nukker mõelda…

    Vasta
  • 20. Kati  |  jaanuar 7, 2008, 4:50 p.l.

    nukker neh.

    aga isand ansip oleks ehk võinud seda teemat üldse mitte niiväga torkida ja omalt poolt mingiks eluküsimuseks üles puhuda.

    aga kus ta sai, nagu savikal oli vaja venkude hääli, oli tal vaja rahvuslaste omi ja, mis veelgi olulisem, pronkskisa aitas taasluua mingi eestlasetunnet, mida viimati laulva revolutsiooni ajal kohati ja see tuli ansipile valimistel kindlasti kasuks.

    mitte et see meietunne iseenesest halb oleks, aga totter ja lühinägelik on seda saavutada selle arvelt, et mingist teisest otsast ühiskond lõheneb. eriti kui see lõhenemine on suuresti kunstlikult üles klopitud.

    Vasta
  • 21. Räägime suu puhtaks « Väikese nõia teemaja  |  jaanuar 18, 2008, 3:15 p.l.

    […] Üks arvamus mõtete kogumiseks on siin.  […]

    Vasta
  • 22. Klubis süüakse ka tänavu « Larko lobiseb (peegel)  |  jaanuar 18, 2008, 9:54 p.l.

    […] Kus on sallivuse piirid? (Kati) […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

jaanuar 2008
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

%d bloggers like this: