Väikesed lapsed ja suured seksikiisud
jaanuar 10, 2008 at 2:36 p.l. 56 kommentaari
Käis kõva vaidlus teemal, kas panna lasteajakirja kaanele poppstaarike, kes lastele, eriti tüdrukutirtsudele küll väga peale läheb, kuid kelle immits on sealjuures üsna pornograafilise piiril. Kolmveerandalasti pildid, ühemõttelised ja väga labased poosid ja ilmed. Kõik röögib, et pane mind, olen kõigega nõus.
“Tšikk kaanele” arvamuse pooldajad ütlevad, et lastele ta meeldib, ja et teised staarid on ka sekspommid ja et lapsed teavad nii ehk naa, kuidas need asjad käivad. Vaata lapsukeste Rate´i pilte, eksole.
Tšiki kaanele toppimise vastaste argument on, et lastele ei pea varakult mingeid labaseid sekspomme otse eeskujuks tooma, või ei pea nende kuulsust vähemalt teadlikult suurendama. Selliste staaridega lehvitamine viibki sinnamaale, et viiesaastased võtavad vääneldes väljakutsuvaid poose ja et laps, vähemalt tüdruklaps, õpib end peamiselt seksobjektina määratlema ja hindama.
Ma ei teagi nüüd. Ei tahaks idealiseerida ega isegi mitte normaalseks pidada puritaanlikku olukorda, kus laps seksist midagi ei tea. Pole vanemaid suudlemas ega kallistamaski näinud ja häbeneb oma keha, mis hirmus.
Kui kuulsin inimesest, kes arvas, et netipedofiili kätte jäänud pisipiiga probleem on, et ta ei häbene oma keha, sest tema vanuses juba võiks, siis ma sain üsna kurjaks. Miks peaks inimene hakkama mingit vanuses oma keha häbenema? On keha siis midagi kõlvatut või?
Teisalt pean tõesti õõvastavaks ka seda, kui juba eelpubekad end sekspommidena kujutlevad ja kui tüdrukud õpivadki peamiselt pandavad asjad olema. See hävitab nende inimväärikust ja lisaks, vähemalt minu meelest, rikub tegelikult ka elutervet inimlikku seksuaalsust, mis kindlasti ei piirdu kõige labasemate pornopiltide maailmaga.
Et siis, kust, millal ja kuidas peaks laps saama oma teadmises seksuaalsusest?
Vanematelt. Aga veel?
Kas ja mis roll on ühiskonnal, reklaamil, ajakirjandusel? On selge, et täiskasvanutele suunatud meedia on ikka rohkem ja vähem seksvihjeid täis. On sama selge, et lapsed tarbivad sedasama täiskasvanute meediat suurte kõrvalt nii ehk naa. Kes suurte hulgas popp on, on seda ka laste jaoks.
Aga kas on siiski OK, kui otse lastele suunatud meedia eksponeerib kedagi, kelle immits kõigub popp-ja pornotähe piiril, isegi, kui lasteajakirja on leitud suhteliselt riides pilt?
Pildistaar on Rihanna, kes küll polnud kõnealuse vaidluse põhjustaja, kuid kelle kohta ma olen kuulnud mitmeid lapsevanemaid ohkamas, et nende pistütred sooritavad selle tibi vihmavarjulaulu saatel siivutuid liigutusi. Seega natukene lugu illustreerima ehk sobib.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta), feministi nurgake, mõte kiusab, sotsiaalne närv.
56 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
jail.ee | jaanuar 10, 2008, 3:06 p.l.
ega ei teagi. mu plika saab suvel 11. reidi konto on juba paar aastat. endal mul pole ja ei tule. aga lapsele ei osanud kuidagi põhjendada, miks temal ei tohiks olla. suvel ujumas käisime, siis jälgisime temast aasta-paar vanemaid plikasid, kes mingit poissi taga ajasid ja hullult kiibitsesid, et too neid kiusaks/vette lükkaks jne. ja siis mu plika tähtsalt teatas, et tema küll nii ei teeks, et see on ju totter. mul muidugi oli hea meel, et noh, näed, saab aru. aga tegelikult ma kardan. kardan praeguse reidipõlvkonna suureks saamist (just lapsevanemana). mõtlen, kuidas nemad suhtuvad seksi, armastusse, aga ka tunnustusvajadusse, millised on nende jaoks olulised ja ebaolulised teemad, mida nad üldse elust tahavad ja tähtsaks peavad. kurb, et tänapäeval lapsepõlv nii ruttu otsa saab ja juba 7 aastasele on oluline, et tal oleks reidis oma vv (väljavalitu) ning palju feimi (ehk siis nn sõpru).
2.
Kati | jaanuar 10, 2008, 3:39 p.l.
lastele rate ära keelata oleks ilmselt üks tobedamaid tegusid. kui nad ei saaks oma kontot avalikult, küll teeksid siis salaja. ja see oleks halb nii mitmeski mõttes.
ma tegelt ei usu ka, et rate oleks peamine laste suhtumise kujundaja. pigem sealt vist paistab välja, mida nad niigi arvavad.
see on ka selge, et lapsed ei saa elada mingite palju teistmoodi väärtushinnagute ja huvidega kui suured. kui suurtel müüakse seksiga kõike seebist autoni, on liig arvata, et 11aastane ei tea, mis musi on.
aga ma mõtlengi, et kust käib piir selles osas, mida-keda otse lastele kaane- ja muidustaaridena, järelikult eeskujudena, pakkuda. bellanovat ju mitte. aga nikit või liis lassi?
3.
Elver | jaanuar 10, 2008, 4:22 p.l.
Nonäed. Võtsid ühest sõnast kinni, kukkusid nokkima ja ei saanud (meelega?) matsule pihta. Ega keha ei peagi häbenema, onju, aga kui varapuberteetlik lapseke sekspesus ennast netis eksponeerib, siis jah, ta peaks juba piisavalt tark olema, et niimoodi ei tee.
Kui väike laps, mingi kahe-kolmeaastane rannas palja tilliga ringi jookseb, siis see on vähemalt meie kultuuriruumis täiesti okei. Aga mingist vanusest alates võiks ta püksid jalga panna ja lõpetada avalikult püksata ringi jooksmise. See ei tähenda, et tal mingid kompleksid peaksid tekkima ja et ta oma keha peaks “häbenema” selle sõna negatiivses tähenduses.
See värk mis teil seal ajakirja kaanega juhtus on vähemalt ingliskeeli “false dichotomy”. Võtad kaks äärmust nagu need oleks ainukesed valikud ja leiad, et kumbki ei sobi, samas alternatiivsed lahendused jätad kõrvale.
Kui te kaanele sekspoosis litsi ei pane, siis see ei tähenda, et kogu ajakirja sisu peaks olema absurdne puritaanlus, mis ei kajasta isegi vihjeid naba ja põlvede vahelisele.
Kui te kaanele sekspoosis litsi panete, siis see ei tähenda, et sisu peab ka pornograafiline olema.
Okei, lastele meeldib mingi küsitava kuulsusega naine. Selge. Aga teie ei taha temast lastele negatiivset iidolit luua. Väga tervitatav. Tehke inimesega intekas mitteseksuaalsetel teemadel ja pange ajakirja (ja kasvõi kaanele) normaalsed pildid. Milles küsimus? Näidake lastele head eeskuju.
Ja peate normaalseks seda, et lapsed seksist üht-teist teaksid? Aga las mõni psühholoog kirjutab laste omavahelistest suhetest. Valik ei ole puritaanliku ja pornograafilise vahel. Terve hunnik praktilisi halltoone jääb nende äärmuste vahele. See ei pea ometigi olema mingi noateral balansseerimine.
4.
Kati | jaanuar 10, 2008, 4:55 p.l.
elver,
ei võtnud ühest sõnast kinni. ma tean seda lugu väga põhjalikult. ka seda, et pesus poseerimist seekord polnud. mõistetavail põhjusil siin avalikult ehk siiski rohkem ei räägiks.
ülejäänus aga ei mõelnud ma kindlasti, et oleks ainult kaks mustvalget võimalust. pigem, et kust, kelle või mille juurest võiks hakata jooksma mingi piir, kust kelelgi maine pole, ütleme väga lastepärane.
5.
marta | jaanuar 10, 2008, 5:04 p.l.
täitsa põnev… ma vaatasin läbi terve selle lauljanna kodulehe ja ei leidnud sealt ühtegi ebasündsat pilti – terve, kaunis inimene… enesekindel… eneseteadlik… videotes, mida need samad ajakirja lugevad lapsed fänavad, on ju samasugune? – äkki siis ei näitaks neid ka – no vähemalt enne õhtu kella 21.00…
ja vat see Lassi asi häirib mind pikemat aega… noor ja täiesti kaunis inimene… käib koolis, teeb tööd, on mõlemas suht eduskas… noh, jah, on küll öelnud meedias kummalisi asju – aga ta on ju niiiiiii noor veel – no küll ta õpib, küll saab targaks… ega teised ka kõik laksu pealt geeniused ei olnud… lisaks olen ma väga kindel, et mitte meedia ei kasuta Lassi vaid Lass meediat… ja aplaus talle selle eest – tark tüdruk ja kui külm ära ei võta, jõuab kaugele…minu meelest võiks Lassi mõnes kontekstis lausa eeskujuna kasutada… ma ei mõista, miks tema kallal vingutakse kõik aeg? puhas kadedus – krt, in, tehke järgi… saage hakkama kõige sellega, millega tema saab… olge seda kõike, mida tema on… mh – enamus nagu hästi ei jõua – tõmmata mitmel rindel ja seejuures veel särada ka – onju…
seda siis seoses viimase Kati 2. kommentaariga…
6.
Kati | jaanuar 10, 2008, 5:15 p.l.
mnjah, rihanna täiskasvanute maailmas ongi kindlasti väga ok.
aga kui viieaastased ka vihmavarjudega aelevad, kas siis on päris ok?
lassist ma isiklikult ei tea midagi. võib olla eraelus väga armas inimene. eelnimetatud bellanova ntx on väga armas. vähemalt nii palju kui mina tean. ometi, lastaajakirja kaanele ma teda ei paneks. ekspornostaari maine ei lähe lihtsalt ära, ka siis kui ta seda ammu enam pole.
aga britney spears ntx? kas tema võiks lasteka kaanele panna? on ta praegu lihtsalt staar või midagi pahelist?
7.
Kati | jaanuar 10, 2008, 5:22 p.l.
eelmisele lisaks, et ega ma tegelikult ei tea, kas need viieaastased vihmavarjudega on või pole ok. võibolla täiesti on. et meie omal ajal nii ei teinud, pole iseenesest argument. vahest mingid arengud käivadki tänapäeval varem. ja peavadki käima.
lühidalt, igatpidi arutamise koht.
ja teisalt, kui eeskujuteemat laiendada, siis, mida teha poistebändiga, mis on muidu tore, aga jube ropu keelega on kõik tüübid või popi muusikuga, kes jääb vahele purjuspäi autojuhtimisega. kas nende koht oleks lasteajakirja kaanel või mitte?
8.
marta | jaanuar 10, 2008, 5:31 p.l.
kui me räägime viieaastastest – siis ma arvan, et viieaastane on rohkem vaimustuses Punamütsikesest… samas – viieaastane tatsub täiesti vabalt Spearsi video järgi televiisori ees (kus Spears on pesu väel) (ja ma ei usu, et mõni lapsevanem seda keelaks) – ma olen ise näinud… 10 aastane on juba väga fänn ja ka sel juhul minu meelest veel võib – sest ainuke, mida kümnene Spearsist teab, on see, et laul on äge ja tantsib vahvalt… 10ne ei loe seltskonnakroonikat…
ma kujutan ette, et hoopis ettevaatlikum tuleks olla kaanestaaridega nii a 13 ja edasi vanuses lastele – need juba loevad igast asju küll… samas on nende puhul selline piiramine suht mõtetu – nad saavad selle info netist nii või teisiti kätte, koos pesus ja pesuta piltidega…
Lass ja Bellanoova ei ole minu meelest võrreldavad… samas – nt Bellanoova on ehe näide sellest, kuidas kord eksinud inimene võib oma eksimusi mõista ja end nö parandad… isegi kahetsea tehtut jne – sellest võib lausa mittu õpetliku lugu vormida – nii a keskkooliealiste…
9.
marta | jaanuar 10, 2008, 5:34 p.l.
st – kui kaanestaari puhul arvestada igat jumala tema rikkumist – no juhtis autot valesti, lällas kuskil, ülbitses ajakirjanikuga jne – siis ei oleks küll vist mitte kedagi kaanele panna… sest eksimatuid inimesi ei ole ei ei staaride ega tavakodanike seas… mu meelest…
10.
marta | jaanuar 10, 2008, 5:41 p.l.
samas – tegelikult mulle meeldiks enam, kui laste ajakirjad oleks jänkude ja siilionudega kaanel… ega ma tegelikult ei arva, et seal tingimata pesus näitsik olema peaks… mitte, et teda kohe üldse panna ei tohiks või et ta kuidagi väga siivutu on… lihtsalt vahest mulle tundub, et see päris lapsepõlv jääb kõik aeg järjest lühemaks – et just seepärast olgu pigem jänkud ja rebased ja lumememmed…
nii ma arvan, sõbralikult…
11.
Kati | jaanuar 10, 2008, 5:45 p.l.
aga kas ei või olla ntx seda ohtu, et 10aastane, kes jäljendab midagi, mida ta veel üldse ei mõista, omandab niiviisi vaikselt kogu ülejäänud eluks mingid hoiakud. no ntx, et naisekeha ongi peamiselt seksobjekt ja sedasi väntsutada. ja ta ei saagi aru saama, miks teda hiljem koheldaksegi kui litsi.
ropendajad ja joobes juhtija on kusjuures mõlemad minu isiklikud kaasused. ropendajad ma panin kaanele küll, sest positiivset tundus ikka palju rohkem olevat. purjus juhti samas ei pannud. oli ka see hetk, kus ta just oli vahele jäänud. praegu tundusk ehk juba teisiti.
ürgsubjektiivne on see kõik muidugi.
12.
Kati | jaanuar 10, 2008, 5:49 p.l.
mulle isiklikult meeldiksid ka jänkud ja siilid rohkem. mitte niivõrd moraaliküsimuste tõttu, vaid eeskätt seepärast, et nad jätavad fantaasiaks natuke rohkem ruumi kui ühtlane massikultuur.
aga lihtsalt hea ja nunnu ja suhteliselt massikultuurivaba olemist saavad endale lubada vist ainult need, kes riigilt pappi saavad. täheke ja hea laps.
teised peavad müüma, müüma, müüma ja järelikult ka telekast, raadiost ja netist tulevaga arvestama ja konkureerima.
hea muidugi, et on mõnedki, kes saavad teisiti.
13.
marta | jaanuar 10, 2008, 5:52 p.l.
on jah subjektiivne ja mitme otsaga asi, ja mitte et ma täpselt teaks, aga ma arvan, et 5-10 ei oska seostada neid liigutusi seksuaalsusega… ta ei tõlgenda seda liikumist seksuaalsena…
ja no nt ballett – inimesed väntsutavad teineteist olles seejuures ääretult nappides riietes…
14.
Kati | jaanuar 10, 2008, 5:56 p.l.
kusjuures ma tean lapsi, justnimelt vanuses mingi 10-12, kes on öelnud, et saa balletti vaadata, sest seal on väntslevad kehad napis riides. see muidugi on ka aeg, kus inimesel vaikselt seksuaalsus ärkab ja keha avastamine täiega käib. see iseenesest võib kehalised asjad mingiks hetkeks ehk vastikuks teha.
samas ma ise olen balletti vaatamas käinud kuuendast eluaastast saadik ja ma ei tea, et oleksin kunagi mingit vastumeelsust tundnud. teisalt aga pole ballett mulle ka üldse mitte kunagi erootiline tundunud, ka täiskasvanuna mitte.
15.
marta | jaanuar 10, 2008, 6:01 p.l.
🙂 noh, ja minu meelest on Spearsi pesus tants kõike muud, kui erootika… mina ei suuda näha seda tõmblemist erootilisena… minu jaoks seda pigem siis ballett…
siinkoha head õhtut – ma tegelt pidin ammu midagi muud tegema…
16.
Kati | jaanuar 10, 2008, 6:10 p.l.
ega mind ka britney isiklikult eriti eruta 🙂
samas, kui öeldakse britney ja ballett ja palutakse valida, kumb seostub rohkem sõnaga seks, siis miksipärast ikkagi britney.
vahest ka seepärast, et ma balletti puhul tean liiga hästi, mihuke töö, higi, veri ja pisarad seal taga on. kõik puha sellised asjad, mis just seksiga ei seostu. 🙂
(ja ma peaksin ka väga koju minema)
17.
kukupai | jaanuar 10, 2008, 6:10 p.l.
Põhimõtteliselt peaks laps saama suhtumised kodunt. See, mida ta iga päev telekast näeb, netist ja ajakirjandusest loeb – ega ta ju sellest ei pääse niikuinii. Aga probleem ongi selles, et kodud ei oska sageli enam elutervet suhtumist kujundada.
Lasteajakirja kaanele sellise kahtlase maiguga pilti panna – äkki oleks samast inimesest midagi siivsamat ka? Loeb see, mida temast kirjutatakse. Muidugi on kurb, kui hiljem puritaanid hakkavad teid materdama, et mida te õige endale lubate.
Viieaastane tõesti ei seosta selliseid poose ja liikumisi veel seksuaalsusega. Kümneaastane juba hakkab tajuma. Vaat siin ongi vaja selgeks teha, et mõni asi on ainult muusikast tingitud, mitte ei ole kogu selle staari elu sisu. Ja kui põhi on paigas, ei teki meil ka teismelistega probleeme. See, et meie ajal nii ei riietutud ega käitutud, pole mingi argument. Elu on lihtsalt selline.
18.
Punane Hanrahan | jaanuar 10, 2008, 6:12 p.l.
(Oi, sadomasoseksiga seostuvad higi, veri ja pisarad vägagi – no kas just ka töö, aga miks mitte?:))
19.
Kati | jaanuar 10, 2008, 6:16 p.l.
PH
eee…mina ei tea, ballett on sisuliselt tippsport ja tippsort ja seks…eei.
kukupai,
eks kaanele lähebki siivsam pilt ja kindlasti ei kirjutata, et minge küla peale seksima. pigem see mõte oli, et kui seda ühte siivsamat pilti tuleb otsida tikutulega hunniku üsna pornoste vahelt, siis kuidas on lood selle inimese mainega üldse ja mis eeskuju ta annab.
20.
marta | jaanuar 10, 2008, 6:35 p.l.
kusjuures – selleks, et Spearsi moodi tantsida, kulub ka hunnikute viisi higi, verd ja pisaraid… päris ballettiga ei anna võrrelda, aga kindlasti ei ole see midagi väga lihtsat…
ja seda veel, et ega seks (seoses – “seostub sõnaga seks”) iseenesest ju paha ei ole… paha on siis, kui seda tehase valedel põhjustel…
*see oli ausõna täna viimane…
21.
Elver | jaanuar 10, 2008, 8:42 p.l.
Spearsi tantsud rõhuvad oma sisult erootikale, seksuaalsusele. Balletti pole vaatamas käinud, aga nii palju kui näinud olen, siis seal säärast avalikku seksuaalsust ei leidu. Spearsi tantsudel on rohkem ühist striptiisiga kui ballettiga.
Jah, mõlemad on raske töö. Kas miski on töö või mitte pole argument.
Küsimus ei ole ka selles, et kas seks on paha või mitte. Küsimus on selles kas lasteajakirja kaanele sobib inimene, kes reklaamib ennast läbi seksuaalsuse ja erootika.
Väiksed lapsed õpivad läbi imiteerimise. Kui väikse tüdruku iidoliks on ennast läbi seksi reklaamiv naine ja tüdruk teda usinalt imiteerib, siis ei ole tõesti mõtet imestada kui tulevikus teda litsina koheldakse.
“Selline on reaalsus ja seda me muuta ei saa” ei ole ka mingi argument. Eriti kui sa oled lasteajakirja toimetaja. Saad suhtumisi muuta küll kui tahad. Pane kasvõi talendijahi võitnud peastarvutaja kaanele. Märksa mõistlikum potentsiaalne iidol.
22.
Kylli | jaanuar 10, 2008, 9:07 p.l.
Mulle meeldis enda noorusaja kasvukeskkond tänasest hästi palju rohkem. Siilike udus multikad, hiljem Timur oma meeskonnaga, Lassie jms inimest ilusaks, terveks ja tervilklikuks kujundada aitavad elemendid.
Tänapäeval on väga raske lastele ja noortele sellist puhast ja inimese sisemise kvaliteedi arengut soosivat kasvukeskkonda pakkuda.
Selles mõttes kristlastel veab, et nemad saavad oma lapsed siduda koguduslikku ellu, kus on kamp eriealisi sarnaste väärtushinnangutega inimesi, on piisavas koguses vaimulikku kirjandust, raamatuid ja ajakirju, isegi oma raadiojaamad funkavad kenasti.
Mitteusklikul on aga tänapäeval suht raske oma lapsele mingite normaalsemate mõjudega keskkonda leida. Mõned neist toovad kyll oma lapsed&noored kogudusse lootuses, et sealt paremad mõjutused tulevad, aga paljudele siiski ei sobi ka selline variant, kuna tundub teisipidi kuidagi äärmuslikuna.
Mu meelest selle nishi vajadused on meil katmata, ka meedia poolt. Miks? Ei tea. Kas pole neid inimesi vbl piisavalt palju, et mõni normaalne tele- või raadiokanal või ajakiri neist “söönuks saaks”!? Mu tutvusringkonnas siiski on mitteusklikke lapsevanemaid, kellele ei meeldi, et neil pole oma lastele midagi mõistlikumat pakkuda, kui kohustuslike seksistseenidega filmid telekas igal kellaajal, raadiotes teismelistega flirtivad DJ-d, haiglaslikult saledad ja kitsalt seksapiili demovad kaanepiigad.
Siis on ju logish, et kasvav noorsugu, soovides olla täiskasvanulik, muundab end juba 13. aastaselt myyvaks seksikiisuks.
Mu meelest meedial on päris suur võim noore inimese kujunemisloos.
Paraku ma ei näe ka lahendust, kuna praeguse olukorra on tinginud raha tagaajamise vajadus.
Staar peab ennast myyma, selleks tuleb end seksikana presenteerida; meediakanal peab end myyma, selleks tuleb neil seksikaid presenteerida; jäätist tuleb konkurentidest paremini myya, seepärast peab sedagi koos seksiga pakkuma; mood peab end myyma ja sedagi peab siis presenteerima seksikas ja ebatervelt sale näitsik; et tööriistade potentsiaalsem ostja on mees, tuleks ka puuri myya seksiga. Naiste parfyymist rääkimata…
Ma pole mitte seksikuse ega kehailu vastu, aga selle vastu olen väga, kui inimese väärtust hakatakse äärmuslikult vaid paari välise nyansi põhjal määrama, inimest asjastama, teda kasutatavaks kaubaks taandama jms. Kindlasti peaks noor inimene saama ka seksist mingeid teadmisi, kuid rohkem tuleks talle vbl rääkida (lähi)suhetest laiemalt, sh teisest inimesest hoolimisest, lugupidamisest, vastutusest, armastusest, truudusest jms.
Mis Bellanovat puudutab, siis ma kyll ei tea, mis tingis tema kunagise kukkumise, aga ta hilisem kannapööre on imho tunnustust ja lugupidamist väärt. Temast annaks nyyd vist juba päris hea mõjuga õpetlikke lookesi treida, vanemale noorsoole.
23.
Elver | jaanuar 10, 2008, 9:30 p.l.
Lahendus oleks, teoorias, paar julget ja agressiivset ärimeest, keda ei huvitaks konkurentidest jupike “parem” olemine (rohkem tissi, rohkem tussi) vaid kes võtaks kätte ja looks uue turu omaenda reeglite järgi.
Nagu Kylli täheldas on nõudlus tegelikult olemas küll. Nüüd tuleb leida ärimees, kes julgeks midagi normaalset pakkuda ilma end kristlusega sidumata.
24.
'ganna | jaanuar 10, 2008, 11:33 p.l.
Sexuaalsus on väga oluline osa elust. See ei saa lastele kuidagi kurja teha, kuni seda kurjana ei serveerita.
25.
analyytik | jaanuar 11, 2008, 12:03 e.l.
“Et siis, kust, millal ja kuidas peaks laps saama oma teadmised seksuaalsusest?”
Loomulikult peaks laps saama seksuaalsusest piisavalt informatsiooni. A seksuaalsus – see ei ole mitte seesama, mis pornostumine. No kogu see meedia ja reklaamindus jne.
Ühesõnaga: Kui vanemad soovivad last pornolaviini eest kaitsta, siis peaksid nad ise selgelt ja ausalt rääkima, mis on mis ja kes on kes. Kes enne jõuab, sellel on lapsele suurem mõju. Kui vanemad midagi ei räägi, ongi laps selle pornostunud värgi meelevallas.
Nojah. Kool peaks ka omalt poolt kaasa aitama, a ma ei oska öelda, kuidas koolis praegu selle asjaga on. Nii et vanem, kes oma lapsest hoolib, ei saa vist küll midagi kellegi teise hooleks jätta.
26.
analyytik | jaanuar 11, 2008, 12:19 e.l.
lisaks eelmisele:
Seda siis veel, et see seksuaalkasvatus käib umbes nii, et kui laps midagi küsib, siis tuleb talle anda selged ja lihtsad vastused. Ja luua õhkkond, et kõikidest asjadest tohib rääkida. (See ei ole muidugi nii, et vanemad räägiksid oma isiklikest seksikogemustest ja samuti ei saa hakata praktiliselt ette näitama.)
Ühesõnaga: Ei saa luua õhkkonda, kus lapsele öeldakse: tšš, sellest ei räägita. Siis hakkab laps niikuinii mujalt – ja võib arvata, et kahjuks ebaadekvaatsematest allikatest – infot otsima.
No ja kui laps on juhtumisi pornot näinud, siis mall pidi olema nii, et lapsele öeldakse, et see on justkui üks täiskasvanute muinasjutt ja et igasugu veidrused, et need üldiselt tavalise täiskasvanu elu juurde ei kuulu, et need on pigem erandlik. Aga et kui laps on näinud pornot või telekast seksistseeni, et siis seda tuleks igal juhul püüda vähemalt mingil moel kommenteerida. Et ei jääks sihukest veidrat muljet ja õhkkonda.
Nii et jah. Kui laps küsib, siis tuleb igal juhul püüda vastata. Ja kui hetkel ei oska, siis tuleb öelda, e ma ei tea praegu, et ma pean mõtlema selle peale ja siis pärast rääkida.
27.
Lee | jaanuar 11, 2008, 1:13 e.l.
Vabandust, täiesti ebaoluline kommentaar, aga arvamuseavalduseks Marta kommentaarile, kes ütles, et Liis Lass kasutab meediat ära, mitte vastupidi. Siit küsimus: kes võidab läbimüügist, Liis Lass või meedia? Ma arvan, et inimene, kes tasuta, lihtsalt heast usust enda kulul mingi ajalehe läbimüüki kergitab, on väga lihtsameelne. Kui ta sisutühja tiirlemise eest raha küsib, siis respekt. Aga tasuta – no kuulge!
28.
Mart | jaanuar 11, 2008, 6:30 e.l.
marta,
Liis Lassi panna eeskujuks? No anna andeks.
Sama hästi võiks eeskujuks panna seda tibi Jan Uuspõllu filmist, kes küsis: “Kas sa mees tead, kui mitu kilomeetrit munni* ma olen pidanud imema, et seda autot saada?”.
*otsene tsitaat, ma loodan, et perenaine ei pahanda.
29.
Kati | jaanuar 11, 2008, 10:05 e.l.
analyytik,
jep, eks ta nii ole.
ja mulle hirmsasti meeldis, et sina märkasid praegu seda pointi, et seks ei ole ilmtingimata porno. ma ise tikun ka tõmbama piiri eluterve ja ilusa jne seksi ja labase porri vahele. kuigi ma ilmselt ei suuda ratsionaaselt määratleda, kus see piir on ja ma ei saa ka kuidagi väita, et see piir peaks kõigil ühesugune olema.
elver,
teoorias ntx kruuda ju võiks, eksole. praktikas aga tundub, et tema see uut turgu loov messias ikkagi ei ole.
30.
Kati | jaanuar 11, 2008, 10:07 e.l.
eelnevale lisaks:
aga see tundub mullegi vahel küll, et kogu meie meedia on otsustanud, et rahvas on loll. kusjuures nii loll see rahvas igatahes pole. ja ma tahaks väga teada, kas ja millal selgub, et lolli rahva turundusstrateegia polegi parim.
31.
Ramloff | jaanuar 11, 2008, 10:36 e.l.
See teema tekitas nii palju mõtteid, et ei oskagi kusagilt alustada.
Miskis mõttes tekkis selle jutu peale mõte, et suur osa seksikusest pole üldse seksuaalne, vaid pigem enesekehtestamine ja jõupositsioonide paikapanek. Selline kaanepildi seksikus, nagu ka tolle muusikavideo seksikus on seksuaalsuse algsest tähendusest võõrandunud (ma ei mõtle siin üldse soojätkamist, vaid ka armastust ja naudingut) ning saanud enesemüügi, enesekehtestamise ja kuulsuse saavutamise vahendiks.
Kas ei õpeta need kaanepildid ja muusikavideod lapsi juba madalast peast kasutama seksuaalsust võimu- ja karjäärivahendina ning see käitumine on samas muutunud nii levinuks, et me ise oleme sellega leppinud ja peame seda vaat et loomulikuks.
“Ole seksikas, aga samas hoia pea külm. Ära armu, sest nii saada sa mehelt kõik välja pigistada ja tõusta karjääriredelil” – selline mõtteviis levib läbi kollase ajakirjanduse ning seksikuskultuse üha enam. Ja midagi pole teha, ma näen neis seksikates kaanepiltides eelkõige üleskutset kasutada seksi ja seksikust mingite muude hüvede saavutamiseks, olgu selleks kuulsus, raha, karjäär vms.
PS! Isiklikult eelistaksin sellisel juhul kaanel juba mõnd pornostaari või prostituuti – sest nemad on erinevalt Rihannadest, Lassidest ja Saagimitest oma tegevuses ausad.
32.
Elver | jaanuar 11, 2008, 11:42 e.l.
Ramloff sai asjale väga hästi pihta 🙂
Ja see tõesti on probleem, eriti tänapäevase reitipõlvkonna juures. Siinsed kommenteerijad ja austatud blogiomanik on natuke vanemad juba ja ei loo suhteid noortega, kelle mõttemaailm tõesti on juba sassi löödud massimeedia pornograafilisuse poolt.
Liberaalid ja isikuvabaduse pooldajad aga ei julge isegi mõelda selle vastu võitlemise peale, sest nad kardavad kirikuisadega ühte punti sattumist.
33.
Punane Hanrahan | jaanuar 11, 2008, 12:30 p.l.
Elver, ka kirikuisade hulgas on liberaale ja isikuvabaduste pooldajaid – ära mõõda kogu maailma EELK järgi:) (Ka EELK-s on liberaalid ja isikuvabaduste pooldajad täiesti olemas, ainult et siin ei ole nad seni “isade” hulka jõudnud ja ilmselt ei jõuagi).
34.
Kati | jaanuar 11, 2008, 12:40 p.l.
ausaltöelda, mul ei ole ka midagi selle vastu, et teha koostööd kasvõi padukonservatiivsete kirikuisadega juhul, kui me leiame mingi ühe asja, mille nimel tegutsemist me mõlemad oluliseks ja vajalikuks peame.
see ei tähenda muidugi, et peaksime automaatselt üksteise muud vaated üle võtma ja kindlasti ei tohi siis ükski pool teist oma propgandavankri ette rakendada.
ntx me võime vabalt koos võidelda aina laieneva pornotööstuse vastu, kuid mina ei ole nõus, et programmides, kus osalen mina, võideldaks ka ntx abordi või kondoomide vastu. samas ma saan aru, et kui kambas on ütleme konservatiivseid katoliiklasi, ei taha nemad, et ma võitleks nende üritustel selliste asjade poolt.
aga me võime vabalt koos rääkida armastusest, hoolimisest, lähedusest, vastutusest. paljust, eksole.
35.
analyytik | jaanuar 11, 2008, 3:53 p.l.
“seksikas”?
See tundub kohati olevat lihtsalt üks moesõna ka.
Ma panin tähele ükskord ühe tuttava tütar, kes oli siis vist… no ütleme 7-8 aastane, et ta oli kusagilt avastanud selle sõna ja siis kõik oli väga “seksikas” kogu aeg.
Tema ema ja teised täiskasvanud seal siis sussutasid ka, et umbes nii, et seda sõna ei kasutata jne. A ma panin küll kohe tähele, et tema tekstis ‘seksikas’ – et see oli nagu ‘tore’, ‘lahe’, ‘vahva’, ’ilus’ jne & etc. See sõna tähendas siis praktiliselt kõiki selliseid omadusi.
Ma muidugi täpselt ei mäleta, a mingil hetkele ma vist ütlesin talle otse, et nojah, et sa oled kusagilt telekast-ajalehest selle sõna võtnud ja nüüd sa kasutad seda kõige toreda-mõnusa kohta. Mu meelest ta sai sellest kuidagi aru isegi ja, noh, oli nagu nõus selle minu jutuga või umbes nii.
***
Eeee…
See on käigu pealt välja mõeldud praegu, aga kogu see pornostumine, mida lapsed-noored siis paratamatult matkivad?
Kas sellega ei ole umbes samamoodi. Et lapsed näevad seda ja tajuvad, et see on kuidagi ihaldusväärne. Ja siis vanemad sõdivad vastu, kui tüdruk miniseeliku paneb ja siis tüdrukul tekib selle peale jälle trots jne.
Vot kui asi ausalt-otsekoheselt ära seletada ja siis koos lastega hoopis nudistide randa minna, siis võib-olla paljusid selliseid probleeme ei oleks. Nudisti, muidex, ikka palja naba näitemisega midagi ostma ei pane küll. 😉
36.
marta | jaanuar 11, 2008, 4:28 p.l.
Lee, aga milles põhineb sinu veendumus, et Lass seda kõike tasuta teeb?? Miks sa arvad, et Lass täiesti süüdimatult kergitab vaid meediaväljaande läbimüüki ja ei saa ise sest vähimatki kasu? Äkki on hoopis väga peenelt ja ettenägelikult koostatud tegevusplaani osa?
*Iseenesest jäi mulle arusaamatuks ka see, miks inimene ei võiks mõne väljaande läbimüüki suurendada, kui tal see hästi välja tuleb ja ta ise seejuures ei kannata. Minu meelest on väljaannete juures lausa spetsiaalsed ametikohad?? Aga see selleks.
*
Mart – ma annan andeks.
***
Ramloff, kas enesekehtestamine ja jõupositsioonide paikapanek läbi seksuaalsuse on alati ebaaus? Miks? Mille poolest on seksuaalsus enesekehtestamisel ebaausam vahend, kui nt mistahes valdkonda kuuluvad teadmised, mõni loominguline anne, raha või nt kas või hea suhtlemisoskus?
37.
Ramloff | jaanuar 11, 2008, 5:25 p.l.
Marta
Kas on alati ebaaus? Seda pole ma ehk pädev ütlema, sest tegu on tegelikult niisama vana enesekehtestamisstrateegiaga, nagu on inimkond.
Küll aga teeb muret, et tänu meediaühiskonnale on selline enesekehtestamisviis totaalselt võimendatud ning on oht, et see muutub valdavaks, kui mitte pole juba muutunud.
Asja teeb keeruliseks see, et see on ju näiliselt väga lihtne enesekehtestamisviis ning seetõttu võib olla suureks peibutiseks neile, kes ei suuda ise järeldusi teha. Ning sellest omakorda on vaid üks samm noorukite anoreksiale, buliimiale ning lakkamatule rahulolematusele oma kehaga, mistõttu ühe rohkem ollakse emotsionaalselt haiged.
Noor omandab omad mudelid meedia kaudu, aga vaadates eesti kanaleid, siis kui tihti näeme me seal tippteadlasi, filosoofe või muid tarku inimesi? Suhteliselt harva. Seevastu modelle, Britneysid ja Umbrellasid näeme palju sagedamini.
Küsimus on pigem see, et see keha kaudu enesekehtestamine on väljunud oma loomulikest piiridest (milleks on tõesti looduse poolt väga ilusad inimesed) ning üha enam muutumas matkitavaks tegevuseks.
Ühesõnaga, küsimus on mu meelest määras.
38.
reet | jaanuar 11, 2008, 5:36 p.l.
Pani mötlema…
Vöib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et Eestis on asjad lihtsalt kreenis – vörreldes läänemaailmaga. Ameerikas ju porno ja meelelahutustööstus ja köik see värk käib ammu täistuuridel, aga pole see yhiskond sugugi täiega kölvatuse sohhu kaldunud, ehkki siit vaadates vöib nii tunduda (sest normaalsus ei pääsegi meediasse).
On tasakaalu kysimus hoopis, seal on ka köike muud kyllaga. Euroopas on kultuurikiht vanem ja asjad vist samuti rohkem paika loksunud.
Aga Eestis tundub, et on nagu miski vaakum selle teise, positiivse poole peal. Ma mötlen keskmisel lapsel on vähe kooli körvalt teha ehk? (eks neid huvialaringe ja spordilapsi on Eestiski, aga suur mass, mida see teeb?) Räägitakse, et koolitööde maht on väga suur, et ei jöua muid asju teha? Kuid hängida keskustes ja jorutada reidis on aega? Ma arvan, lastel puudub yldises möttes alternatiiv.
Mida siis kajastaksid ka need soovitud parema kallakuga ajakirjad.
Kuid need ajakirjad ja lood ei saa tulla ju tyhjalt kohalt, et sooviksime mingi ärimehe kenasid lastepäraseid väljaandeid trykkima selle nishi jaoks?
Sellele on aluse pannud kasvatuse järjepidetus (pealesöjaaegse pölvkonna kehv lastekasvatus+nöuka-aja oma +yleminekupölvkonna veel kehvem – sest kellelgil polnud ju laste jaoks AEGA!)
Ja ongi kogu kompott koos.
Pluss veel see, et me pole ju inkubaatoris, vaid ajalises möttes suht järsku sattunud avatud maailma, ka internetimaailma, mis meie lastele-lastelastele saab juba vaat et tähtsamaks kui päris elu.
See on kahjuks reaalsus ja mina paraku ei tea millega see löpeb vöi mida teha. Eks reguleerub ikka sellega, et tugevamad jäävad ellu. Aga kas ka paremad vöi moraalsemad? Minu usus sellesse on möra sees.
39.
marta | jaanuar 11, 2008, 5:44 p.l.
oletagem, et ühel hetkel muutub popiks hoopis enesekehtestamine läbi teadmiste… meedia ujutab üle meid informatsiooniga igast teadlastest (nii nagu praegu igast seksikiisudest) jne… läbi meedia saavad nad noorte iidoliteks ja noored, nagu noored ikka, hakkavad oma iidoleid matkima… st õppima, õppima ja veel kord õppima…
aga…
intellektuaalsed võimed on ju inimeseti erinevad… ühtedele oleks see stiimul oma intellekti sihipäraseks kasutamiseks ja see oleks väga ok… samas – madalamate intellektuaalsete teadmisetega noorele oleks see täielik piin ja võiks kujuneda tervisele ohtlikuks – magamata ööd, punased silmad jne… nii samuti, kui täna kannatavad noored matkides oma iidoleid anoreksia all, kannataks nad siis üleõppimise ja sellest tulenevate vaevuste all (kõik ei ole ühesugused geeniused, mõnele on määratud saada juuksuriks ja ta on juuksurina oluliselt õnnelikum, kui püüeldes millegi endale ülejõu käiva poole)…
kas see täh ehk, et oluline on hoopis tasakaal… et igaüks kehtestaks end läbi enda tugevate omaduste… ja siis ei oleks ebaaus ei enesekehtestamine läbi seksuaalsuse ega läbi teadmiste… lihtsalt igaühele oma? … ja just seda peaks noortele selgitama eelkõige?
40.
marta | jaanuar 11, 2008, 5:48 p.l.
seoses Reeda kommiga ja muidu ka: vat mina isiklikult ei tunne seda, et meil siin Eestis oleks kõik kohe väga kole porno… ja et kõik on nii üle seksistatud… aga ma muidugi tarbin meediat ka ääretult mõõdukalt, enda meelest vähemalt…
41.
reet | jaanuar 11, 2008, 5:48 p.l.
Ja muide, selline seksile-kehale töötav keskkond (aitähh Ramloff väga selge mötte eest!) teebki seda, et juba lasteaialapsed räägivad ysna khm-sellist juttu et-et-et (oma kogemus). Ärge tehke nalja, et alles 10-aastane hakkab seksist mötlema. Tema juba teeb.
Kui kiiremas korras peaga mötlevaid inimesi meedia esile töstma ei hakka ja tibikultuur ei kao, siis läheb see Eesti-asi ikka täitsa sohu. Mida veel peale metsa ja naiste kehade myya saab? Ehk läheb kartul ja piim jälle hinda?
42.
marta | jaanuar 11, 2008, 5:54 p.l.
veel üks mõte: kas ei ole nii, et inimene leiab selle, mida ta otsib… ja näeb seda, mida ta näha tahab… te vaatate filmipauside ajal reklaame, kus hambapastat müüakse läbi seki? – khm – seda saab vältida – väga edukalt – tõstke endale raamat televiisori kõrvale ja lugege seda rekaamipauside ajal – need on kole pikad ju – selle ajaga jõuab mitu-mitu leht… meil kodus küll tehakse nii…
43.
reet | jaanuar 11, 2008, 5:55 p.l.
Aga ma ju alustasingu juttu selles TASAKAALUST….
Minule ehk siis ainult tundub, et Eestis pole tasakaalu…? (Ma ei ela praegu töesti Eestis, aga käin tihti ja näen asju ehk natuke kaugemalt…ja seal on ju minu järeltulijad halastamatus igapäevases vöitluses…).
44.
marta | jaanuar 11, 2008, 5:57 p.l.
Reet, ma nägin küll, aga seda alles peale enda kommentaari postitamist… ja seda veel, et see komm nr. 42 – see vist laste puhul küll tõesti ei kehti…
45.
reet | jaanuar 11, 2008, 6:04 p.l.
Viimane täpsustus, eriti Martale:
Seda reklaamirämpsu on igal pool. Linnareklaam on Eestis siiski räigem. TV-st palju ei tea. Mute-nupp on igal puldil. See selleks.
Minu tasakaalu jutt on ju see, et Eestis on see tibi-keha-kultus, aga kas Eestis on ka muud, alternatiivset, et iga noor kodanik saaks seda tarbida? See ei pea olema sugugi see äärmus, et iga noor peab ylikoolipaberi taskusse saama. Niigi paljudel erialadel hea väljaöppega oskustöölised puuduvad. Aga ka oskustööline ei saa loll olla ja kehamyyk pole veel oskustöö.
46.
Ramloff | jaanuar 11, 2008, 6:05 p.l.
Marta
Jah, selle tasakaalu teemaga väga päri. Ja muidugi kaasneb siin sallivuse teema, et erinevad enesekehtestamise meetodid teineteist salliksid – et inimene ei peaks end tundma alaväärtuslikuna sellepärast, et tema on valinud eneseteostuseks ja enesekehtestamiseks ala N, mitte ala X.
Aga Reeda mõtted neist välismaa oludest tõid mulle tegelikult pähe analoogia indiaanlaste ja alkoholiga. Valgele inimesele polnud alkohol ohtlik, kuid et indiaanlased polnud tekkinud alkoholi suhtes kaitsemehanisme, siis neile sai see jook tihti hukatuslikuks.
Ehk on eesti häda ka selles, et oleme väga puritaanlikust nõukogude ühiskonnast prantsatanud ilma erilise üleminekuajata otse keset läänemaailma ahvatlusi ning meil on võrreldes aastaid selle sees elanud lääne inimestele palju vähem loomulikku immuunsust kõige selle suhtes ?
47.
reet | jaanuar 11, 2008, 6:14 p.l.
Just nimelt, me oleme alla prantsatanud. Ja teatavasti loom on nii laisk, kui just loom olla saab, siis selline yhepoolne kultuur(itus) soodustab veel enam möttelaiskust ja allakäiku.
Teistel on see tasakaalukauss rohkem täidetud, meil on kaldu, väga kaldu.
Et siis öppida on vaja (kolmekordselt nagu leeenin ytles), et helged pead kaotsi ei läheks; kyll need mittehelgemad kah oma koha leiavad – (kutsekoolid peavad säilima) – aga selle kallutatud ja mitte-öppimisele pyhendatud kultuuri(tuse) juures, hakkavad ka helged pead ennast vöi oma metsa myyma, sest nad ei teagi alternatiivi…ja see on juba kaotus.
48.
marta | jaanuar 11, 2008, 6:29 p.l.
Reedale, sest see on oluline: ma ei arva üldse, et oskustööline on loll… kui ma kirjutasin, et “kõik ei ole ühesugused geeniused”, siis mõtlesin “kõik ei ole ühe ALA geeniused”…
ja mina isiklikult, täiesti subjektiivselt, ei taju, et Eestis on nii kole suur tibi-keha-kultus… alates jaanuari algusest olen enda ümber näinud vaid sessi tõttu vähe maganud punaste silmadega tudengeid, kes hetkel ei mäleta ilmselt sedagi, et neil keha üldse olemas on, rääkimata sellest, milline see välja näeb – sessi reegel – haiseda ei tohi, kõik muu on väga ok… st – on küll alternatiivseid võimalusi, minu meelest…
aga sellega olen üll nõus, et kõik need vaba maailma imed meile liiga kiiresti ja kõik korraga peale vajusid ja et siit tuleb osa meie probeemidest – me pole jüudnud seda siiani läbi seedida… muus maailmas tuli ju kõik see järk-järgult…
49.
reet | jaanuar 11, 2008, 8:26 p.l.
Martale: Tulin kui kurjategija korraks kuriteopaigale tagasi:).
Ehk ma andsin liiga värvikalt tuld, aga ma juba olen kord selline, et kipun demagoogitsema, kui vaidluseks läheb. See on tore, et ise öpid ja näed enda ymber samasuguseid usinaid öppureid.
Eks reklaami ylekyllus, staarikultus, internetisöltuvus, pornostumine jne ole ylemaailmne probleem ja meie eestlased, vast veel tasakaalukad selle vastuvötmises…kui vörrelda möne muu suht noore Aasia riigiga näiteks. Seal kipuvad need grimassid veel imelikumad olema. Näiteks ses kontekstis vöiks just vastupidiselt vaielda…:)
Köik on suhteline, aga eks ma tunne muret oma rahva pärast ja oma last vaatad ikka nöudliku ja kriitilise pilguga…
Parimat!
50.
Elver | jaanuar 11, 2008, 8:36 p.l.
Marta, vean kihla, et sa ei ole esimese kursuse tudeng 🙂
Ülikool on selline erandlik koht, et seal ei jää tõesti aega enesekehtestamiseks läbi seksuaalse käitumise. Mõned esimesel kursusel üritavad, aga põruvad peagi.
51.
marta | jaanuar 12, 2008, 4:41 e.l.
Reet, parimat muidegi… ega mina olen ka tegelikult täitsa sõbralik 🙂 …
Elver, ma ei ole jah esimese kursuse oma… neljanda oma olen… 🙂 …
52.
Lee | jaanuar 12, 2008, 4:26 p.l.
Vastuseks Martale, kes ütles, et
*Iseenesest jäi mulle arusaamatuks ka see, miks inimene ei võiks mõne väljaande läbimüüki suurendada, kui tal see hästi välja tuleb ja ta ise seejuures ei kannata. Minu meelest on väljaannete juures lausa spetsiaalsed ametikohad?? Aga see selleks.
Ei, sellest pole muidugi midagi halba. Klouni või narri amet on alati olemas olnud. Mis mind imestama paneb, on see, et tavaliselt tahavad klounid oma töö eest raha. Palk oma töö eest on inimestele lausa eksistentsiaalse tähtsusega 🙂 Aga kui tasuta end järjekindlalt naerualuseks teha ja sellega kellegi teise rahakotti täita, siis on see lihtsameelne. Lass võiks teha endast kaubamärgi nagu Victoria Beckham, kes on kahtlemata väga osav ärinaine, osates sisuliselt kalli raha eest maha müüa ei midagi muud kui välimuse ja stiili; Lass aga tõenäoliselt vaid rahuldab oma edevust, oskamata oma edevust enda heaks teenima panna. Aga kui ta raha küsib ja saab, siis on ju väga tore, ehkki selle kohta pole vist kellelgi tõendeid.
53.
marta | jaanuar 12, 2008, 5:05 p.l.
Leele:
üldiselt olen ma ääretult veendunud, et seni, kuni mul ei ole kindlaid tõendeid, et inimene on “paha” (mistahes mõttes negatiivne), on õigem eeldada, et inimene on “kena” (positiivne, igas võimalikus mõttes)…
muus osas jätan sulle vastamata… viisakusest blogiomaniku vastu…
54.
marta | jaanuar 12, 2008, 5:06 p.l.
muide – narrid on läbi ajaloo olnud ühed õukonna targimad ja mõjuvõimsamad tegelased…
55.
Kati | jaanuar 12, 2008, 6:00 p.l.
lihtsalt täpsustuseks lassi rahaküsimise kohta:
on üritanud küsida, 10 000 intervjuu oli vist, aga minu teada pole saanud.
ei ole ilmselt väljaannet, eks hakkaks sellisel kombel maksma, sest siis ei saaks nad enam midagi muidu.
teisalt muidugi võiks ta ju pärast teatavat meediakampaaniat kirjutada raamatu stiilis liis lassi elu ja seiklused ja sellega teenida küll ja veel. no midagi stiilis paris hilton, kes iga oma jaburuse rahaks keerab.
eks seda, kas lass on selline tüdruk või selline, kelle meedia surnuks lüpsab ja kõrvale heidab, näeb mõne aja pärast.
oma lapsele ma lapsele ma sedasorti kuulsuse saavutamist vist siiski ei soovitaks. sest ma arvan, et see teeb inimesele endale rohkem kahju kui kasu.
marta 53 esinev põhimõte on mi minu meelest üks ilusamaid. ausalt.
iseasi on muidugi see, et kui mulle kellegi mingi tegu või teod ei sümpatiseeri, ei tähenda see, nagu ma arvaksin, et see inimene on läbinisti paha. nii teoreetilselt.
56.
Elver | jaanuar 12, 2008, 9:54 p.l.
Kusjuures ma sattusin ühte Hiltoni raamatut isegi lugema. Päris huvitav oli. Selline pilguheit teistsuguse mõttemaailmaga inimese ellu.
(Ma töötasin raamatupoes vahepeal.)