Kes tahab saada Kesknädala peatoimetajaks?
jaanuar 21, 2008 at 10:17 e.l. 40 kommentaari
“Kas sina läheksid Kesknädala peatoimetajaks,” küsis mult hommikul hea kolleeg.
Ei, ei, ta ei paku mulle seda tööd. Meil lihtsalt on kombeks aegajalt üksteist vahel tööpäeva alguses igatmasti eluliselt oluliste ja muidu jaburate teemadega kiusata. Nii me siis räägime feminismist ja lastekasvatamisest ja majanduskriisist jne.
Seekord püstitus teema kuidagi nii, et kas keegi oleks nõus minema mingi parteilehe toimetajaks. Siis ta küsiski. Et näiteks Kesknädala? Lasin siis kiiresti läbi pea, et kas…
Mina: “Arvestades, et see oleks mu viimane normaalne töökoht…eee…ei…vist ei läheks. Või … oota? Kui ma suudaksin sealt nii palju pappi teenida, et selle saks mingisse mõistlikku kohta investeerida ja enam iialgi ei peaks tööd tegema, siis…ehk…”
Tema: “Läheksid või?”
Mina: “No oletame.”
Tema: “ Noh, aga siis sa peaks pärast raudselt välismaale ära minema. Vähemalt mõneks aastaks.”
Mina: “Võiks ju minna, minu poolest või päriseks. Pappi ju on.”
Tema: “Aga kui nad ei viitsiks ükshetk maksta?”
Mina: “Kus nad pääseks, ma teaks ju nii mõndagi, ma võiks ju lobiseda, kui nad minuga viisakalt ei käitu… Muidugi kui just mõni rõdurinnatis mulle liiga madalaks ei osutuks või mõni autoratas kogemata sõidu ajal alt ära ei tuleks… Aga ega meil seda vist ikka väga ei tehta.”
Tema: “Jah, aga mis Arni teeks kui sina Kesknädalat toimetaks?”
Mina: “Vaat jah, seda ma ei mõelnud. Mingit mõistlikku tööd ta küll samal ajal vist teha ei saaks. No kui just minu teenitavast papist elaks…”
Tema: “Aga mis sa sõpradele ütleks…”
Mina: “Mmmma ei tea…eks ta raske oleks ja häbi…”
Tema. “Ja kas sa endale suudaksid mitu aastat valetada ja midagi julmalt ebaeetilist teha?”
Mina (pika pausi järel): “Ei, vist mitte. Jääks seega ikka ära see Kesknädala toimetamine.” Nii vastaks, ma usun, lõpuks enamik inimesi.
Ometi, keegi ju läheb. Kesknädalat toimetama. Ja muid sedasorti asju. Huvitav miks? Siirast usust? Puhtast künismist? Hädavajadusest? Eh, peaks tegema telemängu “Kes tahab saada Kesknädala toimetajaks?”. Saaks teada, milline oleks sealjuures inimeste (siiraste, otse tänavalt) motivatsioon. Päriselt huvitaks. Ilkumata.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta), mõte kiusab.
40 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 10:57 e.l.
Mina küll läheks Kesknädala toimetajaks, sest minu arvates on Kesknädal ainus Eesti parteileht, millel oleks potentsiaali omada mingit üleriigilist mõju. Noh, L’Unità’ga tema hiilgeaegadel arvatavasti Kesknädal ei suuda võistelda, aga Liberazione’ga küll, ning lääneriikide tugevate, levinud parteilehtede toimimine võiks olla eeskujuks.
Ma läheksin Kesknädala toimetajaks muidugi sellel tingimusel, et mina olengi toimetaja, mitte mingi partei eestseisus või mida iganes, s.t. mina olen viimane instants, kes vaatab üle, mis lood lehte lähevad, mitte partei peasekretär. Kui selle tulemusena leht sihtgrupile ei müü, siis nad võivad mu vallandada.
Probleemid, millele Keskerakond tähelepanu juhib, on ühiskonnas väga olulised, kuid liiga tihti on peavoolumeedias jõude, mis ei soovi nende kajastamist. Lisaks peab peavoolumeedia olema põhimõtteliselt väga lai, ning Eestis kipub neil mitte olema aega probleeme sügavuti käsitleda.
See, kui ma nende lehte toimetan, ei tähenda, et ma olen nendega poliitilistes lahendustes alati ühte meelt – ma ei ole, ma olen ka ideoloogiliselt märgatavalt enam vasakul. Kuid natukene analüüsivat, alternatiivset meediat, mis sõltuks tsipa enam lugejatest ja tsipa vähem reklaamist, kuluks siia ära.
Parteilehe toimetamine ei pruugi olla midagi julmalt ebaeetilist ja valetavat. Sellest hetkest, kui Liberazione muutis oma profiili ja kirjutab nüüd parteisõdurijuttu, ma teda enam ei osta – ja mitte ainult mina.
Seega: andke mulle vabad käed ja nii palju raha, et ma ära elan ja ma toimetan Kesknädalat hea meelega.
2.
Kati | jaanuar 21, 2008, 11:04 e.l.
mnjah, nii võiks ju isegi.
aga ma ei tea, kui võimalikud need vabad käed oleks kesknädala või mistahes eesti parteilehe puhul.
kaja vast oskaks siin täpsemalt kommenteerida, aga eestis kipub küll mulje jääma, et igasugune partei pr on üsna räpane ja üsna peasekretäri käpa all. et ega toimetajal midagi väga kobiseda pole.
st meil minu meelst pole ühtki parteilehte, mis näkes välja natuke muud moodi kui puhas ajupesu. isegi kui teemad on sisuliselt olulised, on käsitlus suht-koht väga imelik.
3.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 11:34 e.l.
Samas Ruutsood avaldab kesknädal küll ja tema käsitlused mulle väga imelikud ei tundu.
Kesknädal ongi minu arvates see leht, mis vähemalt püüab mitte olla parteisõdurite kobruleht vaid adresseerida ennast natukene laiemalt – aga neil ei tule alati välja. Ma arvan, et kui nad palkaksid endale selgelt mitteparteilise toimetaja, siis sellel õnnestuks ka “vabu intellektuaale” oma lehe kirjutajate hulka haarata – vähemalt aeg-ajalt, ning siis kaoks see “ajupesu” efekt ära.
Ei, ma arvan, et Kesknädal oleks lahe väljakutse.
4.
Kati | jaanuar 21, 2008, 11:44 e.l.
ma kardan, et selline jupikaupa üle võtmine ei tuleks välja.
kuni lehe maine on, mis ta on, hakatakse neid vabu intellektuaale, eks seal kirjutavad pigem imelikuks pidama ja üldse vähem tõsiselt võtma.
kui, siis oleks vaja kogu ajupesu raksti lõpetada ja ma ei tea millist kampaaniat, millega saaks ka järsku ja massiliselt selgeks, et leht on märkimisväärselt muutunud.
5.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 11:50 e.l.
Ega neid intellektuaale ei peaks sinna tööle võtma. Eri teemadel tuleb küsida kommentaare erinevatelt inimestelt.
Pigem on nii, et kui teemaks on astmeline tulumaks, siis kirjutab lisaks parteiinimestele, miks nad seda pooldavad ka mõni majandusteadlane selle mõjust ning süsteemidest teistes riikides, mõni poliitikateadlane selle põhimõtetest jne jne. Kui teemaks on Iraagi missiooni lõpetamine, siis on intervjuu Eesti sõduritega, kes on seal teeninud, arutelu sõja õigustamise kohta mõnelt filosoofilt, majanduskalkulatsioon mõnelt majandusinimeselt jne. Loomulikult partei-inimestelt ka, eksole – aga mitte ainult partei majandusinimeselt, vaid Eesti sellelt inimeselt, kes on vastava teemaga tegelenud.
6.
Kati | jaanuar 21, 2008, 11:53 e.l.
ja-jah, aga ma kardan, et igaüks, kes praegu selles kontekstis sõna võtab ja justkui partei poolt on, saab kesiku sildi külge ja kaotab suure tüki oma mainest.
ühtepidi jumalast haige värk, et üks kesiku-tont nõnda mõjuda saab. teisipidi, eks nad ole ka erakonnana piisavalt nõmetsenud ja seda tonti toitnud.
7.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 12:28 p.l.
Taas: Ruutsool ei ole mingit kesikumainet. Paljud inimesed, kes avaldasid Keskerakonna astmelise tulumaksu raamatus arvamust, ei saanud mingit kesikumainet 🙂
Oluline on, et neil inimestel oleks mingi maine juba enne olemas ja nad avaldaksid ja tegutseksid mujal ka, kui ainult selles lehes.
8.
Kati | jaanuar 21, 2008, 12:47 p.l.
ruutsool, jumal paraku, on päris paljude jaoks lihtsalt täieliku ullikese maine.
kahju, aga nii see on.
piisavalt muusugune maine piisavalt paljudel kirjutajatel ehk aitaks jah.
aga siin hakkab jällegi see, et kui paljud neist muidu tegijaist ikkagi on valmis selle lehega koostööd tegema. keskerakond ja mis tema juurde kuulub mõjub paraku nagu saatan ja saatanaga flirtimine võib paljudele siiski vastuvõetamatu tunduda, isegi kui kuklasopis tundub, et kõik ideed polegi nii saatanlikud.
9.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 12:55 p.l.
(Aga ullike ei ole kesik, see on minu point).
Neid, kellele on mingi ideoloogia täiesti vastuvõetamatu ja seepärast kuskil avaldada ei taha, ei peagi püüdma. Mina küll ei keelduks Reformierakonna või ka Isamaaliidu ajalehes avaldamast, tingimusel, et nad avaldavad seda, mida ma kirjutan. Kui Isamaaliit tellib minult ülevaate Itaalia keelepoliitikast, siis ma selle ka kirjutan 🙂 Koos oma hinnangute ja arvamustega. Kuid ma kahtlustan, et nad ei telli 😛
Need, kes arvavad, et Keskerakond on saatanast, ei ole “vabad intellektuaalid”, need on “orgaanilised intellektuaalid” ehk mõne teise partei või ideoloogia sõdurid.
10.
Kati | jaanuar 21, 2008, 1:31 p.l.
eee…ei pruugi olla mingi teise partei või ideoloogia sõdurid.
poliitika maine on eestis nii ehk naa sügaval miinustes.
suurem osa noori, haritud ja muidu aktiivseid inimesi ütleb tõenäoliselt, et see ei huvita neid üldse. et see on nõme ja mõttetu. ja kui mõni sõber poliitikuks hakkab, siis ta muutub imelikuks nende jaoks.
ma arvan, et enamik neist hoiduks üldse parteilehtedest ja kuna kesikutel on veel ekstra kole maine, siis keksnädalast eriti.
tegelikult võiks huvipärast muidugi küsida neilt, et kas nad oleks pmst nõus sinna kirjutama.
11.
Kati | jaanuar 21, 2008, 1:32 p.l.
lisaks,
ullike ei oel eksik, aga ullikest ei kuulata ka. ja ullikese maine võib olla see (ainus?) mis teatavatel juhtudel kesiku omast päästab.
12.
Ulmeguru | jaanuar 21, 2008, 1:57 p.l.
Kogu see postitus on suhteliselt pseudoprobleemi püstitav…
Kesknädala (ja ükskõik millise parteilehe) toimetamine on töö nagu iga teine.
Ajakirjandusproff peaks sellega vabalt hakkama saama ka siis, kui ta ise Keskerakonda ei kuulu. Takistuseks võib saada vaid võimaliku peatoimetaja kuulumine mõnda teise erakonda… nii Keskerakonna kui ka mõne teise erakonna poolt.
Normaalne peatoimetaja teeb alguses läbirääkimiste käigus kohe selgeks, et milline on tema mänguruum ja küsib sellele vastava palga… lisades sinna ka mõttelise summa, mis kulub n-ö südametunnistuse vaigistamiseks…
Iseäranis ei saa ma aru teemast, et mida peaks sõpradele korda minema kellegi töökoht… sõprus peaks vastu pidama ka selle, kui sõber on veendunud kommar või kesik või oravake…
13.
Kati | jaanuar 21, 2008, 2:26 p.l.
ulmeguru,
üks asi on veendumused, siirad ja kindlad. neid võiks küll sõbrad tolereerida. teine asi on südametunnistus ja selle nn vaigistamine.
mina isiklikult ei ole nõus tegema mistahes tasu eest midagi, mida ama konkreetselt valeks pean.
et ma olen professionaal ja teen ainult oma tööd? sry, koonduslaagri valvurina ka teeks ainult oma tööd vä?
ja sel juhul oleks küll sõpradel õigus mind kukele saata.
minu küss ongi, et kas ja kuivõrd oleks nihukest asja võimalik teha nii, et poleks vaja südametunnistust vaigistada olgu ratsionaalsetel või emotsionaalsetel põhjustel.
14.
Punane Hanrahan | jaanuar 21, 2008, 2:58 p.l.
Oudekki
Tean üht toimetust, kus Ruutsood peeti ja peetakse ilmselt siiamaani “Keskerakonna suuvoodriks”, seepärast, et ta Kesknädalas kirjutab ja ei ole põlanud ka Keskerakonna korraldatud üritusil üles astuda. Muuseas, sealsamas toimetuses oli “Keskerakonna suuvoodri” plekk küljes ka Jaan Kaplinskil, kuni ta ise ametlikult sotsidega ühines ja sellega kogu toimetuse seltskonnas hirmsa jahmatuse põhjustas (sest suurem osa seltskonnast oli kaljukindlalt veendunud, et kui Kaplinski parteistub, siis just Keskerakonna liinis).
Ühtlasi on Eesti ühiskonnas laiemalt levinud teatud liiki ideede “kommunistlikeks” või “venemeelseiks” stigmatiseerimise kõrval ka nende “keskerakondlikeks” stigmatiseerimine. Ning mida vähem nende ideede kandjal tegelikult Keskerakonnaga pistmist on, seda kõvema kisa saatel stigmatiseeritakse, olen ma tähele pannud.
15.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 3:18 p.l.
Arni, huvitav – kas ETV toimetus? Andres Kuuse aegne ETV uudistetoimetus? Kui sa ei saa vastata, siis pole hullu.
Aga Kati, sinu küsimus on ju mitte eetilistest piiridest, vaid sellest, kas Kesknädalat on võimalik toimetada nii, et oma mainet ei kaotaks ja keegi ei hakkaks “kesikuks” pidama.
Mina oma sõprade pärast ei karda. Kui nad minu töökoha pärast minust lahti ütlevad, siis ei olnud sõbrad. Kui ma peaksin Guantanamosse piinajaks minema, siis mina pole enam mina 🙂 S.t. ma ei tee midagi, mis minu eetiliste nõuetega vastuollu läheb, sellist palka ei saa mulle pakkuda. Keskerakond ei ole esialgu küll mingisugune Guantanamo või fašistlik partei. Kuni rahastus ei tule orjatööst või tõestatud vargusest, ei näe ma üldse eetilist küsimust. Pragmaatilist, sedasama “maine” probleemi näen.
Noor, haritud ja muidu aktiivne inimene, keda ühiskondlikud asjad ei huvita, on minu arvates eriti õõvastav kuju; nende pärast ma küll ei muretseks, mida nad minust arvavad. Kuid kuna neid ühiskondlikud asjad ei huvita, siis nad ei saa ka teada, et ma Kesknädalat toimetan, seega pole vahet.
Need, kes ühiskonnast huvituvad, hindavad jälle inimest tema töö järgi. Nojah, alguses ilmselt läheb kisa lahti, kes “kesik”, aga kui seda tööd lastakse vabalt ning mõjutamata teha, siis inimeste arvamus muutub. Kui Kesknädal oleks ainus ajaleht, kust oleks võimalik lugeda sügavaid analüüse Eesti võimalike poliitikate kohta ning ka põhjalikke välispoliitilisi analüüse, siis inimesed muudaksid oma arvamust.
Politoloogia/majandusinimesi on meil küll, kes avaldaks kui küsida, siis kui on kindel et neid imelikku sousti ei panda või absurdseks ei toimetata. Kuid see ongi toimetaja asi.
Sellistel tingimustel ma võiksin Isamaaliidu lehte ka toimetada. Kuid vaadates isikkoosseise, siis Keskerakonna puhul on mingi väike reaalne šanss, et sellisel asjal toimuda lastaks, kuid Isamaaliidu puhul seda ei ole.
Seega, kui inimene leiab, et parim, mida saaks ühiskonna heaks ära teha, on Kesknädalast poliitikat süviti analüüsiv ajaleht kujundada, siis jõudu tööle, mina igal juhul imetlen teda.
16.
Kati | jaanuar 21, 2008, 3:33 p.l.
oudekki,
nii ja naa.
see, mis em alguses rääkisime, oli pigem eetilistes piiridest ehk siis eeldusel, et normaalset lehte teha ei saa. sinuga me hakkasime aga arutama, et ehk ikka saab 🙂
aga, nojah, kui ta ainus mõistlike süvaanalüüsidega leht oleks, siis küll, ma arvan…
teisalt, issand kui jube, kui ainult üks nihuke leht oleks 🙂
17.
Oudekki | jaanuar 21, 2008, 3:58 p.l.
(aga praegu ei ole ju ühtegi?)
18.
Ulmeguru | jaanuar 21, 2008, 5:46 p.l.
Hakkan nüüd sõnasabast kinni ja küsin, et kas koonduslaagri valvuri ja Kesknädala peatoimetaja vahele käib võrdusmärk..?
Koonduslaagri valvuri teemat ma parem arendama ei hakka, sest muidu võib liialt jutt vasakule ära kirskuda… st teema võib ähmastuda…
Tekib küsimus, et milliseid ebainimlikke tegusid siis Kesknädala peatoimetajalt oodatakse? Peab parteladvikule seksteenuseid osutama? Peab rinnalapsi altaril ohverdama? Ei pea ju?
Peatoimetaja tööks on ikka see, mis on peatoimetaja tööks… või Kesknädalas pole? Millisest konfliktist südametunnistusega siis seal rääkida saab?
Ka suvaline kultuuritoimetaja peab tavalehes oma külgedel avaldama materjale teostest ja sündmustest, mis talle korda ei lähe, või mida ta esteetiliselt suisa jälestab.
Igal normaalsel inimesel on maitse, aga lehte ei tehta endale, vaid lugejatele.
Meil põetaksegi vales kohas… normaalses ühiskonnas võib inimene ju tegelikult olla järjestikku peatoimetajaks kirjandusajakirjale, autolehele kui ka pornoajakirjale… töö on töö ning peatoimetaja ei määra sisu… kirjastaja on juba eelnevalt sihtgrupi ju paika pannud… ega invaliidide lehte pea ju invaliid toimetama?
19.
Kati | jaanuar 21, 2008, 6:18 p.l.
oudekki,
kle, nii hull see asi ka pole. päevalehes on ikka miskit, sirbis nagu ka vahel. või mis?
ulmeguru,
praegusel juhul, oletatavasti peab ta, st peatoimetaja, täitma parteiladviku käske. kui ta on nedega nõus, siis on ok, kui pole, aga täidab, siis…no siis on ta ikka üks lits küll.
lehte, tõsi ei tehta endale, aga ma arvan ka, et ei saa teha kaua lehte, mille tegemise põhimõtted sulle väga vastukarva käivad.
ntx kesknädalat täiesti kõrvale jättes, mingi kasiino kliendilehte ma isiklikult kindlasti toimetama ei läheks, sest see oleks minu meelest selgelt väga halva asja propaganda. pole oluline, et ega mina ei ole kasiino omanik või ei käi ise mängimas või ei lohista kedagi sinna käsipidi, eksole.
iseasi on, mida oudekki arvab, et kesknädalast saaks teha. kui saaks, siis ei pruugiks see leht midagi väga vastumeelset olla.
iseasi, et mina siiski väga ei usu, et seda kõike teha saaks. praeguses olukorras.
üks asi on see maine, millest me just rääkisime.
teine asi on, et see partei ja sealsed juhtimismeetodid on siiski … ütleme suht kahtlased. ja kuni need ei muutu, seni vaevalt üks lehe toimetajakene, olgu või seesamune pea, miskit palju ise mõtleb ja väljaannet kujundab.
ja loomulikult võib kesikutel olla ja kesknädalas ka ilmuda ka mõni jumalast hea idee ja sellele ei pea nelja jalaga vastu sõdima, sest see on “valest” erakonnast. aga see on ikka tipsa teine asi, kui partei propagandalehte toimetada.
20.
muidumeez | jaanuar 21, 2008, 8:01 p.l.
Tegelt ongi nii, nagu outdekki avab: struktuurids on kallutatud jõud. Kindlasti. Ja neid jõudusid juhivad ameeriklased. Keda omakorda juhivad juudid, Keda omakorda juhivad vabamüürlased. Või oli see vastupidi. Vahet pole. Kuna meinstriim ei vasta teie nõudmistele, siis ta on ebapädev ja adekvaatne ja kindla peale kallutatud. Ufod on veel puudu, aga eks needki varsti lendavad kohale…
21.
morgie | jaanuar 21, 2008, 9:40 p.l.
Ausõna. Ma olen oma silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud neid inimesi, kelle meelest Savisaar on ainuke õige eesti poliitik.
Pealegi, kui leidub neid, kes Keskerakonna poolt hääletavad – ja neid leidub – siis miks ei võiks nende hulgas olla kirjaoskusega ja ajakirjandusliku kogemusega inimesi?
22.
analyytik | jaanuar 21, 2008, 10:15 p.l.
Lugesin ja lugesin ja…
Ei saand nigu pihta päris.
Mis puudutab seda peatoimetamist, siis eks see ole veidi selline asi, et mida saab teha ja mida peab tegema. St. et kui peab kirjutama lugusid, mille idee on ikka endale täiesti vastuvõetamatu. No aga ilmselt niisugust asja keegi lõpmata palju kirjutada nii ehk naa ei saa/suuda, nii et see küsimus langeb tegelikult ära.
Aga kui olla lihtsalt selline tehniline toimetaja, kes partei poolt ette visatud lood komplekti paneb, siis on see lihtsalt üks töö ju. Muidugi, kui need lood ikka üldse ei meeldi, siis see on jälle eraldi probleem.
Teine asi on muidugi see, et kui on võimalik sinna lehte igasugu põnevat värki pista/korraldada. Sellisel juhul muidugi huvitav. Ehk siis umbes see teema, millest Oudekki räägib.
Aga võib-olla oleks see küsimus ikka pidanud kõlama hoopis nõnda: “Kas Sina oled valmis astuma Keskerakonda?”
No vähemalt umbes selline asi kumas läbi kõikidest nendest juttudest ja kommentaaridest siin.
23.
Oop | jaanuar 21, 2008, 10:48 p.l.
“st meil minu meelst pole ühtki parteilehte, mis näeks välja natuke muud moodi kui puhas ajupesu. isegi kui teemad on sisuliselt olulised, on käsitlus suht-koht väga imelik”
Nojah, kui mingi parteileht on tõmbetuultest sõltumatu, kipub ta paratamatult ka parteist kõrvale kalduma. Ei yhildu peajoonega jne.
Yht “mõnes mõttes ka” või “osati siiski eelkõige” parteilehte, “mis näeks välja natuke muud moodi kui puhas ajupesu”, pyyan ma teha. Tule, vaata kortsleht.ee-d ja ytle oma arvamus.
24.
'ganna | jaanuar 21, 2008, 11:52 p.l.
Korrektor-keeletoimetajana olen ma kõbinud — oma parimate professionaalsete oskuste tasemel nagu alati — yhe inimese texti, kes on korduvalt suutnud mind päris korralikult välja vihastada, & teise inimese texti, kellega ma juba aastaid tagasi vandusin, et iialgi tööasju ei aja. Töö on töö & raha on raha & igayhel on õigus oma arvamusele isegi juhul, kui minu ylesanne on see arvamus trykikõlblikux muuta.
Niipea, kui nälg majja tuleb, poeb igasugune sydametunnistus häbelikul ilmel uxest välja. Kuigi , Kesknädala peatoimetajax ma ilmselt ikkagi ei — keha on kergem myya kui hinge, & sydametunnistus kah ei lahku nii näostvalgevärisevana.
25.
Mirri | jaanuar 22, 2008, 7:06 e.l.
Hm. Mina ei saa sellest kõrgelennulisest südametunnistuse jutust aru. No kui on tegemist mingi teise partei tingimusteta toetajaga, siis jah, ei sünni ju konkureerivat parteid sallida. .
Aga tegelikult on ju Keskerakond lihtsalt üks parteidest Eestis. Suure valijaskonnaga. Kujutlege nüüd Eestit, kus oleksidki ainult Reform ja Isamaa… Alati on ju tasakaalu vaja.
Et viimasel aastal Keskerakond ennast kahjustas, on ilmne, aga see ei anna alust iga inimest, kes võiks Keskerakonda toetada, paariaks pidada. Me oleme ju ikkagi demokraatlik riik ja teisitiarvamine ei peaks tooma kividega surnuks loopimist.
Ja Kesknädalat on muuseas vahel täitsa tervislik lugeda. Tasakaaluks ajupestud kolletunud Postimehele ja täiesti kollasele Sõnumilehele. Kesknädal on teistsugune, ja kui seda suuta eelarvamuseta lugeda, on mõtlemapanevat seal küllaga.
Muuseas, mul ei ole poliitilist orientatsiooni. Ja ma pole ka ühe partei järjekindel toetaja. Olen see soo, kes valib seda parteid, millisest ta arvab hetkel Eestile suurimat tulu tõusvat.
26.
Kati | jaanuar 22, 2008, 10:56 e.l.
oop,
mul on ammu mingi idee, et ükskord ma loen korralikult kortslehte, seni olen vist üht numbrit silmanurgas näinud. ma püüan ükskord selle idee teosk ka teha.
mirri,
muidugi on vaja tasakaalu. ja muidugi ei tee mingisse parteisse kuulumine kellestki paariat. ka keskerakonda mitte.
iseasi on, kui hea tasakaal kesk on. mulle pigem tundub sihuke turusolkija, st kamp padupopuliste, kes laiutavad poliitturul ees, mistõttu ükski vähempopulistlik vasakvärk enam turule ei mahu.
“populism” siinkohal ei ole minu katse neid sildistada. nii määratelevad nad end ka ise.
vähemalt olen mina ühe (tookord kõrge) keskparteilase käest vastuseks küsimusele, et mis nende partei põhimõtted siis tegelikult on, et “me oleme ju populistlik partei, meil polegi nagu põhimõtteid.”
kõnekas, eksole. ja teod näikse enamuses pigem seda teooriat kinnitavat.
juhikultusega näikse neil ka päris tõsiselt probleeme olevat.
kõrgelennuline nüüd või mitte, aga minu südametunnistust sellised aSjad riivaks küll.
mis, rõhutan veelkord, ei tähenda, et neil ei võiks olla vahel mõni hea ideE, nagu kellel iganes.
mis veel südametunnistusse puutub, siis ega ma ei tahaks selle poolest ka reformilehte teha, ammuks mitte isamaliidu oma.
ma tõesti arvan, et inimene ei saa ikka kaua kuulutada tõde, millesse ta ei usu. ei saa nii, et ta kuskilt ajudest ei litsistu.
lugemine on jällegi teine asi. lugeda võib kõike. ehk isegi peab (peaks). 🙂
27.
analyytik | jaanuar 22, 2008, 4:00 p.l.
Ja ikkagi kummaline…
Mille poolest siis Kesknädala toimetamine siis nii eriline oleks?
A tavaline uudisajakirjanik, ükskõik mis väljaandes? Saadetakse mõnelt poliitkärsalt midagi küsima. No küsid ära ja tegelikult tuleb kõik ka objektiivselt kirja panna, ükskõik kui ebameeldiv see tüüp ka ei oleks ja ükskõik kui lolli juttu ta ka ei ajaks. Ja järgmine päev saadetakse mõnelt vastaspartei sama mõttetult tegelaselt selle sama asja kohta küsima. Sama lugu.
Ja mille poolest on keskerakondlased rohkem või vähem lollid või paariad kui mõne fashistliku või natsipartei fanaatilised esindajad?
No ma saan muidugi aru, et sotside toetajad on Eestis ilmselt kõige lollimad, kuna nad lasevad ennast ikka ja jälle tüssata. Viimane näide siis see, kuidas sotsiaaldemokraatia sildi all upitatakse võimule KestAPO mees, kelle arvates saab inimesi jalaraudade ja elektrisokkidega õnnelikuks teha.
Iseasi on muidugi see, et Kesknädal võiks olla palju huvitavam kui ta on. Aga see käib kõikide lehtede kohta Eestis.
Ja parteide lehed… Ega siis ühegi teise partei leht ei ole ju ometi vähem propagandistlik kui Kesknädal. Kas tõesti keegi väidab midagi niisugust?
Eks parteilehtede puhul ole muidugi nii, et lehe toimetajale peaks, noh, mingil moel vähemalt see partei ja selle ideed kõlbulikud olema. Aga eks leht on pisut eri asi kui partei. Või vähemalt võiks olla. Ja küsimus on siis selles, et kui palju peatoimetajal on võimalus seda asja huvitavaks teha. Partei esimehe kõne tuleb ära trükkida, see on selge, aga probleem on siis ülejäänud mahus. Kui on käsk, et ainult parteijobude mingid mõttetud jutud, siis on muidugi jama, siis on ainult tehniline komplekteerimine ja see pole eriti huvitav. Aga kui saab omalt poolt midagi põnevat välja pakkuda igasse numbrisse, siis on juba parem ju. No ja parteijuhi kõne, see ei ole ju kuidagi peatoimetaja südametunnistuse asi – see on parteijuhi asi.
28.
Kati | jaanuar 23, 2008, 2:24 p.l.
analyytik,
vahe on ehk see, et tavaline uudisajakirjanik räägibki pmst kõigi kärssadega, talle ei pea isiklikult sümpatiseerima ühegi kärsa mula.
parteilehe toimetaja on paratamatult rohkem suhtekorraldaja, kes seisab oma organisatsiooni väärtuste eest. väärtused, mille eest sa seisad, ei saa olla kama. sinu esindatava organisastiooni juhi kõne ei ole üks suvaline kõne, mu meelest.
teiste parteide lehed üldse…
eks see keskerakond ja keksnädala tuli lihtsalt jutuks, kui selline arhetüüpselt hirmus, nagu ta inimestele tundub.
aga kui nüüd ratsionaalne olla, siis ma ju ütlin, et ega reformi ja isamaa lehte ka vaadete poolest teha ei tahaks. kusjuures reform viimasel ajal ka aiva populististub.
puhtalt ideoloogia poolest eestis teeks mina isiklikult vist küll ainult sotside lehte. nende puhul võiks komistuskiviks saada, kui nad praktikas väga jobult toimivad.
maitse asi muidugi, mis kellegi ilmavaatega sobib.
ja mu algne küss ep olnudki, kas ja kui paha on kesk, vaid mis motivatsioonidega inimesed parteilehte toimetaks, siiralt või mitte. ja kas ma ise seda siiruseta teha tahaks.
ok?
29.
Kati | jaanuar 23, 2008, 2:25 p.l.
liskas,
ma ei taha öeld,a et suhtekorraldaja on pmst halb. aga küüniline, valetav suhtekorraldaja küll on, minu meelest.
30.
Oudekki | jaanuar 23, 2008, 2:59 p.l.
Minu arvates ei ole parteileht lihtsalt suhtekorralduslik element. Parteileht on lihtsalt selline ajaleht, mis on suunatud inimestele, kes pooldavad teatud väärtusi, ning parteilehe ülesanne on näidata, kuidas saaks ühiskonda nendest väärtustest lähtuvalt korraldada ja millised probleemid ühiskonnas on.
Sellise arutelu tarbeks on loomulikult tarvis ka ausat ja erapooletut faktiteavet, sest väärtused tulevad alles siis mängu, kui reaalne olukord on kaardistatud.
Mina suudan küll arutleda, kas mingi tegevus X on näiteks liberalismi seisukohalt õigustatud, ilma et ma samal ajal tingimata liberalismi pooldaks.
31.
Kati | jaanuar 23, 2008, 3:09 p.l.
noh, ütleme, et parteileht võiks seda olla, ideaaljuhul.
eestis pole mina nihukest näinud (oopi kortslehe osas siis esiti ei kobise, sest pole seda ka korralikult vaadanud).
ja muidugi ma võin arutleda sellest, teisest ja kolmandast liberalismi, kommunismi, konservatismi ja mille iganes seisukohast.
iseasi, kas ma pean seda tegema mõne partei raha eest. ja kas on ka mingit vahet lihtsalt vahel mõnda parteilehte kirjutamisel, noh nagu ruutsoo kesknädalasse, ja parteilehe toimetamisel? minu meelest nagu on..
aga lõppeks, ega pragmaatilisest vaatepunktist vahet pole, ega ma parteilehte tööle läinud sõbrale peksa ei annaks 🙂
alakülagagi on muide kunagi väga sõberlikult õlli joodud.
32.
Kati | jaanuar 23, 2008, 3:12 p.l.
aa, muide üks näide kargas pähe.
kui ma oleks erakonna x lehe toimetaja, kas ma võiks siis vabalt arutleda erakonna y lehes (või ka mõnes sõltumatus lehes) erakonna y ideoloogia plusside üle või, ütleme, kiita erakonna y mingeid otsuseid, millele minu lehte välja andev erakond x vastu vaidleb?
33.
analyytik | jaanuar 23, 2008, 3:51 p.l.
K:
“…kerkerakond, kui selline arhetüüpselt hirmus, nagu ta inimestele tundub.”
Eks see asi selles ilmselt ongi. 😉
Et joonistame seinale tondi ja siis hakkame seda ise karrtma.
Kes kardab kesikuid, kes tiblasid, kes veel midagi. Arhetüüpne hirm – eks sihukest asja ole ikka olnud. Nagu ka tegelasi, kes seda hirmu siis võimendama hakkavad ja selle abil inimesi manipuleerivad.
OK! kesikud võivad ju limukad olla ja ilmselt ka on, aga iga inimene, kes nendega spetsiaalselt hirmutama hakkab, on tegelikult veel hullem, lausa kaabakas tegelikult.
34.
Kati | jaanuar 23, 2008, 3:58 p.l.
ega nendega ei olegi vaja hirmutada.
aga mittehirmutamise ainus alternatiiv pole ka armastamine, eksole 🙂
aga äkki nüüd ikkagi väljuks puhtalt kesikuteemast.(ok, minu viga, et ma kasutasin siseekandes natuke liig palju origaanlvetslust ja üldse konkreetset lehte mainisin. tundub, et keskerakond ja sellega seotu viskab kõigil pildi eest ära, ükskõik siis, mis otsast. 🙂
oleks pidand kohe rääkima erakonna y lehest, liades tingimuse, et erakond y pole just potentsiaalsele lehetoimetajale sümpaatne.
äkki räägiks nüüd selles võtmes edasi?
35.
priitp | jaanuar 23, 2008, 4:17 p.l.
oleks pidand kohe rääkima erakonna y lehest, liades tingimuse, et erakond y pole just potentsiaalsele lehetoimetajale sümpaatne.
Milline on üldse võimalus, et parteilehte pääseb toimetama keegi, kes ei ole partei peajoonele ustav sõdur? Mõne näite põhjal üldistades tundub, et selline võimalus on õige väike.
36.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 7:07 p.l.
See läheb nüüd Offtopic, ma annan endale aru:
Mina leian, et senikaua, kuni inimene ei ole töötanud Kesknädalas, siis ei saa tegelikult väga laiade lõugadega sõna võtta, sest endal puudub ju tegelikult kogemus.
Aga eelarvamustel ja hukkamõistul baseeruv ühiskond ei saa küll olla see, mille poole Kati püüelda võiks. Aga ometi – kujutle, et seda arutlust siin loeb Kesknädala peatoimetaja, kes nüüd võibolla nutab, et teda võrreldakse mingisuguse koonduslaagri valvuriga või muidu jälestusväärse inimvärdjaga. Äkki ta ei ole enda meelest jälestusväärne inimjätis, saast, vaid lihtsalt tsentristlikke vaateid omav inimene, kes toimetab seda krdi õnnetut Kesknädalat?
Inimest selle eest jätiseks tembeldada, et ta sinuga samu poliitilisi vaateid ei jaga, on matslus. Ja ma ei ole märganud, et Kati
Milliseid ameteid siis tohib pidada, et Kati pilku eemale ei pööraks, halvasti varjatud vastikusest värisedes? :S
Tagasi topicu juurde tulles:
Kui mul kodus laps nutaks näljast ja mees oleks haiglavoodis ja raha ei oleks, siis ma oleks nõus kas või Savisaarele hosiannat laulma päevad läbi, kui ma muud võimalust ei näe. Kui näen, siis muidugi ei teeks midagi, mis mu põhimõtete vastu käib.
37.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 7:07 p.l.
ei ole märganud, et Kati kedagi puhtalt poliitilise kuuluvuse pärast mõnitaks*
Nälg on tõesti näpud kangeks teinud 😦
38.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 7:08 p.l.
Eeldusel, et põhimõtted üldse päriselt olemas on.
39.
Oop | veebruar 24, 2008, 4:39 p.l.
Näh, et ma ka õigel ajal siia tagasi ei sattunud.
“mul on ammu mingi idee, et ükskord ma loen korralikult kortslehte”
Tore. Kui tahad, võime Su saajate nimekirja panna. Kirjuta. 🙂
“Milline on üldse võimalus, et parteilehte pääseb toimetama keegi, kes ei ole partei peajoonele ustav sõdur? Mõne näite põhjal üldistades tundub, et selline võimalus on õige väike.”
Aga suurem kui null.
Ise kysimus on, kas ustavus parteile on sama mis ustavus selle juhtkonnale.
Mis omakorda viib kysimuseni, mil määral Eesti parteidel yldse mingit konkreetsetest isikutest sõltumatut ideoloogiat on.
Mina ytleks, et ega eriti pole. Jättes kõrvale pisiparteid (mis kipuvad tihti sama arulagedad olema), on parlamendiparteidest mingisugused põhimõtted ja selge poliitiline joon ehk sotsidel ja rohelistel, teatud määral ka reformil – võib-olla mitte otseselt puhtpoliitiline, kyll aga majanduslik. Mida poliitikast lahutada on keeruline (ehkki osa rohelisi jälle just seda teha tahabki).
Sel juhul ei jäägi ju muud yle, kui juhte uskuda.
Ja ka neil, kel mingid oma põhimõtted on, jääb ideoloogiline baas siiski ysna hägusaks. Aga noh, ega Eestis suuri ideolooge, mõtlejaid ja filosoofe polegi. Mis sealt siis tahta.
40.
oHpuu | veebruar 24, 2008, 6:59 p.l.
hm.
vaatasin just mõni päev tagasi Reformi tehtud Tallinna Sõnumeid. oli kyll jäle, vist põhiliselt seepärast, et kehvasti tehtud. samas tunnen nii seda tegelast, kes seda kyljendas (võib-olla kyljendab siiani, ei tea), kui ka toda, kes kyljendas (vbolla teeb siiani) Res Publica kunagisi Tartu Sõnumeid, mis oli toimetuse poolt lihtsalt veel viletsamini tehtud asi.
Kesknädal on kah jätt siukese odava ja mulje. keerad ymber kilu ja leiva, paned pudeli viina juurde ja nimetad piknikukompektiks.
aga minu kysimus, aulik rahvas: kas te olete lugend ja näind sotside lehte, mis iganes ta nimi nyyd viimati oli? vaatasin ja lugesin viimati ega jätnudki jäledat muljet. vastupidi, väga sympaatne oli. minu meelest on kogu aeg olnud.
et sotside oma võiks olla see leht, mis võiks läheneda tootmispõhimõtete ja sisu kvaliteedi poolest siukesele, mida võiksin pidevalt lugeda ja taluda. see võib muidugi olla poliitilistest või kildkondlikest sympaatiatest. aga kui nyyd öeldakse, et – oih – põle seda ka viimasel ajal nähtud, kuigi võeti suu täis KÕIKIDE EESTI parteilehtede koha pealt, siis võetagu ja loetagu yks nummer sotside lehte läbi ja näidatagu, kust sealt on kinni võtta ja mis siis nii jälki on.
IRLi head uut lehte põle lähemalt vaadanud. kujundus oli vähemalt talutav, meenub ähmaselt.
partei siseleht on Keskerakonnal muidugi Seitse Päeva. või vähemalt viimati oli, kui teadsin. Kesknädal on tugev yldhuvileht, mida loevad K-valijad, mitte parteisõdurid (kandidaadid + potentsiaalsed kandidaadid).
Tallinna Sõnumid pyyavad vist kah Kesknädalaks saada. tundub natuke mõttetu: Reformierakonnal on ometigi Postimees (nagu yks tuttav ja mumeelest äärmiselt mõistlik IRL-sõdur ytles).