Archive for jaanuar 23, 2008

Frankensteini eine ehk kas geenmuundatud toit sünnib süüa?

Avastasin Epu juurest vaidluse GMO-toidu teemal.

Lugesin ja mõtlesin, et selle värgiga on vist samuti kui tuumaenergia kasutamisega. Üks on poolt ja teine vastu, aga seisukohast hoolimata ikka kirgliselt, mustvalgelt, pooltoonideta.  

Ometi ei saa ka GMO-de kasutamine olla ainult hea või ainult halb. Selleski peaks olema nii plusse kui miinuseid ja neist võiks ju rahulikult rääkida. 

Hea mitu aastat tagasi sattusin sel teemal kiusama geenitehnoloogia professor Erkki Truuvet. Meie jutust lipsas läbi peaaegu kogu see temaatika, mida Epu juures puudutatakse.

Mõtlesin, et panen mõned kõne all olnud väited ja Truve kommentaarid siiagi üles ehk aitab mõtlemisele ja arutlemisele kaasa. 

Geenmuundatud toit päästab (kolmanda) maailma näljahädast.

Truve otse imetegemisse ei usu: “Näljahäda on sageli ikka poliitiline probleem. Võib vaadata kasvõi seda, kui palju toitu mõnes teises maailma nurgas liht­salt ära visatakse.”  

Teisalt, inimeste elu ja tervise sei­sukohast on geenitoidul mõtet siiski eeskätt vähemarenenud ning vaestes piirkondades. Truve toob näiteks riisi­sordi “Golden Rice”. “Riisile on juur­de pandud kolm täiendavat geeni, mis suurendavad riisis A-vitamiini sisaldust. Kagu-Aasias, kus riis on põhitoiduseks, jäävad inimesed sageli A-vi­tamiini puudumise tõttu pimedaks. “Golden Rice” aga rahuldab nende A-vitamiini vajaduse.” 

Geenmuundatud taimede-loo­ma­de kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele.

Truve ütleb, ühest vas­tust ei oska keegi anda. “Loo­mu­li­kult ei saa sajaprotsendilise kindlu­se­ga väita, et geenitehnoloogia endas oh­te ei kät­ke. Kuid ohtlik on ju ka autoga sõitmine või vannis käimine. Kõik sõltub ohu suurusest.” 

Kõige tõsisem oht inimese tervi­se­le võib olla uute valkude tekkimine. “Kui oleme mingisse organismi viinud uue geeni, hakkab see ka uut valku tootma. Iga uus valk võib aga inimesel allergiat tekitada.”  Teisalt on ka uue arstirohu või kosmeetikatootega tu­ru­le tulles alati oht, et see võib mõ­ne­de inimeste jaoks allergeeniks osutuda. Ometi see risk võetakse. Geeni­teh­noloogiliselt muudetud toit ei too seega põhimõtteliselt midagi uut kaa­sa. Ohu võimalusest peab lihtsalt tead­lik olema ja toimuvat jälgima. 

Geenmuundatud taimed-loomad on ohtlikud loodusele. Kui näiteks taimed geeni­tehnoloogia abil haigustele ja kahjuritele vastupidavaks muuta, võib sündida nn superumbrohi, mida on väga raske või isegi võimatu hävitada jne. 

“Kui muuta põllul kasvavate taimede 30 000 – 50 000 geenist paari, ei anna see taimele veel mingit eelist metsikus looduses teistest paremini ellu jääda. Kui näiteks inimese geene tohiks muuta ning me lisaksime talle tänapäeva ühiskonnas nii olulist IQ-d ning saadaksime ta see­järel Amazonase ürgmetsa, sureks ta seal ikka ruttu ära. Sama on lugu tai­medega, ” arvab Truve.

Väga karta ei tasu sedagi, et muu­de­tud geenidega taimed põllupeenral met­sikute sugulastega ristuvad. On ju näiteks metsik kartul ja inimese aretatud kultuursordid pidevalt lähes­tik­ku kasvanud ning midagi hullu pole juh­tunud. Sordiaretuse eesmärk aga polegi muu kui paremate geenidega taimi ristates järjest paremaid järglasi saada – niisiis on seegi omamoodi “gee­nitehnoloogia”. 

Epu juurest käib läbi ka eetikaargument. GMO-tootajad suurkontsernid saavad suurepärase võimaluse tarbijaid manipuleerida.

“Nii on põllumajandusse lastud muudetud geneetikaga maisisort, mis on immuunne teatud tüüpi umbrohumürgi suhtes… Ja oh üllatust, seda mürki toodab ainult seesama suurkontsern Monsanto, kellele kuulub maisiseemnete patent, “ kirjutab Epp. 

Tuleb tunnistada, et tookord, kuus aastat tagasi oli ma kas nii rumal või nii pealiskaudne, et selle kohta ei taibanud Truvelt küsida. Praegu tundub see mulle küll kõigist GMO-vastastest väidetest vaat et tõsiseim.

Teisalt pole see ju jällegi vaid geenitehnoloogia mure. Ka ravimitööstusega seoses kostub ju kurtmist, et luuakse ravimeid, mille kõrvalmõjusid saab leevendada vaid sama ettevõtte teiste ravimitega.  Nii et võta kinni nüüd. 

Minu kunagine lugu, kust ka praeguse sissekande pealkirja maha viksisin, on täispikkuses siin.  

Mäletan, et tookord  otsisin kui hull kedagi, kes tasakaaluks kõneleks midagi GMO-de vastu. Aga see ELF-i tšikk, kes justkui asjaga tegeles, ikka ei saanud, tahtnud, julgenud kõnelda. Lubati küll leida mõni muu spetsialist, aga  jäädigi otsima. Tundus, et oligi, nagu Truve ütles, korralikku opositsiooni netu, ja nii see lugu kipakalt ühe allikaga jäigi.  

Nüüd näikse opositsioon end kogunud olevat. Seega olgu siis nüüd tasakaaluks ära toodud see, mida arvab kodanikualgatus “GMO-vaba Eesti.” 

PS Tean, et väljend geenitoit, mis tekstist läbi käib, on tegelikult vale. Igas toidus on geene ja teisalt, see pole ka roog, millega geene toidetakse, eksole 🙂  

PPS Ja tunnistan parem kohe sedagi, et mina olen täielik profaan, kes teab geneetikast umbkaudu seda, mida koolis õpetati. Ja mul ei ole mingit kindlat arusaama, kas olla GMO-de poolt või vastu. Sestap ma loodangi, et tulevad minust targemad ja haritumad ja aitavad seda asja natuke selgemaks rääkida.

Ülemisel pildil on Greenpeace´i aktivistid geneetiliselt muundatud riisi vastu protesteerimas (pilt pärit siit). Alumisel pildil geenitehnoloogia abil A-vitamiinirikkamaks muudetud “Golden Rice´i” terad (pilt siit).

Lisatud: 8. mai arvab ka GMO-dest

jaanuar 23, 2008 at 2:06 p.l. 13 kommentaari


Inimestele meeldib

Kalender

jaanuar 2008
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031