Kuradi loll rahvas, ei tahagi muru süüa
jaanuar 25, 2008 at 10:41 e.l. 14 kommentaari
“Tööõigust ongi avalikul tribüünil väga raske kujundada. Sest rahvas tahab ju saada paremaid ja lihtsamaid sõnumeid. Seepärast ongi täiesti loogiline, et tööõiguse üle vaidlevad spetsialistid,” ütleb Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis vastates Päevalehe küsimusele, miks reformikad enne valimisi oma tööseaduse muutmise plaanidest ei rääkinud.
Ei, noh, kuradi loll rahvas, ei tahagi muru närida, ei lasegi nahka üle kõrvade tõmmata. Spetsialistid peavad seda pärast nurga taga tegema.
Tere, demokraatia!
Härra Kriis vististi unustab, et Eesti Vabariigis pole kõrgeima riigivõimu kandjad mitte spetsialistid, vaid seesama loll rahvas. Mälu värskenduseks võib põhiseadusest järele vaadata.
Härrased ministrid ja härrased riigikogulased teevad oma tööd ja palkavad oma spetsialiste ükspäinis selle lolli rahva loal. Järelikult on sel lollil rahval ka õigus enne oma hääle andmist teada, milleks härrased seda luba kasutada kavatsevad.
Aga üldiselt, kultiveeritagu aga jah suhtumist, et rahvas on jobud, keda tuleb valimiste eeli populistliku ilukõnega uimastada ja pärast nurga taga irvitada, et näh, topskid, jälle saime teid haneks vedada.
Ainult ärgu siis pärast imestatagu, miks keegi valima ei taha tulla. Ja ärgu nutetagu, et tuleb tulla.
Milleks, kui lõppeks otsustavad nende elu üle spetsialistid kuskil suletud uste taga?
Entry filed under: sotsiaalne närv.
14 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 2:56 p.l.
“Aga üldiselt, kultiveeritagu aga jah suhtumist, et rahvas on jobud, keda tuleb valimiste eeli populistliku ilukõnega uimastada ja pärast nurga taga irvitada, et näh, topskid, jälle saime teid haneks vedada. ”
Ei mõista, mida siin kultiveerida. Sõna “Populism” sätendab hõbevalgete tähtedega Eesti poliitiku taevas ja meie, meie oleme astroloogid 🙂
Reaalsus on see, et masendavalt suur hulk inimesi sööb selle inimese peost, kes neile ilusamat juttu kõrva sisse laulab. Supijagamine siin, logoga tasside kinkimine seal, sekka veidi kirumist ja “Meie aitame teil Nende vastu võidelda!”-stiilis vennastumist ja head valimistulemused juba koketeerivadki nurga tagant säärt näidates…
2.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 2:57 p.l.
poliitika*
Näpud näljast külmad ja kanged juba…
3.
Kati | jaanuar 25, 2008, 5:04 p.l.
mina, ilmselt igavene naiivik, arvan muide, et rahvas ei ole sugugi nii mudaloll, kui teda näha tahetakse.
kui talle muid valikuid, kui sada krooni rohkem raha ja kirju kohvitass, ei antagi, seni ta muidugi valib nende vahel. aga ma usun, et suur osa rahvast oskab ka mõistlikumate asjade vahel valida, kui neid on.
aga isegi kui ta ei oska ja ongi loll, siis, enivei, demokraatlikus riigis ei saa spetsialistid rahva eest ja rahva seljataga otsustada, mis rahvale hea on. nad saavad öelda, mis võivad olla mingite valikute tagajärjed, aga mitte, mida tuleb valida. neil pole selleks mingit tõest mõõtu ega ka volitusi.
pealegi, nii loll ei ole rahvas ometigi, et mitte aru saada, et teda lollitatakse. jälle. korduvalt.
et lubati taaskord head ja paremat ja siis, taaskord, tõmmati, vabandage väljendust. lihtsalt perse lohku.
kui sedasi edasi lollitada, on suht tõenäoline, et hiljemalt ülejärgmised valimised kukuvad lihtsalt läbi, kuna keegi sinna minna ei viitsi. ja siis on härrastel hala lahti.
4.
Nirti | jaanuar 25, 2008, 6:41 p.l.
Vene pensionärid valivad alati Savisaart, kuna Savisaar lubab 500 krooni 🙂
Vaata, Kati, mina mõtlesin eelmisel aastal pikalt, et kas minna valima või mitte. Sisuliselt sai ju valida saja erineva asja vahel, üks parem kui teine. Mitte ainult sada krooni ja täpiline tass, eks… Küll lubati seda, küll lubati teist.
Aga neid asju ju kiputaksegi ainult lubama, nii vähe on asju, mis täide viiakse. Ja siis rahvas valib lõpuks ikka täpilise tassi, et siis on vähemalt millestki majanduskriisi ajal kuuma vett juua pühapäeva hommikuti…
5.
'ganna | jaanuar 25, 2008, 7:08 p.l.
Yhelt pealtnäha intelligentselt kultuuritegelaselt kysiti kord minu kuuldes: mix sa astusid N. erakonda?
Tema vastas: aga nad andsid mulle oma logoga pastaka!
Mõistus tõrgub . . .;)
6.
Oudekki | jaanuar 25, 2008, 9:19 p.l.
Olgu rahvas loll või mitte, tal on õigus enda üle otsustada. Kui ta teeb halbu otsuseid, siis kannatab oma süü pärast ja õpib sellest teisel korral. Kuid mitte ühelgi täiskasvanud teovõimelisel isikul ei ole õigust otsustada teise eest, veelenam argumendiga “sina oled loll, ma teen otsused ise ära”
7.
kaja | jaanuar 25, 2008, 10:36 p.l.
meie riigis on asjad äraspidised jah, ja just selles osas, et ametnike meelest on rahvas loll.., ja tüütu…
tegin aastaid tagasi ühes riigiasutuses sisekommunikatsiooniauditit, ja muude hämmastavapanevate kogemuste kõrval vastas üks ametnik küsimusele ” et mis teid teie töö juures köige rohkem takistab?”, et teda takistavad teda telefonitsi tüütavad kodanikud….vat sedasi siis, nii palju minitrist kui rahva teenrist (ladkeeli ju), demokraatiast rääkimata….
8.
Gallacher | jaanuar 26, 2008, 1:32 e.l.
ametnikud on jobud igalpool aga Eesti on selles vallas veel üks eesrindlikumaid näiteid…enamikus riikides on bürokraatia ja ametnikepoolne kepp palju hullem kui meil…
9.
Nirti | jaanuar 26, 2008, 10:59 e.l.
Tõstatan küsimuse, et kas rahva otsustada on alati mõttekas KÕIKE jätta? Loomulikult ma pooldan demokraatiat, aga…
Kui kooliõpilaste seas viia läbi küsitlus, et kas teha koolipäevad kõik 4-tunnisteks või 8-tunnisteks, siis mis tuleks enam-vähem ühehäälseks vastuseks? Aga mis lastele hea oleks?
Rahvas otsustaks 1-2-3, et alampalk võiks olla nii 20 tonni kätte, tööpäevad võiksid olla 5-6 tundi pikad ja iga lapse sündi võiks premeerida 1 miljoni krooniga (ühe lapse üleskasvatamine pidi vist ca nii palju võtma) ja…
Mulle jääb elu lõpuni meelde, kuidas Eesti Vabariik kehtestas vanemahüvitise. Murdosa oli selle üle õnnelik, valdav enamus kisendas, et miks osa rohkem saab kui nemad (baseeriv selle väite foorumitest loetule). Ükski seletus nendeni ei jõudnud. Mis konstruktiivseid lahendusi sealt ikka tulemas on…
Ma praegu teoretiseerin üldiselt, konkreetne juhtum peaks minu arvates lahendada jääma ametiühingutele, mitte mingitele “spetsialistidele”, kes tõenäoliselt kinni makstud on ja genereerivad ärituusadele sobivaid “lahendusi”.
10.
Mirri | jaanuar 26, 2008, 1:28 p.l.
Kes see “rahvas” siis Nitri meelest küll on ja kust tuleb tema jumalik tarkus teada, kuidas see rahvas otsustaks? Demokraatias on rahval oma väljundid arvamuse avaldamiseks ja ma ei usu, et seesuguseid ebareaalsusi, nagu Nitri välja pakub, rahvas tegelikult nõuaks. Unistada võib ju nii ühest kui teisest aga kokkuvõttes on nn rahvas tark ja realistlik! Mida me ikka ja jälle näeme, kasvõi ntx suhtumises sellesse töölepinguseadusse.
11.
Nirti | jaanuar 26, 2008, 2:05 p.l.
Tegelikult on viisakas teise inimese teksti piisava täpsusega lugeda, et märkaks nime õigesti kirjutada, aitäh juba ette 🙂
Rahvas otsustab seda, mis enda ahtrile mugavam ja pehmem on, sõltumata sellest kas see on või ei ole pikas perspektiivis kasulik. See on ju täiesti mõistetav ja inimlik, seega ei ole mõtet kraaksuda ja sarkasmitseda, et “jumalik tarkus”.
Seda, et rahvas oma kasu peale välja läheb alati, kasutatakse laialdaselt ära – kas või enne valimisi lahtipääsevas poliitilises põrgus, kus küll püütakse rahvast ära osta paarisaja krooniga (tulumaksu alandamine 1-2 protsenti, mis inimese jaoks ei muuda mitte midagi, küll aga vähendab maksudest laekuvat raha), küll luuletati midagi kõigile põhikoolilõpetajatele antavatest arvutitest, küll lubati ettevõtluse alustamise lihtsustamist (IRL vist), küll seda, küll teist…
Ei mäleta, et kuskil oleks välja tuldud lausetega “Tõstame tulumaksu %-i, et laekuks rohkem makse, millega me teie laste õpetajaid kinni maksame ja haiglaid remondime”. Loogika on jalustrabav – valdav enamus ei taha mitte millestki üldsuse kasuks loobuda, ka mitte ütleme 100 kroonist kuus. Aga kui kõik Eesti inimesed (68% tööealisi inimesi) loobuksid 100 kroonist kuus iga kuu, siis aastas teeniks riik 1060800000 krooni, millega saaks vabalt tõsta politseinike, kiirabitööliste, õpetajate palkasid.
Rahvalt ei saa oodata läbimõeldud majanduslikke ja poliitilisi otsuseid, sest valdav enamus eestlastest ei oma vastavasisuliselt haridust, lihtne ja mitte erilist tõestamist vajav. Enamuse jaoks on prevaleeriv küsimus – “Mis kasu mina saan?”, mitte “Kas peaksin ma ehk millestki loobuma või ise midagi tegema, et et ühiskonnal parem oleks?”
Rahvas on tark ja realistlik? Täiesti võimalik, aga sellisel juhul ma tahan, et see mulle ära tõestatakse kuidagi. Või et mulle tõestatakse, et näiteks Savisaare edukuse taga ei ole puhas populism ja inimeste (eriti pensionäride, kes moodustavad meie ühiskonnast 17% ehk siis enam-vähem viiendiku) labane ära ostmine ja mõjutamine.
Jah, mul puudub igasugune usk inimestesse, laske mind vana misantroopi maha siis 🙂
12.
Oudekki | jaanuar 26, 2008, 3:37 p.l.
Nirti, nõus, paljud inimesed teevad otsuseid eelkõige sellest, mis neile endale kasulik on. Nii ka poliitikud ja spetsialistid, sest ka nemad tulevad rahva hulgast.
Kui rahvas saab ise otsustada, siis ta ka ise vastutab. Kui rahvas kehtestab 20 000 alampalga, aga seda ei suudeta maksta, lääne firmad lähevad ära, toitu ei ole, siis muudab see rahvas oma otsust kohe kiiresti. Praegu on jah mugav istuda ja valitsust süüdistada, et see tegi kõik valesti, aga midagi ei muutu nagunii, siis valime reformi tagasi. Kui rahvas otsustaks, siis ta näeks oma tegude tagajärgi ning õpiks.
See ei tähenda, et spetsialistidel ei oleks oma kohta. Spetsialistid on need, kes peavad tõesti uurima, mis toimuma võiks hakata ja tutvustada neid stsenaariume. Igaüks meie hulgas on oma valdkonnas seesugune spetsialist. Kuid valikute hulgast valimine on siiski rahva teha. Kui rahvas ei kuula ratsionaalset argumenti, siis kannatab ja teeb teinekord paremini ja tunneb asjade vastu rohkem huvi.
13.
Kati | jaanuar 27, 2008, 3:21 p.l.
nojah, eks teevad paljud inimesed sageli tõesti lühinägelikke ja kiirest omakasust lähtuvaid otsuseid.
teisalt on inimestel ka võime hetkelist kiiret naudingut pikemaaegsema kasu nimel edasi lükata. kui ei oleks, ei käiks me keegi tööl ega koolis ega pingutaks üldse millegi nimel. aga me pingutame ikka, sest see on perspektiivis kasulikum.
ja kui mulle öeldakse, et tulumaksu alandades võidad praegu sada krooni otse rahakotti, aga kui minuvanuste lapsed kooli lähevad, pole neill võib olla enam õpetajaid ja buss ei sõida ja riik on üldse haldussuutmatu ning mul tuleb hakkama saamiseks maksta palju enam kui sada krooni, aga tulumaksu tõstes kaotan küll praegu sajaka, kuid hiljem võidan turvalisema ühiskonna, kus hakkama saamiseks pean vähem kulutama, siis ma oleks küll pigem maksu tõstmise poolt.
no ja mina olen ju ka rahvas.
ma seega ikka usun, et pmst suudab rahvas arukalt valida küll.
ainult rahval peab selleks ka arukaid valikuvõimalusi olema. kui valida ongi vaid tassi ja pastaka vahel ja pärisasju aetakse nurga taga, ei saa ju rahvast süüdistada, et ta tassi valib või lõppeks üldse ei vali.
ja savisaar on populaarne, ma aravan, mitte rahva lolluse pärast, vaid seeetõttu, et teised suurt sotsiaalsetest teemadest ei räägi üldse. rahvas valib siis selle, kes midagi räägib, mitte ei pasunda ainult majandusedust. ainuke häda, et savikas tegelikult ei kavatsegi neid probleeme, millest ta räägib, mõistlikult lahendada
14.
toivo | jaanuar 27, 2008, 10:30 p.l.
“Murdosa oli selle üle õnnelik, valdav enamus kisendas, et miks osa rohkem saab kui nemad. Ükski seletus nendeni ei jõudnud. Mis konstruktiivseid lahendusi sealt ikka tulemas on…”
Huvitav et paljud on vabatahtlikult otsustanud hakata nimeta eestlasteks. ei saa eriti tõiselt võtta kommentaare ja foorumeid, võib olla et väike osa inimestest tekitab seal palju teksti ja kära. lisaks on ka pr-firmade ja poliitehnoloogide suunav näpp seal mängus.
nii et, enamusel juhul me ei teagi mida rahvas tahab.