Archive for veebruar 5, 2008

Koolivägivald algab täiskasvanutest! Aamen.

Olen koguaeg jauranud ja jauran edasigi, et koolivägivald algab suuresti hoopis täiskasvanutest – õpetajatest ja ka lapsevanematest, kes on ise nõmedad sallimatud ülbikud. Lapsed lihtsalt väljendavad seda täiskasvanutelt õpitud sallimatust avalikumalt ja agressiivsemalt. 

“Aga miks sa oled siis teistmoodi,” on konkreetselt minult mõistmatult pead vangutades küsinud õpetaja, kui pidi minu kiusamisega tegelema. Sellise suhtumisega kodanik ju ei hakka kiusatavat tegelikult kaitsma. Olgem ausad, ta raip kiusaks pigem ise ka, ainult et täiskasvanu õpitud kultuurkiht nii otse ja füüsiliselt ei luba. 

Mõnitada lubab küll.  

Jällegi, mul oli totuke klassivend, kelle ema käis ikka koolis arutamas, mida lapsega teha ja, lihtsameelne nagu ta oli, tõi ka midagi ikka kaasa, purgi moosi ja nii.  “Näe, päinaka* ema tuleb jälle oma lolli moosiga,” hõikas mataõps vahel üle klassi, kui nägi aknast seda mammat lähenemas.  

Ja kui lapsevanemad klatšivad julmalt kodus teisi peresid, mis nende elust ja arusaamadest erinevad, siis pole ime, et nende võsukesed koolis mõnitatavate perede lapsi kiusavad. 

Niisiis, mina võtaksin täiskasvanud, koolis eeskätt õpetajad, ja pistaksin nad ninapidi inimõiguste ülddeklaratsiooni ja taoksin nende koludesse, et “kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.”  

Et ausõna, selles osas ei olegi vahet mitte millegi, ei naha ega silmade värvi, vasaku- ja paremakäelisuse, füüsiliste ja vaimsete võimete, vanemate rahakoti suuruse ega väiksuse, ega perede eluviiside poolest.   

Kui see on suurtel selge, on mingit lootust, et vägivald ka väikeste hulgas väheneb. 

Teile, härrased pedagoogid, ei aga ole vaja mitte laste peksmise õigust, vaid et te oleksite esmalt ise väärikad, mõistvad ja suuremeelsed inimesed. Sest kui te ei ole, võite te lapsed surnuks peksta, nad ei kasva inimesteks. Sest te, raiped, ei ole neile eeskujuks.

Täpsemalt olete ristivastupidiseks eeskujuks.  

Muide, on veel seegi külg, et suured kiusajad on sageli ise õnnetusepuntrad, tõrjutud ja kiusatud. Seesama poiss, keda ema moosipurkide pärast avalikult mõnitati, harrastas vägagi mulle kolki anda.   

Seega, tegelema ei peaks ehk ainult kiusatu vaid ka kiusajaga. Ei mõtle, et peaks peakest silitama ja vägivalla heaks kiitma, aga peksa andmisega antaks küll ainult mõista, et tegelikult vägivald ongi lahendus. Kel jõud sel õigus.  

Igatahes, õpetaja, kes arvab, et õigus lapsi füüsiliselt karistada ongi see, mis tagab tema autoriteedi ja lahendab koolivägivalla mured, võiks küll peeglisse vaadata ja korrata: “Mina olengi probleem, minust algabki koolivägivald.” 

Sedasama võib muidugi teha ka õpetaja, kes läheb õpetajate tuppa klatšima mihuke nõme ikka see ja too kodu on. Või ka lapsevanem, kes ütleb näiteks oma lapsele, et ära mängi Petsiga, Petsi ema on joodik.  

Kurjalt aga siiralt teie

endine koolikiusatu ja pool elu pätilapsi kantseldanud pedagoogi tütar.

_______

* päinakas – Järvamaa kohalik halvustav väljend arengupeetusega inimese kohta, tuletatud Päinurme erikooli kasvandikest. 

Lisaks: seesinane oli mõeldud kommentaariks Nirti koolivägivallajutule, aga et see sai väga pikk, siis jäägu pigem siia. Pealegi, ehk läheb enesele seda mörinat veel vaja ja siit on lihtsam teist leida. Vabandan kohatise rämeda keelekasutuse eest, kuid teema on mu oma nahale liiga lähedane ja mälestused otse valusad, seega ehk mörisev toon mõistetavgi. Ja kui ma millestki eelöeldust olen ka varem kirjutanud, siis vabandust, aga siinkohal vist küll küllale väga liiga ei teegi. 

Lisa 2, statistikat Loone Otsa loost Postimehes:

• Iga viies õpetaja teab õpilast/õpilasi, kes kardab/kardavad mõnd nende kolleegi.

• Iga teine õpetaja teab õpilast, kes kardab oma kaaslasi.

• Viiendik õpetajaist teab õpilast, kes on tema kolleegi kartes koolist puudunud.

• Pooled õpetajad teavad õpilasi, kes on puudunud kaaslaste kiusu kartuses.

• Neljandik õpilasi tajub, et mõni õpetaja kohtleb neid suuremal või vähemal määral ebaõiglaselt.

• Vaid 40 protsendile õpilastele on koolis enam kui üks usaldusväärne õpetaja.

• Kolmandikul õpilastest pole ühtki õpetajat, keda nad usaldada võiksid.

• 60 protsenti õpilasi on veendunud, et koolis on vähemalt üks õpetaja, kes neid ei salli.

veebruar 5, 2008 at 8:47 e.l. 71 kommentaari


Kalender

veebruar 2008
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
2526272829