Minu (eba)erootiline keha

veebruar 19, 2008 at 10:18 e.l. 39 kommentaari

Üks mu sõbratar tunnistas hiljuti, et ta ei suuda mehekeha kuidagi vaadata kui midagi neutraalset, kui lihtsalt keha, et see on tema jaoks ikka ja alati erootiliselt laetud. Veidi hiljem jõudis ta tõdemuseni, et tegelikult tajub ta ka oma keha enamvähem pidevalt seksuaalsena.

Pidin tunnistama, et minuga on vaat et ristivastupidi. Tajun oma keha enamasti lihtsalt kehana, vähimagi seksuaalse varjundita.

Sealjuures on hulk tegevusi või olukordi, nagu vannis vedelemine, ujumine, kiire kõndimine, ronimine, jooksmine ja muud füüsilised pingutused, sooja vihma all lonkimine, päikeselaigus külitamine, pehmesse kampsunisse või isegi kaissu pugemine, mida ma tajun ülimalt kehalistena. Neil juhtudel tunnen ma end täiuslikult oma kehas kohal olevat ja see meeldib mulle. Ainult et sel kõigel pole mingit pistmist seksuaalsusega.

Kui päris aus olla, siis mulle hullupööra meeldiks, kui enamik aega olekski mul lihtsalt keha, selline täiesti sootu, sest enamike tegevuste juures pole ülepea oluline, kelle keha neid toimetab. Näiteks praegu kirjutades olen ma ju vaid mõtlev aju, kummargil selg, klõbistavad näpud, silmad ekraanil, ei muud. 

Samavõrd ei ole vahet, kes täpselt sõidab rongis ja loeb raamatut või küpsetab pannkooke. Keha on keha. Lihtsalt keha. Nojah, ja siis vahepeal võiks ideaaljuhul saada valida, et mis soost keha parasjagu vaja läheb, mehe või naise oma. Nagu vajutaks nuppu ja plõks! Oleks mees, ning siis jällegi plõks! ja naine.

Mul nimelt esineb aegajalt kiiks, et on tegevusi või olukordi, mille juures ma eelistaksin pigem olla mees. Näiteks meeldiks mulle hullupööra olla ükskord vanamehetoi, kes susside lohinal ringi siiberdab ja teed keedab. Või siis vahel, mingites täiesti argistes tegevustes, nagu suitsu süütamine, mantli selga panemine, toolikorjule nõjatumine, tajun ma mingit klõpsakat, mis ütleb, et praegu oleks kuidagi õigem poiss olla. Mu vanamees, muide väidab, et ma teengi neil puhkudel väga poisilikke liigutusi.

Aga see selleks, enamik aega olen ma, kui Mare Kandrelt laenata, oma tisside ja emakaga rahul.

Igatahes, tulles tagasi peateema ehk keha kui erootilise või erootikavaba objekti juurde, pean tunnistama, et tavaliselt võtan ma ka teiste inimeste kehi kui lihtsalt inimeste lihtsalt kehi. Ka puudutades. Näiteks sõbralikult kallistades või nii.

Mul peaaegu ei esine sellist puhtfüüsilist laksu, et ooooh! mihuke keha, ma tahan, tahan, tahan seda. Õigemini, kui järgi mõelda, siis on esinenud vist vaid ühel korral. Tookord paiknes ihaldatava isik, üks tõmmu daam, “Tallinna” hotelli aknal, ja mina sõitsin mööda. Hea, et bussis olin, mitte näiteks ise autoroolis, sest hetkeks kaotasin küll igasuguse muu taju peale selle akna ja inimese jõllimise ja vabalt oleks kraavi keeranud.

Või, oot, siiski, üks saksa preester, kes oli tõesti pikk, väga hää rühiga, sutaan nagu valatult seljas istumas, tekitas mus ka kord tunde, et hetk veel ja ma lähen teda konkreetselt murdma. Või, ei, see tunne siiski ei tekkinud vaid peale vaadates, see hakkas kujunema, kui preestrihärra alustas lõõpi teemal munkade ja nunnade abiellumise võimalikkus.

Nii et see, mis rohkem või tegelikult erutas, oli ikkagi tekst ja mäng, mitte tema hea väljanägemine. Enamgi veel, on minu meelest küllalt olukordi, kus inimene, keda ma puhtfüüsiliselt üldse ihaldusväärseks ei peaks, muutub selleks vägagi, kui mingi kontekst klapib.

Jah, erootiliseks saab inimest eeskätt rääkida ja mängida ja puhtfüüsilistel näitajatel ehk kehal on sealjuures teisene roll.

Ehk nagu mulle kunagi meeldis öelda, seks on vestluse jätkamine füüsiliste vahenditega.

Mitte et ma arvaksin, et inimene seksides peaks lakkamatult mulisema nagu spordireporter. Küll aga, et kui pole olnud teatavat intellektuaalset ja märgilist klappi, ei tule seksist midagi mõistlikku välja. Jääb ainult nüri nühkimine, olgu või piltilusate inimeste vahel.

Ja et ma enamike inimeste puhul sellise kontakti ja klapini ei jõua, ei muutu nende kehadki minu jaoks ka ilmaski erootilisteks, kakerdagu nad mu ümber või ihualasti ringi. 

See pikk ja haraline jutt sai siis nüüd kirja ühe veel pikema ja haralisema vestluse jätkuna. Kes julgeb, võib omalt poolt arvamust avaldada. (:

Vannipilt: järjekordne Bonnard

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta), feministi nurgake, mõte kiusab.

Kõige olulisemast ei saa blogida Kust saab loll rahvas targad valitsejad?

39 kommentaari Add your own

  • 1. Urmas  |  veebruar 19, 2008, 1:09 p.l.

    Olen pigem Su sõbrannaga nõus, st meeste eest kõneldes, meestel on naisekeha raske neutraalsena näha. Muidugi, silmapilk hiljem on see nn neutraalsus viisakuse, kombekuse, hirmuga labane näida, mõistusega jne põhjustel saavutatud. Kuid see on ju selline pealesurutud, õpitud, pea täiuseni teeseldud neutraalsus, ükskõiksus, mille all vaevumärgatav, allasurutud ja enesele keelatud erootilisus hõõgub.
    Ma tegelikult arvasin, et see on kõigiga nii, lihtsalt tabude ja kõlbluse ja hirmu kiht on inimesiti erineva paksusega… tuleb välja, et olen eksinud.

    Vasta
  • 2. Kati  |  veebruar 19, 2008, 1:22 p.l.

    meestel muidugi olevatki visuaalne stimulatsioon erootilises plaanis märksa tähtsam kui naistel. ilmselt siis ka selline puhtalt keha peale aktiveerumine.

    ja mingi osa ilmselt on ka kasvatusel. kui ntx lapsele üsna algusest saadik rõhutada, et keha on hästi salajane ja varjamisväärne asi, siis ta ilmselt hakkab keha(sid) tajuma just ekstraerutavalt. sest mis on varjatud, see köidab. nagu keskajal daamikäsi, mida peeti hirmerootiliseks. no keda tänapäeval naljalt erutaks üks kinnastamata käsi.

    Vasta
  • 3. 'ganna  |  veebruar 19, 2008, 2:19 p.l.

    Keha on kohe esimese asjana söömine. Alati. & valu, kui miski valutab.

    Teiste inimeste kehasid ma harva panen tähele, mul on enda omaga liiga palju tegemist. Kuidas syia piisavalt palju, et syda ei lähex pahax, & piisavalt vähe, et syda ei lähex pahax. Kuidas syia piisavalt palju, et jaxax ka homme pysti tõusta, & piisavalt vähe, et mu paskluud (mul on sihukesed seal kohas, kus inimestel on pahkluud) mind ka homme kannaxid. & noh, see muidugi alati ka, et mida krdit ma eile jõin, et pea nii valutab, & mida täna juua, et see peavalu tähtsusetux muutux.

    Sexuaalsus? See on vahend, sisse- & väljalylitatav vastavalt vajadusele. Suurem jagu Urmaseid & isegi suur jagu Su sõbrannasid, yhesõnaga need kogu aeg sexuaalselt tajuvad tegelased, lasevad endaga teha mida iganes, kui natuke vaeva näha. Ma ei hakka avalikult õpetama, kuidas sedamoodi rongis jänest sõita, et kontrolör, sõltumata tema soost, kingib piletiraha, aga paari sexuaalsuse-nipiga see on täiesti võimalik.

    Päikeselaikudest & sihukesest värgist ma saan väga hästi aru (jooxmisest & liigutamisest yldse jälle mitte).

    Kui mitmekylgsed me oleme oma kehades!;)

    Vasta
  • 4. Kati  |  veebruar 19, 2008, 2:34 p.l.

    söömine ja valu jah tõepoolest ka on väga kehalised.

    ja uni. üks kehalisemaid hetki on mu meelest sügavast unes ärgates, siis, kui esiti ei taju ei aega ei ruumi ei enese nimegi, ainult puhast kehalist olemasolu.

    ja me OLEME mitmekülgesed ja see ON lahe. 😉

    Vasta
  • 5. Urmas  |  veebruar 19, 2008, 3:04 p.l.

    Erootilisus on sisse ja välja lülitatav jah, minu küsimus oleks, et soeses vastassugupoolega kumba ta enne on? Kas sisse või väljalülitatav? Minu väide kõlas, et pigem esmalt väljalülitatav. Ehk siis, naine minu kõrval, foto naisest, sõna naisekeha, naise kallistamine jne, et neist kumab läbi paksu viisakuskesta erootilisust. St mehe ja naise kehal on väga suur vahe.

    Seda ma ei oskagi nüüd öelda, et kui millegipärast võitluseks läheks, nt see rongipiletiteema, et kui tõhus see “väljalüliti” on, kui manipuleeritavad minusugused on ja kuivõrd ülevalt-alla suhtumist me ära oleme teeninud. Ja, me peaks kindlasti eristama erootilisust seksuaalsusest.

    Vasta
  • 6. Kati  |  veebruar 19, 2008, 4:03 p.l.

    minu puhul on küll pigem sisselülitatav. st tuleb esmalt sisse lülitada.

    mis rongipiletiteemasse puutub, siis minult vist ei saaks sedasi piletit. ma pigem tikun ärrituma, kui mulle tundub, et keegi katsub minuga lambist flirtida selleks, et mult midagi välja pressida.

    samas mina ei oska jälle kuidagi erootilisust ja seksuaalsust lahutada. et nagu kudaviisi?

    aga see kõik pigem näitab ika inimlikke eripärseid mitte alt üles või ülalt alla vaatamise põhjusi, ma arvan.

    Vasta
  • 7. lishu  |  veebruar 19, 2008, 4:41 p.l.

    paljas/üksnes/ keha ei ole erootiline-seksuaalne, seal on miskit muud keemiat, ükskord õnnestus ühe täiesti võõra mehe silmadesse uppuda ja puht füüsilist-seksuaalset tunnet või aistingut kogeda. Ja siis oli veel üks suhteliselt võõras tüdruk kes masseeris mu pinges õlgu ja see… oli ikka täiesti uus kogemus… sõnad jäävad lühikeseks…

    Vasta
  • 8. heli  |  veebruar 19, 2008, 6:47 p.l.

    Ka mina ei taju inimeste kehasid erootilistena. Enda oma ka mitte.
    Keha on lihtsalt keha – hinge maapealne kodu.
    Ja kui ma Kati jutu peale mõtlema hakkasin, et kas mul on üldse olnud selliseid kogemusi, kus vaatan inimest ja laksust tekib tunne, et tahaks seda keha… siis mitte ühtegi sellist seika ei meenu.
    Ainus, mis meenub, on mõnede aastate tagune juhtum, kus enne ühe koolituse algust, kui neli gruppi fuajees algamist ootas, märkasin üht meest, kelle pilk oli täiesti lummav. Mõtlesin, et lahe, kui selliste silmadega mees tuleks meie gruppi. Tuligi. Selgus, et oli üks meie grupijuhtidest. Hästi sümpaatne ja soe inimene oli. Aga ka siis ei tulnud mul kordagi pähe vaadata, kas ta keha võiks erutav olla.
    Ka mind erutab inimene seksuaalselt alles siis, kui ma olen temaga nii tugeva emotsionaalse läheduse saavutanud, et usaldan piiritult. Lihtsalt seks seksi pärast… pole kunagi pähe tulnud seda tahta.
    Ja kummaline küll, ka mulle on tuttav see tunne, et mingeid liigutusi tehes tahaksin mehe kehas olla. Viimasel ajal pole seda tunnet enam tulnud, aga kuskil teismeeas tundsin üsna sageli, et ma olen justkui vales kehas. Tundsin end vist päris pikka aega tegelikult lausa poisina.

    Vasta
  • 9. triangel  |  veebruar 19, 2008, 7:45 p.l.

    Mina kuulun ka nende inimeste hulka, kes tajub nii oma keha kui ka teiste omi erootilisena. Sellepärast ei meeldigi mulle inimesi kallistada, peale partnerite muidugi. Ma võin kabiinis pesu proovides hoopis oma keha vaatlema jääda. Ja liftis, tänaval, trammis, kus iganes, pean mõnikord end lausa sundima, et oma pilk täiesti võõra mehe kehalt kõrvale pöörata.
    Mehe kehas olen täpselt üks kord tahtnud olla, siis kui püüdsin pulgaga jalgratta selga ronida, see tundus täiesti ilmvõimatu olevat.

    Vasta
  • 10. valgeseelik  |  veebruar 19, 2008, 8:06 p.l.

    Mulle meeldis Su väljend – seks on vestluse jätkamine füüsiliste vahenditega.

    Vasta
  • 11. Urmas  |  veebruar 19, 2008, 8:23 p.l.

    Just Artdepoost Stina Kasemägi (akti)näituse avamiselt tulnuna on nüüd veidi rohkem aega mõelda ja kirjutada. 🙂

    Ei, ma ei taha mingil juhul öelda, et mehed tiirased eeslid on, ila tilkumas ja ringi vahtimas, keda panna. Võib-olla on ka selliseid tõpra-loomtasandil primitiive olemas, kes mingil eluetapil tõepoolest sellised on, kuid meil ülejäänutel kui kõrgkultuurrahva esindajatel on ju MÕISTUS ja KULTUUR. Mis kubiseb normidest ja tabudest, väärikas mees on teadlik mõistes siivsus. Kui juhtuda nägema mõnd daami piinlikul hetkel, mil see talle ebameeldiv võiks olla, vaatab džentelmen mujale ja vabandab, ennast selleks sundimata. Kuid ma väidan, 0,1 sekundit enne oma džentelmenlikkuse teadvustamist on situatsioon erootiline. Aga see saab mõistuse poolt varjatud, flirtiv piletita sõitev mimm saab trahvi nagu mitteflirtivgi tütarlaps. Me ju kõik teame tegelikult neid täiskasvanute mänge, oma nõrkusi, seda et teised teavad meie nõrkusi, ning mängulustist lubame aegajalt oma fantaasiaid juhtida. Need on sellised, kontrolli all olevad väikesed erootikavõbelused argielus… ja jõudsingi mõisteni FLIRT. Kas flirdis on midagi erootilist? Minu arvates on. Nt mehed-naised saunas, natuke nagu on erootiline või mis? Seksuaalsus on aga vast juba erootilisuse edasiarendus… samm edasi. Tunne, mille ajendil tahaks kellegi konkreetsega voodisse minna. Nt seesama segasaun ei tähenda ju, et seal seksimiseks peaks minema, kaugeltki mitte.

    1 näide kargas veel pähe, suvaline naine kusagil avala dekolteega/miniseelikuga, mehed puha passivad peale, mil daam nende pilku ei näe, et rahulikult ta rinnapartiid/jalgu vaadata, jah, minu arvates on see dekoltee ja jalad erootilised. Kuid see ei tähenda, et kõik selle naisega voodisse tahaks minna, kaugeltki mitte! Ja samas, nagu eelpool öeldud, võib kubujussiks riietatud naine oma pilguga, liigutustega, paari sõnaga, olekuga, siirusega jne väga erootiline olla. Loo kokkuvõte: naised on erootilised. Ja te ju teate seda.

    Vasta
  • 12. notsu  |  veebruar 19, 2008, 10:01 p.l.

    Kõike seda lugedes avastasin ühtäkki, et ma ei ole inimesi erootiliselt tajudes neid kunagi kehaks, hingeks, käitumiseks ja muudeks algosadeks jaganud.
    Kust mina tean, kas mu jalad hakkavad tudisema (ja nii edasi) kellegi keha või vaimuka vestluse peale.

    Vasta
  • 13. 'ganna  |  veebruar 19, 2008, 10:53 p.l.

    Urmas, esitex: mix just vastassugupoolega? Ma olen monogaamne, aga bisexuaalne. Minu jaox kõik inimesed on potentsiaalselt ilusad, kui ma TAHAN neid ilusana näha, sõltumata soost. & kõigepealt tuleb, jah, sisse lylitada. Igayhe peale ikka ei lylita ka, kui vaja pole.

    Teisex: flirtimine on liivakastimäng võrreldes sellega, mida ligimese halvastivarjatud sexuaalsuse pealt ära teha saab . . . tema enda keha ära kasutades. Seda ma õpetama ei hakka, see olex ysna sama leebe kui esitada siin koduste vahenditega tuumapommi valmistamise õpetus. & selliste asjadega ma ise enam ei tegele. Või kui, siis mingis väga keerulises olukorras.

    & nimnozhka napsusena suudan ma endiselt väga eximatult ronida kusele kõige lagedama kynka otsa. Naudinguga. Sest dzhentelmenid (& daamed) lähevad näost nii lahedasti punasex — saab kohe selgex, kellega tasub edasi juua & kes mõtlebki suguelunditega;)

    Vasta
  • 14. ahaa  |  veebruar 20, 2008, 8:39 e.l.

    huvitav teema. ja natuke keeruline vastata 🙂

    esimese hooga mõtlesin, et jagan suhteliselt täiesti kati lähenemist, v.a. see, et mul neid “sekundiga põlvist nõrgaks” hetki on ikka määratult rohkem. veidi järele mõelnud, sain aru, et olen segu kahest siinkirjeldatud tüübist

    ühest küljest tajun ma nii enda kui ka teiste kehasid enamasti aseksuaalsena. s.t. ma tajun keha kehalisena, kuid mitte seksuaalse v erootilisena. ja mind häirib väga, kui tavasuhtluses kiputakse flirtima, ennast v älja pakkuma, silmi plaksutama ja muul moel minu jaoks labatsema. samas pole sugugi harvad need olukorrad, kus ma tajun enda või teiste kehasid erootilisena. võin vahel hetkega ka mõne foto tõttu tugeva erootiolise laengu saada…. ja ma ei teagi, millest see sõltub. ise arvan, et kas mu enda mõnest mõtteuidust v teise keha omaniku erootilisest laengust, mille ma kinni püüan… kusjuures tihti see teine ei ole hetkel üldse mitte flirtimas vmt, vaid ntx töösse süvenenud vmt. aga miski on, mis tõmbab ligi ja sütitab.

    seejuures peaksin ääremärkusena lisama, et ma pole kunagi osanud keha ja hinge, keha ja silmi, keha ja käsi jne lahutada. ikka üks tervik, harmoonia, meloodia kõik

    Vasta
  • 15. ahaa  |  veebruar 20, 2008, 8:41 e.l.

    p.s. eelnev kehtib minu puhul eriti meeste kohta, kuid naiste kohta ka. naised on minu jaoks üldjuhul harvemini esimese hooga jalust löövad ja seda just seetõttu, et nad kuidagi üritavad väga seksikad olla ja minu jaoks on see enamasti erootilisuse ja kire surm. või on nad siis nii hoolitsemata, et kah ei sütita…

    Vasta
  • 16. heli  |  veebruar 20, 2008, 10:58 e.l.

    Ma sattusin seda kõike lugedes nüüd pisut segadusse: ilus inimene või ilus keha – kas see ongi see erootiline?
    St. sedasi ma olen küll täiesti lummatult mingit osa inimesest vaatama jäänud, et oi kui ilusad käed. Või oo kui graatsiline hoiak. Või vapustavalt ilusad juuksed.
    Aga see on samamoodi kui ma vaatan sinilillekobarat metsa all või varahommikust merd – nii hulluksajavalt ilus, et miski hakkab sees helendama ja helisema. Aga kindlasti mitte erootiline.

    Vasta
  • 17. heli  |  veebruar 20, 2008, 11:03 e.l.

    Misasi see flirt on, sellest pole ma seniajani aru saanud.
    St. mul on tunne, et enda rõhutatud väljapakkumine või oma keha võludele teiste tähelepanu juhtimine või igale vastassoo esindajale kiisunäoga hõlma alla pugemine jms. see päris kindlasti ei ole.
    Või vähemalt… kes sellisel moel minuga flirtida püüaks, see peletaks mu surmkindlalt üsna kiiresti eemale.

    Vasta
  • 18. triangel  |  veebruar 20, 2008, 1:47 p.l.

    Esiteks, igaühega ju ei flirdita. Ja teiseks, flirt ei ole sugugi mitte enese rõhutatud väljapakkumine.

    Vasta
  • 19. Kati  |  veebruar 20, 2008, 1:51 p.l.

    mnjah, siinkohal ütleks minagi, et flirt on pigem just see mänguline kontekst, mille raames võib hakata midagi erootilist kujunema, mitte otsekohene tissinäitamine.

    kuigi, eks siingi ole ilmselt maitsed ja tajud erinevad.

    Vasta
  • 20. Lee  |  veebruar 20, 2008, 4:59 p.l.

    ‘ganna, mina tahaks küll väga seda tuumapommi tegemise õpetust! Palun-palun-palun! 😛

    Vasta
  • 21. ahaa  |  veebruar 20, 2008, 9:17 p.l.

    a kes flirti millekski teiseks nimetas? 🙂
    mul ei olnud enese väljapakkumist ju flirdiks nimetatud, seal oli ju loetelu 🙂

    aga minu puhul kehtib küll see, et kui inimene ei ole siiralt loomulik, vaid hakkab flirtima (selles mängulises kontekstis), siis mulle mõjub see vastupidiselt. otsene tissi v riistanäitamine mõjub ka reeglina vastupidiselt.

    Vasta
  • 22. Kati  |  veebruar 21, 2008, 8:02 e.l.

    no ma ei tea, teinekord mu meelest inimene ka flirdib täiesti loomulikult. võimalik, et ensele sellest otse aru andmatagi.

    vaata ntx, kuidas hakkab armunud inimene oma armastuse juuresolekul käituma, kehakeel, hääletoon, pilk jne, teevad väga ühemõttelisi asju, aga ise ei pruugi ta üldse tajuda, et miskit muutus.

    Vasta
  • 23. Urmas  |  veebruar 21, 2008, 9:12 e.l.

    Meil on nüüd siin sellised mõisted nagu (vastassugupoole)keha, erootilisus, seksuaalsus ja flirt, kõiki neid päris ühele mõõdulindile paigutada vist ikka ei saa. Küll aga saan mehena öelda, naisekeha erootilisust mõõtes saan üldjuhul tulemiks erootilisuse. On muidugi kindlaid erandeid – naise alastus ei saa mingil juhul erootiline olla, kui tegemist on mingisuguse vägivaldsusega. St alastuse puhul on väga väga oluline tahe alasti olla. Tahe midagi paljastada.

    ‘gannale: kui reastada mees, jahukott ja naine, siis esimene ja viimane on minu jaoks rusikareeglina skaala eri otstes. Mehekeha heteromehele… mingit tööd, sporti tehes füüsiline kontakt otsest ebameeldivust päris nüüd ei tekita, aga pigem väldiks puudutusi, naistega oleks aga pigem vastupidi.

    Flirdiks võiks minu arvates pidada ka poolesekundilist naeratust, enese puudutamist, väikest keele liigutust üle huule, vastavas situatsioonis ja kontekstis. Seda mõistet ei ole võimalik valemisse valada ja näpuga järge ajades korrata. Flirdiga üle pingutades jah, muutub see liiga intensiivseks, viitab pigem mingile probleemile, tähelepanuvähesusele, närvlilisusele vms.

    Vasta
  • 24. notsu  |  veebruar 21, 2008, 12:04 p.l.

    Vaat see samast soost inimese keha puudutuse mõju heterole on üks huvitav küsimus. Kahtlustan, et see on kultuurispetsiifiline. Lõunapoolsetes maades käivad (ka hetero-) mehed kaelakuti, ilma et keegi seda ebameeldivalt seksuaalsena tajuks. Ja siinmail puudutavad heteronaised üksteist palju rahulikumalt ja rohkem kui heteromehed.
    See puudutuste vältimine viitaks justkui sellele, et igasugune mehekeha puudutamine on erootiline ja kui sa ei ole meestega seksist huvitatud, siis parem ära katsu. Huvitav.

    Vasta
  • 25. Kati  |  veebruar 21, 2008, 12:14 p.l.

    muide, seda ka, et ma olen sageli vaadanud jõmme (no puhtaid lausjõmme), nad käperdavad üksteist jumala palju. küll patsutavad, küll kaelustavad.

    sealjuures nad ilmselt annaks kuradi pedele õkvast molli, kui mõne nihukse tuvastaks. kusjuures ma ei usu, et nad kõik latentsed homod on.

    Vasta
  • 26. notsu  |  veebruar 21, 2008, 12:18 p.l.

    Ohoh, see et jõmmid üksteist katsuvad ja intelligentmehed mitte, viitab küll ühemõtteliselt tsiviliseerumisprotsessi (Eliase mõttes) kehavaenulikele mõjudele.

    Vasta
  • 27. Kati  |  veebruar 21, 2008, 12:23 p.l.

    jah, ja samas ilmselt ka sellele, et tsiviliseeritum inimene on samas kuidagi erootiliselt tundlikum, võimeline enamaid asju nii tõlgendama.

    miska võiks omakorda küsida, kas rohkem erootikat tuleb suurema keha alla surumise ja häbenemise arvelt? et kas nagu see tunne ongi lahutamatus lähsisuguluses häbiga?

    Vasta
  • 28. 'ganna  |  veebruar 21, 2008, 1:33 p.l.

    Kati, kusjuures ma sattusin hiljuti internetiavarustes avameelitsema jutu järgi päris normaalse haritud meesterahvaga, kes kinnitas, et igasuguse erootilise erutuse saamisex VAJAB ta teadmist, et tegeleb millegi häbiväärse & keelatuga. Samas kui mina yritasin talle selgex teha, et kõik, mida täiskasvanud täiemõistuslikud inimesed täies yxteisemõistmises vabatahtlikult ette võtavad, on normaalne.

    Kui ma talle teatasin, et tema vajadus on minu meelest kah normaalne, sai ta kuidagi hirmus solvunux . . . olgu ta peale, ma pigem olen tsiviliseerimata edasi;)

    Vasta
  • 29. Kati  |  veebruar 21, 2008, 1:57 p.l.

    nujha, ma olen ilmselt ju ka üsnagi tsiviliseerimata, ega´ s muidu enamik aega kehad niisama kehad ei tunduks.

    Vasta
  • 30. notsu  |  veebruar 21, 2008, 5:05 p.l.

    Inimestel ei ole tungid päris ühesuurused, nii et kõigil ühepalju “tsiviliseerituil” ei ole vaja neid ühepalju alla suruda. Äkki pakuks sellise valemi, et erootiline tajumine on võrdeline tungide suuruse ja tsiviliseerituse korrutisega ;).

    Vasta
  • 31. Kati  |  veebruar 21, 2008, 8:32 p.l.

    lahe valem 🙂

    Vasta
  • 32. Trulla  |  veebruar 22, 2008, 1:59 e.l.

    See postitus ajendas mindki kehade ja seksuaalsuse üle enda blogis ja iseenda kohta arutama. Leidsin ühtlasi, et oleks ehk asine jätta ka siia märk maha, et see postitus siin mulle inspiratsiooniks on olnud. Kahjuks ei oska ma niimoodi viidet lisada nagu olen näinud teistel tehtud olevat (et postituse pealkiri on kommentaari pealkirjaks ja all mingi seotust väljendav lõiguke). Kuna ma ise nii ei oska, siis lisan lugupidamisest Kati postituse vastu vähemalt oma postituse lingi siia kommentaaridesse.

    http://trullablogi.blogspot.com/2008/02/kehatajust-seksuaalsusest-ja.html

    Vasta
  • 33. Punane Hanrahan  |  veebruar 22, 2008, 6:07 e.l.

    Trulla, sellise viite lisab wordpress automaatselt, juhul kui viidatakse teisele wordpressi blogile. Blogspotil minu teada vastavat funktsiooni pole.

    Vasta
  • 34. Urmas  |  veebruar 22, 2008, 7:59 e.l.

    Sõbrad-lähisugulased-kamraadid on erikategooria, 🙂 neid saab usaldada, nende puhul on kõik asjad paigas, nendega kaelakuti käimine ja muu säärane ei haaku selle siinse algse jutu esimese lausega.

    Jah ma arvan kaa, et erootika ja seksuaalsuse teema on väga kultuuri- ja ususpetsiifiline, vaevalt džunglis elavad riieteta suguharu liikmed pidevalt erootikast särisevad, vastupidiselt türklastest meestele, kes palavailmaliselt riietunud eesti naist näevad. Ehk siis matemaatiliselt öelduna, et pääseda ühikutest ja konstantidest, erootilisus on funktsioon tungidest (millest aga see oleneb, ka kultuuriruumist, oskusest-tavadest omi tunge-pürgimusi kanaliseerida, transformeerida?) ja nn tsiviliseeritusest. Aga et igaüks kasvab veidi erinevates oludes, et kasvatus ja kombed on koduti veidi erinevad, ajad ja ühiskonnas toimuv erinev on, on ka inimesed õnneks erinevad. See oli aga juba paarkümmend kommentaari tagasi selge. 🙂

    Halvemaks-paremaks, tsiviliseeritumaks-vähemtsiviliseeritumaks ei saa aga nüüd kedagi siin meie teema alusel pidada. Kuidas me saaks džunglielanikku paremaks pidada türklasest või keskaegsest paljast inimest nähes šokist minestavat „uih“ajastust?

    Ei tea kas varsti oleme mõiste pervert juurde jõudmas? 🙂 Kellede jaoks erootilisus millegi tavatuga seostub.

    Vasta
  • 35. Kati  |  veebruar 22, 2008, 9:14 e.l.

    trulla,
    aitäh.

    urmas,
    selle keskajaga on üldse kummaline.

    paljas inimene oli siis ju üsna tavaline nähtus, magati ntx sageli ühes voodis kambakesi ja ikka alasti.

    samas oli seksile ikka miljoon piirangut.

    ja kolmandast küljest olid erootilised ikka mingid jube kummalised asjad (nii meie tänasest vaatepunktist) nagu juba mainitud katmata daamikäsi või siis rüütli turniiril läbihigistatud ja poolverine särk, mida daamid mõnuga ihuvastas kandnud.

    loodetavasti mäletan näiteid õigesti. kui eksin, siis ehk notsu või keegi muu keskajatark parandab.

    Vasta
  • 36. Nirti  |  veebruar 24, 2008, 7:28 p.l.

    Erootilisuse tajumine on pöördvõrdelises seoses meid ümbritsevate alasti inimeste kuhjadega.

    Kui on normaalne, et juustu, šampooni, rehve, mähkmeid, kõlareid, küünlaid, kartuliseemet jne reklaamib mingi paljaste udarate ja töllakil mokaga eit, kes oma ilme ja olekuga üritab mõista anda, et tasub sul vait kartuliseemet puudutada ja tal juba jalgevahe leemendab suurest kiimast, siis tekib tõesti “erootika” üleküllasus ja iseennast ei oskagi selle tutifestivali keskel enam erootilise olendina tajuda. Kõik ümberringi on paljaste tagumentidega (kas siis stringides rannas või on niisama teksad pooles tagumendis), nabani ripneva dekolteega ja naised telekas šampooni puudutamisest orgasmist karjuma hakkavad, siis vaatad ennast ja juba paljas fakt, et su kehast on rohkem kui 30% riiete all peidus, mõjub niimoodi, et enam ei tunnegi erootikat.

    Samas mõelge minevikule – paljastatud pahkluu silmamine võis mehel vabalt esile kutsuda sellise erutushoo, et mööda raudrüü sisekülge nõrises seeme alla momentaantselt ja Weird Al Yankovichi “Amish paradise” videos on “Amish playboy” vms ajakirjas centerfoldiks mingi tibi, kes on oma kleidi lausa PÕLVENI üles sikutanud.

    Ühesõnaga kuna meid ümbritsevad pidevalt rinnad ja tutid ja kiimas väljanägemisega eided, siis me harjume sellega ära ja ei taju enam ennast osakesena erootikast.

    Simple.

    Vasta
  • 37. Nirti  |  veebruar 24, 2008, 7:30 p.l.

    Tegelikult ma usun, et see pahkluude nägemine jne ei ole mitte keskajast pärit vaid märksa hilisemast ajast, kuskil 1750-1900, kui endast lugupidavad noored daamid olid pealaest jalatallani kaetud ja noormeestega suheldi saatjadaamide juuresolekul… Keskaeg oli märksa vabam, ma usun.

    Vasta
  • 38. 'ganna  |  veebruar 24, 2008, 11:08 p.l.

    Aitäh, Nirti — tänu Sinule ma näen, mix mul on minu ettekujutus oma kehast kui ebatäiuslikust, aga igakylgsest elamise vahendist.

    Yx mu esimesi töökohti oli aktimodell. Kunstnike Liidu yhisateljees, mida teie siis mõtlesite? Kui ma sealjuures olex end erootilise olendina tundnud, ma ei olex kõlvanud ametisse, kus ma ometi sain 3 rubla 45 minuti niisama vedelemise & mõnusa lõõbi eest.

    Pärast poseerimist panin muidugi jälle selga asjad, kust randmed & pahkluud peaaegu paistsid. Siiamaani kipun käima nii, et kehakuju väga täpselt näha pole, & kui te kunagi kohtate lolli, kes rannas bikiinitibide vahel põlvini t-särgis päikest võtab, see olen mina. Sest minu keha on raha & niisama sihitult igayhele ikka ei näita kyll.

    Vasta
  • 39. notsu  |  veebruar 25, 2008, 2:14 p.l.

    Urmas,
    minu jaoks ei ole “tsiviliseeritud-vähemtsiviliseeritud” jaotus kuidagi seotud mingi parem-halvem skaalaga. Ja see “tsivilisatsiooni” sõnakene on puhtetümoloogililiselt linnaühiskonnaga seotud, nii et džunglis asuva hõimuühiskonna kohta kasutada oleks seda imelik.
    Üldse, ma juba korra viitasin, et kasutan seda Norbert Eliase tähenduses, kes seda samuti hea-halva skaalale ei paiguta. Laias laastus jagas ta minu mäletamist mööda hüved-pahed niiviisi, et tsiviliseeritud (ehk tugevama afektikontrolliga) ühiskonnas on turvalisem, kuid neurootilisem elada. Umbes nii, et sind ei lööda kohe maha, kui keegi su peale vihastab, aga sa ise pead ka oma viha niiviisi kontrollima, et kedagi kogemata maha ei lööks. Mitte nagu 15. saj, kus võis pärast sellist äpardust teise riigikesse putkata ja keegi sind sellepärast paariaks ei oleks pidanud – inimesel ikka juhtub.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2008
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
2526272829  

%d bloggers like this: