Kruvid lahti või kevad südames?
veebruar 29, 2008 at 12:29 p.l. 13 kommentaari
Ei mina tea, mis see nüüd on.
Juba pikemat aega tabab mind röögatu väsimus, kui pean tegema midagi, mis näeb välja nagu töö või on muidu liiga mõistlik ja siivas. Isegi blogimine on kuidagi nagu raske.
Seevastu tunnen ma kirge väljuda rongist suvalistes metsavahejaamades ja kõndida kuhugi, kaugele. Kasvõi mitukümmend kilomeetrit. Ei siis oleks väsimust kuskil.
Ei oska muud arvata, kui et üks kahest, mul on kruvid lahti või kevad südames. Või ka mõlemat. Ega seegi ime oleks.
Igatahes ei ole ma suutnud täna teha muud palju mõistlikku, kui sirgeldada pildikesi ühest üksildasest uitajast, kes kõnnib tasakesi maja poole. Sellise maja, mis on kuskil maailma äärel, äsja lehte läinud puude-põõsaste vahel. Maja, mis hoolimata sellest, et ta on kuskil pärapõrgus, pole üksi ega elaniketa. Maja, milles ahi veel varaste kevadilmade jaheduse vastu vaikselt köeb. Maja, kus keegi ootab teelisi, kes viitsivad sisse põigata, maha istuda, lugusid jutustada, uudiseid tuua ja perenaise vadagi kuulata.
Oeh! See võiks ju olla üks teemaja. Ja kes see muu seal ikka ahju kütab, kui mitte üks tilluke nõid. Noh, kui ma juba kogemata oma unistuste nõiateemaja üles joonistasin, siis võite ju ka piiluda, et kuidas ta välja näeb, kui üles leiate. (:
Aga mina hakkan nüüd küll päriselt tegelema mitte millegi tegemisega, mis on maailma mõnusaim töö. On ju?
PS. Mu speller, selgub, ei tunne sõna “siivas”. Huvitav, mida ma pean seepeale tema moraalist arvama?
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
13 kommentaari Add your own
Leave a reply to Anneli Tühista vastus
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Wild | veebruar 29, 2008, 8:09 p.l.
Jah, Sul on kruvid lahti, mitte, et ma sellest enam oluliselt aru saaks, ära harjunud, aga “kunagi ammu” kui ma Su blogi lugema hakkasin, tekkis mul siuke kahtlus küll.:P
2.
myself | veebruar 29, 2008, 9:46 p.l.
vahel Peab mittemidagi tegema.
3.
Ramloff | veebruar 29, 2008, 10:38 p.l.
Pagan, ma loen seda postituse pealkirja kogu aeg valesti, nähes pealkirjas väljendit “Kruvid sügames”
4.
morgul1488 | märts 1, 2008, 8:32 e.l.
Kui sul seda metsade vahel lippamise “sümptomit” pidevalt ei esine, vaid ainult kevadel, siis on kevad südames. Kui pidevalt, siis teadagi 🙂
5.
heli | märts 1, 2008, 1:58 p.l.
Mul on ilmselt sama sündroom, mind kisub ka üha rohkem metsa ja mere äärde.
6.
vari /uudishimulik selline | märts 1, 2008, 6:06 p.l.
a..a.. misasi see sul mudu nimodi kruvidega kinni käib ?
7.
Anneli | märts 2, 2008, 11:04 p.l.
Kui keegi niisama raha või niisugust tööd annaks, et metsast ega mere äärest enam ära tulema ei peaks, ega siis ei tulekski. Ostaks Paldiski külje alla mõne katuse ja seintega maja moodi asja ja..
Näe, niimoodi mõjus viimatine koos sinuga tuulise mere ääres kõndimine.. Olgu nende kruvide ja südamega nüüd, kuidas iganes..
8.
Kati | märts 3, 2008, 9:44 e.l.
vari,
mõistus noh, käib kruvidega pää külges kinni.
wild,
see jama on, et ma olen ise ka ära harjunud…
aga niisama raha, ja-jaa,andke kohe ja praegu palun. ja palju. ehk siis, aeg on enesele kratt teha. 🙂
9.
kroku | märts 3, 2008, 9:58 e.l.
Kevad muidugi. Jooksuaeg. Mu vanaema ütles sellise sündroomi kohta “rahutu vitt”. Endal tagumik kibeleb ka õue juba.
10.
ahaa | märts 3, 2008, 11:17 e.l.
kui mulle praegast piisavalt suur loteriivõit sülle kukuks, siis ma enam-vähem nii elakski
ja piiluks ka, aga ei tea, kuhu 🙂
11.
ahaa | märts 3, 2008, 11:18 e.l.
aaaaa…eeeee… vist oskasin ikka 🙂
piiluda, aimiin
mul käivad juhtmed kruvidega 😛
12.
haldjas | märts 3, 2008, 12:57 p.l.
oi kui lahe!!!
minul on jälle selline asi, et tallad sygelevad ja tiivad kasvavad selga. tahan lennata!!!! ja kõrrrrgelt!!!
kruvidest ma parem ei hakkagi. need kukkusid juba lapsena kyljest.. 😛
13.
Kati | märts 3, 2008, 1:21 p.l.
lennata ma vist tahaks ka. 🙂