Ära õpi eesti keelt, kui sa ei taha olla eestlaste vaenlane

märts 14, 2008 at 3:03 p.l. 59 kommentaari

Meil räägivad siin näiteks venelased, ukrainlased eesti keelt nii, nagu nad räägivad. Vead hakkavad levima ja võimenduvad. /…/ Meie riigi integratsioonipoliitika tulemusena muutub keel tundmatuseni. Keelekaitse seisukohalt on kõige parem, kui integratsiooni ei toimuks – venelased räägiksid oma keelt ja eestlased omavahel eesti keelt, ilma et nad kokku saaks./…/ Eesti keele vaenlane ei ole inglise keel, nagu paljud proovivad propagandistlikult väita. See ei puutu meie keelega üldse kokku. Eesti keele vaenlased on ikkagi need, kes õpivad eesti keelt siin ja hakkavad seda kasutama nii kõnes kui kirjas.

Arvab Postimehes Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor.

Lugesin korra, teise, tüki kolmandatki. Pilgutasin ja hõõrusin silmi, lugesin veel. Ei, ma ei eksinud. Ongi nii, et “Eesti keele vaenlased on ikkagi need, kes õpivad eesti keelt siin ja hakkavad seda kasutama nii kõnes kui kirjas.”

Et nagu, kuidas? Huvitav, kas ma olen potentsiaalselt näiteks inglise ja saksa keele vaenlane, sest ma olen neid õppinud ja mul on oht neid, kui ma peaksin vastavasse keelekekeskkonda sattuma, kasutada, samas lmselt mitte kunagi küll täiesti perfektselt?

Hullem veel, mul oli tõsine plaan sügisest soome keelt õppima hakata. Tunnistan, nimelt plaaniga võib-olla kunagi teispool merd elada. Peaks vist selle plaani maha matma, muidu saab must soome keele kultuuri, riigi ja rahva vaenlane.

Ja üldse, Kristjan Jaak, kelle sünnipäeval härra Sutrop sedasamustki kõneleb, mida sa, sunnik, ronisid sinna Riiga? Et kas siis selle maa keel jne. Ei või, ei või. Pole sul vaja taevani tõusta ja igavikku otsida.

Eks selleski pretensioonis, Kristjan Jaagu omal ajal ju euroopalikult moodsates värssides, on minu meelest liiga palju suhtlemist ja suhestumist võõraga. On liiga palju integratsiooni, ma ütleksin.

Kõige parem on ikka püsida parsil ja aganikus, omaette suletult. Mitte piiluda, mis teised teevad ja mitte teistele teada anda, mis meie teeme. Ainult täiuslikus isolatsioonis säilib meie täiuslikult isikupärane nägu.

Ainult, ärgem siis imestagem, kui meil, juhul, kui me isand Sutropi nõu kuulda võtame, tuleb varsti jälle igas riigiasutuses nimelt vene keelt kõnelda ja seda ametnikule, kes siiralt usub, et tema vaarisa meid vabastas ja meile veel kirjaoskusegi tõi. Aga tühja ka. Kodus seitsme luku ja riivi taga kõneleme ometi puhast ja õiget eesti keelt.

Muide, ma ei ole küll filoloog ning võin nüüd mõjuda väga rumalana, aga Sutropi jutt meenutas mulle mu vana kiuslikku küsimust, et mis siis ikka on see keelepuhtus, mille eest me peame nii hirmsasti võitlema?

Kas keel on miski, mis elab kuskil suletud purgis, ei muutu ega arene? Kui jah, siis millal purgile kaas peale pandi?

Me võime öelda “aken”, “tool” ja “hunt”. Isegi “diplom”, “dušš”, “dražee” võivad me sõnavaras olla. Ja pead peseme me ka šampooniga. Ometi on kõik need sõnad saadud kahtlaste kokkupuudetega kahtlaselt võõraga. Ja kui nüüd need võivad olla, siis miks midagi uut sellist enam juurde ei tohi tulla?

Oskab keegi mulle, lollile, selgitada?

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Väike poliitküsimustik tublile Eesti kodanikule Kati on lits ehk harjutusi sõimule ja sõnavabadusele

59 kommentaari Add your own

  • 2. oHpuu  |  märts 14, 2008, 4:34 p.l.

    Urmas Sutrop võiks pea nulliga paljaks ajada, hakata kandma tanksaapaid (paelad peavad valged olema; või punased) ning Kanada sõjaväe laigulisi pykse ning nahktagi käisele õmmelda selle sinimustvalge, mille all ESTONIA kiri on (nagu sõdurite vormidel, teate kyll).

    ise olen arvanud, et väikese keele tugevust näitab see, kui mõni muu emakeelega inime selle ära õpib. (õppige näiteks võru ja lapi ja läti ja liivi keelt.) kui niukesi yldse ei ole, on väikese keele väljasuremine märksa tõenäosem.

    Vasta
  • 3. 'ganna  |  märts 14, 2008, 5:53 p.l.

    Eesti keele vaenlased on need, kes õpivad seda keelt siin & hakkavad seda kasutama kõnes & kirjas, tõepoolest on. Eesti kodudest, eesti koolidest tulevad, kurjadvaimud, kusjuures. & ikka suudavad silmagi pilgutamata ‘müüja kasutatud naiste mantlit’ & ‘paigaldada geelküüni’. Pole siis ime, et eesti keelt võõrkeelena purssival sihukeste keskel asi väga sassi läheb.

    Vasta
  • 4. zen faran  |  märts 14, 2008, 6:52 p.l.

    Wtf! (lühend pärineb inglise keelest)
    Ma ei saa aru, kuidas saab üks Eesti Keele Instituudi direktor endale nii rumalat sõnavõttu lubada. Ta võiks endale PR (ka see lühend pärineb inglise k., mitte vene keelest) tegelase e. avalike suhete korraldaja palgata või leida endale teine ametikoht.

    Igat eesti keelt kõnelevat venelast tuleks pigem julgustada, et ta oma kõne- ja kirjakeelt teaks ja oskaks parandada, selle asemel, et soovitada tal vene keelt rääkida, millest eestlaste noorem põlvkond (ka mina) enam tuhkagi aru ei saa ja mida ametiasutustes ei pruugita aksepteerida.

    Vasta
  • 5. Oudekki  |  märts 14, 2008, 7:07 p.l.

    Loen mina seda lauset ” Eesti keele vaenlased on ikkagi need, kes õpivad eesti keelt siin ja hakkavad seda kasutama nii kõnes kui kirjas.” korduvalt ja korduvalt ning minu arvates saab seda mõista ainult nii, et kõik Eestis elavad eestlased on eesti keele vaenlased, kuna nad on selle keele siin õppinud ja seda siin kasutavad. Me peaks kõik emigrantideks hakkama? Või on keele rääkijad üldse keele vaenlased, sest nad muudavad keelt?

    Bah. Teate mis? See väide on sulaselge lollus ja ignorants.

    Vasta
  • 6. Iga keel on kellegi emakeel « Larko lobiseb (peegel)  |  märts 14, 2008, 7:33 p.l.

    […] Kati kirjutab samal teemal olles Urmas Sutropi peale kuri. Ja seda heal […]

    Vasta
  • 7. Kaimar  |  märts 14, 2008, 8:42 p.l.

    Ärge lahmige niisama. Püüdke aru saada, mida Sutrop võis mõelda, selle asemel et propagandistliku artiklipealkirja lõksu langeda. Püüdke mõista, milliselt positsioonilt on tema väited esitatud – ehk mis rollis ta on.

    Oudekki, ühe lause kontekstist väljarebimine, ole nüüd!

    Selleks ei pea olema filoloog, et artiklit lugedes jääks Sutropist pilt, mis erineb tanksaabastega skinheadist.

    Mille poolest erineb inglise keel vene keelest mõju osas eesti keelele? Püüdke sellele enda jaoks vastus leida.

    Vasta
  • 8. zen faran  |  märts 14, 2008, 9:10 p.l.

    Kaimar kirjutab oma blogis: “Ma oletan, et hr Sutrop pidasin silmas seda, et inglise keel mõjutab meie keelt enamasti uute sõnade lisamise näol (ja pole seega tema arvates ohtlik), vene keel aga moonutab olemasolevaid sõnu ning grammatikat ning on seetõttu ohtlik.”

    Kui kasutusele võetakse eesti keelsete sõnade asemel inglise keelsed sõnad (õigemini nende mugandatud variandid), siis mis moodi see keelt ei riku?!

    Pealegi, nagu ma juba mainisin, siis eesti noored kasutavad inglise keelt tänapäeval tunduvalt rohkem kui vene keelt, seega kindlasti võetakse üle rohkem inglise keelseid sõnu, kui et kasutatkse mingeid vene keele poolt moonutatud sõnavara (sellest viimasest võiksid mõne näite ka tuua).

    Ja kõige tipuks – Eesti Keele Instituudi direktor võiks olla võimeline ennast ise piisavalt selgelt väljendama, et ühelgi ajakirjanikul ei tekiks võimalust temast skin’i pilti maalida ega Kaimar ei peaks hakkama tema suuvoodriks.

    Vasta
  • 9. notsu  |  märts 14, 2008, 10:52 p.l.

    Oh, isand S võis ju lihtsalt pahas tujus olla. Nagu mõni teinegi kord:
    http://itsinmynature.blogspot.com/2008/03/ma-ei-olnud-enne-ka-just-hiilgavas.html

    Vasta
  • 10. Hr Sutrop vajaks suutroppi? « Portmanteau  |  märts 14, 2008, 11:18 p.l.

    […] Sutrop vajaks suutroppi?  Mind hämmastas täna sügavalt Väikese Nõia juures juba käsitlemist leidnud Urmas Sutropi avaldus […]

    Vasta
  • 11. Nirti  |  märts 15, 2008, 1:34 e.l.

    Pseudoprobleem – keda kotib mingi onukese Sutropi avaldus (mis on kindlasti ajakirjanike poolt intrigeerivamaks muudetud)? Ma mõtlen päriselt?

    Minu arust on tal omast kohast täiesti õigus- kuna keegi ei kontrolli eriti välismaalaste keelt, siis nad võivad vabalt keelt väänata kuidas ise soovivad… Mingeid keelenorme pole ju loodud, isegi valimaskäimiseks pole vaja riigikeelt osata… Kolid Eestisse, hakkad mingit eesti-tadžiki segapidžinit peksma ja siis tekibki mingi segakeel, kus reeglid ja sõnad kaotavad tähendusi sama kiiresti kui Paris Hilton armukesi.

    Ning kõige suuremad eesti keele retsijad ja rikkujad on ikkagi rumalad ja harimata inimesed, kes elus on lugenud aabitsat ja Sipsikut ja sealt edasi lugesid sisukokkuvõtteid netist…

    Ma olen siiamaani rabatud, et eestlased ei tea seda, et nt värdjas tähendas omal ajal vallaslast…

    Samas keeled ongi kogu aeg muutumises. Enamus meie keelest on üle võetud saksa keelest (saksakeelseid tekste on sellepärast lausa piinlik lugeda) ning sõnad muudavad tähendust mitte aastasadade, vaid kümnetega. Kes meist poleks itsitanud, kui koolis on loetud luuletust “Mu lehkav isamaa”?

    Vasta
  • 12. Kati  |  märts 15, 2008, 8:03 e.l.

    nirti,
    see onuke sutrop niisama nurga taga kõneleks ja pahas tujus oleks, ei kotiks see muidugi kedagi. et ta aga peab seda ametit, mida peab, on tema keelepoliitika jutt paratamatult üks ex cathedra kõne, mida ilmselt natukene tuleb tõsiselt võtta.

    kaimar,
    oskad sa palun nimetada mõnd põhimõttelist grammatilist muutust, mis nende venelaste ja ukrainlaste mõjul keelde tulnud on?

    ja teisalt, kui mõni selline ka tuleb, siis miks see on katastroof? äkki see on lihtsalt keele loomulik areng? või siis keel ikkagi on mingi konserv, mis korda purki pandi ja sellisena igavesti säilima peab?

    ja ikkagi, kes ja millal siis selle purgikaane kinni pani?

    Vasta
  • 13. Kati  |  märts 15, 2008, 8:06 e.l.

    oHpuu,
    läti keelt ma olen katsunud tibake õppida. tookord küll väga kaugele ei jõudnud, aga ma tahan seda püha üritust kord veel jätkata.

    Vasta
  • 14. Kaimar  |  märts 15, 2008, 9:44 e.l.

    Ütleme nii, et hr Sutropiga on meil nii mõnelgi teemal eriarvamus 🙂

    Sellegipoolest …

    Esimene reaktsioon oli mul sarnane – Sutrop peksab segast.

    Mis iseenesest ei üllataks.

    Püüdsin mõista, mida ta võis mõelda. Ja siis sain pihta, tundub.

    Ajakirjanik, nagu ka statistik, võib algandmetest väga erinevaid tulemusi vormida, vastavalt sellele, mida tarvis.

    Minu kõhutunne ütleb, et laensõnad on pigem uute või muutunud mõistete, kui olemasolevate ja toimivate sõnade täiteks.

    Näiteid vene keelest ja lisandunud sõnavarast: davai või davaiks, pohhui ning selle variatsioonid, prosta.

    Sõnade muutmine – mul ei tule head näidet. Meenuvad venekeelsed reklaamid, kus kasutatakse eestikeelseid vene keelele mugandatud termineid (kui kuulata vene raadiot nii tunnikene, siis peaks näiteid saama küll).

    Või siis analoogia inglise ja hiina keelega, kus hiinlane “boiled rice” asemel “boi’ rai'” ütleb, sest nende keeles ei ole sõnade lõpus (vähemalt häädusel) sulg- ja kaashäälikuid. Ei pretendeeri siinkohal absoluutsele tõele, tuginen loetud materjalidele.

    Vene keele mõjudest eesti keele grammatilise struktuuri osas, mida Sutrop ehk eelkõige silmas pidas, oskavad näiteid tuua filoloogid, ma usun. Sõnade järjekord kindlasti, Postimehe kommentaariumis vist tõi keegi välja ka ajavormide mugandamise (neid ajavorme, mida vene keeles algselt pole, ei hakata ka eesti keeles suheldes kasutama).

    Keele loomulikku arengut on võimalik suunata – leebe integratsioonipoliitika “solgib” keele ära kiiremini.

    Vasta
  • 15. Ramloff  |  märts 15, 2008, 9:50 e.l.

    Mina küll kardan just inglise keele mõju.
    Lause: “Hei djuudid, kui te tripile lähete siis skribage mulle mõned nõudid” ei olegi enam nii mägede taga. Tõsi, sellised väljendid esinevad põhiliselt mingis noortekeeles, kuid … mis on minu meelest küsimus: kui paljud sellised väljendid kaovad hiljem inimese sõnakasutusest ja paljud saavad tavakeele osaks?

    Vasta
  • 16. kuutroll  |  märts 15, 2008, 10:42 e.l.

    http://keelekola.blogspot.com/2008/03/head-emakeelepeva.html.
    Tahetakse rääkida seda keelt, millel on kõrge prestiiž. Eesti keelt räägivad (vähemalt noored) mitte-eestlased päris meeleldi. Miks neilt seda lõbu ära võtta?

    Vasta
  • 17. Kati  |  märts 15, 2008, 11:25 e.l.

    Kaimar,
    mulle tundub, et ma saan ka pihta, aga ma ei tiku sellega, millele ma pihta saan nõus olema. 🙂

    mu meelest siin taga on ikkagi suhtumine, et keel üleüldse ei tohi muutuda, mis minu meelest on tiba kummaline.

    mis sõnavarasse puutub, siis “prosta” on minu meelest kaduv väljend. meie vanemad veel kasutavad seda, nooremate puhul pole enam kuulnud. “pohhui”, “pohh”, “pohlad”, need küll jah.

    samas, jättes kõrvale ropu maigu, miks on “pohlad” või “pohh” pmst halvem sõna kui “raamat”?

    pealegi ei usu ma, et eestlane ikka igat sõna kohe laenama tikuks. ntx olen kuulnud, kuis kohalik venelane ei ütle mitte “utki” vaid “partõ” aga mina räägin ju ikka partidest.

    mis ajavormidesse puutub, siis huvitav kui paljud sünnipärased eestlased, kes pole mingite venelastega üldse eriti kokku puutunud, kasutavad ntx igapäevases kõnes enneminevikku?

    et see pikk mull nüüd kokku võtta, siis
    a) ma usun, et laenamine pole ilmtingimata keelekatastroof
    b) ma ei usu, et see laenamine mingi arutu kiirusega ja kõike muud lämmatavalt tõõle hakkaks.

    Vasta
  • 18. Nirti  |  märts 15, 2008, 1:07 p.l.

    Minu arust näiteks ei olnud Sutropi point laensõnades.

    Aga mida mina ka tean 🙂

    Vähemalt tundub teil lõhus olevat.

    Ramloff, sinu toodud näitelause on lausa labaselt tõepärane. Nii räägitaksegi, ammu juba. See on veel lihtne. Ja sellest saadakse aru. Jah, eesti keel see muidugi pole… Aga nii räägitakse.

    Aga püüa aru saada sellest: “Omfk, see broda thinkib endast vei too matš – vaat broda beliif on see, et ta on samkaindaff eluleet pelavend, aga tema pelamine on pjüre pronn!”

    Mina saan aru, mis kirjas on. Enamus teisi minuvanuseid ka (kes arvutitega kokku puutunud on. Ja selline jutt on tavaline enamiku teismeliste seas. Nii räägitaksegi, pidevalt. Sinu toodud näide on 3-4 aasta tagune minevik.

    Vasta
  • 19. Pärt  |  märts 15, 2008, 8:33 p.l.

    Ei saa ma sellest keelepaanikast eriti aru… või noh… tegelikult natuke saan aga ei suuda ise muret tunda. Arvan, et kuni foneetika ja grammatika oma “ugrimugri” jooned säilitab, ei kao ka eesti keel ja selle omapära. ükskõik kui palju inglise või muid laene kasutusele ei võetaks.

    Näiteks moodustavad jaapani keeles 59% sõnavarast kodustatud hiina laenud(seotud hiina kirjasüsteemi kasutuselevõtuga), 34% on jaapani keele originaalsõnad ja 9% on laensõnad läänest(peamiselt ameerika-inglise keelest).

    Samas ei saa ilma tõsise keeleõppeta hiinlased jaapanlastest aru ega ka vastupidi, sest hiina keele ja jaapani keele grammatika ja foneetika on VÄGA erinevad. Ameerika-inglise laenud on samuti raskesti äratuntavad. Kõige selle juures jaapanlased aga üldiselt ei muretse jaapani keele puhtuse või omapära kadumise üle.

    Võib-olla on see võrldus ja järgnev järeldus meelevaldne, kuid kuni eesti keel on mõne teise keele suhtes “sööja” rollis(laenab ja kohandab) mitte ei saa väljasöödud(hakatakse hoopis mingit muud keelt rääkima) ei ole minu meelest vaja väljasuremist või eesti keele omapära kadu karta.

    Vasta
  • 20. aabram  |  märts 15, 2008, 9:54 p.l.

    Mina kasutan enneminevikku. Miks ma ei peaks? See aitab ju täpselt väljenduda.

    Laenamine pole kastastroof, kui see on laenamine olemasolevale lisaks, mitte selle asemele. Kui meil tekib omasõna kõrvale sünonüüm, on kõik korras. Vastasel juhul jääb oma keel vaesemaks. Näiteks “kaudu”, “abil”, “vahendusel” jne asendumine sõnaga “läbi” ja selle ülemäärane kasutamine. Laps sai viga kukkumise läbi. Piirang jõustub seaduse läbi. Henn Saaril oli tore näide: “mees hukkus läbi halli kivi”. Kuna vene keeles sobib see sõna kõigi nende mainitute asendamiseks, siis on jäänud paljudele mulje, et nii on meilgi ning konteksti sobivad sõnad asendatakse vaid ühe universaalsega, millel pealegi on eesti keeles juba teine juurdunud ja väga selgepiiriline tähendus olemas. Teine näide – “käesoleva”, “kõnealuse”, “vaadeldava” jt asendumine sõnaga “antud”. Antud dokument, antud kohtuasi… Kes kellele mida on andnud? Tähendusvälja hägustumine, täiesti sobivate omasõnade asemele on võetud üks ühissõna. Ja siis väidavad needsamad inimesed, kes nii räägivad-kirjutavad, et eesti keeles pole piisavalt sõnu väljendamaks seda või teist, et vaadake kui rikkad on teised keeled ja küll meil on alles palju vaja laenata, et saada midagi korralikult välja öelda. Pähh.

    Vasta
  • 21. oHpuu  |  märts 15, 2008, 10:19 p.l.

    tore kuulda, oh Kati, et oled läti keelt õppind. tahaks teist ise kah paremini osata, a vist muud ei jää yle, kui aasta aega Riias või mujal Lätis elada.

    Sutrop muide on ka tuline võru keele vastane olnud paar aastat. argumendid on sama jaburad või olematud kui ylalviidatud artiklis, sealjuures kipuvad tema venevastasus ja võruvastasus olema kuidagi seotud, võib-olla isegi yhe suureesti rahvusaate eri osadena. ja yldse jääb mulje, et Sutropi kirjatykke on yha vähem põhjust lugeda (liiati siis veel viidata).

    Vasta
  • 22. notsu  |  märts 16, 2008, 12:46 e.l.

    “Läbi” ja muud lollused sõltuvad minu arust pigem moest. Vahepeal oli periood, kus mulle tundus, et kõigi inimeste iga teine omadussõna on “piisavalt”. Aga praeguseks on see juba vähemaks jäänud.
    Kahtlustan, et praegu on eesti keele mõju eestivene keelele palju suurem kui vastupidi (toredaid eestivene sõnu – sepik, maksuamet, kaubamaja…)

    Vasta
  • 23. analyytik  |  märts 16, 2008, 1:38 e.l.

    2. oHpuu | March 14, 2008 at 4:34 pm
    “Urmas Sutrop võiks pea nulliga paljaks ajada, hakata kandma tanksaapaid (paelad peavad valged olema; või punased) ning Kanada sõjaväe laigulisi pykse ning nahktagi käisele õmmelda selle sinimustvalge, mille all ESTONIA kiri on (nagu sõdurite vormidel, teate kyll).”

    Pisut lihtsustatud lähenemine siiski mu meelest. Võib-olla?
    Võteme näituseks sihukese Tallinna mehe:
    http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Rosenberg
    Kas tal oli pea paljaks aetud ja kas ta kandis tanksaapaid? Vist mitte. Vähemalt enamasti mitte. Nii et see kõik ei ole oluline. Ja kogu küsimus siinkohal ei ole mu meelest üldsegi mitte filoloogiline.

    Niisiis: Kõikidele, kes Urmas Sutropi kirjutisi ka varem lugenud on, ei peaks ju sugugi üllatusena tulema, et tegemist on veendunud ultranatsionalistiga ja selle ideoloogia agara propageerijaga. Ning lisaks kõigele muule on tegemist veel ka teisitimõtlejate vastu suunatud kampaaniate algatajaga ning nõiajahi ja psühholoogilise terroriseerimise initsiaatoriga.

    Lugesin juhtumisi just eilsest Sirbist järgmist lugu (Ja ehk on minu käesolev kommentaar mõneti just sellest loost ka initsieeritud.):

    Ühest müüdist ja ühest häbist
    Aare Pilv, Sirp: reede, 14 märts 2008
    http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=6761&Itemid=2

    Ja seal oli siis selline koht (Teemaks sõna “punaprofessor” ja selle kasutamine.):
    “Aga esimest korda kerkis väljend kommentaariumitasandilt “päris” ajalehte, s.t arvamuslugude rubriiki möödunud aasta kuumadel päevadel, 4. mai Postimehes Urmas Sutropi artiklis “Toetame oma põhiseaduslikku valitsust”, mis vastustas 12 professori avalikku kirja ja mõne ühiskonnateadlase kommentaare toimunule. Tsiteerin: “Aga plaan oligi selline, et kukutada meie põhiseaduslik valitsus. Ja eks nii mõnigi punane professor või sotsioloog oleks tänutäheks saanud oma kolmkümmend seeklit, mille eest saanuks osta ministrikoha uues Barbaruse valitsuses.” Siin on tegelikult lühidalt ära öeldud sõna “punaprofessor” konnotatsioon: see on Venemaa sabarakk, riigikukutaja, reetur (kes on veel eriti reeturlikult teaduse ja intellektuaalsuse maski taha pugenud – “professor” on selles sõnas sama halvustav kui “punane”).”

    Niisiis ei ole ilmselt kahtlust, missuguse inimesega on Urmas Suropi puhul tegemist, millist ideoloogiat ta esindab ja millised on tema poolt kasutatavad võtted.
    Jääb veel ainult küsimus, et miks juhib veendunud nats Eesti riigi olulist eelarvelist asutust ning millise ideoloogia levitamiseks riik seda asutust finantseerib.

    Vasta
  • 24. Eva  |  märts 16, 2008, 5:15 p.l.

    Minu meelest on Sutropi näol tegu ohtliku mustasajalise maniakiga. Tasub üles otsida tema pronksiajajärgsed mõtteavaldused.

    Vasta
  • 25. analyytik  |  märts 16, 2008, 8:05 p.l.

    Urmas Sutropi ülalviidatud kirjutis:

    Toetame oma põhiseaduslikku valitsust
    Postimees, 03.05.2007 00:01
    Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor
    http://www.postimees.ee/030507/esileht/arvamus/258417.php

    Ja vastus sellele:

    Avalik kiri professor Urmas Sutropile
    Postimees, 07.05.2007 00:01
    http://www.postimees.ee/070507/esileht/arvamus/259090.php

    Vasta
  • 26. reet  |  märts 17, 2008, 10:03 e.l.

    Aabrami kommentaar oli täpne, kasulik ja kogu teemat ammendav.

    Vasta
  • 27. analyytik  |  märts 17, 2008, 3:14 p.l.

    To: Blogiülem
    Panin siia paar kommentaari umbes eile-üleeile, aga kuna need sisaldasid viiteid/linke, siis on need vist spämmifiltrisse kadunud. Ehk saaks taastada.

    Vasta
  • 28. Kati  |  märts 17, 2008, 3:30 p.l.

    analyytik,
    lasin su kommid kapist välja 🙂

    Vasta
  • 29. Kati  |  märts 17, 2008, 3:44 p.l.

    hmmm
    sellest analyytiku viidatud artiklist:
    “Mõni on teinud juba ettepaneku, et me ei peaks neile enam eesti keeltki õpetama.”

    Oot-oot, nüüd ta ju räägib nagu ise, et ei peaks õpetama. Selles vanas loos aga näikse vist vastupidi arvavat. Et nagu ikka peaks õpetama ja mõned teised kurjamid arvvad, et ei peaks.

    Kudamoodu siis nüüd on?
    Või väitleb härrasmees puhuti ajakirjanduse vahendusel oma peegelpildiga?

    Vasta
  • 30. Mihkel  |  märts 17, 2008, 9:45 p.l.

    Ei, noh.. asi on selles, et Sutrop mõtleb natuke avaramalt kui üks rahvus [<- siin proovige nüüd mõelda, milline peaks olema siin ideoloogilised-filosoofilised eeldused, et see lause oleks mõistlik].
    Asi on selles, et keel ei ole pelgalt suhtlemise vahend ja mingi keele säilitamine esteetiline tujutsemine (a la eesti keel on punast värvi labidas ja vene keel sinist värvi labidas ja oh, sõbrad, milleks kakelda, kaevata saab ju mõlemaga).
    Eesti keel ja vene keel on umbes nagu silmad ja kõrvad – üks ei kompenseeri teist – ei saa õppida muusikat nägema.
    Vene keelt ei ähvarda maailmast kadumine, eesti keelt küll, selles mõttes, selles konkreetses situatsioonis ei ole eesti ja vene keel võrdsed (st avaramalt vaadates – eestalne on hävimisohus vähemus, mitte venelane).
    Keel pole pelgalt suhtlemise vahend ja tõepoolest laenud on vaid pinnavirvendus, selles on Sutropil õigus (hoolimata provokatiivsest väljendusest); Sutrop kaitseb eesti keelt kui unikaalset kognitiivset meediumit, olgugi, et selle adumiseni ja selliste tõsiasjade tasemel argumenteerimiseks pole enamik võimeline…

    Algatuseks oleks minimaalne lugeda Uku Masingu “Keelest ja meelest” Ilmamaa 2004
    Seal annab Sutrop (eessõnas) ka peatäie kirjandusviiteid.

    Pragune sõnavaht läheb lihtsalt vuhinal mööda.

    Äkki püüaks, ma mõtlen – tõesti püüaks!, vahelduseks teistsugust (Sutrop) ka mõista..

    Vasta
  • 31. Nirti  |  märts 18, 2008, 12:59 e.l.

    Ei saa mõista! On vaja mingit ila ajada ja püüelda ühiskonna poole, kus eestlased kõnelevad inglise keelt ja hommikuti kell 5 äratab meid kõiki kollektiivselt muezzini pröökamine.

    Vasta
  • 32. Mart  |  märts 18, 2008, 7:24 e.l.

    Eesti keelele mõjub kõige halvemini kantseliit, mitte noorte msn-eesti või venelaste pidžin-eesti.

    Viimased kaks nähtust paneb üsna kiiresti paika tööturg. Need töötajad, kes dokumente keeleliselt korrektselt vormistada ei oska, või õigekeelselt suhelda ei mõista, ei saa tööd või siis ei püsi tööl just eriti kaua.

    Kantseliit aga on kahjuks muutunud liigagi tavaliseks nii ettevõtete kui ka riigiasutuste suhtluses ning mis veel halvem, tundub olevat aktsepteeritav ka kõrgemal tasemel.

    Uut Aavikut oleks meile hädasti vaja.

    Vasta
  • 33. Kati  |  märts 18, 2008, 10:10 e.l.

    mart,
    mulle puhuti tundub, et suur hulk kodanikke peabki kantseliiti just kuidagi õigeks keeleks, selleks peenemaks ja paremaks. seda just siis, kui on vaja kirjutada. räägitakse ikka inimesemoodi.

    samas pole ka imestada. kui inimene pole ntx harjunud kirjutama, valib ta ilmselt siis, kui peab seda tegema, esimese asja, mis tundub talle viisakas ja ametlik. ja see on sageli just kantseliit, millega ta ikka on elus kokku puutunud.

    mihkel (ja nirti),
    ok, eks püüdkem siis mõista. ometi, mis on sellisel juhul selle eripärase tajuvahendi puutumatuna säilitamise parim viis? kas tõesti vaadata, et rääkijad oleks võimalikult isoleeritud ja võimalikult väheste võõrmõjutustega vanainimesed? sel juhul, kas liivi keelel pole läinud mitte hästi, isegi suurepäraselt, kui ta enne üsna ära kooleda suutis, kui miski teda liig palju muuta jõudis? ehk siis, kas keele paaniline muutumatuna säilitamine ei vii pigem lõppeks selle sama keele surmani?

    Vasta
  • 34. 'ganna  |  märts 18, 2008, 1:09 p.l.

    Elav inimene areneb. Elav taim kasvab. Elav keel muutub. Või mix muidu sajanditagused trykised meile tänapäeval nii head nalja teevad?

    Puristide suurex pahameelex ei olegi eesti keel veel päris nii surnud, et seda saax muuseumi kopitama tõsta. & inimestele, kelle mõtteviisi on vorminud nende yxainus keel, tunnen mina kyll sydamest kaasa (aus eesti sõna ‘umbkeelne’ väljendab nii mõndagi, onju).

    Vasta
  • 35. Mihkel  |  märts 18, 2008, 4:28 p.l.

    Absurdi ekstrapoleerimine päeb ainult platonismis.
    [Miks üldse elada, kui nii kui nii lõpuks ära surab]
    Argument ei ole ju muutumine vs mitte-muutumine, vaid ja ainult kiiruses.
    Keel on muutunud alati ja jääb ka alati muutuma, aga oleneb tempost.
    Keelt ei saa purki panna ja on täiesti jabur võidelda mingite müütiliste purkipanejate suhtes.
    Konservatiivne (et mitte öela konserveeriv) hoiak on muutuste aeglustamisele suunatud.
    Gutenbergi revolutsioon kestis ikka sajandeid.. praegu tahetakse sama mastaapi nähtus teha ühe-kahe inimpõlve jooksul.

    Vasta
  • 36. Kati  |  märts 18, 2008, 5:32 p.l.

    aga mis siin vahet on, muutub ta aeglasemalt või kiiremini, kui ta nii ehk naa muutub?

    või noh, ok, ma saan aru, et on vahe, kui muutuste lõpp on igal juhul surm, et siis on ikka parem, kui kauem elus püsib. aga miks ikkagi nii kindel olla, et muutused nimelt surmaga lõpevad?

    Vasta
  • 37. Mihkel  |  märts 18, 2008, 7:15 p.l.

    Matemaatilise võrrandi lahendi õigsus ei sõltu sellest, kas lahendus sadakse 5 või 5000 minutiga.
    Platonistilik ontoloogia on ajatu, selle järgi jah, ei loe muutuse kiirus.

    Sama skeem õigustaks mõrva: ta oleks nii kui nii surnud, mis vahet, kas nüüd või 30 aasta pärast.

    Elusa olemuses on ajalisus sees, fundamentaalselt ja ontoloogiliselt.

    Mitte muutus ei lõppe tingimata surmaga vaid KIIRE muutus.

    Vasta
  • 38. Nirti  |  märts 19, 2008, 5:07 p.l.

    Ühesõnaga teema võiks vabalt kokku võtta nii, et maailmast ära jäädavalt kadunud tuhandeid keeli ja keob veel tuhandeid. Pisike, täiesti tähtsusetu ja üsna raskesti õpitav eesti keeleke on neist tõenäoliselt üks esimesi ja keegi tema hauale pärga ka ei pane. Siin ei mängigi rolli mingid võõrmõjutused, sest me ei ela lihtsalt nii kaua, et neid näha, arvestades meie ülinegatiivset iivet ja pidevat rahva väljarännet.

    See, et Eesti rahvaarv on kuskil 1,3 miljonit on lihtsalt arv. Konkreetselt eesti keele rääkijaid on natuke alla miljoni ning iga aastaga on neid üha vähem ja vähem. Inimesed kolivad välismaale elama ja nende lapsed räägivad juba üpris konarlikku ja segast eesti keelt, eelistades kohalikku keelt suhtluskeelena.

    Nende lapselapsed aga teavad mõnda väljendit ja peavad enda eestlaseks nimetamist lihtsalt lahedalt alternatiivseks ja eriliseks, keelest ja riigist endast ei teata midagi.

    Endise eestlaste vabariigi piires õilmitseb aga vene keel, inglise keel ja võib-olla veel midagi. Araabia keel?

    Miks ma olen selle neetud äravägistatud inglise-eesti pidžini tekkimise vastu (mida Kati näikse propageerivat) – et eesti keelest jääks vähemalt ilus ja omanäoline mälestus tuleviku keeleteadlaste jaoks. Mitte mingi “Okei”-keel.

    Vasta
  • 39. oHpuu  |  märts 19, 2008, 10:28 p.l.

    analyytik,

    mulle lihtsalt kangastuvad kõiksugu kummaliste ja mulle jaburana tunduvate teoreetiliste seisukohavõttude peale aeg-ajalt elavad visuaalsed ja detailsed kujutluspildid. (ja võib-olla olen viimasel aastal-kahel liiga palju Iain M. Banksi lugenud, kes võrreldavat kollaažimeetodit usinasti ekspluateerib.) sääraseid pilta ei suuda ma mõnikord jagamata jätta. mudel — sh pilt — ei peagi edasi andma modelleeritava kõiki omadusi (ega minu meelest tohikski).

    eelnev arvamus sai formuleeritud puht targutamise-ytlemise mõnust.

    Vasta
  • 40. notsu  |  märts 19, 2008, 10:54 p.l.

    Eee…Nirti, enne kui Katile inglise-eesti pidzini propageerimise eest vastu päid-jalgu anda, meenutaks, et jutu iva oli see, kas me tahame, et siinsed muulased keele ära õpivad, või eelistame seda, et nad räägiks parem oma keelt kui vigadega eesti keelt.

    Vasta
  • 41. Nirti  |  märts 20, 2008, 8:38 e.l.

    Nii, meelde tuletatud. Mis sellest? Venelaste vigane eesti keel pole parem kui inglise-eesti pidžin.

    Vasta
  • 42. notsu  |  märts 20, 2008, 2:59 p.l.

    No aga meil ei ole valida venelaste vigase ja venelaste hea eesti keele vahel. Meil on valida selle vahel, kas nad ei noki eesti keelest üldse midagi, või saavad kuidagi hakkama. Ma arvan, et keele allesjäämist ohustab esimene variant rohkem, arvestades kui meelsasti eestlased mitmekeelses seltskonnas võõrkeele peale üle lähevad.

    Vasta
  • 43. oHpuu  |  märts 20, 2008, 5:10 p.l.

    kõikidele pidžinitele enne syndi surma kuulutamine on minu meelest veidi liig. pidžin on asjaajamiskeel, lihtne, paindlik ja muutlik vastavalt vajadustele. lapi-inglise pidžini najal õppisin palju lapi keelt juurde (mäletan, kuidas yht mansi muinasjuttu selles pidžinis rääkisin, nii et eestlasest kuulaja juba ysna vähe aru sai), vene-soome pidžinit rääkisin yhe udmurdiga, kui ta soome keel veel kuigi hea ei old ja ta eesti keelt yldse ei osand. sealjuures tuleb ainult meeles pidada, et purismile surma kuulutamine on kah lyhinägelik. purism peab elama kõrvu pidžinitega, igas keeles on kohta mõlemale.

    Vasta
  • 44. 'ganna  |  märts 20, 2008, 8:53 p.l.

    Nirti — mina olen tibla. Minu isaisa oskas 1918. aastal Eestisse põgenedes maakeeles enam-vähem ‘tjeere’ öelda.

    Ma ei tunneta ennast eestlasena, aga ma tunnetan ennast eestikeelsena. Mitte niisama, pooles pidginis, nigu ma oskan veel paari keelt, vaid keeletoimetaja-korrektorina & Eesti Kirjanike Liidu liikmena. Juba kolmandas inimpõlves.

    Millest mul kahju on — et minu esivanemate keel, vene keel jäigi minu jaox köögikeelex. Et ma olen võimeline selles keeles majandama, sajatama & anekdoote rääkima, aga mitte mõnuga lugema ega vigadeta kirjutama.

    Ma tean kohalikke venelasi, kelle esimene põlvkond räägib eesti keelt, jah, aktsendiga & natuke kangelt, aga vabatahtlikult räägivad. & nende lastel ei ole enam vahet. & nende lastelastest saavad eesti kultuuritegelased. Isegi kui nad kultuuriliselt endid eestlastex ei tunnista. Aga minu lapsed on juba enam-vähem puhtad eestlased, nii et ka selles osas on lootust;)

    Vasta
  • 45. Nirti  |  märts 21, 2008, 2:48 e.l.

    Mina olen ka tibla, minu vanavanavanaisa oma perekonnaga oli Põhja-Venemaalt pärit.

    Keegi ei ole selle vastu, et keel korralikult selgeks õpitakse. Lihtsalt kuna mingeid norme pole siis tekibki selline segakeel kus iga teine sõna on välismaine ja seda peetakse täiesti “okeiks”.

    Vasta
  • 46. 'ganna  |  märts 21, 2008, 11:46 e.l.

    Vabandust? Kuidas ‘pole norme’? ÕS & EKK enam ei kehti või milles on probleem?

    Kurb tõik, et eesti keelt emakeelena rääkijad ei vaevugi nende normidega tutvuma või oma keelekasutust nende põhjal kohendama & suudavad kirjalikus suhtluses sujuvalt unustada sellegi vähese, mis neile põhikoolis pähe pexti, ei ole kohe päris kindlasti tublide eesti keelt õppivate venelaste, soomlaste või inglaste syy.

    Vasta
  • 47. analyytik  |  märts 21, 2008, 4:13 p.l.

    Neh, puha tiblad siin. 🙂
    Mul pole – vähemalt nii palju kui ma tean – suguvõsas ühtegi tiblat, neegrit, pedet ega kommunisti. Kohe selline alaväärne tunne tekib pisut. 😦

    ***
    Mis aga puutub sellisesse väljaandesse nagu ÕS…
    Oo-jah. Ma olen sihukese asjaga kokku puutunud. No et kui oli üks sõna, mis minu meelest oli üks igati aktsepteeritav ja üldtunnustatud ning kindlasti antud kontekstis äärmiselt sobiv ja õige sõna. Aga siis keeletoimetaja võttis laua alt oma kafkaliku piibli, mille kaanel olid tähed ÕS, lehitses seda ja ütles… Eks ta sõnastas seda muidugi teisiti, aga kõlas see igal juhul umbes nõnda: “Pühakirjas pole selle sõna kohta midagi – järelikult on see saatanast. Ja keelatud. Punkt.” 😉

    Nii et mu meeles päris lolliks ei maksaks ka minna selle Eesti keelega.

    Vasta
  • 48. oHpuu  |  märts 24, 2008, 7:38 p.l.

    lolli korrektorit parandab ainult haud. kirjeldatud tyyp, mis lollide korrektorite liigi hulgas ysna levind, on õssufašist. neid tyype on veel, aga ei jaksa yhtegi meenutada. aa, SVO-fašist on kah, ei tunnista yhtegi sõnajärge lauses peale malli alus-verb-sihitis. ylejäänud parandab ära. täpsema lollide korrektorite systemaatika koostamiseks tuleks teha välitöid või korjata systemaatiliselt andmeid. töö tulemus oleks tänuväärne ja seda saaks tulevaste filoloogide harimisel tarvitada.

    Vasta
  • 49. notsu  |  märts 24, 2008, 8:48 p.l.

    Siis on veel olemas loomad nimega juristkorrektorid, kes arvavad, et juristide jaoks on olemas mingid teised eesti keele reeglid. Nendega suheldes ärkab minus õssufašist, kes tahab, et ÕSi normid oleks juriidiliste tekstide tegemisel õiguslikult siduvad.

    Vasta
  • 50. Nirti  |  märts 25, 2008, 6:18 e.l.

    Oojaa, mina olengi ju see loll ja harimatu eit, eks ole, kes ei mäleta seda ka mitte, mida talle põhikoolis õpetati. Sedavähest.

    Kui eksisteerivad mingisugused kindlad normid ja nõudmised, siis seleta mullegi palun lihtsalt, loogiliselt ja minusugusele põhikooliharidusega ajuimbetsillile kohaselt siis ka inimlikult lahti, et kuidas on võimalik, et juhtivatele kohtadele saavad näiteks “Ei kommentaari!”-tüübid, kelle ainus eesti keele oskus piirdubki paari lausega ja et ajalehtede online-väljaanded näevad välja nagu oleks seal kamp Viru keskuse tšikkisid kirjutamas? Kuidas need normid täpselt töötavad ja kes neid kontrollib?

    Või on siin peidus mingisugune suur saladus, mida minusugune põhikooliharidusega tegelane nagunii ei mõistaks ja millest ta aru ei saaks? 🙂

    Mis puutub “õssi”, siis ehk preili annab mulle, inimesele, kellele vaid vähekene haridust on põhikooli raames antud, korrektse selgituse ka sellele, et miks ühes ÕSis on üks vorm lubatud, teises ei ole ja kolmandas jälle on? Või miks löödi ajakirjanduses Kundla risti kui uudissõnade leiutaja, kui ometi ÕS mul kapiserval ütleb, et värdjas – muu hulgas vallaslaps? ÕS on ometigi kõigil ju peas….? 🙂

    Võid küsimused üles kirjutada ja neid kunagi hiljem vastata, kui ma olen veidi rohkem haridust omandanud “kui see vähene, mida mulle põhikoolis suvatseti jagada” ja millega ma siiamaani elanud olen. Tänan tähelepanu eest.

    Vasta
  • 51. notsu  |  märts 25, 2008, 2:12 p.l.

    Küsimused ei olnud vist otseselt mulle adresseeritud, aga mõni kisub vastama. Juhtivatele kohtadele pääsemise kohta ei oska öelda, aga online väljaannetes saab ju kommenteerida igaüks. St teoreetiliselt ka välismaalane oma suvalises välismaa keeles. Palka ühelegi kommentaatorile ju ei maksta, nii et nõudmised on sellele tegevusele sama madalad nagu hobitegevusele üldiselt.

    Vasta
  • 52. Nirti  |  märts 25, 2008, 3:27 p.l.

    Ma pidasin silmas seda, et online väljaannete artiklites on üks viga teise sabas kinni nagu opossumibeebid. Kommentaarid ise on minu jaoks peldikusein.

    Vasta
  • 53. notsu  |  märts 25, 2008, 3:56 p.l.

    Artiklites endas on ilmselt tegu puhta ebakompetentsusega, sellega on aga niisugune lugu, et alluva ebakompetentsust oskab tähele panna ainult kompetentne ülemus.

    Keeleseadus ütleb, et “Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus.”
    Ma saan sellest aru nii, et kui kuskil (nt kasutusjuhendis või ohutusnõuetes) on keeleviga, mis võib põhjustada õnnetusi jms, siis saab ettevõttele kraesse hakata, aga suvalised keelevead on eraettevõtluses ainult konkurentsi reguleerida.

    Vasta
  • 54. 'ganna  |  märts 25, 2008, 6:42 p.l.

    Noh, vaata, ajalehe online-versiooni korrektor on kah inimene. Kui uudis tuleb kell yhexa õhtul, on ta suure tõenäosusega juba töölt lahkunud, & kui uudis tuleb kell kuus hommikul, siis ei ole ta veel ärganud. Aga usin ajakirjanik arvab, et savi sellest korrektorist, uudis vajab operatiivset ylespanemist (& tõsi ta on, sageli vajabki). Nii et selle kallal ma väga ei norix, kui just karjuv keeleviga ei ole.

    Mis ÕSi väljaannetesse puutub, keelenorm ongi ajas muutunud & jääb muutuma. Hetkel soovitan kasutada http://www.eki.ee/dict/qs2006/ , see on seni värskeim õssufashisti relv.

    & vastutavatele kohtadele pääsevad ‘ei kommentaarid’ seetõttu, et suurem jagu valijaid on veel kirjaoskamatumad.

    Vasta
  • 55. oHpuu  |  märts 26, 2008, 10:50 e.l.

    mõnel online’il polegi korrektorit, on ainult kirjutaja ajakirjanik ja teine ajakirjanik, kes sel päeval teiste artiklisi toimetab. EPLi online’il oli vist keeletoimetaja, vähemasti yksvahe. kas Postimehel on?

    eri õssude ebarjärjekindluse ja keelekorralduse põhimõttelageduse teemal võib lõpmatult õelutseda. kui eesti ortograafiareegleid hierarhilise systeemina käsitama hakata, jookseb juhe õige pea kokku, kui teatava detailsuseni on jõutud.

    loogiliselt deduktsiooni korras polegi võimalik tihtipeale piiripealsetel juhtudel tuletada, kuidas on õige. ruulib tava ehk ÕS, mida iga kolme aasta takka muudetakse (tegelikult jooksvalt, aga raamatusse raiutakse harvem, jooksvalt suudavad ); kui tava ei ole, siis tuleb valida meeldiv analoogia. yhesõnaga: piiripealsetel ehk normeerimata juhtumitel on võimalik yksteisele vastukäivatest reeglitest

    eesti keelekorraldust tehaksegi jaburalt ning ebaloogiliselt ja praegune keelepaavst Tiiu Erelt ei ole asja teps mitte paremaks teinud viimaste keelepiiblite ÕSsude koostamisega, vaid segadust yha suurendanud. lugege ka Jaan Kaplisnki ja Mati Hindi arvamisi eesti keelekorraldusest. asi on systeemi arhitektuuris, nagu võiks öelda mõni tarkvaraarendaja.

    et põlegi midagi teha, ehk ainult asjad rahule jätta: kui on kombele ehk harjumusele toetuv systeem, ärge muutke kombeid nii tihti, et usinad keeletoimetajad ja korrektorid oma harjumusi iga natukese aja takka ymber kohandama peavad, sest ma ei usu, et keegi peale väga usinate keeletoimetajate ja korrektorite suudaks täpselt ajakohaseid ortograafiareegleid peast rakendada. (samas on praegune kord lõputu leib headele keeletoimetajatele-korrektoritele.) komme, mida suurt keegi ei tunne, põle suurt kellegi komme. kui ainult väga vähesed suudavad surmkindlalt väita, et nad kirjutavad õigesti, aga kõik ylejäänud on ebakindlad ega suuda yksteisele nõu anda, kuidas siis on õige, viib see loomulikult kirjaoskuse yldisele erosioonile.

    miks mõni muutus on õssu tehtud – tehke kindlaks, milline keelekorraldaja Eesti Keele Instituudi kuuest või siis milline toimkonnaliige on selle algatanud, ja kysige tema käest. lihtne 😀
    (muidugi, suurtähereeglid ja mõned muud põhimõttelised asjad on muutunud iga aasta takka. nt Rootsi kardinaid kirjutati veel mõni aasta tagasi väikeste tähtedega, või vähemalt tohtis.)

    Vasta
  • 56. notsu  |  märts 26, 2008, 1:01 p.l.

    Rootsi (kardinad) ja muud sellised käändumatud omadussõnad üldistati väidetavalt sellepärast suurtäheliseks, et tavainimesed ei suutnuvat meelde jätta, et on prantsuse haigus, aga Prantsuse suursaatkond ja kirjutasid suuri-väikesi algustähti, kuidas juhtus. Mina snoobina sain muidugi pahaseks.
    Aga ÕS kõigi oma puudustega on siiski kasulik, kui on vaja mõnele lollile juristile või ärimehele piisavalt autoriteetse raamatuga vastu pead peksta. Kui talle ise normi selgitada, siis ta ei usu, aga kui on normatiivseks kuulutatud raamat, ei julge ta väga palju vigiseda.

    Vasta
  • 57. oHpuu  |  märts 26, 2008, 6:19 p.l.

    jah, kui sellisega vasta piad saad, siis on ikka ysna valus.
    seda kyll 😀

    Vasta
  • 59. pcipedia.es  |  juuni 19, 2013, 9:27 e.l.

    Have you ever thought about creating an e-book or guest authoring on other websites?

    I have a blog based upon on the same information you
    discuss and would really like to have you share
    some stories/information. I know my audience would
    appreciate your work. If you are even remotely interested,
    feel free to shoot me an email.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2008
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

%d bloggers like this: