Titt majas, maja … eee … ehk mitte põhjas?

Kuriloom: Õudne, õudne, õudne! Nad on siia tassinud mingi musta kuselõhnase pambu, kes vigiseb ja ronib ringi. Miks ta on siin? Ma ei taha teda!

Rrrrrr…..rrrrauh! Vvvvvällllja! Kohemaid!

Ähvardan teda vahelduva eduga, karvad turris ja hambad paljad. Aga ei ole au ega häbi neil tänapäeva noortel. Ta ei karda mind sugugi nagu kord ja kohus. Päris suure lärina peale poeb peitu, aga muidu tahab vist pigem läheneda.

Rrrrrr…..rrrrauh! Vvvvvällllja!

Vahelduseks teen näo, et seda jõledat looma pole üldsegi olemas. Mitte minu koopas. Kui ta vingub, vaatan hoopis aknast välja ja lõrisen õue poole, nagu oleks see asi juba seal, väljas, kus peakski nihukeste koht olema.

Rrrrrr…..rrrrauh!

Aga mammat-papat on täiega juhmakad. Ütlevad, et siia see loom jääb ja mina olgu kena, leppigu temaga. Püüavad mind äragi osta. Pakuvad näiteks maiustusi, kui ma selle sindrinaha peale parasjagu ei lõrise. No, oodake…

Mmmrurh!

Väikeloom: Oi! Hirmus paik. Haiseb võõralt. Ja need kaks kahejalgset koera pluss see minumoodi must, kes on kuri. Mmmma pppparem llllähen oma puuri peitu.

Viiks!

Eee…päris põnev koht. Need kaks kahejalgset vist ei hammusta. Vahest võib nende selja taha peitugi minna, kui suur ja must möriseb ja läriseb.

Vau! Täitsa põnev. Ma tahan nüüd natuke nuhkida ja ringi traavida ja siis ma tahan tugitoolist riiuli peale ronida. Nämm, minu konservikarp.

Vau! Mis see on? Raamat, sinise kaanega. Võtame alla, keerame hammastega kaane lahti. Just sedasi, Miks nad, muide naeravad nüüd? Ok, kuulaks plaati ka. Kuulatakse ikka ninaga ju? No miks nad jälle naeravad!

Kurat! Miks te mu puuri tagasi panite. No mille eest? Ei ma ei taha siin kinni olla. Ma keeran kohe veekausi ümber ja lõhun muidu natuke. Aga te saate mõjukat stseeni vingumise ja lõgistamisega. Poleks ma poiss, oleks ma ehe draamakuninganna. Ja üldse, draamakuningas ei või olla või?

Viiks! Viiks! Viiks!

Nojah, mis ma oskan öelda. Ma ei ole kindel, et see mõte teine laps saada, st kutsikas majja võtta, nüüd väga mõistlik oli. Kurilooma arvates igatahes mitte. Aga mulle meeldib loom, kes valib raamaturiiulist esimesena Inimõiguste ülddeklaratsiooni ja plaadiriiulist otsib välja Händeli loomingu. Maitset tal igatahes on. (:

Loodetavasti nad kohanevad. Igatahes on Kurilooma kurjus praegu suur küll, aga samas väiksem, kui ma kartsin. Ja üldse, koer on karjaloom. Ta peaks suutma leppida sellega, et karja liikmeid juurde tuleb, kui meie seda tahame.

PS Läpakas meeldib Väikeloomale ka. Ja juhtmed.