Elada või elamisest rääkida?
märts 29, 2008 at 11:48 e.l. 56 kommentaari
Eelmisel nädalal juhtus, et tuli matustel käia. Peielauas, nagu ikka, hakkas inimestel jutt jooksma ja elufilosoofia hargnema. Muuhulgas arutati, et küll on ikka suur ja hea ja hindamatu võimalus elada. Lihtsalt elus olla.
Siis ütles jutu sees noormees, olgu ta siis X, kes oli hiljuti käinud Peep vainu koolitusel, et Vainust võib arvata nii ja naa, aga üks asi on tal küll hea. See, et ta rõhutab oma koolitustel just seda, milline suur võimalus on ikkagi elada.
“Ega ta ei ütle ju midagi uut. Me ju teame seda kõike niigi,” jätkas X. Aga ikkagi olevat hea, et ta just seda räägib.
Ma uurisin, et kas tohin nüüd esitada ühe vahest iroonilise küsimuse. Et kui meile antud elu ja aeg on, nagu sa ütled, selline suur ime, kingitus ja võimalus, siis miks sa kulutad oma eluaega, et kuulata üht müügimeest, kes räägib sulle, et elada tuleks? Miks sa ei kasuta seda aega elamiseks?
See aeg, mis sa jõlpned seal koolitusel koos inimestega, kes ilmselt ei ole su elus väga olulised, võiks ju kuluda päriselt elamisele. Metsas jalutamisele, armastamisele, lugemisele, margikogumisele, päriselt oluliste inimestega rääkimisele jne, jne, jne.
See kümme tonni, mis sa maksad, et kuulata, kui tore on elada, võiks ju samuti kuluda elamisele või äkki koguni kellegi elu päästmisele, kui sul enesel seda vaja pole.
Ma ei taha halvustada Peep Vainu või keda iganes teist isiklikult, aga mind tõesti huvitab, miks me, inimesed, armastame nii palju rääkida, kuidas tahaks (või tuleks) elus olla? Olgu siis peentel koolitustel või mujal. Miks me ei kasuta seda aega, mis kulub elamise ümber õhkamisele ja ohkamisele päriselt elamiseks?
Ja veel, miks me üldse plaksutame ja kiljume vaimustunult, kui keegi ütleb meile midagi elementaarset, mida me niigi teame? Kas seepärast, et see annab meile võimaluse end targana tunda ja vagasti noogutada: “Jah, jah, mis mina siis koguaeg räägin.”
Huvitav, kui populaarne oleks näiteks koolitus, kus meile öeldaks midagi tõeliselt uut, mida aimatagi ei oska. Midagi, mis meid vapustab ja meie maailma alustalasid kõigutab?
Pildile saidki kaks kodanikku, kes väidetavalt riskisid millegi täiesti uue teada saamisega, seekord Lucas Cranachi versioonis.
Entry filed under: Uncategorized.
56 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
kaja | märts 29, 2008, 1:12 p.l.
olen täitsa nõus, sageli me tegelikult üldse ei mõtlegi selle peale, et me mõtlematud oleme…
2.
Nirti | märts 29, 2008, 2:30 p.l.
Ma usun, et Peep Vainu koolitusele minejad võibolla ei anna endale enne koolitust aru, et elu = kingitus.
Peale koolitust hakkavad marke koguma jne 🙂
Parem kulutada 10k selle peale, et sa peale koolitust oskad rohkem elu hinnata, kui et selle 10k eest osta 10,000 / 150 = 66 pudelit viina.
3.
heli | märts 29, 2008, 3:16 p.l.
Ma pole Peep Vainu koolitusel käinud, seepärast ei oska hinnata, mis väärtusega on see, mida ta seal räägib, kuid… mulle tundub, et päris paljud inimesed vajavad aegajalt mõnede elementaartõdede ülekordamist. Tead küll: kordamine olla tarkuse ema. Ma ise teinekord samuti. Kui puntrasse jooksnuna enam aru ei saa, mis toiimub või mis minu osa toimunus olla võiks vms.
Ja vahel on koolitusel hea kuulda ka seda, mida juba arvan teadvat. See justkui annab kindlustunnet, et mu valikud ja teed on õiged. Eriti kui ise millenigi jõudnuna kahtlen, kas see milleni jõudsin, pole ainult minu isiklik luul.
Ja vahel tulevad ammuteada tõed kellegi teise suust nii ootamatu nurga alt, et annavad ainet põhjalikumaks järelemõtlemiseks.
Muidugi kui koolitusel nämmutataks ainult seda, milles ma ise samuti veendunud olen ja muud midagi ei tulekski, oleks mahavisatud ajast kahju küll. Aga sellisel koolitusel ma lõpuni ei istukski.
4.
Wild | märts 29, 2008, 9:04 p.l.
Mhh, kas keegi tahab lõpuks mulle ka öelda, mis selle elamise juures nii hea ja hindamatu on? Üldiselt, kui me hetkeemotsioonidest kaugemale vaatame? Mulle tundub, et kõik teavad, räägivad sellest, ohkavad paatoslikult ja mulle ei ütle.
Nagu globaalne vandenõu.
5.
notsu | märts 29, 2008, 10:10 p.l.
Ja mina olen alati mõelnud, et Aadam ja Eeva said hea ja kurja tundmisega just nõulaifimise häda kaela… noh, selle asemel, et elada nagu jänes või karukell, muudkui mõtled, kas on hea või kuri.
6.
'ganna | märts 29, 2008, 10:15 p.l.
& 66 pudelit viina koos armsate inimestega ilmselt olex rohkem elamine kui mingi koolitus, millest saad ain’t teada, et selle asemel olex pidanud elama.
7.
Nirti | märts 30, 2008, 5:43 e.l.
‘ganna ei saanud minu jutu mõttest jälle absoluutselt aru.
Patoloogiline.
8.
Et siis … hankige endale elu … ? « Sünnipärase vanuri mõtted | märts 30, 2008, 8:07 e.l.
[…] 30, 2008 Et siis … hankige endale elu … ? Posted by Ramloff under Isiklik Kati blogis olev postitus tekitas mõningaid mõtteid … umbes neidsamu mõtteid, mida tekitab ka väljend […]
9.
Kati | märts 30, 2008, 8:18 e.l.
wild,
elus olles saab teha hunnikut vaieldamatult meeldivaid asju, millest pole sugugi kindel, et neid ka surnud olles teha saaks. selles mõttes on elamine ju päris tore ja vahest unikaalne võimalus.
nirti,
kah võib olla.
aga ma kaldun arvama, et suht suurele osale on sihukest tüüpi koolitus pigem seesama, mis viin, st rohkem elu eest põgenemine.
mitte, et ma oleksin igasugu toredate ja arendavate koolituste vastu, aga neist võiks ju õppida veel midagi, peale käibetõdede.
10.
Nirti | märts 30, 2008, 12:51 p.l.
Ja kui on valida viina ja Peep Vainu vahel, siis sa valid viina ja oled veel uhke pealegi?
Huvitav.
11.
Ingrid | märts 30, 2008, 12:54 p.l.
Mina arvan, et vahel me oleme mõtetega ummikus või uitama läinud ja siis on hea kui keegi ütleb välja selle, mida me alateduslikult isegi teame aga võibolla lihtsalt sõnastada ei oska.
Vaatan huviga dr. Phil´i saateid neljandast kanalist.
12.
Ingrid | märts 30, 2008, 12:55 p.l.
Parandus, pidi olema: mida me alateadlikult…
13.
Kati | märts 30, 2008, 1:11 p.l.
nirti,
ligimestele on Vainu tarbimine ilmselt palju ohutum kui viina.
samas viina kohta ei räägi eriti keegi, et see on maailma parim võimalus elada. ses mõttes on viin võibla ausam kraam.
14.
notsu | märts 30, 2008, 1:22 p.l.
Ühinedes Wildi ja Kati diskussiooniga – elu on kahtlemata selles mõttes lahe, et saab igat sugu meeldivaid asju teha. Aga suur osa neist meeldivatest asjadest on sellised, mida väriseval häälel “elamise” kummardajad jumala eest eluks ei nimeta.
15.
'ganna | märts 30, 2008, 1:56 p.l.
Mina kyll valix viina. Uhkusega. Pole midagi nõmedamat koolitusest, kus koolitaja on lollim kui koolitatav. Aga väikese viina & heade inimeste seltskonna abil võib elu kohta yht-teist yllatavat teada saada, & kui ka midagi ei õpi, oled vähemalt elanud.
16.
ep | märts 30, 2008, 2:01 p.l.
kui on valida viina ja peep vainu vahel… hmm… peep vainu koolitusega isiklikud kogemused puuduvad, agaviina abiga võib küll jõuda äratundmise, et elu on tegelikult päris mõnus. no näiteks kui jood öö otsa kõike rõõmsalt segamini ja järgmine päev on magamatusest ja alkoholist ikka tõeliselt sitt olla. ja kui sa siis selle tuumapohmelli üle elad ja sinna otsa 12 tundi jutti magad, siis järgmine päev saad aru küll, et tegelikult on elu ilus. no 66 pudelit viina selleks ilmselt ei kulu. pigem 66 pudelit erinevat alkohoolset ja mittealkohoolset jooki:)
aga olen minagi mõelnud raamatupoes eneseabiraamatuid sirvides, et kas tõesti on nii elementaarsete tõdede ülekorrutamist tarvis. no ju siis on. ja karismaatiline isiksus on paljudele isegi mõjusam kui mistahes kirja pandud sõna.
17.
Punane Hanrahan | märts 30, 2008, 3:14 p.l.
Kui on valida viina ja Peep Vainu vahel, siis valin mina igatahes viina, sest ka kõige kallim viin on odavam kui Peep Vainu koolitus. Pealegi ma kardan et Vainu koolituse pohmell on hullem:)
18.
Ramloff | märts 30, 2008, 6:12 p.l.
Alkoholijoobes tunneb inimene end reeglina eriti elusana ja vahel on ka meri põlvini, niiet teadmiseni et “elu on elamist väärt” võib jõuda tõesti ka juba 1 pudeli viinaga. Milline kokkuhoid võrreldes Peep Vainuga.
19.
Nirti | märts 30, 2008, 6:45 p.l.
Õnneks ma viina ei joo, seega mina pole pidanud viinaklaasist oma elu mõtet veel otsima.
Jõuab.
20.
Kati | märts 30, 2008, 6:48 p.l.
ramloff,
see suur et mingil hetkel hakkab aga alkoholist jällegi nii paha, et eluisu kaob ülepea ära. see meri põlvini tunne kestab paraku väga lõhikest aega, nagu, ma kardan, ka eufoorilise elamise ja õnnelik olemise kursuse mõju.
21.
heli | märts 30, 2008, 6:55 p.l.
A täitsa huvitav oleks teada, kas te ise kõik olete Vainu koolitusel käinud? Noh, Hanrahan ja Kati ja ganna ja?
22.
oHpuu | märts 30, 2008, 7:07 p.l.
hm. viin või Vain?
kui dilemma on esitatud nii, et saad yhe või teise omal valikul tasuta, võtaks ikka Vainu. kui Vainu pakutaks odava viina hinnaga, siis võtaks Vainu. kui viina pakutaks Vainu hinnaga, siis ei võtaks kumbagi, vaid läheks Tartusse jooma.
lihtne.
(tegelt on asi selles, et ma põle Vainu oma silmaga näind ja korra ju võiks, kui niisama näidataks. siis saaks pärast eluaeg inimestele Vainu nägusid teha ja seletada, mis loom see Vain on. oleks ma Vainu näind, oleks teine lugu.)
23.
Kati | märts 30, 2008, 7:23 p.l.
otse koolitusel pole.
küll aga palju-palju kuulnud erinevatelt inimestelt, mida see mees teeb ja lugenud, mida ta ise räägib.
minu meelest on see selline nelipühikoosoleku ja agressiivse müügimehe stiil, mida mina isiklikult ei talu.
mõni muidugi talub, vahest on see maitseküsimus.
kodanik x-ile ütlesin ma ka, et kui tahab, et ma vainu irooniliselt ei suhtuks, siis ta võib mu sinna koolitusele saata, äkki kasvan ümber. 🙂
ta miskipärast arvas, et nii hästi meil nüüd ka ei lähe.
aa, muide, välja näeb see kõik pmst nii
http://www.peepvain.com/index.php?lang=est&main_id=70&PHPSESSID=55f46020276090ef3cfc959b3b50dd63
mitte, et see jutt, mis sealt kostab nüüd otse vale oleks, aga seda räägib kenasti iga teine psühholoog, kes ei küsi sult tuhandeid ja ei ütle, et kui selle ära kuulad, siis oledki õnnelik.
aga Vain Vainuks, nagu ma juba sissekandes ütlesin, ei taha ma tegelt teda isiklikult kuidagi eriliselt sõimata. lihtsaklt neid koolitusi, mis küsivad sult mudapappi ja lubavad enamvähem lunastust, küll isikliku õnne, küll meeskonnatöö kaudu, on kuidagi palju saanud. paraku kuulatakse need ära ja lastakse järgmisel päeval ikka vana viisi edasi.
24.
'ganna | märts 30, 2008, 7:33 p.l.
Pole Vainu kuulanud, aga olen isiklikult viibinud koolitusel, kus pyydlik myygimehike yritas lamepsyhholoogiliste käibetõdede abil harida kampa, kus keskeltläbi tuli iga nina kohta poolteist humanitaar- või sotsiaaleriala magistrit. Päeva esimese poole lõpus ta juba vabandas & päeva teise poole meie pudel oli laua peal, mitte laua all (et meie naljad olexid heatahtlikud, mitte kibestunud).
St õnnelikux saada eelistan ma siiski oma pea, sõprade & võibla ka viina läbi & elu mõtet . . . eemmm . . . ma arvan, ma enda jaox tean seda ammu, aga minu elumõte ei ole universaalne. & kui keegi mulle mõnd ainuõiget elumõtet pähe kinni lööma tuleb, ma kipun hoopis õnnetux saama.
25.
heli | märts 30, 2008, 8:01 p.l.
Vaatasin videot.
Hea ja veenev esitus. Mees teab, kus käsi ringutada, kus paus pidada, kus publikuga kontakteeruda, et auditoorium kuulama saada. Kõik on paigas.
Kui ta minule isiklikult midagi uut ei ütle, et tähenda see veel, et ta kellelegi teisele midagi uut ei ütle. Ja mine tea, kui ma kogu koolituse ära kuulaks, võibolla leiaksin sealt midagi enda jaoks uutki. Ja võibolla mitte.
Selline on see mulje, mis nende juppide peale tekkis.
Ma olen sunniviisiliselt kogu kollektiiviga pidanud kuulama pool päeva Enneti loengut. Esimene pool loengust mõtlesin tõesti, et mida paganat ma siin oma aega raiskan ja seda jura kuulan. Teine pool oli juba täitsa kuulatav ja kaasa mõtlema panev. Aga teist korda ma teda ikkagi enam kuulata ei tahaks.
See küss, et kas teist keegi on Vainu koolitusel käinud, et teab, mis ja kuidas sääl on, tekkis mul sellest, et Hanrahan kartis, et peale koolitust on tal hullem pohmakas kui viina joomisest. Et mille järgi me otsustame? Mulje järgi, mis tekib kuulates kedagi, kes meid mingilt koolituselt saadud pärlitega üle külvab? Aga see pole ju enam otsene infoallikas.
Mul lihtsalt noil puhkudel tekib alati see küsimus, et mille põhjal me otsustame, kui pole ise kogenud-näinud-kuulnud-katsunud.
Raha küsimine on hoopis iseasi. Eks Vain küsib sedapalju kui palju talle nõustutakse maksma. Kui inimesed nõustuvad talle koolituse eest tonne plekkima, siis on see nende mure. Kui talle selle töö eest ei nõustutaks nii palju maksma, küllap ta siis hinda lõpuks alla laseks, muidu ta jääks puhta ilma.
26.
Kati | märts 30, 2008, 8:40 p.l.
muidugi nõustutakse pappi maksma, kui selle eest lubatakse õnnelikuks teha. iseasi, kui ilus on inimestele üldse selliseid lubadusi müüa. ja kui ilus on käibetõdesid müüa. viimased võivad mingist piierist alates vist ka ohtlikeks osutuda, kuigi see on üks omaette teema.
27.
Ramloff | märts 30, 2008, 8:43 p.l.
Selliste väga kallite koolituste puhul on kindlasti juba ka osa publikumist, kes tulebki sinna just sellepärast et kuna on väga kallis, siis see on ka prestiižne, mis iseenesest Vainu koolituse kvaliteeti ei vähenda.
Aga jah, kaks asja jäävad mulle sellelt videolt silma a) enamik newage ja eneseabi raamatuid räägivad sedasama juttu ja b) tõesti, sedasama teemat arendavad ka teised inimesed palju odavamalt ja ma arvan, et mitte sugugi halvemini. Peep Vainuga käib kaasas lihtsalt ka lisa platseeboefekt – oi ta on jube vinge, sest ta on nii kallis ning tema juures on käinud paljud eesti ärihaidest – ju ta siis suudab ka minuga imet teha. Ja kui inimene ise on valmis tööd tegema siis tulemused ka tulevad, ent ma arvan, et lõviosa saab kursustelt lihtsalt tugeva motivatsioonilaksu, mis mõne aja pärast hajub ning minnakse ehk otsima uut samasugust laksu.
Ja jälle, point pole mitte Vainu kursuse enda headus või puudused, vaid pigem kogu see asiotaaž ja meediakära, mis tema koolituste ümber on. Eelkõige on ta mu meelest ikka õppimisaiine, kuidas ENNAST müüa, kuidas LUUA endast selline pilt, et kogu see saalitäis rahvast teeks tema tahtmist.
28.
heli | märts 30, 2008, 9:08 p.l.
Kas ta lubab õnnelikuks teha? 8-I
29.
heli | märts 30, 2008, 9:10 p.l.
Ramloff, aga see on ka ju oskus omaette. Mõnede elukutsete puhul on see suisa vajalik. 😉
30.
Kati | märts 31, 2008, 7:08 e.l.
heli,
enam-vähem. minu meelest küll.
või kuidas tõlgendada kogu seda juttu tõhusatest vahenditest, mis muudavad koolitusel osaleja elu harmooniliseks sees-ja välispidiselt jne?
ega tegelikult ei olegi midagi halba selles, kui keegi korrutab käibetõdesid või küsib raha. aga see kombinatsioon, kus on käibetõed, pluss palju raha, pluss megaguru imagoloogia kultiveerimine (ja just eriti see viimane) on minu jaoks isiklikult natukene õõvastav.
muidugi, see on minu arvamus ega ei ole kindlasti jumalik ainutõde.
31.
Ann | märts 31, 2008, 7:53 e.l.
Inimesed vajavad abi. Sageli ei teata, kuhu pöörduda. Meeleheites – ma arvan, et lausa meeleheites – kasutatakse esimesi ettejuhtuvaid võimalusi ja igasuguseid võimalusi.
Arvan, et Vainu koolitustel ei ole meeleheites inimesi. Enamjaolt.
32.
Ramloff | märts 31, 2008, 8:24 e.l.
Aga Kati.
Megaguru imagoloogia on platseebo, mis suurendab Vainu koolituse mõju.
Kui Vainule anda veel religioosse liidri aspektid, siis võiks nii mõnigi imeline ümbersünd toimuda tema kursustel, sest too mõju on juba nii tugev, et inimeses käib see “plõks” ära.
33.
Kati | märts 31, 2008, 8:34 e.l.
ma ei tea, Ramloff, vahest on sul õigus.
minu jaoks on selline eksalteeritud ja gurudel põhinev religioossus väga hirmutav ja Vain ehk häiribki kõige enam just seepärast, et ta tegelikult sellele läheneb.
tähendab, mul käib selle peale plõks küll, aga see on plõks, mis käsib tuulekiirul põgeneda ja kaugele.
34.
eve67 | märts 31, 2008, 12:02 p.l.
Miks on viin parem kui Vainu? Või vastupidi? Milleks neid üldse võrrelda? Milleks üldse midagi võrrelda? Kas mõned asjad kohe PEAVAD olema paremad/halvemad kui teised?
Kui n.ö “jookseme elu eest ära”, kas me siis mitte ei jookse hoopis elule sülle? Kas keegi teab õiget vastust?
Miks Vainu kuulamine ei ole “õige” elamine, aga margikogumine on?
35.
Kati | märts 31, 2008, 2:58 p.l.
eve,
ei pea, aga me paratamatult liigitame asju nii, olgu või vaid enda jaoks. ei saa enam kuidagi tagasi keerata sest puust söömist, mis ka pildil kujutatud 🙂 me paratamatult liigitame, hindame, võrdleme.
aga sinu toonist ma justkui kuulen, et asjad EI TOHI olla paremad või halvemad. kas see, muide, pole mitte ka üsna absoluutne seisukoht, milles tegelikult ikka sisaldub jagamine paremaks ja halvemaks. ehk siis, halb on, kui nad kellelgi nii jagunevad. või kuis?
muidugi ei tea ma, milline on õige elamine. vahest on tõesti suur protsent inimesi, kes end just kuskil järjekordsel müügikoolitusel kõige elusamalt tunnevad. mul on seda küll raske ette kujutada, aga see võib olla minu viga.
seda ma kardan küll, et elu eest ära joostes on üsna vähe võimalusi elule sülle joosta.
36.
heli | märts 31, 2008, 6:27 p.l.
Ega tea muidugi, kas Vain on enda ise guruks haipinud või on see tema jüngrite teene.
37.
Kati | märts 31, 2008, 6:31 p.l.
mulle küll tundub, et tema enese osa on sealjuures ikka üpris suur.
38.
Nirti | aprill 1, 2008, 6:45 e.l.
Ma mõtlen, et kui mina näiteks oleksin Peep Vainu koolitusel käinud ja sellest kasu saanud-inimesena arenenud, siis ma oleksin väga haiget saanud ja solvunud sellest arutelust siin praegu.
Ehh, liberaale… Senikaua olete liberaalid, kuniks mainstreami järgi karjute. Seda, et Vainul ja tema loengutel käijatel ka näiteks elu võiks olla või et tema kursused kedagi tõesti aidanud on (maailma kõige paremini müüvad raamatud on eneseabi raamatud, nt Og Mandino, järelikult inimesed vajavad seda), see on automaatselt välistatud ja kutsub esile hüüatusi, et parem joon 66 pudelit viina kui et käin ühel kursusel.
Vat kus nüüd tulid Elajad mul välja.
39.
Ramloff | aprill 1, 2008, 8:36 e.l.
Nirti
Sa võtad vahel meie juttu ehk liig tõsiselt. Minu meelest on asjade viinapudelitesse arvestamine igal juhul teema, mille abil saab kõvasti lõõpida.
Aga sa võiks ka mõista, et inimesed, kel on endil negatiivseid kokkupuuteid religiosse misjoniga, on ka kõrgendatult ettevaatlikud ja skeptilised igasuguse piisavalt agressiiivses pakendis müüdava eneseabi suhtes, sest on veidi kursis ka selle toimimismehanismidega.
40.
Nirti | aprill 1, 2008, 9:27 e.l.
Ma kirjutan sellest oma blogis.
41.
heli | aprill 1, 2008, 9:28 e.l.
Agressiivses pakendis müüdav eneseabi jätab minu suht külmaks. St. ma leian, et ma ei pea agressiivsete pakendimüüjatega üldse suhtlema, kui see, mida nad mulle pähe määrida üritavad, mulle ei sobi.
Küll aga tekitab minus sadu küsimusi alati see, kui millelegi või kellelegi antakse hinnang vaid kellegi räägitu põhjal, omamata isiklikku kogemust. Eks me aegajalt tee seda kõik, mis seal salata. Aga mida aeg edasi, seda ettevaatlikumaks ma selliste pelgalt räägitu põhjal antavate hinnangute suhtes muutun.
42.
Ramloff | aprill 1, 2008, 10:11 e.l.
On palju asju millest me räägime omamata isiklikku kogemust … näiteks surmast me ju räägime, liiklusõnnetustest ka – hoolimata sellest et ise pole ehk kogenud, samuti räägivad armastusest nii need, kes seda on kogenud kui need kes ei ole.
Või võttes religioonid, siis võiks ju väita, et väljaspoolt ei tohiks üldse mingi religiooni kohta midagi arvata ilma ise selle sisu uskumata.
Ehk siis suur osa meie väidetest ja oletustest ongi ilma isikliku kogemuseta, ainult et mõnel üksikul juhul see hakkab meid häirima, 9 juhtu 10 me aga ei märkagi seda.
Kui inimesed räägiks ainult seda mida nad ise kogenud on, valitseks maailmas suur vaikus! 🙂
43.
Ramloff | aprill 1, 2008, 10:12 e.l.
ah ja veel.
Kui inimene räägiks ainult seda, mida ta ise on kogenud, siis me hakkaks varsti protesteerima: “Ta räägib ju ainult iseendast” 😉
44.
Nirti | aprill 1, 2008, 10:20 e.l.
Minu arust on sellest teemat õhkuv negatiivsus ja agressiivsus Vainu vastu täpselt sama õõvastav ja eemaletõukav kui mingi guruism, lisaks on see paikapanemine, et “Ei, te eksite. Õige elu on vaid see, see ja see.” vastik.
45.
heli | aprill 1, 2008, 11:07 e.l.
Surmaga on meil enamusel isiklikke kokkupuuteid läbi lähedaste surma või matustel käimise vms, liiklusõnnetustega ka paljudel. Kasvõi kõrvalt nähtud.
See pole seesama, mis rääkida konkreetsest inimesest, kellega pole kunagi kohtunud, ainult selle pinnalt, millise mulje on temast maalinud meedia või keegi kolmas või neljas. See on minu silmis kahtlane ettevõtmine, mis tekitab minus küsimuse, et kas see asi ikka tegelikult ka nõnda on või on see kõik tegelikult üks suur ja ülespuhutud mull, mida lihtsalt usutakse.
46.
heli | aprill 1, 2008, 11:09 e.l.
A võibolla mõne jaoks ongi elu justnimelt selles, et käib koolitustel ja nopib enda jaoks olulist infi. Äkki ta tahabki sedasi elada ja fännab sellist elamisviisi kogu täiega? Selline teoreetiline oletus mul siis tekkis praegu.
Noh et näiteks munkadele ja nunnadele meil ehk ei tule pähe ütelda, et kuulge, hakake elama, mis te vegeteerite seal kloostris.
47.
heli | aprill 1, 2008, 11:11 e.l.
Ramloff, aga me enamjaolt ju räägimegi justnimelt iseendast. Ka siis, kui igasugu elunähtuste üle arutleme. Sest igaüks teebki seda vastavalt oma taustsüsteemile ja enamasti oma kogemustest lähtudes. Me keegi ei saa pugeda teise inimese nahka ja näha maailma läbi tema silmade.
48.
Kati | aprill 1, 2008, 12:19 p.l.
esiteks,
mul polnud pmst plaanis teha siia vainu sõimamise nurka, vaid pigem arutleda, miks me eelistame (kus iganes) elamisest rääkimist elamisele. vainujutt oli lihtsalt see, millest minu mõte jooksma hakkas. aga ju siis on piisavalt intrigeeriv tegelane, et kõik (jah, ka ma ise) lõpuks pmst temast rääkima jäime.
teiseks,
see siin on minu blogi ja sisaldab minu arvamusi, mille omamiseks ja jagamiseks mul on arvatavasti õigus. mõni neist võib ka negatiivne olla. ma ei ole teile öelnud, et ma ainult ilusaid, mummulis ja muidu positiivseid emotsioone ja mõtteid jagan.
kolmandaks,
ega´s liberaalile ei pea kõik asjad maailmas meeldima. kellelegi ei pea. oluline on, et asj, mis ei meeldi kohe ühemõtteliselt ära keelata ei taheta. mina pole palund vainu ära keelata.
neljandaks,
mina pole öelnud, milline on õige elu või mis on parem, kas viin või vain.
viiendaks,
jah, helil on omajagu pointi, et kolmandate isikute inff on kolmandate isikute inff. teisest küljest, me räägime tõesti paljudets asjadest, millest meil tõsikindlat teadmist pole ega tule.
viiendaks,
kui keegi, kel on vainuga väga positiivsed kogemused, nüüd siiralt solvus, siis palun vabandust (ka siiralt). ei olnud eesmärk solvata.
tänan tähelepanu eest.
49.
Oudekki | aprill 3, 2008, 8:12 e.l.
Kati, ma arvan, et rääkimine on ka üks elusolemisevorm. Metsas jalutamine ja siis pärast teistele rääkimine, kuidas see mets ikka oli. Blogimine ja teiste blogide lugemine on kohati ju seesama asi, ainult, et seda saab teha tasuta. Miks inimesed valivad 10 000 koolitusel osalemise selle asemel, et saada internetist sama asja tasuta…
Ma ei tea, äkki nad tahavad reaalseid inimesi enda ümber. Ja kõik inimesed on nii hõivatud, et tasuta rääkimist ja lobisemist ei olegi enam? Ja siis maksavad osad suure summa, et saaks legitiimse põhjuse töölt vabaks võtta ja rääkida sellest, kuidas tegelikult on elu lahe asi (ega ma ei tea, mida Peep Vain koolitustel räägib, aga siit postist jäi see mulje).
Ma arvan, et on väga oluline tulla kokku ja saada teada, et on teisi inimesi ka, kes mõtlevad samamoodi nagu sina. Kuid mind teeb kurvaks kui meie ühiskond on selline, kus seda rääkimist ilma ärisuhteta ei toimu. Sellepärast vist ongi solidaarsusega tsipa kehvasti…
50.
Kati | aprill 3, 2008, 8:28 e.l.
aga kas raha est rääkimine on kunagi seesama, mis päriselt rääkimine? ja kas ei põgeneta raha eest rääkimisse just selle aja ja jõuvaruga, millega võiks päriselt .. jah, miks mitte ka rääkida.
(vainu isikut kõrvale jättes, palun, eks)
51.
Ramloff | aprill 3, 2008, 10:03 e.l.
Nojah, aga mis on päris ja mis mitte?
Mõni inimene on näiteks väga tähtsa koha peal ja peab pidevalt koosolekuid, mille tõttu midagi peaagu mitte miski ei muutu, kuid milles kõik osalejad saavad tunda end väga oluliste ja tähtsatena.
Kas see on vähem päris?
Mitte eriti tulemuslik, seda kindlasti, aga kas ikkagi vähem päris?
Ja teine mõte.
Ma olen kord olnud ühel psühholoogia teemalisel seminaril, kus rääkija rõhutas, et kuna tänapäeva inimene kannab endas mentaalsust, et raha eest saadav on väärtuslikum kui tasuta saadu, siis võib inimpsüühika valdkonnas väga kalli koolituse või teraapia mõju ollagi palju mõjusam. Veel väitis rääkija, et see on seda mõjusam, mida suuremaid pingutusi inimene ise selle raha kokkusaamiseks on teinud.
Seega ehk on just õige küsida hästi suurt raha, sest nii kinnituvad kõik räägitu põhimõtted palju tugevamalt?
52.
ahaa | aprill 3, 2008, 10:17 e.l.
esteks mina ei tea, mis on õige ja mis mitte. ma tean ainult seda, mis mind on kusagile viinud, mulle midagi õpetanud vmt.
teiseks kui inimene midagi räägib… (ja me räägime siiski kõik ainult iseendast, ka siis, kui me räägime kellestki teisest või maailmast või mõnest selle nähtusest üldiselt)… siis las ta räägib.
kui nüüd keegi räägib millestki nii, et sellest teistelgi kasu on… siis on ju hea.
kui keegi räägib millestki teistele kasutooval viisil.. ja küsib selle eest raha… siis mis selles iseenesest halba on?
kui ajakirjanik kirjutab.. ja saab selle eest raha – siis mis selles halba on?
kui muusik musitseerib või loob muusikat ja saab selle eest raha, siis mis selles halba on?
kui inimene teeb oma tööd… siis kas saab öelda, et kellegi töö on ülem või parem kui teise oma?
kui inimene teeb oma tööd ja saab selle eest raha, siis mis on selles halba?
kui inimene teeb oma tööd hästi (loob kellelegi mingit kasu, sõltumata sellest, kas see kasu on materiaalne, emotsionaalne või vaimne.. siis mis selles halba on?
🙂
kui keegi teeb oma tööd nii hästi, et selle eest võib palju raha küsida. .. siis mis selles paha on? ausaltöelda mulle meeldiks ka oma töö eest nii palju raha saada, et ma ntx 5-10 a pärast ei peaks enam tööd tegema (v.a. siis, kui ma tahan). ausaltöelda meeldiks mulle ehk juba täna oma töö eest nii palju raha saada, et teha edaspidi ainult seda, mis mulle väga meeldib. kas keegi tahab öelda, et tema ei tahaks materiaalses mõttes kindlustatud olla? et kui keegi pakuks talle palgakõrgendust, siis ta keelduks?
ok, töö juurde tagasi tulles.. kui kellegi töö võimaldab tal lihtsalt rääkida.. rääkida seda, millesse ta ise usub, mida ta on pikema aja jooksul kogenud ja õppinud.. ja ta sellega teistele kasu toob – siis peaks see ju olema ideaal. miks seda siis maha tehakse?
siin küsiti ennist, et oh kuidas ja miks ometi kirjutatakse nii palju eneseabiõpikuid ja aetakse sellist juttu ja ikka on publikut. et ekuidas see võimalik on. no kui on publikut, siis järelikult on seda tarvis. see, kui kellelegi seda vaja pole, ei tähenda, et kellelegi teisele sellest kasu ei võiks tõusta.
siin öeldi ka, et vainu jutt ei erine tavalise psühholoogi omast. aga… kui psühholooge on vaja (no miskipärast neile palka makstakse, eksole, järelikult on neid miskipärast ytarvis)… siis kui vain räägib sama, siis järelikult on ka vainu tarvis.
see, kui mõned eelistavad vainu psühholoogile, on ju ka ok. igaüks võibolla ei lähe psühholoogi juurde.. ei julge ntx. aga vainu koolitusele läheb. seega saab ta sama teabe teises, talle vastuvõetavamas vormis. see on ju ok?
aga mde, vain siiski ei räägi ainult seda, mida kõik spühholoogid (ma pole küll pädev hindama, ma pole kõigi psühholoogide juures käinud. tõtt-öelda pole ma ühegi juures käinud. kuigi ma olen nii mõnegi psühholoogi loenguid kuulanud). vain räägib ka väga palju muud.
mina ei idealiseeri vainu, aga ma ka ei kavatse teda halvustama hakata. milleks? vain räägib jah, suhteliselt palju suhteliselt elementaarseid asju (a la “kui te tahate midagi ellu viia, siis unistamisest on vähe, tuleb ka konreetsed plaanid teha ja need siis ellu viia”). ta juhendab kuulajad suhteliselt detailselt läbi erinevate etappide, mis võimaldavad kuulaja soove ellu viia. eeldus on ju alati see, et inimene tahab seda selgeks õppida seda, mida vain õpetab. kui keegi tahab autojuhtimist selgeks saada ja selleks autokooli läheb, siis miskipärast ei tule kellelgi pähe ei seda inimest, ei autokooli ega autokooli õpetajat kiruda, kuigi minu meelest õpetavad nad nüüd küll nii ülielementaarseid asju, et ma kohe ei tea, miks seal autokoolis üldse käiakse ;).
kui nüüd keegi tahab selgemaks saada efektiivsemat ajakasutust või oma eesmärkide elluviimist… siis miskipärast on see kohe kriitikatulva objekt. miks?
muuseas, ma olen vainu koolitustel käinud. mitmel. (ei, ma pole nende eest ise maksnud, aga see pole hetkel oluline). mitme aasta jooksul kokku. ma võin öelda, et suurem osa siin ettekujutatavast on … ette kujutatud :). pole midagi lihtsamat, kui istuda metsa veeres ja arutada, mismoodi see hunt seal metsas ikka välja näeb ja mida tema teeb. samas pole ka midagi koomilisemat :). lihtsam oleks vist siiski metsa minna ja see hunt ise üle vaadata 🙂
vain on aastate jooksul väga palju muutunud. ta teeb ise endaga väga suurt tööd – just oma arengu aspektist. ja ta jagab teistele suures osas oma kogemust. ta ei räägi midagi, mida ta ise ei koge v läbi ei tööta. ses suhtes müts maha tema ees. ta räägib jah osaliselt väga elementaarseid asju – alates sellest, et süüa võiks tervislikult, on parem enesetunne ja et magama peaks piisavalt jne. lisaks palju selliseid asju, mdia kõik teavad.. aga mida nad miskipärast ei tee. ma eeldan, et sinna koolitustele läheb enamik siiski selleks, et õppida just seda, mida tema koolitusel õpetatakse. kui nad nüüd sealt selle kohta rohkem teadmisi ja oskusi saavad, on ju ülihea. ma olen päris palju seal kursustel käinutega rääkinud ja mitte keegi neist ei ole sinna läinud seepärast, et on prestiizhne vmt. ka ma ise mitte. pigem vastupidi – osades seltskondades on parem sel teemal vait olla ja mitte öelda, et oled tema koolitustel käinud, sest nad ju teavad kole hästi, kui pahad need koolitused ikka on :).
ma pean ütlema, et mind isiklikult üks neist koolitustest aitas päris palju. ma ei ole kindel, kas ma sealt midagi totaalselt uut kuulsin (küll aga süsteemselt mingeid asju, mis enne mu teadmistes suht kaootilised olid), kuid tänu praktilistele osadele tegin ma läbi mõne asja, mis mulle konkreetselt kasuks tulid. igasugune koolitus v haridus ju avardab inimest… ja see on ju ainult hea.
mingit guru või siukest asja ei täheldanud. aga ega ma sellele muidugi ei keskendunud ka, mul olid vähe teised eesmärgid.
ja ei, ma ei olnud siinset lugedes mitte kuidagi solvunud. naerma ajas küll 🙂
53.
ahaa | aprill 3, 2008, 10:21 e.l.
ma ei ole kindel, kas raha eest saadu on väärtuslikum. aga seda ma olen küll kogenud, et kui ma asja nimel olen pingutanud, on see asi kuidagi teistmoodi kui see, mis lihtsalt kätte tuleb. ma ei tea, miks. võibolla just selle minu panuse pärast.
näide: mul on palju parem meel, kui ma tulen toime mõne oma hirmuga, mis mult tugevat eneseületust nõuab, kui oma autojuhtimisoskuse üle. kuigi ka see on ju oluline, eks – samas ei nõua see mult enam nii palju.
aga ühele ramloffi väitele ma vaidleks nüüd küll vastu: kui inimene peab pidevalt osalema tähtsatel ja pikkadel koosolekutel, siis osa inimesi tunneb ennast selle tõttu kindlasti tähtsamana. aga osa inimesi ei jõua ära kahetseda ja kiruda, et nad seal istuma peavad, sest see on nii kohutav ajaraisk, et lihtsalt jube.
54.
Kati | aprill 3, 2008, 10:44 e.l.
aga hea ju, kui sõna sekka ütleb ka keegi, kes koolitusel käinud on 🙂
aga ma mõtlen, et igasugu nõustamine, kuitahes vajalik ja hea mingite probleemide lahendamiseks, on siiski kindlates piirides suhe kliendi ja teenuse pakkuja vahel. see ei saa ega tohi olla väga siiras, põhjalik, lähedane. seega see ei hakka kunagi asendama päris sõpru, lähedasi, tuttavaid.
ega ma ei üritagi öelda, et ei peaks käima koolitustel, nõustajate juures jne. pigem on mu point, et kui palju ja millise innuga me neile pühendume ja kas see vahel ei tule nende muude inimsuhete ja muu elu arvelt. just selle arvelt, mille parendamiseks me justkui koolitumas käime.
55.
ahaa | aprill 3, 2008, 3:10 p.l.
hmm.. seda ma ei oska öelda, ma nii sageli koolitustel ei käi. ka ei ole mul ühegi koolitajaga miskit siiraslähedast sõbrasuhet tekkinud. samas ma siiski olen kahe käega enda harimise ja koolitamise poolt, see siiski annab palju juurde.
aga mis moodi sa arvad, et koolitus tuleb muu elu arvelt? enivei peaks ennast aeg-ajalt täiendama. üks asi on erialane, teine aga isiksuse üldarengule suunatud koolitamine. mul on tegelikult ääretult hea meel, et mu tööandja ei piirdu vaid rangelt erialatse koolitustega, vaid pakutakse ka palju muid võimalusi. ja ma pean ütlema, et laiemas plaanis ongi kasuks tulnud (nii tööl kui ka isiklikumas-isiksuslikust aspektist) just need muud koolitused – on need siis kuulamisest, stressijuhtimisest, saavutamisest, planeerimisest, tagasiside andmisest, enda ja teiste motiveerimisest, juhtimisest, projektijuhtimisest, manipuleerimise äratundmisest või millest tahes – need lihtsalt on kasuks tulnud.
ja tegelt… kui abstraktselt mõelda.. siis igasugune haridus ja koolitus peaksid ju ikkagi pigem positiivsed olema – miks siis mõni neist saab kummaliselt negatiivset tagasisidet (eriti muidugi neilt, kes ise mingil koolitusel käinudki pole).
56.
vari | aprill 4, 2008, 8:48 e.l.
kui öeldakse midagi tõeliselt uut, isegi siis kui korratakse tõepoolest asjalikku ja tõhusat vana,
ytlevad koolitatavad (või publik v kesiganes), et esineja on puruloll või noh heal juhul natuke napakas.