Kirjaoskuse mõõdik, sobib ka blogijatele

aprill 7, 2008 at 10:21 e.l. 19 kommentaari

Kodanikud Ekspressist on koostanud nimekirja õigekirjavigadest, mida veebis kõige rohkem kohtab. Vaatasin, ma päris kirjaoskamatu ei olegi. Ainult õigesti asemel õieti võin vist küll vahel kogemata öelda-kirjutada.

 Vaata, mis vigu sina teed, ja täienda Ekspressi nimekirja, kui oskad ja vajalikuks pead.

 

Advertisements

Entry filed under: nõiamoor soovitab, test.

Sõjast, armastusest ja kohusetundest Soome moodi. “Piir 1918” Stseene elust ehk inimesed pole marsimehikesed

19 kommentaari Add your own

  • 1. sepp  |  aprill 7, 2008, 10:45 e.l.

    minu meelest on väärtuslikumad selle postituse kommentaarid, kus EE’le meelde tuletatakse, et nemad ühed suuremad “sh” ja “zh” “maaletoojad” olid…

    Vasta
  • 2. Ray D. Noper  |  aprill 7, 2008, 10:55 e.l.

    khm… küüslaauk… khm…
    Tegelikult on sääl palju üleliigset viginat ja mõned kommentaatorid parandavad üldse vigu, mida olemas ei ole.

    Muidugi kõige intelligentsemad on need tegelased, kes ca iga natukese aja tagant meelde tuletavad, kuidas roosasid susinaid eesti klaviatuuril saab. Üks kord, olgu, väga hea, tuletati meelde, järgmised sama teksti kommentaatorid aga on ilmselt kerge vaimse vajakajäämisega.

    Vasta
  • 3. riina  |  aprill 7, 2008, 11:10 e.l.

    Ära sa katsugi maha salata fakti, et Tommingas meile korraliku tala alla pani 😉 Ise loobusin vahepeal sõna PEATSE/LT kasutamisest, sest kahtlesin kas D või T… hea kui vahel meelde tuletatakse. Ja kõige lõpuks ütleks TŠAU! ka üle aastate 🙂

    Vasta
  • 4. Kati  |  aprill 7, 2008, 11:10 e.l.

    sepp,
    see on muidugi päris lahe jah.
    samas, hea, et nad selle sh-itamise juurde pole otsustanud jäädagi.

    Vasta
  • 5. Kati  |  aprill 7, 2008, 11:12 e.l.

    riina,
    ei salga. ma vahel mõtlen, et ikka kuradi hea põhja.

    aga tšau muidugi! kohe pikemalt tahaks kunagi lobiseda 🙂

    Vasta
  • 6. riina  |  aprill 7, 2008, 11:29 e.l.

    See põhi on huvitav jah, sest alguses oli tunne, et midagi erilist me nagu ei teinud ja alati oli kusagil midagi viga/valesti, aga nüüd hiljem hakkab ajapikku välja ujuma tõde, et seljatagune on ootamatult tõsine. Ikka tuleb ette, et konsulteerin õppelajuhataja/emakeeleõpetajat 😛
    Aga räägiks jah. Paiknen ikka samas kohas 🙂

    Vasta
  • 7. reet  |  aprill 7, 2008, 11:30 e.l.

    Millegipärast saatus siia alla, sry

    Vasta
  • 8. reet  |  aprill 7, 2008, 11:33 e.l.

    Veelkord sry, ei sAttunud…aga körval ribas näitab kyll, et minu maj.teemaline komm asub siin. Imelik…

    Vasta
  • 9. Wild  |  aprill 7, 2008, 12:03 p.l.

    Ma tunnen vahel kiusatust mõne inimese klaviatuurist Y ja X välja nokkida, ü, k ja s punaseks värvida või kleepida monitori nurgale kleepekas klahvikombinatsioonidega, mis võimaldavad saada tarvilikke täishäälikuid.

    Vasta
  • 10. Larko  |  aprill 7, 2008, 1:06 p.l.

    Mina eksin meelega sh ja zh osas, sest katusega tähti mu klaviatuuril absoluutselt ei ole. Samuti ei aita copy/paste kuna sellestki jääb mu pärisblogisse ebamääräse välimusega jälg, mis segab hoopis rohkem kui sh ja zh. Peegelsaidi jaoks jälle ei viitsi üksikuid tähti välja vahetada. Teinekord kirjutan küll lihtsalt s ja z ilma katuseta ja H:ta.

    Vasta
  • 11. Krammatikka un mlle naq wäga meeltint « Mmmm…mmmeedia  |  aprill 7, 2008, 1:16 p.l.

    […] Posted in Grammatika, Pedagoog, Uus meedia by peltsebul on April 7th, 2008 Kondasin blogides ja nõiaelu saatis huvitava artikli juurde. Tuleb öelda, et üks õige teemapüstitus oli, tõi sära silmi ja […]

    Vasta
  • 12. Kati  |  aprill 7, 2008, 2:23 p.l.

    wild,
    igrekitamise saaks vähemalt Aaviku abil ära põhjendada.

    Vasta
  • 13. 'ganna  |  aprill 7, 2008, 3:03 p.l.

    Sh & zh on internetisuhtluses siiski yldlevinud — shaast & zheest tekivad vähimagi kooditabelite kokkupõrke korral ‘islandi tähed’. Sedakaudu need nunnud värdjakesed esimeste arvutite ajal Eesti trykimeediasse jõudsidki. & mulle isiklikult tundub, et eesti keeles on iseäralisi tähti kyllalt nende katuselistetagi.

    Ixide, ygrekute & muude õudsete märkidega ma eristan enda jaox texti isiklikkuse/ametlikkuse astmeid. Aastaid juba. Edukalt. (Praegu ma olen tasandil ‘eravestlus’;) )

    & veel yx vahva sõnapaar, mis mind yle mõistuse häirib: ‘peale’ tähenduses ‘pärast’. Kui sa tuled pärast kolme, jäta see mulle laua peale, on nii krdi keeruline meelde jätta või milles probla, ah?

    Vasta
  • 14. notsu  |  aprill 7, 2008, 4:57 p.l.

    Nagu immuunsusega üldse on, võib ka “peale” vältimine muutuda hoopis kahjulikuks allergiaks. Üks mu tuttav nägi, kuidas usin toimetaja oli parandanud “selle pärast ütles ta…” (pro. “selle peale ütles ta”).

    Vasta
  • 15. 'ganna  |  aprill 7, 2008, 5:40 p.l.

    ‘tähh, notsu, see oli midagi sydamele. Mul yx toimetaja parandas ilukirjandusteose tõlkes lapselapse kirjast ‘maale, vanaisale’ välja kõik mu ylipyydlikud originaali vaimus tekitatud lapsikud õigekirjavead.

    & vahepeal jõudsin ma juba kokku puutuda suurepärase sõnakolmikuga käsitlema, käsitsema & käsitama. Kas tõesti on nii raske käsitada, et mingi riistapuu käsitlemisex olex kasulik seda kõigepealt natuke käsitseda?

    (Ah noh, nigunii ei olnud kõige kirkam kriit kirjutaja. ‘Proffessionaalne’ tuli kah ära, & poolt-konstruktsioonid vohasid, & kõik komad olid seal, kuhu koma mitte tarvis polex olnud . . .)

    Vasta
  • 16. Kati  |  aprill 7, 2008, 6:12 p.l.

    poolt-konstruktsiooni “parandas” kunagi üks armuline proua järjekindlalt mu tekstideese sisse.

    mina nägin vaeva, et seda jõledust lauses poleks, aga ikka ta sinna sigitati. lõppeks lõin käega ja pooltitasin isegi.

    Vasta
  • 17. ellom  |  aprill 7, 2008, 7:05 p.l.

    oot-oot-oot.
    ma lähen nüüd kohe vihast roheliseks.
    miks sina või ükskõik kes ei tohi öelda/kirjutada “õieti” ja “peale” siis kui see sul loomulikult tuleb?!
    see on sinu emakeel ja järelikult oskad sa seda täisulikult. ja kellegi asi pole öelda et sa kirjutad seda õieti või õigesti või hoopis valesti. kui inimene arvab et ta saab oma emakeeles midagi valesti väljendada, siis tal polegi emakeelt.
    kirjakeel on hoopis teine asi – kokkuleppeline süsteem teatavate väga ametlike asjade ajamiseks, et oleks kindel et inimesed üksteisest õieti aru saavad. aga see et keegi peaks rääkima või oma isiklikku blogi pidama kirjakeeles on minu meelest täiesti perverssne idee.
    kui algselt jutt ainult ajakirjandusväljaannetest oli, siis andestust muidugi, aga inimesed siin toovad näiteid oma blogidest ja eravestlustest ka. . . nii et ei saanud karjumata jätta.

    Vasta
  • 18. notsu  |  aprill 7, 2008, 9:13 p.l.

    Mul oli kunagi selline haigus, et kirja kippusin kõikke Banema GõneGeelselt või koguni foneetiliselt (ei, mitte ametlikesse paberitesse), aga kõneleda püüdsin võimalikult keeruliste kirjakeelsete konstruktsioonidega, à la “ma ei usu praegugi end seda teinuvat”

    Vasta
  • 19. notsu  |  aprill 7, 2008, 9:43 p.l.

    Liigparandamisest: “Hulkur Rasmuse” uues väljaandes olevat “heili pröök” preili Hökiks parandatud. Kindlasti korrektor veel hõõrus käsi, et näe, viga.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

aprill 2008
E T K N R L P
« märts   mai »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

%d bloggers like this: