Piiks-piiks ja vaesus tuleb, ehk ei SMS-laenudele!

aprill 28, 2008 at 10:59 e.l. 83 kommentaari

Mõtlesin ükspäev, et peaks tegema SMS-laenudevastase kodanikeliikumise. Tõsiselt, muide. Liikumise, mis nõuaks laenutingimuste karmistamist, laenajate tausta korralikku kontrollimist ja maksevõime adekvaatset hindamist või kui seda teha ei taheta või suudeta ning SMS-laenutamine vanaviisi jätkub, siis, et igale SMS-laenu taotlejale saadetaks esmalt suurelt ja selgesõnaliselt hoiatus: ”See, mida sa nüüd teed, võib hävitada sinu ja su pere elu. Rutem, kui sa arvad!” Noh, analoogselt hoiatuskirjadega suitsupakkidel.

Ja võiks teha sotsiaalreklaami nagu näiteks “Piiks-piiks ja vaesus tuleb!” Lisaks mingi õõvastav SMS-laenu kaasus ja kolestatistika võlglastest. Mõned sotsiaalsele vastutustundlikkusele pretendeerivad  mobiilioperaatorid näiteks võiks seda kohe lahkelt klientidele laiali saata.

“Vaba turg! Kuni nõudlust on, seni pole midagi kobiseda, kuidas härrad oma äri ajavad,” kuulen ma juba vastuväiteid.

Aga vabandage, suitsu ja alkoholi puhul näiteks oleme me kõik mingite piirangutega nõus. Muide, enamik pigem suuremate kui väiksematega. Ometi, suitsetamine tapab halvemal juhul ainult suitsetaja. Kaaskodanike elu see ei hävita. Alkoholism muidugi võib, kui asi väga hull on, ka ligimeste elu ära rikkuda küll. Aga üldiselt ei saa inimesest mudajoodikut, kui ta ühe pitsi võtab. Samas piisab täiesti ühest SMS-laenust, et edaspidi lumepallina kosuva võlakoorma alla ägama jäädagi. Nii et minu meelest on tegemist millegagi, mille hävitustööd võiks ehk päris vabalt võrrelda narkootikumidega. Et nagu paned ühe laksu ära ja oledki sõltlane.

“SMS-laenajad on nii kui nii ainult opakad pätid ja luuserid, miks nende eest hoolitseda,” kõlab ilmselt järgmine vastuväide.

Ega ikka ole küll. Kui ei usu, lugege üht kiirlaenajaportreed Päevalehest. Tubli, tore ja töötav pere, mille rivist välja löömiseks piisas pereema pikast haigusest. 

Muide mingi võimalus abi saada peaks ju ometi olema ka inimestel, kes ei ole mitte krooniliselt töötud ja vaesed, vaid korraks hätta sattunud, nagu see pereema Päevalehe loos, ning vajaksidki august välja saamiseks kolme kuni viit tuhandet krooni. Ma ei tea, kas praegu on omavalitsuselt võimalik saada  mingit ühekordset mõnetuhandekroonist toetus ja kui on, siis mis tingimustel.

Nii et kui teeks kodanikeliikumise, oleks positiivne programm hoolitseda selle eest, et kindlalt oleks sellised ühekordse abi saamise võimalused, orgunnitagu seda siis riigi või omavalitsuse tasandil või üldse mõni MTÜ.  Ja kui see süsteem on juba olemas, et siis inimesed teaksid sellest ka.

Veel võiks perspektiivis olla nõustamisprogrammid, mis õpetaks mitte lihtsalt laenuaukudest välja tulema, vaid sinna üldse mitte kukkuma.

Hmm, äkki mul need väga lollid mõtted ei olegi?

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Algas peajaht! Otsitakse ausat poliitikut! Halastusrääkimine nagu halastusseks?

83 kommentaari Add your own

  • 1. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 11:09 e.l.

    Ainus asi, mida nõuda võiks, on see, et kiirlaenuandjad teavitaks konkreetselt ja ausalt kõgist laenu kuludest. Seda nõuet ka vaikselt rakendatakse ja asi susiseb.

    Lihtsalt, idiootidel tuleks igasugune finantsiline tegevus ära keelata, k.a. laenuvõtmine või iseseisev ostu-müügitehing. Vot see oleks keeld, mis inimesi päästaks.

    Vasta
  • 2. Kati  |  aprill 28, 2008, 11:16 e.l.

    ma arvan siiski, et pigem oleks vaja inimesi finantstehingute puhul nõustada (reapolletult, mitte ntx laenupakkuja huvides) ja vaadata, et neil oleks aus ülevaade pakutavast. ma ei usu, et nad on massiliselt idioodid, neil lihtsalt ei ole piisavalt infot.

    Vasta
  • 3. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 11:38 e.l.

    Oh, informeerida tuleks kindlasti. Lihtsalt teatav osa laenuvõtjatest on sellised, kes oleksid põhjas niikuinii, võtaksid laenu lihtsalt tuttavatelt jne. Mis seal vahet ? Kiirlaenuga on otseselt kannatajaid vähemgi… Laenaja vähemasti ei kannata, kuna pole reaalne isik 😛

    Vasta
  • 4. Oudekki  |  aprill 28, 2008, 12:37 p.l.

    Laenuga tuttavatelt on see, et tuttavad ei küsi sult 500% intressi.

    Mõnel pool karistatakse liiakasuvõtmist – liiakasuvõtmine on sarnane kelmuse või väljapressimisega, ainult selle vahega, et kelmuse toimepanija viib kannatanu eksitusse pettusega, väljapressimise puhul sunniga, liiakasuvõtmise puhul kasutatakse aga juba olemasolevat sundolukorda kannatanult varalise kahju tekitamiseks ära (kannatanu juba kogenematu või puuduliku otsustamisvõimega vms).

    Vasta
  • 5. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 12:42 p.l.

    Hmm… See tuletab mitmeid teisi ettevõtteid meelde, mis sarnast turundusmeetodit kasutavad. Hiljuti seisin, ilmselt õnnetu näoga bussijaamas (vihma sadas) ja anti kohe buklett näppu stiilis, et näe, sa oled õnnetu näoga, äkki tahad asutusse tulla, meil sihukesed ja sihukesed üritused. Tundes antud asutust ja selle käitumismalli piisavalt hästi, saatsin ma tüübi pikalt, kuna mul on muudki teha kui mitte millegi (OK, ilusasti kõnelemise ja avalikult valetamise eest) inimestele raha maksta. Mis asutus ? Ah, on üks kirik Tartus, hirmsasti trügivad esile, üritavad kogu linna oma kogudusse saada vist…

    Vasta
  • 6. andris  |  aprill 28, 2008, 1:13 p.l.

    Mina olen täiesti SMS laenude vastu. Tean mitmeid inimesi, kes seda üle oma võimete võtnud on ja ma sugugi ei ütleks, et tegu mingite idiootide või asotsiaalidega. Täiesti tavalised ja normaalsed inimesed – korra jäi enne palgapäeva raha natuke puudu ja enne kui arugi saadud on võlg suurem, kui mitme kuu palk.

    Iga inimene ju ei oska Mona Lisa-t maalida või rauda sepistada, miks siis peaks eeldama, et iga inimene finantsiliselt intelligentne oleks. See kui inimene intresse arvutada ei oska, ei tähenda veel et ta teistest halvem oleks.

    Kuulan alati õõvastusega credit24 reklaami, mis teatab uhkelt et neil on juba 100 000 “rahulolevat” klienti (kuigi see vist pole ainutl Eesti peale).

    Vasta
  • 7. Nirti  |  aprill 28, 2008, 1:41 p.l.

    Minu seisukoht on selline, et SMS-laenude vihased vastased on natuke naljakad. Keegi ei sunni võtma just SMS-laenu, kui pangad suhteliselt heldel käel jagavad väikelaene, näiteks SEB ühispank jagab väga väikese intressiga Soovilaene kuni 150,000 kroonini.

    See on ikka puhas rumalus ja alaarenenud inimese mõtlemine, kui oma rahalisi puudujääke hakata klattima kõikidest variantidest just SMS laenuga.

    Pangad võimaldavad näiteks eluasemelaenu tagasimaksmisel maksupuhkust, tagatiseta väikelaene (mille intress on minu teada ikka alla 10%) ja palju muud.

    See Ekspressi lugu on ajakirjanikul ilmselgelt endal välja mõeldud, paraku. Kui inimene saab maja ehitamiseks eluasemelaenu ja on võimeline autot pidama-lapsi kasvatama, siis ta saab ka pangast väikelaenu, millega oma ootamatud väljaminekud klattida.

    SMS laenude puhul võiks olla kirjas see, et kui 10,000 laenad, siis kuu aja pärast peab 12,000 tagasi maksma vms, siis saab igaüks ise vaadata ja otsustada, et kas on mõistlik võtta SMS laen.

    Usun, et valdav endamus SMS laenude võtjaist on kas laisad või siis väga lollid. Pangast laenu saamiseks tuleb panka minna, seal pabereid täita jnejne, SMS laenu saab kiiresti kätte. Ja kui inimene pangast väikelaenu ei saa ning ei taipa, et kui isegi pank talle tagatiseta laenu ei anna, siis on ta olukord väga pees ning mõistlik oleks abi paluda perekonna, sõprade käest (käendajateks), siis sorry, Darwini reeglid kehtivad ka tänapäeval, mitte ainult minevikus.

    Need SMS laenud ei ole ju krt nii suuredki, et nendega saaks aknaid ette panna või autot remontida, paari tonni eest saad sa heal juhul pool akent või ühe kummi autole… Ma ei usu, et neid laene võetakse häda sunnil.

    Samas ka sildadelt saab alla kõndida ja ennast tappa, aga sildasid me keelustanud pole ja autoga saab ka ennast surnuks sõita, aga ka autosid pole me keelustanud 🙂

    Ennetades toredate ja sõbralike inimeste toredaid ja sõbralikke kommentaare – juba lähengi eksamiks õppima.

    Vasta
  • 8. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 2:00 p.l.

    Intressi arvutamine on keskkoolimatemaatika. Elementaarselt käiakse protsentarvutus isegi põhikoolis läbi, AFAIK. Midagi keerulisemat seal ei olegi.

    Need on needsamad inimesed, kes vanemaks saades sõidavad autoga linna teise otsa (kulu kroonides), et oma toit 10 senti odavamalt saada. Samad inimesed, kes praegu lasevad omale kinnisvarafirma logo tätoveeringuks, et saada spekulandi käest niigi kaheldava väärtusega maatükile kaheldavama väärtusega allahindlust. Need samad inimesed, kes usuvad, et lotoga või kasiinos võib võita.

    Ei saa enam olemasoleva rahaga hakkama ? Elad üle oma võimete. Muuda elustiili. Müü maha mittevajalik. Ela säästlikult. Leia tasuvam töökoht.
    Alles siis, kui sa 250% oled kindel, et sul on võimalik hiljem ära maksta laen, võta laenu. Kui ei ole võimalik enam kuidagi elustiili säästlikumaks teha või paremat palka saada ja laenuvõtmiseks ka kindlust ei ole… On tagumine aeg personaalpankrott välja kuulutada.

    Vasta
  • 9. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 2:06 p.l.

    Tegelikult, kui nüüd veel mõelda, määndub kõik ära sellelesamale “miks mul seda vaja on”-suhtumisele, mis kooliajal paljusid kummitab. Miks on vaja füüsikat/keemiat ? Et sa ennast ära ei tapaks lolli peaga. Miks on vaja võõrkeeli õppida ? Et sa ka muudes keelekeskkondades hädapärastki hakkama saaksid. Miks on vaja matemaatikat ? Et sa lolli peaga ennast võlgadesse ei organiseeriks.

    Ja need inimesed, kes lobistavad selle nimel, et usuõpetust või kurat teab mida veel kooliprogrammi suruda ja selle arvelt füüsikat-keemiat-matemaatikat maha võtta tahavad (sest koolilapsel on ööpäevas ikkagi 24h ainult)… Nemad on need, keda tulevikus kiirlaenude võlaorjad süüdistada võiksid. Lisaks iseendale.

    Vasta
  • 10. Nirti  |  aprill 28, 2008, 2:19 p.l.

    “Muide mingi võimalus abi saada peaks ju ometi olema ka inimestel, kes ei ole mitte krooniliselt töötud ja vaesed, vaid korraks hätta sattunud, nagu see pereema Päevalehe loos, ning vajaksidki august välja saamiseks kolme kuni viit tuhandet krooni. Ma ei tea, kas praegu on omavalitsuselt võimalik saada mingit ühekordset mõnetuhandekroonist toetus ja kui on, siis mis tingimustel.”

    Pangad väljastavad ohtralt igas kategoorias väikelaene, mille intress on naeruväärselt väike, mõnel pangal on isegi nii, et kui 14 päevaga tagasi maksad, ei peagi intressi maksma.

    Ja 3000-5000 krooni saab suvaliselt sõbralt laenata.

    Vasta
  • 11. Aarne  |  aprill 28, 2008, 2:24 p.l.

    Mina toetan Ray. D. Noper’i ja Nirti arvamust.SMS-laenu võtmine ei ole kohustuslik. Kuna meil on kohustuslik kooliharidus, siis peaks iga inimene, kellele need SMS-laenu kontorid on nõus raha laenama, suutma otsustada, kas tal on seda laenu vaja ja kas ta suudab selle tagasi maksta.

    Vasta
  • 12. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 2:41 p.l.

    Oudekki – liiakasuvõtmine ? Teenustasud on need… Muide, kui jälgite kiirlaenude tasusid, siis intress on neist sageli väike osa, hoopis teenustasu on suur. Kokku loetakse need muidugi laenu kulukuse määraks ja ajakirjandus nimetab seda omakorda “intressiks”.
    Alkoholinäljastele 700%-lise juurdehindlusega õlle müümine kuidas on ? Ja inimesed ostavad sellise hinnaga õlut, näiteks laeva peal… Sedasama Saku Originaali, mida maa peal 10 krooniga teinekord kätte saab, võib endale laeval lunastada 80 krooni eest….
    Muusikabisnis, kus $20, mis album maksab, saab artist endale kõige rohkem $1.50 ja sedagi siis, kui tegemist on tippartistiga ?
    Ravimiturul, kus ravimi omahind (koos väljatöötamishinnaga) on pärast viiendat-kuuendat aastat u. 5-10% ravimi letihinnast ? Muusikat ja alkoholi vähemasti ei pea ostma, eksole ?

    Muidugi on igaühel õigus kriitikat teha, isegi, kui see on ühekülgne ja läbimõtlemata 😛

    Vasta
  • 13. Punane Hanrahan  |  aprill 28, 2008, 2:53 p.l.

    3000-5000 krooni suvaliselt sõbralt?

    Krt, mul küll praegu nii palju raha pole, et kellelegi sellist summat laenata. Võib ju vaielda, et palgapäev on alles kaugel, aga tegelikult ei jää mul ka palgapäeval sellist summat sõbrale laenamise jaoks kätte. 3000 veel hädaga saaks, kui ma ise mitte midagi ei ostaks ning sõbra heaolu nimel pisut nälgiks, aga 5000 ei pinguta kuidagi välja.

    Ning ma tean, et mu sõbrad elavad umbes samamoodi, seega pole ka neil sõbrale laenamiseks 5K kusagilt võtta.

    Vasta
  • 14. Oudekki  |  aprill 28, 2008, 2:58 p.l.

    Muusikabisnis on veel väga palju hullem kui SMS-laenud, enamik muusikaäri lepingutest on sisulised orjakaubanduslepingud (inimene annab varalised õigused kogu oma edaspidisele loomingule igaveseks ajaks igavesti või siis järgmiseks 10-30-50 aastaks ära). See süsteem tuleks kiiresti lõpetada.

    Õlle puhul aktsiiside vastu ma ei ole, sest õlle tarbimisest tekkinud ühiskondlikud probleemid vajavad lahendamist, aga aktsiisides lepime me ju kenasti avalikult kokku. Pärast seda 700% juurdehindlus on ka minu arvates absurdne ja me võiksime seda kokkuleppel piirata – näiteks sisulise monopoliga paikades.

    Ravimiäriga samamoodi, kuna ravimid on kõigile vajalikud, siis sealsed hinnad peaksid olema väga karmilt monitooritud, samuti kogu tootmisprotsess.

    Kui teenustasud on intressi nimetamine teise nimega, siis see on see tarbija petmine. Mis teenus see täpselt on, mille eest seda tasu makstakse?

    Vasta
  • 15. Oudekki  |  aprill 28, 2008, 3:00 p.l.

    Mis puutub 5000 krooni laenamisse suvaliselt sõbralt… Doktorandistipendium siin riigis on 6000 EEK kuus, huvitav, kes mu kaaslastest mulle enamiku oma stipendiumist laenaks?

    Vasta
  • 16. Ramloff  |  aprill 28, 2008, 3:52 p.l.

    Muuseas, kui oled FIE ei ole pangad üldse varmad sulle laenu pakkuma, muidugi kui sul just mingit müstist käivet ei ole (aga siis sa ju laenu ei vaja).

    Aga üks aspekt, millest minu meelest pole veel räägitud, on aja faktor. SMS laen on väga kiire laenusaamise meetod ning just seetõttu võib olla paljudele ahvatlev või vahel isegi ainumõeldav, sest kui just tegu pole panga otsese pakkumisega millele tuleb vaid “jah” sõna ütelda, võtab laenu taotlemine pangast reeglina palju rohkem aega.

    Oletagem, et inimesel on raha otsas ning on vaja osta kallist ravimit, ravimite ostmisega ei anna tihti viivitada ja oletame ka, et inimesel pole piisavalt rikkaid tuttavaid, et 3000-4000 krooni laenu küsida. Võib tõesti juhtuda, et muud ei jäägi üle kui SMS laen võtta. Muidugi, tark inimene taotleks samaaegselt ka pangast laenu, et see kiirlaen võimalikult kiiresti tagasi maksta, aga ma arvan, et on olukordi, kus see SMS laen on tõesti võetud häda sunnil. Ma ei tea kui suur protsent SMS laenudest sellised mõistetava hädavajaduse laenud on, kuid päris olematuks me selliseid võimalusi ei saa pidada.

    Vasta
  • 17. Oudekki  |  aprill 28, 2008, 4:45 p.l.

    Selle jaoks meil niisugune kaval mehhanism nagu riik ja ühiskassa ongi välja mõeldud, et inimesed oma häda tõttu sundsituatsioonis ei langeks liiakasuvõtjate ohvriks – et mõned ei rikastuks ainult teise sundhäda ära kasutades ilma talle midagi reaalselt vastu pakkumata (pangad institutsioonina seda teoreetiliselt ei tee, praktiliselt aga teinekord küll).

    Kui meie sotsiaalabisüsteem ei võimalda haigel inimesel ravimit osta, kui meie ühistranspordisüsteem ja haiglate asukohad on nii viletsad, et abivajaja peab iga päev 50 kilomeetri kaugusel ravil käima, nii, et toiduks enam raha ei ole – siis võiks ju mõelda, et süsteem on p****s? Siis võiks ju küsida – nõuda – riigilt abi, sest sotsiaalkindlustus kõigiks nendeks juhtumiteks loodud ongi. võiks luua kodanikeliikumise ja nõuda tervishoiusüsteemi reformi?

    Kui rnüüd radikaalselt väljendada, siis kui riik ei tööta, siis on revolutsioon see, mille poole käsi ulatada, mitte SMS-laen 🙂

    Vasta
  • 18. andris  |  aprill 28, 2008, 5:03 p.l.

    http://www.postimees.ee/281007/esileht/arvamus/290988.php Toomas Allika (OÜ SMS Laen nõukogu esimees) sõnul on SMS laenuturu aastakäibeks umbes miljard krooni ja kliente suurusjärgus 100 000.

    Ehk ühesõnaga laias laastus üks inimene kümnest, imikust raugani, on SMS laenu võtja. Tööealistest oleks see siis iga seitsmes inimene (lastele SMS laenu ei anta. õnneks).

    Kas tõepoolest on iga viimne kui üks nendest inimestest mingid asotsiaalid ja ignorandid ja “ise-nad-on-süüdi”-d? Oleks nad koolis rohkem matemaatikat õppinud, siis poleks neil selliseid hädasid?

    Tõenäoliselt iga inimene, ka kõige suurem SMS laenude pooldaja tunneb mitmeid inimesi, kes on nende kiirlaenudega hädas. Ainult et seda ei tea, kuna kes sellisest asjast ikka tuttavatele rääkima läheb, häbi on ju.

    Üks SMS laenu soodustavaid tegureid ongi ehk see, et kuigi tõepoolest leiaks mõned sõbrad kellelt annaks 3000 krooni laenata, siis sõbralt laenu küsida on häbi. SMS laen aga on anonüümne ja ebaisikuline, ainult piiks-piiks telefonis. Algul tundub, et küll maksab tulevast palgast ära, aga ega inimene siis rohkem palka ei saa ning kui juba eelmine kuu puudu jäi, siis nüüd, peale intresside maksmist jääb veel vähem järgi.

    Märkuseks, et ise ma kunagi kiirlaenu võtnud pole ja ei võta ka, lihtsalt on ette tulnud juhuseid SMS laenu võlglastega kokku puutuda. Täiesti normaalsed ja tavalised inimesed.

    Vasta
  • 19. toivo  |  aprill 28, 2008, 5:32 p.l.

    oh õudust …

    väikelaen vs. suurlaen. arvuta kui palju pead tagasi maksma 1Mkr laenu puhul mis võetud 30 aastaks. Intressisummad\ laen

    kontor vs. mobiil. miks tampida ühte elektroonset kanalit (sms) kui probleemiks on kõrge intress ja kliendi vähene teavitamine.

    pank vs. teised laenuandjad. aga pandimajad? las tegutsevad edasi …

    Vasta
  • 20. toivo  |  aprill 28, 2008, 5:37 p.l.

    krediitkaart vs. väikelaen. kliendi seisukohast sama kas maksad laeunu teenindamiseks summad aastatasuna või intressina. arvuta, vaata kas väikeste summade korral on laenukontoril ja panga poolt teenitavas summas erinevust

    Vasta
  • 21. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 7:19 p.l.

    Andris, aga selles ongi iva, et ei ole iga viimne kui üks inimene neist asotsiaal ja/või ignorant. Seda ka mina rääkisin.

    Inimesed, kes aga võtavad uue laenu, et vana tagasi maksta on justnimelt ignorandid. Inimesed, kes regulaarselt võtavad kiirlaenu, ei ole ilmselt arvutanud oma laenude kulukust. Miks ? Kaks võimalust – neil kas on oma rahast poogen või on nad ignorandid.
    Mitte rotimürk ei ole süüdi, kui inimesed selle endale sisse söövad. Guns don’t kill people, people kill people ja muud klišeed.

    Oudekki, see on muidugi õige, et sotsiaalkindlustuse süsteem on siinmail suhteliselt keskpäraselt õnnestunud, kuid revolutsioon ei ole ilmselt siiski parim lahendus – prooviks pigem evolutsiooni ja suretaks halvad praktikad välja ? 😛

    Vasta
  • 22. Urmas  |  aprill 28, 2008, 7:31 p.l.

    Te siin räägite töötavatest ja enesega üldjuhul hakkamasaavatest inimestest, ja neist, kes ON käinud keskkoolis. Neile, kel on “bemmile uusi kumme vaja”, neile võib SMSlaenuga maadlemine lihtsalt õppetunniks olla.

    Aga mõelgem nüüd ka neile, kes pangast mingil juhul laenu ei saaks, kes elavad heal juhul sotsiaalkorteris, kes on vaimse puudega, kel on lapsed, kes elavad toetustest. Või elavad üürikorteris ja 5000-sest palgast. Olles ise elukaaslasega ühele emale ja lapsele tugipereks, kuuleme ikka aegajalt kohutavatest olukordadest. Mõnedel on täiesti lootusetusse olukorda sattumine ülilihtne. Telekas, ajakirjas, igal pool on reklaam reklaami otsas ja kui nüüd avaneb võimalus SMS-laenuga midagi ilusat osta, mis kõigil ammu olemas on (a’la muusikakeskus, digifotokas, äge mobiil, läpakas vms vidin), siis see SMS laen ka võetakse. Ja sealt need tänavalapsed tulevad…

    Ehk siis, SMS laenud tuleks päevapealt keelata. Igasuguse krediidi saamiseks PEAB olema mingi filter. Neid inimesi, kes ei saa päris täpselt aru, mida nad teevad, on meil oi-kui-palju.

    http://urmase.blogspot.com/2007/07/tarbimis-ja-sms-laenud.html

    Vasta
  • 23. Ray D. Noper  |  aprill 28, 2008, 9:29 p.l.

    Ja jõuamegi sinnamaani välja, et teatud inimestel peaks üldse olema keelatud iseseisvalt finantstehinguid teha. Needsamad inimesed võtavad muidu nooreperelaenu ja ostavad selle eest auto – või, taga targemaks, autole uue helisüsteemi.

    Muide, nüüd kui džinn pudelist läinud on, siis palju edu selle tagasi toppimisega – keelame ära legaalsed, riiklikul tasemel hädapäraseltki kontrollitud (tarbijakaitse tasemel vähemasti) kiirlaenud ja saame tulemuseks, et turunišši (mis, nagu näha, on olemas) hakkab täitma kuritegelik element. Neil on muidugi palju edulisemad filtrid – mida kergeusklikum ja kergemini mõjutatav inimene on, seda paremini saab laenu. Ja intressid ei lähe ilmselt väiksemaks.

    Urmas, ma loodan, et su repliik päevapealt keelamise kohta oli hüperbool – ma tahaks näha, kuidas õigusriigis seda teha saaks. Illlegaalse tegevusega tegemist pole, ebaaususe koha päält on kiirlaenuandjate juristid kindlasti nõus vestlema… Ja sellist keeldu, mis kohe pärast väljakuulutamist kehtima hakkab, ma õigusriigis küll näha ei taha. Mis järgmisena ? Taustakontroll alkoholi, tubaka ja radikaalse kijanduse soetamise eel ?

    Iseasi on muidugi reklaami viisakus, selles osas annaks paremaks teha küll – näiteks tõepoolest kuluksemäära teavitamine reklaamis suurelt, a’la suitsetamine-kahjustab-teated. Aga nagu mainitud, selle nimel hetkel tööd tehakse ja see ilmselt tuleb ka.

    Vasta
  • 24. Wild  |  aprill 28, 2008, 10:14 p.l.

    Höööö…
    Mina kui mõnegi koha pealt “kuritegelikkuse ja süüdimatuseni” liberaal ei poolda “inimesi tuleb nende endi eest kaitsta, tehes nende eest otsuseid” suundi.

    Õige ja asjakohase informatsiooni kättesaadavus, et selle põhjal natukene, no hästi natukene mõelda ja analüüsida, peaks olema saadaval ja ongi, kui ise vähegi huvituda “mis võrk see selline on, kuhu ma end mässima asun”.
    Alustuseks võib nt siin sobrada: http://www.intress.ee/

    Ma oletan, et päris paras ports neist SMS-laenudest võetakse asjata, a la et edasi juua kui rahakott tühi või “ma pean kohe selle soodukaga LCD teleri saama, kuna see on praegu 4 tonni odavam kui muidu” ja probleem tekib sellega, et ignoreeritakse tagasimakse tähtaegu.
    Kui inimene ongi tõsiselt hädas, siis tal vast on aega infot koguda, kaaluda, teha enda jaoks parim otsus ja võtta vastutus e teadmine “see ei ole minu raha ja see tuleb tagasi maksta”.

    Üheks kuuks võtta 1000.- ja tagasi maksta vähem, kui 1100.- … ma arvan, et normaalne.

    Vasta
  • 25. Lee  |  aprill 28, 2008, 10:41 p.l.

    Kui meenutada seda Päevalehe portreed laenuga raskustesse sattunud perekonnast, siis rõhutati seal mitmelgi korral, et tegemist on perega, kes sai mingil aastal Hansapangalt mingi “toreda või eduka pere” preemia vmt… Et no appiii! Ei tea, miks pank selliseid asju välja annab? Äkki, ega ometi, reklaamiürituse korras? Et kui iseennast pahaaimamatult reklaamida kui “näed kui toredat peret, isegi Hansapank märkas ja tunnustas” ja üldse mitte arugi saada, et sind on haledalt lihtsalt panga reklaamtulbana kasutatud.. Siis ei ole ka imestada, et finantskäitumine ei ole konstruktiivne – kui juba ühes valdkonnas lasta endal nahk üle kõrvade tõmmata ja selle üle uhkust tunda, siis pole ka ime, et teiseski valdkonnas võib midagi nässu minna. Ja ma ei pea silmas, et seda preemiat poleks pidanud vastu võtma vmt, vaid pigem olukorda õigesti interpreteerima – tegemist oli modelli töötasuga, mitte preemiaga. Äri on äri. Lihtsalt kahju on.

    Vasta
  • 26. Nirti  |  aprill 28, 2008, 11:18 p.l.

    Tõesti naljakas on siin lugeda paljusid kommentaare…

    Ainsana ajab mõistliku ja mõistuspärast juttu Ray, ülejäänud visklevad mingisugustes omaenda illusioonide küüsis, millest vist ei taheta või ei suudeta loobuda. Kõige koledam on see, et enamus siinrääkijaid nimetab ennast suure suuga liberaalideks, vabaduseihkajateks ja muuks sääraseks. Tegelikult te propageerite ühiskonna tõeliseks düstoopiaks muutmist või ajate mingisugust sellist teksti, et tegelikult hakkab ihu sügelema seda lugedes. Ära keelata, piirata, kontrollida – jälk. “1984” tuleb meelde kohe. Varsti hakkate rahva “hüvanguks” ajalugu ka ümber kirjutama? 🙂

    “ühistranspordisüsteem ja haiglate asukohad on nii viletsad, et abivajaja peab iga päev 50 kilomeetri kaugusel ravil käima”, kirjutab Oudekki ja mina kergitan kulmu, et kuidas selles on süüdi haiglad või ühistranspordisüsteem, et keegi ei jaksa kuskilt maakohast-karupersest haiglasse ravile käia? Igasse kolkakülasse ei saa ka miljardeid maksvat haiglat ehitada, paratamatult koonduvad tippvarustusega haiglad suurematesse linnadesse ja lihtsalt haiglad maakonnakeskustesse. Mis siin imelikku on?

    Kui perekonnas, kus ehitatakse maja, omatakse autot ja kasvatatakse lapsi ei ole isegi mitte paaritonniseid sääste, siis on asi ikka tõesti perses ja sigima on sattunud mingisugused ignorandid, kellelt tuleks vanemlikud õigused ära võtta oma laste näljutamise pärast (suvi läbi vesist tomatit ja kurki närida nagu see ajaleheartikkel pateetiliselt karjatas), mitte siin räusata, et riik peaks mingisuguste lollide laenajate apse kinni taguma.

    Kui ma praegu SMS laenu võtan… Ja siis järgmise… Mul puuduvad võimalused nende tagasimaksmiseks. Aga ma leiaks küll sellele rahale rakendust, vägagi leiaks. Ostaks ehk uue monitori, mis ei lagune iga 4-5h tagant tükkideks ja mõned uued rõivad…

    Aga kuigi ma olen vaesesse inimklassi kuuluv inimene, ei ole mulle kunagi isegi mitte pähe tulnud SMS laen võtta või midagi säärast…

    No kurat, müügu oma auto ja maja maha ja koligu linna elama siis, ikka parem kui oma lapsi näljutada ja nõuda, et riik kinni taoks omaenda valesti elatud elu. Koligu kas või ühetoalisse puumajas asuvasse korterisse! Ei ole vaja peremehetseda ja majas elada ja autot pidada, kui lapsed nälgivad. Võimaluse leiab alati ilma enekajututa oma fiskaalsed probleemid lahendada.

    Kui üldse midagi keelata või piirata – oi, see teile meeldib, kõik ära keelata ja kõike piirata, krdi diktaatorid – , siis lastesaamise õigust näiteks esimeses järjekorras.

    Lapsi tohiksid saada ainult vastava loaga inimesed, kellel on mingi teadmiste test tehtud (SAT? 🙂 ) ja psühhiaatriline kontroll läbitud. Need, kes luba ei saa, need laenaku end lõhki ja joogu surnuks ja ostku bemmile uued hädavajalikud kummid ja siis kerjaku riigilt hüvitist. Oi, kas see idee ei meeldi, miks küll? Ärakeelamine on teile ju konti mööda 🙂

    Vähemalt ei kannataks siis lapsed selliste ignorantide käte läbi. Mind häiriski selle artikli juures nii meeletult see, et just LAPSED kannatasid ja nälgisid suvi otsa. No kurat küll :/

    /…/

    Ahjaa, ja kui täisealine ja täiskohaga töötav inimene pole isegi paari tuhandet tonni säästudeks kogunud, siis no halastaja issand, anna armu.

    Kui ära sureb, peavad lapsed riigilt isegi kirsturaha kokku kerjama või lihtsalt paberkotis auku ajama kuskil võpsikus.

    Jumal issand ja hoia, kui peaks hammas valutama hakkama või vannitoas toru lõhkema, siis on ilmselt surm. Ja surmast edasi, vt eelmine punkt.

    Isegi mina oma täiesti olematute sissetulekute juures üritan alati hoida kuskil viiesaja-tuhande krooni ringis reservis, et kui tõesti muu raha otsas on ja nälg uksele koputab, et vähemalt kõhu saaks täis süüa…

    Vasta
  • 27. Nirti  |  aprill 28, 2008, 11:21 p.l.

    Mitte paari tuhandet tonni, vaid paari tuhandet krooni muidugi 😦

    Vasta
  • 28. Ramloff  |  aprill 29, 2008, 5:20 e.l.

    Nirti.
    Sinu jutus häirib mind miski lineaarne arusaam elust, mille kohaselt kõik on otsekui prognoositav. Aga ei ole ju.

    Keegi pole kaitstud püsiva tervisekahjustuse, abikaasa surma või mingi muu vääramatu jõu eest ning iga sellise olukorra tekkimisel lendab esialgne eluplaan pea peale ning võetud laen muutub pea ületamatuks koormaks.

    Kas sa arvad, et suudad oma elu 5, 10, 15 aasta pärast praegu ette prognoosida? Sa ei saa ju ka enda elus välistada, et mingid ootamatused võivad kõik pea peale lüüa ning tihti kaasneb sellistele vapustustele ka ajutine orientiiride kaotus elus, mille ajal inimene ei ole just väga ratsionaalne ja ei tee kõige õigemaid otsuseid. Selline ajutine seisund võib tekkida ka täiesti tarkadel ja igati lapsesaamise õiguse kriteeriumidele vastavatel inimestel.
    Aga ka lühikesest perioodist piisab, et hiljem need tulemused kestaks aastaid.

    Ütelda: oligi loll ja on ise süüdi, on kõige lihtsam. Aga visaku kivi see, kes ise iial pole ühtegi lollust teinud.

    Vasta
  • 29. Kylli  |  aprill 29, 2008, 6:46 e.l.

    Olen väga sama meelt!
    Isegi selliseid mõtteid eneses heietanud…

    Tegelikult on mulle mõistetamatuks jäänud, miks yleyldse sellisel tasemel liigkasuvõtmine meil tänapäeval seaduslikult lubatud on.

    Riikliku tasandi abile ajutiselt raskustesse sattunud inimeste aitamiseks ma väga ei looda. Sedagi ei looda, et riik sellise röövlaenamise keelustaks.

    Pigem usun selleks otstarbeks rajatava MTY tulemuslikkusesse, kui leidub tublisid asjaajajaid, kes ka ärifirmade näol leiavad yllameelseid sihtotstarbelisi annetajaid lisaks eraisikutest annetajatele.
    Kardetavasti ainult eraisikust annetajatega ei vedi MTY välja, kuna me rahvas on kaunis vaene, abivajajaid satub ka iga inimese silmapiirile oluliselt rohkem, kui harju keskmine inimene kinkida laenata suudaks – seda ka ilma analoogsete MTY-deta.
    Praegusel juhul ma mingit targemat alternatiivi, mis praktikas teostatav oleks ei näegi, kui hoida silmad lahti oma tutvusringkonnas ja tänaval ja ulatada oma võimaluste piires abi juba hättasattunule ja võimalusel ka ennetavalt neile, kes veel jeeli-jeeli pyst pysivad, et hullemat auku ära hoida.

    Tänapäeva ebakindlas maailmas, riigis, kus inimestel puudub sots-garantii, kus hinnad tõusevad, aga palgad on olematud jne jne, võib inimene imelihtsalt sattuda pöördumatusse isiklikku pankrotti, millest kõrvalise abita väljapääsuvõimalus on suht olematu. imho. Et in ellujäämisinstinkt on tugev, pöördutaksegi viimases hädas sms-röövlaenajate poole. Arusaadav meeleheitlik samm inmeste poolt, kelle jaoks tegu tõesti viimase võimalusega. Sisuliselt tähendab see aga seda, et väljapääsmatus olukorras olevad meeleheitel inimesed justkui visatakse otseses mõttes röövlite saagiks, kes “aitavad” need abivajajad oma kiire lõpuni.

    Sellesse faasi oleks vaja omakasupyydmatult abi osutavat instantsi, et meeleheitele jõudnud inimene pöörduks enne röövlitelt abi kysima minekut MTY poole, mis aitaks in pinnal hoida ja reele tagasi lykata.

    Kardan siiski, et see positiivne programm MTY puhul jääb liiga nõrgaks – jagatavat toetusraha ei leiaks piisavalt. Avatud sydame ja rahakotiga inimesed tegelevad sellise toe pakkumisega eraviisiliselt juba niikuinii nende seas, kes neile lähemal seisavad. Selles mõttes on oma tutvusringkonnast abivajajate leidmine ressursi kasutuse poolest otstarbekam anonyymsetele abivajajatele jagamisest, et tuttvate puhul omab abi pakkuja yhtlasi ka mingit pilti sellest, millistele inimestel ja mis tasemel ta kingitusi või laene jagab. On ju inimeste seas aferiste, kes võtaks kõikjalt, kust võtta annab ka siis, kui ta abi tegelikult ei vaja. On neid, kes harjunud “laia elustiiliga”, millest ei suuda ega taha loobuda ka raskustesse sattunult. Jne.

    Et jagatav ressurss on vajadustest kordades väiksem anyway, on tähtis tagada, et abi jõuaks ikka õigesse kohta. Seda tuttavate raames korraldada on tunduvalt hõlpsam, kui anonyymikute seas.

    A yldiselt olen ma väga happy, kui keegi mu skeptitsismi antud kyssas likvideerida või vähemalt kõigutada suudab. Sellist algatust ja sellesuunalist liigutamist iseenesest toetan ja tervitan väga.

    Vasta
  • 30. andris  |  aprill 29, 2008, 7:07 e.l.

    Minu arust SMS laene otseselt keelustada loomulikult ei tuleks, see on tõesti liiga radikaalne. Pealegi ehk on mõnel inimesel tõesti sellist teenust tarvis. Küll ehk tuleks käituda nende kiirlaenajatega nagu kasiinodegagi – kõrgem maksumäär, reklaamipiirangud jne. Inimesel endal tuleks info SMS laenu kohta infot otsida, mitte ei tuleks see talle “koju kätte.” Nii jääks mõned suuremad ellu, a la SMS laen ja BIG, aga enamus sureks iseenesest välja, SMS Money ja need teised. No ei pea ju igal suva tüübil oma kiirlaenukontorit olema.

    Kui inimesel on üks kiirlaen kaelas, siis see on parandatav kergete vahenditega, pealegi ei saa ta enne maksmist uut laenu võtta. Aga kui ta on igast praegusest kiirlaenukontorist oma piiksud ära tellinud, siis tuleb juba korter panti panna, et pank piisavalt laenaks kõikide kiirlaenude maksmiseks.

    Ühesõnaga, seles vallas on palju rohkem reguleerimist vaja, kui praegu on. Keelustada midagi pole mõtet, küll aga piirata.

    Vasta
  • 31. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 7:17 e.l.

    OK, Andris, nõus – teeme reklaamipiirangud kogu pangandusele, seda ideed ma toetan juba rohkem. Ühtlasi võiks teha reklaamipiirangud ka reklaamipiirangud ka hügieenitoodetele ja pesuvahenditele, aga see selleks.

    Muidugi oleks see ainult lühiajaline lahendus, sest kellel vaja saab ikka teada ja kuulujutuline reguleerimatu reklaam ei ole kindlasti parem reglementeeritud ja kontrollitud avalikust reklaamist.

    Aganoh, kui inimestel on keelamisetuhin peal, ega siis midagi teha pole 😛

    Vasta
  • 32. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 7:25 e.l.

    Ramloff, loomulikult ei tea ette. Tervis võib suvalisel hetkel üles öeda – ma tean seda väga hästi, ma olin aasta tagasi üle pooleteise kuu rivist väljas ja mõnes mõttes olen siiani. Kas sa näed mind maniakaalselt kiirlaene tarbimas ? Minu kerge panganduslik taust ei mängi siin rolli, seejuures, kogu matemaatika, mida otsustamiseks vaja, sai selgeks põhikoolis.

    Täiesti huvitav uuring oleks teha krooniliste kiirlaenajate hulgas selline väike test, et kuipaljud üldse protsentarvutust mõistavad ja kui paljude arust “krooniga ostan, kolmega müün, see kaks protsenti rahuldab täielikult”… Minu panus on suhteliselt madala protsendi peale 😛

    Aga mupoolest, andke minna, keelake ära kõik mis ebameeldiv tundub, oodake paar aastat ainult, ma praegu ei saa veel emigreeruda.

    Vasta
  • 33. Kylli  |  aprill 29, 2008, 7:33 e.l.

    Wild

    # ei poolda “inimesi tuleb nende endi eest kaitsta, tehes nende eest otsuseid” #

    Mõnes mõttes olen sellega nõus, kuid teisalt tean, et meil on kyllaga inimesi, kes tegelikult polegi päriselt võimelised enese eest iseseisvalt otsuseid langetama.
    Meil on vaimupuudega ja psyyhhiliselt haigeid inimesi, kes tegelikult ei suuda võtta enesegi eest täit vastutust – nad ei saa iseseisvalt hakkama. Vastutus ja tagajärgede kandmine selliste puhul jääb jätkuvalt jääma suuresti ta pereliikmetele ja tutvusringkonnale (viimane kuivab muidugi haigestunu kõrvalt hästi kiirelt kokku).
    Ka oleks aeg enesele teadvustada, et juba ammu aastaid ei saa sugugi mitte kõik sellised “poolemeelsed” ametlikult invaliidsusgrupile, mis toob ju automaatselt kaasa riigile kohustuse võtta nende eest mingigi vastutus (ravi, pension jm) ja seda yritatakse vältida nii palju kui vähegi võimalik.

    Oma tutvusringkonnas on 1 kerge vaimupuudega (kel ka vastavasisuline ametlik dokument on õnnestunud hankida) sympaatne inimene (lastekodust väljunud täisealine), kes on piisavalt lapsemeelne ja primitiivse mõtlemisvõimega selleks, et kui ta oli kord tutvuste kaudu tööle nihverdatud ja ta oma esimese palga kätte sai, siis järgmine samm ta poolt oli:
    1. yheotsa laevapilet Stockholmi;
    2. ja viimane nuts jäeti Stocki sadamas olevasse kauplusesse, mille eest soetati enesele tore fotoaparaat;
    3. edasi kakerdati siis Rootsis ringi käsi pikalt ees ja suus jutt: “Help! No money, no sleep, no food!”.

    See väljamaale rännak sadas ta ellu spontaanselt peale palgapäeva vääramatu jõuna, millele ta ei suutnud vastu seista ja asjaga oli nii kiire, et polnud tal aega sellest ennetavalt informeerida ei oma töökohta ega peret, kes talle heast tahtest ulualust ja ylalpidamist pakkus.
    Mõne päeva pärast sai pere politseilt teate, et nende tuttav poolemeelne on Rootsist leitud ja vajab Eestisse tagasitoimetamist.

    Teine tuttav, psyyhhiliselt haige täisealine inimene. Perel õnnestus lõpuks inimene ravile sebida, õnnestus talle dokument sebida, õnnestus lõpuks kogunisti invaliidsuspension saada, aga tulemus ei kestnud kauaks. Varsti loobus haige omaalgatuslikult tabletiravist, haiglaravi ei tule tema jaoks kõne allagi, sest inimene ise peab end vägagi terveks ja kenasti hakkamasaavaks, lisaks teatas ta kogunisti, et ei vaja ka riigilt saadavat invalidsuspensioni!
    Tegelik seis on aga see, et tööl see haige ei käi, sest raha pole tema arvates yldse millekski vaja! Selle tulemusel toidavad, katavad ja tasuvad kommunaalmakseid tema vanemad (haige vanus läheneb 40-le ja tal on ka terve ja tore laps ylal pidada). Lisaks on haige ise nii hea sydamega, et ta ei kingi vaid oma asju ära, vaid korjab kodust kokku ka vanemate vara, mida heast sydamest kuhugi ära kinkida ja paigutada…
    Tegelikult vajab see haige nii ylalpidajat kui järelvaatajat ilmselt oma elu lõpuni. Riigi abi antud olukorras on sisuliselt null.

    Mu jutu iva oli see, et tegelikult on KYLLAGA inimesi, kes tõesti vajavad kaitset ise enda eest. Meie riigilt seda abi oodata on aga tõesti täiesti mõttetu. Sellist abi meil enam ei ole ja kardetavasti ei tulegi,
    kui kasvõi mõelda, mida kunagine psyhhiaater ja tänane poliitik Anti Liiv paar aastat tagasi ytles – demokraatlikus yhiskonnas on inimesel (ka psyyhhiliselt haigel) õigus keelduda ravist, keelduda tööst, rahast, elada rentslis oma syveneva haigusega jne jne. Yhesõnaga, vastutustundetus sai kaunisõnaliselt peidetud tolerantse demokraatia taha, kus me austame inimese vabadusi.
    NB! Seda juttu rääkis kunagine psyhhiaater, kes teab pagana hästi, et sissejuhatuseks puudub reeglina sellistel haigetel igasugune haiguskriitika; pigem peetakse kogu maailma hulluks läinuks, kui ennast haigeks. Kes teab väga hästi, et paljud psyyhikahäired on haiguse varases staadiumis ravitavad või vähemalt kontrolli all hoitavad, kuid haiguse syvenedes pole enam teha midagi, on vaid aja kysimus, kus in jõuab haiguse tõttu sisuliselt “mahakandmisele”.

    Vastutus ja tagajärgede kandmine sellise haige eest lasub täie rauaga haige pereliikmetel. Samas pole neil pereliikmetel õigust kohaldada haigele sundravi haiguse varases staadiumis, kus ravi võiks olla efektiivne, kuna riik on otsustanud, et me oleme nii vinged “tolerandid ja demokraadid”, et me toetame igati inimese vabadust enda eest ise otsustada (ka siis, kui in pole tegelt otsustus- ja vastutusvõimeline), kuni enese totaalse laostamiseni välja, aga need suured otsustajad riiklikul tasandil ei võta otse loomulikult mingit vastutust oma otsuste eest. Siiski, siiski, sundravi on täiesti kohaldusvõimalik, kuid alles selles staadiumis, kui haige on juba praktikas tõestanud, et ta on yhiskonnaohtlik – st haiguse suht lõpustaadiumis, kus inimest enam norm elu juurde tagasi tuua polegi võimalik.

    Vasta
  • 34. ahaa  |  aprill 29, 2008, 7:44 e.l.

    oleks elu nii lihtne, et inimesed jaguneks a) normaalsed ja b) lollid ja laisad asotsiaalid, oleks ju maru kerge. reaalsus on aga see, et nii jäika jaotust teha ei saa.

    otse loomulikult võib alati iga asja kohta öelda, et ah, täiskasvanud inimene, ise teab, mis teeb ja kui hätta jääb, siis uppuja päästmine on uppuja enda asi. minu elufilosoofia on siiski veidi inimsõbralikum ja sisaldab veidi enam mõistmist ka sellest, kui kergelt on mõned valeotsused tulema. sestap toetan igasugu laenude intressipiiranguid – enivei peaks väga kõrged intressid olema heade kommete vastased… seega oleks kohtus hea advokaadi abil võimalik võita.. kuid neil inimestel ei ole nii palju raha, et head advokaati palgata. karm, aga tõsi.

    Vasta
  • 35. ahaa  |  aprill 29, 2008, 7:47 e.l.

    mde, ray

    ma olen kõrgema haridusega, finantssektoris töötanud ligi paarkümmend aastat… ja ma ei saa öelda, et ma protsentarvutusega hiilgaks või üldse mingeid matemaatilisi võimeid omaks. seega… alati ei ole mõistlik kõike iseenda järgi mõõta. me siiski peaksime olema veidi arukamad ja saama aru, et mitte meie “mina” pole see joonlaud, mille järgi kogu ülejäänud maailma mõõta, vaid selleks tuleb pilti veidi laiemalt osata näha ning lisaks ka analüüsida. ka teatud kogus empaatiat tuleb ainult kasuks.

    Vasta
  • 36. Ramloff  |  aprill 29, 2008, 7:47 e.l.

    Ray D Noper

    Ma lihtsalt mainin, et ma pole siin võtnud mingit seisukohta keelamise suhtes, lihtsalt püüan näidata olukordi, kus ka nö. tavaline ja mitte sugugi kergemeelne inimene võib tänu kujunenud tingimustele kiirlaenu võtta või kus tal võib vähemalt olla väga suur kiusatus seda teha.

    Minu enda tutvusringkonnas on ainult 1 kiirlaenude tarbija ning tema on tõesti oma rumalates otsustes pigem sinu ja Nirti sõnade kinnituseks. Aga ma lihtsalt tasakaalu huvides tahan rõhutada, et isegi siis kui kiirlaenajatest on neid olude sunnil laenajaid alla 10%, on neid siiski olemas. Ja kui mingi väga suur häda uksele koputab ja on kiire, pole matemaatikast tihti kasu.

    Vasta
  • 37. Kati  |  aprill 29, 2008, 8:24 e.l.

    noh, ramloffile täienduseks,
    oletame, et sa oled ükskikema, kahe kuni kolme lapsega, töötad kuskil ntx teeninduses. teenid mingi kuus tuhat kuus kätte või heal juhul seitse. sellest kolm kuni neli maksad üüriks ja kommunaalmakseteks (isegi odav lugu), ülejäänust peavad kolm inimest elama ja sööma ja ühistrandpordiga sõitma. võib-olla on sul veel ntx vana insuldi saanud vanem, keda sa ei saa pidada mujal kui hooldekodus, sinna maksad ka tonnikese vähemalt. sittagi sul tekkib see kolm tuhat kuus sääste. ja siis ütleme, tuleb sul võu su lastel hambasse põletik. ravi on vaja kohe, sest muidu sa sured ära ja see maksab nii neli kuni viis tuhat. mis sa siis teed?

    ei saaks küll vist päris kisendada, et vaat kus loll, võtab sms-laenu. ainult et järgmisel kuul oled sa võlgu mitte kolm vaid viis tuhat ja sa pead selle ruttu ära maksma jne, jne, jne.

    iseenesest ei ole mul midagi selle vastu, et laenu saab ruttu või mobla teel. mul on aga selle vastu, et praegune ärimudel kasutabki alatult inimeste häda ja mingitel juhtudel ka ettevaatamatust, selelks, et oma nodi ruttu kätte teenida, mis sest, et see käib teiste elu otsese hävitamise hinnaga.

    sestap ma arvan, et olgu laenutingimused ka siinkohal karmimad või hoiatused suuremad.

    aga, mis mu enda jaoks tegelt peamine ja oluline on, et abi saaks ka mujalt kui röövlitelt. ja et abi saaks ka see nn korralik inimene, kes on kord hädas.

    see muidugi on üldisem sotsiaalpoliitika küsimus tegelt, et kas aidata ainult siis, kui keegi on juba täiesti käpuli mudas või hoida inimesi käpuli mutta lendamast.

    Vasta
  • 38. Urmas  |  aprill 29, 2008, 8:29 e.l.

    Just just, ühiskonnas on mingi % inimesi, kes kipub rohkem hätta jääma kui ülejäänud. Ja need SMS-laenajad on just nende, halvemini hakkamaasavate kallal.

    Kergema või raskema vaimupuudega, rohkem või vähem lihtsameelsete ja siiraste inimeste ümber on heal juhul toetavad inimesed. Inimesed, kes aitavad vahel rahaliselt ja rohkem moraalselt. Juhul kui on juhtunud õnnetus nimega SMS-laen, siis peavad laenama, rabelema, korjandusi korraldama, annetusi kerjama õnnetuse sattunud inimese lähikondlased. See on õppetund? Ei ole, kõigil ei ole sellised jamad õppetunniks. Samamoodi võib lihtsameelne midagi ajsalikku pandimajja vedada? Jah, võib, kuid SMS-laenude jubedus seisneb ju meeletutes intressides. 3000-st võib üsna ruttu 30 000 saada. Raha maha juues või kellelgi kinkides saab olemasolev raha/ese lihtsalt raisatud, kuid need SMS-laenud on kui nähatamtud kirved, mis taoliste ohvrite pea kohal ripuvad. Ja nagu keegi siin varem märkis, EV-s PUUDUB riigipoolne abi raksesti hakkamasaavate inimestele.

    Ma ei oska siin mingisuguseid lahendusi pakkuda, kuid olukord on katastroofiline! Ja just nõrgemad inimesed on selle “äri” puhuk sihikule võetud.

    Vasta
  • 39. Wild  |  aprill 29, 2008, 8:56 e.l.

    Ma jään ikka oma jorina juurde, et mõtlemine pole keelatud, teenusepakkuja valimine ammugi mitte, Kui on võimalik saada 3000.-, tagasimakse 30 päeva pärast 3202.-, siis milleks või milline inimene laenab sealt, kus tagasimakse on 5000.-? Äkki teda tuleks tõesti ravida.

    Tundub, et analoogselt valimistega on SMS laen üheks rahva lolluse ja lühinägelikkuse mõõdupuuks.

    Hoiatuse osas ma olen nõus.
    Praegune reklaamipoliitika on sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ega anna adekvaatset pilti, eriti inimestele, kes nt lehti ja uudiseid ei loe/vaata ja tõesti alla keskmise mõtlevad. Aga neid peaks ilmselt hoiatama “Võsareporter” vms, et info ikka sihtgrupini jõuaks. 😛

    Vasta
  • 40. Kati  |  aprill 29, 2008, 9:38 e.l.

    wild,
    ma tikun ise olema pmst mudaliberaal ses mõttes, et mulle reeglina keelupoliitika ei meeldi. nii et ma saan su jorinast aru.

    aga jah, nagu siin eelpool öeldi, et rotimürk pole süüdi, kui keegi seda sisse sööb. ega olegi. aga kui rotimürki müüa kampaaniaga, mille peamine sõnum on: “võta seda ja vabaned kõigist majapidamismuredest”, pole imestada, et mingi osa koduperenaisi seda sisse sööb, mis sest, et väike kiri kuskil nurgas hoiatas, et manustamine on eluohlik ja mõeldud ainult rottidele.

    aga kui võsareporter suudaks selle hoiatustöö adekvaatselt ära teha, siis oleks see küll võsapetsi esimene aus ja tubli tegu. pärast seda ma ehk isegi usuksin, et ka teda on inimkonnale milleksi tarvis. 🙂

    Vasta
  • 41. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 10:39 e.l.

    No kuulge, Võsapets ehk ei tee aga Riisalu on küll vähemalt 2x kiirlaenajad letti võtnud. OK, tegelikult küll kiirlaenajate partnerid, inkassofirmad (mis on üldse omaette lugu, arvestades, kuidas nad summasid juurde keevitavad, mida kohus üldiselt tühistab – kohus ei määra Eestis üldjuhul suuremat viivist, kui laenu põhisumma).

    Urmas, aga see ongi asja point, mida ma räägin – mõningatel inimestel tuleks iseseisvad finantstehingud ära keelata. Ametlikult. Osaliselt seda tehaksegi – notariaalsete jne. tehingute osas – aga ka finantsvahendusele saaks piirangud tekitada.

    ahaa – elementaarne protsentarvutus a’la 550kr / 3000kr * 12k * 100% = 220% ei tohiks probleemi valmistada. Samuti 220% * 3000kr + 3000kr = 9000kr, eksole (numbrid võetud SMSLaen.ee kodulehelt). 3 (kolm) erinevat lihttehet, kokku 5 arvutust. Inimene, kes selliste lihtsate operatsioonidega hakkama ei saa, peaks tagasi kooli minema. See ei ole mingi integraalarvutus või diferentsiaalgeomeetria, see on _elementaarne_matemaatika_. Kui ikka liita-korrutada-jagada ei oska, siis rahadega tegeleda on nagu rotimürgi söömine, ehkki koolis veenvalt selgitati, et rotimürk tapab.

    Vasta
  • 42. Nirti  |  aprill 29, 2008, 11:06 e.l.

    Ma ei suuda ette prognoosida, kuid ma suudan kohaneda vastavalt oludele, vähemalt ma usun seda.

    Evolutsiooni kuldreegel ütleb, et tegu on “Survival of the fittest”-iga.

    Kui mul peaks tulema vähk ja mees-lapsed nälgiksid kodus ja võlad kasvavad üle pea, siis ma küsiks pangast maksupuhkust, laenaks väikelaenu või kui seda ei saa, siis paluks parima sõbra abi laenu käendamisel või lihtsalt paluks laenu. Kui ma siis ka hakkama ei saaks, siis ma müüks oma maja maha ja koliks näiteks korterisse elama (ka maal leidub kortereid), vaheltkasuga lapiks võlgu ja püüaks jälle jalgu alla saada.

    Te ajate siin nii kahtlast juttu. Justkui oleks SMS laen AINUS VÄLJAPÄÄS keerulisest olukorrast. Te ju saate ise aru, et seda te räägite? Et SMS laen tuleb ära keelata sellepärast, et absoluutselt mitte mingit muud võimalust ellu jääda pole ja inimesed võtavadki selle.

    Alati on muu võimalus. Inimesed elasid suurepäraselt ka enne SMS laenusid, ei olnud massiliselt teeservas kõlkuvaid inimesi. 🙂

    Saab paluda abi sõpradelt, perekonnalt, oma kodupangalt. Saab asju maha müüa ja saab kulutusi piirata.

    Ja kui seda ei suudeta ega osata, siis need inimesed täielikult väärivadki oma SMS laenusid ja sellest tulenevaid jamasid.

    Vasta
  • 43. andris  |  aprill 29, 2008, 11:31 e.l.

    Nirti-
    Selleks et maja müüa, peab kõigepealt maja olemas olema. Ja pangast saadud laenu maksepuhukus ei pruugi samuti väga suurt kergendust tuua – intresse maksad ju endiselt edasi ning kui on piisavalt pikk laen, võivad intressid olla isegi suuremad, kui põhiosa kokku.

    Näiteks situatsioon – ostad kalli hinnaga kodulaenuga endale maja (siis sellesama millest hiljem loobuda saaksid). Maksad ilusti majalaenu tagasi, oled korralik inimene, tuled ots otsaga kuidagi välja. Aga üks hetk on majanduslangus, su maja väärtus kukub keldrisse ja pank nõuab lisatagatist. Samuti jääd tööst ilma, kuna tööandja lihtsalt pankrotistub kehvade majandusolude tõttu või tuleb koondamislaine.

    Üks hetk läheb su maja sundmüüki – kuna sul pole raha isegi maksepuhkusest laenupuhkuse intresse maksta – ja maja hind on hetke turuseisus nii väike, et ei kata pooltki veel tasumata laenujäägist.

    Tulemuseks on, et võlgned pangale endiselt üüratu summa raha, aga eluaset sul enam pole. Ja raha ka mitte. Hoolimata sellest, et oled olnud väga arukas ja ettenägelik ja mida veel. Alati ei seisne kõik üksnes inimeses endas, ümbritsev keskkond võib ka väga palju mõjutada.

    See ongi su “Survival of the fittest”

    Vasta
  • 44. Kati  |  aprill 29, 2008, 11:36 e.l.

    ega muidugi ei ole ainus võimalus. pakub end lihtsalt väga häbitult ja küüniliselt.

    ja mulle ikkagi tundub, et üleüldse on meie sotsiaalpoliitika praegu rajatud sellele, et aitame, kui surm silme ees. aga ma arvan, et palju jätkusutlikum (eeskätt riigile endale) oleks, kui pigem üriatakse allakäik eos peatada. noh et 3000 krooni saamiseks ei peaks kohe ühel või teisel põhjusel maja müüma.

    ma võin nüüd eksida, st valesti mäletada, aga üks sõber, kes kord ühe linna sotsiaalkomisjonis istus, kurtis kord, et kunagi oli omavalitsustel võimalik anda just sellist väikest ühekordset toetust, aga siis otsustasid härrased ministeeriumis midagi ümber (ma ei mäleta, mida kuidas täpselt) ja tulemus on, et sedasorti toetusi enma väga ei saa.

    ometi oleks ju mõistlikum anda kord see kolm tuhhi, kui tekitada endale veel üks inimene või pere, kes küsib edaspidi iga kuu midagi.

    Vasta
  • 45. Nirti  |  aprill 29, 2008, 11:39 e.l.

    Nojah, selles ongi siis probleem, et pakub ennast häbitult.

    Pandimajade vastu pole sul ju midagi, kuigi seal antakse sulle ütleme 500 krooni ja tagasi saad osta 1000 eest, rääkimata varastatud kauba pantimisest…

    Vasta
  • 46. Nirti  |  aprill 29, 2008, 11:41 e.l.

    Andris, mida sa siis öelda tahad, et SMS laen ongi ainus võimalus sellisest olukorrast välja tulemiseks? Ise ka aru saad, mida sa räägid või? Maksepuhkus pole hea, laenuga ostetud maja mahamüümine pole hea, auto kasutamise piiramine pole hea, aga SMS laen on ainsana see päästjaingel…?

    Mismoodi inimesed enne SMS laene siis elasid? 🙂

    Võtku pangast kuni 150,000 kroonine väikelaen, millel intress pole 500%

    Vasta
  • 47. andris  |  aprill 29, 2008, 11:50 e.l.

    ei, ma ei arva et sms laen oleks mingi lahendus, ma lihtsalt tahtsin näidata, et asjad pole alati etteprognoositavad – mõnikord läheb inimesel halvasti isegi kui ta seda väärt pole, mitte kellelegi pole garanteeritud hea tulevik.

    Vasta
  • 48. Nirti  |  aprill 29, 2008, 12:23 p.l.

    Polegi väitnud, et kõigil oleks garanteeritud hea tulevik. Minu senise haigusloo ja perekonna haiguslugude põhjal võib näiteks prognoosida seda, et ma haigestun vähki enne 55ndat eluaastat. Samuti on täiesti reaalne, et ma jään ratastooli elu lõpus. Ja veel muid sääraseid asju.

    Aga kui mind mingi jama lagipähe tabab, siis ma olen üsna kindel, et ma suudan siiski olukorra nii lahendada, et ma ei peaks võtma loendamatult arvul laene, mida ma isegi kokku lugeda ei oska ning siis tormama ajalehte ei-tea-keda enesetapujuttudega hirmutama ja oma lapsi näljutama.

    Vasta
  • 49. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 12:26 p.l.

    Loomulikult juhtub, et läheb halvasti… Mismoodi siin aga kiirlaenud mängu tulevad ? Kiirlaenude võtmise tõttu läheb halvasti ? Kurb, nende võtmine ei ole kohustuslik, kui võtad, tea, et tagasi maksad märksa rohkem, eksole. Majanduskriis ei tule ühe kuuga.

    Vasta
  • 50. Kati  |  aprill 29, 2008, 12:33 p.l.

    ray,
    minu meelest tulevad nad mängu kui üks väga alatu võimalus kellegi hättasattumist ratsa rikkaks saamiseks ära kasutada, kusjuures tulemuseks on veel suurem häda.

    majanduskriis muidugi ei tule kuuga, aga selle tulemus, ntx koondamine, võib küll päeva pelat tulla. või haigus võikellegi surm.

    inimesed tõepoolest võivad ootamatul hätta jääda ja on üsna ilge, kui neile pakutakse päästerõngaks mõrvarelva. sms-laen oma praegusel kujul just seda teeb, mu meelest.

    Vasta
  • 51. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 12:43 p.l.

    Muteada ainuke kiirlaen, mis ennast reklaamib, kui hättasattunute abi, on Krediidikassal, mille intressid on veidi viisakamad (varemtoodud näite analoogil – 3000kr 1kuu intress 48%). Ülejäänud reklaamivad ennast turule, kus “hetkel on raha otsa saanud, aga varsti jälle on olemas”.
    Eks ta ole inimese oma asi, kui päästerõnga asemel mõrvarelva, sotsiaalabi (mida on võimalik taodelda) v. muu sotsiaalse abi asemel kiirlaenu või meditsiini asemel homöopaatia kasuks otsustab. Kas rumalate päästmine on väärt kõikide ahistamist ?

    Vasta
  • 52. Kati  |  aprill 29, 2008, 12:54 p.l.

    kui ma oleksin kindel, et 60 000 laenuga hädasolijat on lollid või et sms-laenust on kellelegi olnud kasu mitte kahju, siis ma ilmselt arvaks, et oma asi ja pole vaja ahistada.

    ma ei ole kummaski väga kindel.

    aga ma küsin kiuslikult vastu – kas igasugust äri peab alati lubama? kas heroiini võiks vabalt igal tävanurgal müüa, sest loll, kes ostab ja veel lollim, kes sõltuvusse jääb?

    Vasta
  • 53. Gena  |  aprill 29, 2008, 1:38 p.l.

    Tundub, et analoogselt valimistega on SMS laen üheks rahva lolluse ja lühinägelikkuse mõõdupuuks.
    Kuldsed sõnad Wildilt.
    Ja kui lugeda toda Päevalehe artiklit, siis selgub, et peres kasvab neli last. Tõenäoliselt tulevikus täpselt sama ebaadekvaatsed olukorra hindajad. Rekalaami ohvrid. Kõrvalseisjate arvamusest samavõrra sõltuvad kui nende vanemad.
    “Sellesama arvuti ees, mille silmini võlgades pere pidi järelmaksuga ostma, et nende viitele õppival lapsel koolis häbi poleks.” No mis jutt, ah? Rihma vaja vanematele anda.
    Aga kuna juba hilja ja ega mõistust tagumikust pähe peksa siis: päevapealt (ehk siis nii kiiresti kui võimalik, proovides ületada oma tavapärast inertsust) viia koolidesse sisse majandusõpe ja reklaamiõpetus, Juba põhikooli. Ja mitte suunaga nendele nutikamatele lastele, vaid just puust ja punaseks ka vähesema analüüsivõimega lastele. Põhikooli matemaatika tekstülesanded võiksid olla ju otse elust ja smslaenudest inspireeritud. Inimeseõpetuse raames antav majanduse algõpetus põhikoolis kipub olema lapsekauge, liiga ebamäärane ja üldse on see aine kuidagi kõrvaline ja ülejala antav. Minu isiklik mulje muidugi.
    Too MTÜ võiks ehk riigi abiga koondada õppemetoodikuid, kes viiksid läbi kiirkursusid õpetajatele, õpetamaks neid olemasolevt haridusprogrammi siduma reaalse eluga. Ega see pole abiks praegustele hädasolijatele, aga pakuks vähemalt järeltulevatele muud nõu peale ämbri.
    Ja see Siku artiklite seeria ja need smslaenu lauskeelamismõtted. Loodetavasti ma paranoiline. Ei hakka Keskerakond sellest endale suurepärast kampaaniat korraldama.

    Vasta
  • 54. Ray D. Noper  |  aprill 29, 2008, 1:44 p.l.

    Eks ma siis vastan ka kiuslikult – minu arust võiks küll, kui on kontrollitud, et ostja on otsustusvõimeline. Seesama majandusliku tegevuse keelamise idee, eksole.

    Mina, muide, arvan, et need 60k ongi teoorias heroiinimüüjate sihtgrupp – “ma võtan laenu, hakkab hetkeks parem, pärast on halvem, aga see on pärast”. Inimene, kes _ei_hooli_ omaenda tulevikust, ei ole IMHO väärt mingit välist hoolitsust, või lihtsalt ei tohiks ta teha rahaga mingeid liigutusi iseseisvalt.
    Ja, muide, kiirlaenudest on mõnele kasu küll, võin tuua näiteks ühe vabakutselise kirjatsura, kes teenib honorare sageli, kuid veidi ebaühtlaste ajavahemike tagant. Ta on võtnud aegajalt, kui mõne teadaoleva honorariga on konkreetselt määratud viivitus, kiirlaenu. Honorari saades maksab tagasi. Selliseks otstarbeks on kiirlaenud mõeldud, kui seda aga valesti kasutatakse… Alkoholitööstus, eksole, ei teeni ka suuri kasumeid gurmaanidele õlut müües. Enamasti. Kasumid peituvad odavõlle müümises nendele, keda ei huvita joogi kvaliteet vaid kangus – samuti ebaaus taktika ju ?

    Vasta
  • 55. Oudekki  |  aprill 29, 2008, 3:13 p.l.

    SMS-laenu ärakeelamise point ei ole minu arvates “kaitseme lollikesi nende enda eest”. Inimene ikkagi vastutab oma tegude eest ise ja olla loll on esimene inimõigus.

    Kuid SMS-laenude probleem on hoopis teisest ooperist, see on sellest, et “mis on hea/lubatud äri”. Näiteks ei ole lubatud orjakaubandus (orjanduslik maailm ei võimalda turumajandust, vabadusest rääkimata), ei ole üldjuhul lubatud püramiidskeemid (kus raha ei teenita millegi pakkumisest vaid võrgustikku liikmete värbamisest), samuti ei ole kuulu hea äri või legitiimse lepingu alla selline lepe, kus üks pool saab paratamatult ja ainult kahjumit (see oli ka eelpoolviidatud Unicredito süsteemi probleem).

    Nüüd SMS-laen tundub mulle väga tugevalt instrumendina, mis väga selgelt eelistab ühte – tugevamat – lepingupoolt. Lepinguline turumajandus saab eksisteerida ainult oludes, kus poolte võrdsus on tagatud. Kuna Eesti on määratlenud ennast turumajandusliku riigina, siis tuleb piirata/keelata kõiki neid tehinguid, mis selle ohtu viivad või selle printsiipe rikuvad. Seepärast olekski siin nüüd vaja mõningate majandusinimeste ja juristide analüüse, kas SMS-laenude lepingud on tegelikult seaduspärased ja kui pole, siis neilt nõuda oma tegevuse muutmist.

    Heroiin on teine küsimus. Kas seda peaks igal tänavanurgal müüma, see on teine asi (ka alkoholi ja nikotiini ei peaks), aga selle täielik keelustamine on minu arvates küll natuke terve mõistuse ja vabadusega kooskõlas, aga sellest teine kord.

    Haiglates kirjutan paari päeva pärast oma blogisse.

    Vasta
  • 56. Lee  |  aprill 29, 2008, 6:18 p.l.

    Lugesin huviga nii teemat kui kommentaare. Olen Katiga väga ja väga nõus, et ennast rumalalt võlga mässinuid tuleks püüda aidata – nii, nagu püütakse aidata alkohoolikuid, narkomaane, mängureid…
    Samas tundub mulle, et probleem on laiem. Sms-laenude reklaamid on ohtlikult kaldu, nõus. Aga teised reklaamid? Osta-osta-osta, kõlab lausa litaaniana, kui telekas lahti teha.
    Ja inimesed… usuvad… Ja ostavad. Sest usuvad end siis paremini tundvat, kui uus ost tehtud. Olgu või sms-laenuga.
    Tervet mõistust jääb üha vähemaks – ja see muutub üha vähem populaarseks.
    Ma ei tea lahendust.

    Haiglateema peale – minu lapsepõlves sai Eestis meditsiinilist ja stomatoloogilist abi igas viimases kui kolkas.
    Ei kommentaari.

    Vasta
  • 57. Kylli  |  aprill 29, 2008, 6:52 p.l.

    54. Ray D. Noper

    # kui on kontrollitud, et ostja on otsustusvõimeline. Seesama majandusliku tegevuse keelamise idee, eksole. #

    Mismoodi seda otsustusvõimet siis kontrollida, et vaid teatud inimestel keelustada majanduslik tegevus?

    Heake kyll, sygava vaimupuudega inimene on enesele vast tõesti mingil tasemel puudeastme dokumendi kätte saanud, aga kuidas jääb nende haigetega, kelle puudeastet pyytakse vägisi näidata leebemana ja kui vähegi võimalik, seda yldse mitte määrata?
    Kui arstide konsiiliumid tänapäeval ei määra adekvaatselt haigete puudeastet, siis kust võtta see adekvaatne kontrollsysteem, mis suudab tuvastada piisava vastutusvõime puudumise, et in ei saakski sattuda mingi legaalse röövli ohvriks?

    ———————

    Varasemalt oli kysimus, kas sms-laen siis ainus võimalus.
    Ei, muidugi mitte, loomulikult pyytakse enne ikka sõpradelt ja tuttavatelt laenata, kui sealt pole mingil põhjusel võimalik (teate, minu tutvusringkonna inmestel kyll vabu tuhandeid tagataskust võtta pole), uuritakse pangast raha saamise võimalust, kui sealt ka ei saa (enam), siis tuleb mängu sms, viimases hädas. Nii kaldub see olema vastutusvõimeliste inimeste hulgas, kes sms-röövlaenudega end röögatutesse võlgadesse on mässinud.

    Sõpradelt laenu saamiseks peaks olema palju toredaid ja rikkaid sõpru.
    Pangast laenu saamiseks, peaks vist viimased pool aastat olema pangaarvele tiksunud palk, mille suurusest sõltub, kas ja mis numbri laenuks saad.

    Yks mu tuttav (normaalne ja vastutusvõimeline) mässis end sms-laenudesse seepärast, et ykski pank ei anna talle muffigi. Minu teada pole sellel inimesel isegi mitte pangaarvet, ammugi mitte igakuiselt sinna mingit summat tiksumas.
    Kuna tal tekkis lisaraha saamise vajadus ja tuttavatelt enam laenata ei saanud, oli järgmise sammuna sms-laen, mille tasus suuresti järgmisest kohast uue sms-laenu võtmisega, kuna oma raha ei tekkinud piisavalt kiiresti ja piisavas koguses. Nii see lumepall veeres.

    Vasta
  • 58. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 7:28 e.l.

    Inimestele, kel kusagilt mujalt pole enam raha võtta, kui kiirlaen ja pole ka tulemas ühtegi muud varianti aga tasumata arved muudkui kasvavad, ütlen kaks sõna – eraisiku pankrot. Kas see on suurem häbi kui pärast ajakirjanduse ees vinguda ja viriseda (ja tehniliselt möga ajada), et näed, sunniti peale kiirlaen ja nüüd olen hullemates võlgades ?

    Oudekki – on küll legaalne. Usu mind, kui ei oleks, siis oleks pangad juba ammu sellisele nähtusele otsa peale teinud – neid kontrollitakse igal sammul ja nad ei kannataks, kui keegi nende turule üritab trügida illegaalsetel teedel. Muide, kiirlaenu lepingut võid ise alati vaadata, kiirlaenufirmade lehekülgedel saab seda lugeda enne lepingu sõlmimist, kõik täiesti korrektne. Sisuliselt on seal kirjas, et laenuandja kohustub andma raha ja laenuvõtja kohustub selle ja laenutasud teatud tähtajaks tagasi maksma, muu on VÕS. Kumba poolt eelistab VÕS ?

    Vasta
  • 59. Mart  |  aprill 30, 2008, 7:36 e.l.

    Kaks asja, millele mõelda.

    Esiteks, liigkasuvõtmine on alati olemas olnud. Kui poleks nõudlust, poleks ju ka pakkumist, eksole. Kas Shylock oli lurjus? Või Aljona Ivanovna? Või vana Gren? Liigkasuvõtmine tuleb lihtsalt sellest, et laenu andja võtab raha välja andes enda kanda suure riski ning soovib selle eest saada ka suurt kompensatsiooni.

    Ma ei arva, et liigkasuvõtjaid peaks seetõttu demoniseerima.

    Teiseks, mis puutub arstiabisse, siis kuni 18-aastastele on hambaravi ikka veel kompenseeritud, rääkimata siis muust ravist. Igasugustes kolgastes tipptasemel ravi andmine – no ei kommentaari tõesti. Esiteks on inimasutus hõrenenud, teiseks on inimeste ootused ravile tõusnud. Nõukogude-aegse hambaravitehnika talumist ei sooviks ma isegi oma vihavaenlasele.

    Vasta
  • 60. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 7:59 e.l.

    Muide, off-topic, aga seoses heroiini müümisega…
    Nagu te uudistest lugesite, suri eile Albert Hofmann, LSD leiutaja ja enda peal katsetaja ja veel nii mõnegi hallutsinogeeni uurija. 102-aastasena, muide. Veenev tõestus, et narkootikumid tapavad noorelt ja tuleks koheselt ära keelata…

    Vasta
  • 61. Kati  |  aprill 30, 2008, 8:46 e.l.

    mart,
    sisuliselt on muidugi kõik pangalaenud liigkasuvõtmine.
    küss pigem selles, kui kaugele saab/võib sellega minna.

    Vasta
  • 62. Oudekki  |  aprill 30, 2008, 12:21 p.l.

    Ray – kas sa oskad mõnele õigusteadlase või majandusteadlase uuringule selles osas viidata? See, et midagi toimub, ei tähenda veel, et asi oleks legaalne. Võib-olla on, võib-olla pole, minul on praegu oma artiklitega nii palju tööd, et pole hetkel aega süüvida. Laenuleping vajab just laialdast uurimist selle kohta, et ega üks pool paratamatult alati ebaproportsionaalsesse kahjumisse ei jää.

    Unicredito süsteem oli näiteks nii keeruline, et minu majandusteaduslikud teadmised ei oleks küll olnud võimelised seda välja arvutama, et tegelikult satun ainult hiigelsuurde võlga. (Ja pank väitis vastupidist, s.o. valetas). Seepärast mulle väga meeldiks, kui keegi spetsialist neid SMS-laenulepinguid ka uuriks ja arvutaks, siis ma saaks mingi hinnangu ütelda.

    Pangad on vaikselt kobisenud ka midagi selles suunas, et “ebaaus konkurents” (nemad peavad ju taustu kontrollima jne), aga kuivõrd Eesti turg ei ole just megasuur ja oluline, siis ilmselt see võtab aega.

    Liigkasuvõtmine ongi termin, mis viitab, et peale riskimaandamise on protsendis veel midagi “liiga”, s.t. midagi, mis ei vasta majandussüsteemi põhimõtetele. Igasugune laenuleping ei ole kindlasti liiakasuvõtmine 🙂

    Muide, Prantsusmaal näiteks on arstiabi väga paljudes Eesti mõttes kolgastes kättesaadav. Lõuna-Euroopa (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) arstiabisüsteem meenutab oma ülesehituselt omajagu NSVL-i süsteemi, kuid kvaliteet on üldjuhul väga tugev. Kõige suurem vahe ongi selles, et kui NSVL-is said arstiaja samaks päevaks, siis nendes riikides niisugust arstide hulka ei ole veel suudetud saavutada (kõige suurem järjekordade probleem on mainitutest Itaalias).

    Vasta
  • 63. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 1:13 p.l.

    No kuule, laenuvõtmise süsteem on Eestis üldiselt väga lihtne – on põhisumma (laen ise), intress (% põhisumma jäägist aasta kohta, üldiselt), lepingutasu (ühekordne tasu, enamasti fikseerit number, kuid võib olla ka laenusummast sõltuv). Kui põhisumma maksetega hilinetakse tuleb tasuda viivist (7%+intress aastas), rõhutan, põhisumma maksetelt – intressilt ja muudelt tekkinud võlgnevustelt viivist võtta ei tohi – selle keelab VÕS § 113. lg. 6, (krediitkaardilepingutel on selleks tarbeks tehtud selline punkt, et tasumata intress võetakse põhisumma jäägist, vastavalt muutub sellest hetkest edasised intressisummad).

    Kogu pull aga seisneb sellises kavalas paragrahvis nagu VÕS § 403. Sätete kohaldamine –

    (3) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule:
    1) mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast;
    2) mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul;

    Sellest tulenevalt kehtibki ainult pmst § 396 (Laenulepingu mõiste):

    (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

    Enamasti on nii, et kui kiirlaenu võlgnevust hakatakse tasuma, kustutab laenuandja võlgnevused järjekorras: viivis, intress, põhisumma, kui laenuvõtja pole tasumise järjekorda just spetsiifiliselt ära märkinud. Põhimõtteliselt võib seda ebaeetiliseks lugeda (eriti osalise tasumise korral võib see tähendada, et võlg tegelikult jääb ikka üles ja kogub intresse), ent samuti peetakse ebaeetiliseks seda, kui ettevõte sihilikult enda kahjuks töötab – aktsionäride vaatenurgast.

    Ongi kogu muusika, võibolla Unicredito süsteem (võimisiganes see on) on keerulisem :p

    Vasta
  • 64. Oudekki  |  aprill 30, 2008, 1:56 p.l.

    Minu probleem SMS-laenuga on peamiselt see, et kas sellel puhul on tagatud lepingupoolte võrdsus ja piisavalt kindlaks tehtud mõlema poole vaba tahe selles lepingus osalemisest (kui ei ole, siis selline leping on õigustühine). Teine probleem on mul see ebaõiglase konkurentsi loomine (pangad on halvemas olukorras kui SMS-laenu kontorid). SMS-laen põhimõtteliselt ei oma võimalust vältida seda, et keegi mind sunnib laenu võtma (panga puhul sa pead käima korduvalt kontoris jne jne, mingil astmel torkaks silma, kui keegi pidevalt püstolit meelekohal hoiaks).

    Korraks teemast välja, see, mida Unicredito tegi (sellel ei ole seost SMS-laenudega, see on näide, et ka pangad petavad inimesi ja et teatud tehingud ei ole lubatud), nagu ma blogis kirjutasin oli kokkuvõtlikult selline:

    Ütleme, et sul on laen muutuva intressiga, mis on hetkel 5%. Pank pakub, et ta ostab su laenu ära ja sa hakkad talle maksma fikseeritud intressi 4.5% Sinu pank räägib, et ei ole hullu ja see kõik on võimalus raha teenida ja siin ei ole mingeid riske, kõik on ponks, saad varsti rikkaks. Lepingus on veel suur hulk finantsklausleid, mis on ilma majandushariduseta arusaamatud. Pank viitab veel sellele, et kui sulle see laen ei meeldi, nad mõistavad, sa ei pea üldse kunagi enam mingit laenu saama (aga ettevõtetel, omavalitsustel on seda praeguses süsteemis ikka vaja, pangad käivad omavahel läbi ja sa oled sisuliselt sundolukorras). Tegelikult peidavad need klauslid seda, et sa hakkad mängima intressimuutuste peale – ning sa ei alusta mitte nullist, vaid ütleme €-60 000. Seega ostad hoopis sina endale võla… Niisugune tegevus on otseselt tarbija petmine, eksole, kasutades ära oma tugevamat positsiooni ja teise sundolukorda. Teiseks, tihti võtsid seda omavalitsused, kus poliitikud kasutasid laenu millekski ära, tagasi ei kandideerinud ja järgmine linnapea pidi suppi sööma hakkama – majandusteadlased näitasid efektiivselt, et pikas perspektiivis sa ainult kaotad. Mõned comune’d olid tulemusena pankroti äärel.

    Vasta
  • 65. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 2:24 p.l.

    Lepingupoolte võrdsus on sama, mis igasugusel laenulepingul, andku seda siis eraisik, pank või laenukontor.
    See “püstol-meelekohal” variandi ärahoidmiseks ongi seadusega ette nähtud maksimaalne summa, kuipalju võib kiirlaenu anda.
    Pangad on halvemas olukorras põhiliselt seetõttu, et nende manööverdavus on suhteliselt väiksem võrreldes tillukeste laenukontoritega – kui sa tahad kõrge riskiastmega laenu andma hakata, pead hirmus palju nõusolekuid saama – kuni finantsinspektsioonini välja, mis muretseb, et inimeste panka paigutatud hoiused sellise äri käigus kaotsi ei läheks. Ainult laenamisele pühendunud ettevõttel selliseid muresid pole… Seaduse mõttes kehtib pangale seesama paragrahv 403.

    Vasta
  • 66. Oudekki  |  aprill 30, 2008, 6:50 p.l.

    Stopp – püstol meelekohal variant on õigustühine ka juhul kui summa on kaks krooni, SMS-laenud oma hiigelintressiga on eriti karm juhtum nendes osades.

    Vasta
  • 67. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 8:15 p.l.

    Loomulikult on õigustühine, ära saa must valesti aru. Lihtsalt potentsiaalne kahju on võrdlemisi väike ja pank võib selle korstnasse kirjutada, kui selline situatsioon tekib ja püstolihoidjat maksma panna ei õnnestu.

    Vasta
  • 68. Oudekki  |  aprill 30, 2008, 9:09 p.l.

    Seepärast tulebki luua seadusandlus seesugune, et ei tekiks lihtsat võimalust paljudele püstol meelekohale panna ja siis raha hankida.
    Pankade puhul on näha, et on võetud kasutusele mõistlikke meetmeid seda probleemi ära hoida, pisilaenukontorite puhul mitte. Kiirlaenu summa piiramine ei võta ära ohtu, et keegi on sellesse lepingusse sunnitud, see lihtsalt kaitseb mõningate tagajärgede eest.

    Muide, samas suunas mõtleb ka Igor Gräzin 30.04 Päevalehes, viidates kahele seadusele: “Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.” Tema leiab, et kuna tehingust saadav tulu ei ole mõistlik, osapooled ei ole võrdsed ja reklaam on pettus või pettusega piirnev juhtum, siis tuleks see äri lõpetada, SMS-laenudest kuuluks tagasimaksmisele põhiosa + kohtu poolt määratud mõistlik protsent (näiteks seotud pankade keskmisega).

    Lisaks tuleb veel arvestada seda, et kui mingi tegu on meie ühistoimimise algpõhimõtetega vastuolus ja mingi seadus seda algpõhimõtet otseselt parasjagu ei kaitse, siis tuleb see seadus lihtsalt luua :). Küsimus on praegu mitte ainult see, kas konkreetne tegu on otseselt mitteseaduspärane (kuigi tundub, et on ka seda) vaid kas ta on “seaduse vaimuga” kooskõlas. Kui ei ole, siis tuleb seadusandlust täpsustada.

    Vasta
  • 69. Nirti  |  aprill 30, 2008, 9:25 p.l.

    Kust võiks lugeda nimekirja moraalipõhimõtetest, millele mittevastavust siin laenudele ette heidetud on? 🙂

    Vasta
  • 70. Ray D. Noper  |  aprill 30, 2008, 10:10 p.l.

    Nirti küsimus on hea… Eriti kui tsiteeritakse Gräzinit, kelle puhul tekib aegajalt tunne, et tasu, mida talle Riigikogus olemise eest antakse on maksumaksja vaatenurgast ebamõistlik ja mõnes mõttes suisa ebamoraalne 😛

    Aga et tundub, et on mitteseaduspärane… Mulle tundub mitteseaduspärane äkki näiteks see, et idiootidele antakse arvutikasutusluba (millest tunneb ära idiooti ? näiteks MSN-is/orkutis tunneb ära sellest, et saadab annab oma parooli suvalistesse kohtadesse ja võimaldab niimoodi sotsiaalussidel levida). Et inimestel, kes ei oska elementaarselt arvutada, lubatakse rahaga arveldada.

    Kiirlaenu ei sunnita kellelegi peale – kui sunnitaks, on see juba Karistusseaduse teema, selle kõrge intress on nagu 900%-se juurdehindlusega kokteili ostmine – see on inimese vaba valik. Ainus normaalne ja õiglane variant selle välistamiseks oleks ennetustöö ja enamvähem talutav variant ka laenureklaami piiramine.

    Vasta
  • 71. heli  |  mai 1, 2008, 4:06 e.l.

    Ray D Noper arvab, et inimesed pole õppinud koolis matemaatikat ja ei oska protsenti arvutada ja see on üks peamine põhjus, miks inimesed kergekäeliselt kiirlaenu võtavad.
    Mina arvan siinkohal, et pigem võb asi olla selles, et koolis ei õpetata ühte väga olulist võõrkeelt – kantseliiti. Mina näiteks sellest Ray D Noperi toodud näitest kommis 63 küll muhvigi aru ei saa ja raudpoltkindlalt suudan ma sealt pika läbinärimise peale välja lugeda näiteks tegelikkusele risti vastupidise informatsiooni (protsente aga arvutan vähem kui poole minutiga – koolis õpetati ;))

    Nirti arvamusele, et inimestelt, kellel pole paari tonni säästusid, peaks vanemlikud õigused ära võtma, vastaks küll ainult seda, et ilmselt räägib siin noore inimese elukogenematus.
    Ma pakun, et sellise nõudmise korral tuleks üle poole Eestimaa lastest lastekodudesse paigutada. KAs keegi sellest õnnelikuks saab või kas meil nii palju lastekodusidki on, et kõik need lapsed ära mahuksid, ma kahtlen.
    Ja mis seal salata, siis peaks minult endalt ka vanemlikud õigused ära võtma, sest kui veel viis aastat tagasi olin mina see, kes vahel mõnele sõbrale palgapäevani viissada krooni laenas ja natuke raha suuremateks ostudeks kõrvale panna suutis, siis praegu on risti vastupidi: vahel tahaks palgapäeva eel ise kelleltki tonnikese laenata. Pidevalt tõusvad hinnad, millele palgad kuidagi järele joosta ei jõua söövad ära igasugused säästud. Õnneks on mul praeguseks ainult üks laps, keda vastutustundetutelt vanematelt ära võtta annaks, ülejäänud olen jõudnud täisealiseks kasvatada.

    Kiirlaenudega mul suhe puudub, ise ma peaksin siis küll väga viimases hädas olema, kui kiirlaenu võtaks… Aga näiteks ego-kaardi kogemus on mul küll olemas. Pank lahkelt pakkus, mina esimese hooga lasingi end ära moosida (ega telefonijutust kõik kohe kahe kõrva vahele ei jõua ja pangatibi oli magusa ja veenva jutuga, korralik moosipott tundus tema pakutav kaart). Mingil hetkel hakkasin taipama, et selline kaart on tegelikult tõeline valvsuse uinutaja. Ühel hetkel hajub ülevaade sellest, kui palju on kulutatud ja millelt ja kui palju intresse tuleb tagasi maksta. Loobusin sellest kahtlasest kaardist, aga intresse maksin tagasi veel aasta otsa.

    Vasta
  • 72. Ray D. Noper  |  mai 1, 2008, 6:32 e.l.

    Tähendab, Heli, kui nüüd laste ja ühiskonna heaolu vaatenurgast vaadata, siis oleks üle poole Eestimaa laste lastekodusse paigutamine hea idee. Eeldusel muidugi, et lastekodus on inimestel aega nendega tegeleda. Lapsevanem, kes ei suuda kasvatavale selgeks teha, et vägivald ei ole lahendus (vt. siinsamas blogis eelnenud arutlused koolivägivalla teemal), et tuleviku peale tuleb mõelda (seesama arutlus siin), lapsevanem, kes on ise juba kolmandat põlve pole nendest teemadest aru saanud… Kas selline lapsevanem on pädev lapsi kasvatama ? Aga see on teise arutelu teema ja vale koht.

    Sellest kantseliidist… See on VÕS, mis on suhteliselt lihtne seadustik mõne teisega võrreldes. Minu arvamuse kohaselt tuleks gümnaasiumis teha üks eraldi tund ja õpilastele VÕS-i olulisemad kohad selgeks teha, et nad pärast teaks, mis on nende õigused ja mis kohustused.
    Kui aga see #63 algus keeruline tundus (sest lõpp, ok, võis tunduda, aga see on juba arutelu Oudekkiga otseste seaduste tsiteerimisega ja ei ole enam laenusüsteemi selgitus, viimane lõik välja arvatud, aga see on ka lihtne) siis – kahe lausega:
    laenu puhul tuleb arvestada põhisumma, intressi, viivise ja teenustasudega, neist intress ja viivis on ajas kasvavad. Kuna viivist (ja intressi ka, tegelikult) saab võtta ainult laenu põhisumma jäägilt, tuleb hoolitseda, et kui vähegi võimalik tasutakse vähemasti põhisumma alati ära. Lihtsam ? 😛

    Vasta
  • 73. heli  |  mai 1, 2008, 10:02 e.l.

    Ray D Noper, sellisel juhul tuleks lastekodudesse paigutada pigem nii mõnegi rikka vanema võsuke, sest minu isiklik kogemus ütleb küll, et sageli pole just suure raha teenijail aega oma lastega tegeleda, nende lapsi kasvatavad kallid kingitused ja raha, millega oma ajapuudust ja süümekaid kompenseerida püütakse. Need inimesed aga, kes peaasjalikult laste kasvatamisele ja mitmekülgsele arendamisele panustavad, ei suuda selle kõrvalt nii palju teenida, et kogu aeg rahavarusid oleks. Sest see ON aega ja energiat nõudev tegevus.
    Arvamus, et lastekodudes on aega lastega rohkem tegeleda, on savijalgadel. Lastekodudest tulevad reeglina täiesti eluvõõrad indiviidid, kes ei oska rahaga ümber käia, ei tea, kuidas iseseisvalt kodu luua ja end majandada jne. Rääkimata sellest, et emotsionaalselt on lastekodudest tulnud inimesed reeglina üsna katki, sest usu mind, vägivalda on lastekodudes kordades rohkem kui tavakoolis. Nii täiskasvanute poolset kui laste omavahelist.

    Aga kodaniku õigusi ja kohustusi võiks koolis valgustada küll. Ja õpetada, kuidas bürokraatlisi lausemonstrumeid lahti mõtestada ja tavakeelde tõlkida. Paha ei teeks ka oskus tõlkida normaalne eesti keel bürokraatide keelde. See peaks lausa võõrkeele õppe alla käima, sest emakeelest on asi kaugel.

    Vasta
  • 74. Ray D. Noper  |  mai 1, 2008, 12:00 p.l.

    Oeh. Mu point ei olnud üldse, et mingil konkreetsel ühiskonnakihil tuleks lapsed ära võtta vaid konkreetselt inimestel, kes hooli endagi tulevikust piisavalt, et seda lastele õpetada. Selliseid on ilmselt igas kihis. Lastekodu kohta, tsiteerin, “Eeldusel muidugi, et lastekodus on inimestel aega nendega tegeleda.” – ilmselt hetkel ei ole, nagu sa ka ise kinnitad, ma ei üritagi vaielda, täiesti usun. Kindlasti oleks seda võimalik paremaks teha. Aganoh, see pole see teema hetkel, eksole…

    Aga seda enam piinab mu väikest aru küsimus – kui tavainimene laenulepingu “kantseliidist” aru ei saa, mida ta läheb üldse torkima seda ? Muud variandid on ka olemas ju – sugulaste abi, omavalitsusest ühekordse sotsiaaltoetuse küsimine, füüsilise isiku pankrot… Meil on kuradi tiigrihüpe, igal pool on AIP-id, raamatukogudes on ilmselt Riigi Teatajad olemas, omavalitsustes… Inimesed võiks minna ja lugeda – suht normaalse tekstiga, ei ole ülemäära keeruline – Pankrotiseadust, see kehtib ühtemoodi nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes…

    Antud teema kommentaariumis, muide, pole olnud ühtegi bürokraatlist lausemonstrumit.
    Ja seadusest või lepingust mittearusaamine ei tähenda, et sellest kinni pidama ei pea. Muidugi oleks tore, kui kõik legaalne tekst oleks ilusti-kenasti lihtlausetega ja igas sõnas maksimaalselt 3 silpi, aga täiskasvanud inimene võiks keerulisemat teksti ka lugeda suuta.

    Vasta
  • 75. heli  |  mai 1, 2008, 12:39 p.l.

    Võiks-võiks. Sellepärast ma ütlengi, et selle õpetuse peaks koolides sisse viima. Sest me keegi ei eelda, et iga inimene lambist, ilma koolis õppimata, oskaks protsente võtta või saksa keelt või mida iganes, mida koolis õpetatakse. Aga miskipärast osad meist kujutavad ette, et iga inimene peaks sünnist saati teadma, misasi on krediidi netosumma või netohind või mingid deebetid vms. See on sama hea, kui mina muusikuna arvaksin, et iga normaalne inimene oskab ehitada, pöörata ja lahendada septakorde.

    Aga et miks inimene, kes laenulepingust aru ei saa, läheb torkima seda – võibolla ta ARVAB, et ta sai aru. See, et sai kuidagi teistmoodi aru, võib selguda nõks hiljem, kui laen juba võetud. Ja et miks inimene ei võta laenu sugulastelt ega lähe küsima omavalitsuselt ega kuuluta välja üksikisiku pankrotti…
    Vaata, kulla Ray D. Noper, igaühel ei ole lihtsalt rikkaid sugulasi, kellelt laenata. Mõnel ei ole muide üldse sugulasi, kujuta ette. Neilsamadel lastekodust tulnutel näiteks. Kui ma endagi sugulaste peale mõtlen, siis mitte ühtegi ei meenu, kellelt oleks mõtet laenu küsida, kõik nad on süüa tahtvate lastega või plekivad kodulaenu või autoliisingut vms. Omavalitsusse ei juleta minna, eriti kui tegu väikese kohaga, kus kohe jutud liikuma hakkavad. Pealegi on see kohutavalt ebameeldiv kogemus. Ma kord elus olen läinud küsima, kui meil üks pereliige aastaid voodihaige oli ja tema põetamise ja abistamise kulud utoopilised hakkasid tunduma. Tead, milline inimese jooksutamine ja paberimäärimine sellega kaasneb, kui paljudele tuleb tõestada, et sa pole kaamel ja kui alandav on see, kuidas püütakse uurida, kas sa ikka tõesti oled nii VAENE, et sulle oleks vaja mingi nuts anda. Aga üksikisiku pankrott – mina muide sain sellisest asjast alles siit kommentaariumist teada, ma pole sellega kunagi kokku puutunud, seega ma arvan, et minusuguseid, kes sellisest võimalusest kuulnudki pole, on teisigi. Ja sel juhul valitaksegi see, mis tundub sel hetkel kõige säästvam ja usutakse sinisilmselt, et see päästab kõige hullemast kitsikusest.
    Siin on läbi jooksnud ka mõte, et kui on ikka häda käes, müü kogu oma vara maha. Mhmh, ma usun, et nii mõnigi prügikastikoll just sedasi prügikastikolliks saanud ongi, et kui enne oli vähemalt katus pea kohal, siis ühel hetkel ei ole enam sedagi.
    Inimeste saatused, olud ja valikud (ja põhjused, miks just selline valik tehakse), on ikka nii pagana erinevad ja sõltuvad tuhandest pisiasjast, et mina küll ei julgeks kohtumõistjaks hakata. Me keegi ei tea, millal me ise ei satu situatsiooni, kus ükskõik kuhu ka ei pöörduks, igal pool tuleb sein ette.

    Vasta
  • 76. Oudekki  |  mai 1, 2008, 1:09 p.l.

    (teeks nii, et oleme arutelus siiski argumentide juures, mitte selle juures, kes argumendi välja ütles. Gräzini jutus on juriidiline point). Moraalsetest põhimõtetest ei peagi olema nimekirja, kuna seda ei ole võimalik ja mõttekas koostada. Küll on aga olemas selline asi nagu “hea tava” ning antud juhul on see kohtuniku asi ütelda, kas tegemist on “hea äritavaga” või mitte. 900% intressiga kokteil ka kindlasti rikub head äritava ja ma arvan, et ka selle vastu tuleks protesteerida (Itaalias ma olen ebamõistlike hindade vastu proteste näinud küll, mõnikord töötavad, mõnikord ei tööta).

    Kindlasti ei kuulu ei heasse tavasse praktiliselt mittetagasimakstavad laenud, kuna see tähendab sisuliselt võlaorjust ja läheb vastuollu vabaduse printsiibiga (inimene ei tohi ennast orjaks müüa, vabadust vabaduse säilimise huvides saab piirata). Nüüd, krediitkaardikompaniide kohta leitakse üldjuhul, et kui intressid hakkavad olema kõrgemad kui 25-30%, siis võib-olla tegemist “reaalselt mittetasutava” laenuga, antud juhul on meil kümme korda suurem intress! Mulle tundub see SMS-laen ikkagi orjanduslepinguna.

    Nüüd, kui inimene ei saa pangas olevast lepingust aru, siis on pangaametnikul kohustus seda talle seletada (paljud lepingud ongi nii keerulised, et selle jaoks on vaja eriharidust) ja kui panga esindaja sind petab, siis selle alusel saab lepingu tühiseks kuulutada. SMS-laenu puhul on see raskendatud (või praktiliselt võimatu).

    Veel üks probleem, mis mul niisuguste laenukontorite puhul tekib, on asjaolu, et nende üle on hetkel kontroll väga vähene. Igasugune finantsinstitutsioon, mille üle on väike või segane kontroll muutub väga kiiresti maffia tööriistaks. Maffia hävitab nii turu kui vabaduse kui seaduse, seega maffiat ei tohi toetada. Seega tuleks kogu laenuandmine lihtsalt karmimalt reguleerida, kui see praegu tehtud on, see kaotaks ka SMS-laenud.

    Ja kodanikuõigusi tuleks muidugi koolis rohkem valgustada. Muide, vaatasin kunagi Saksamaa 6. klassi kodanikuõpetuse õpikut, kus räägiti muuhulgas ka sellest, et kuidas ja millistel juhtudel korraldada sit-in”-i, squattida maja, korraldada meeleavaldust jne. Laenudest räägitakse keskkoolis 🙂

    Vasta
  • 77. heli  |  mai 1, 2008, 1:23 p.l.

    Meenub veel lisada, et oli veneaegugi koolis selline aine nagu ühiskonnaõpetus. Aga kuna riigikord oli sootumaks teine, siis selle õpetusega ei ole praegustel varakeskealistel mitte midagi peale hakata. Keegi ei õpetanud, kuidas kapitalistliku turumajandusetingimustes hakkama saada, milliseid valikuid teha, millised õigused sul on vms. Ja nii ongi nüüd, et need inimesed, kes läksid juurat või finantsi õppima, suudavad orienteeruda ja karidest mööda loovida, ülejäänud usaldavad targema tuttava soovitusi või püüavad kuidagi oma aruga hakkama saada. Ja kui siis selgub, et oma aru ja infopagas on napid ja oled mõne osava ärihai hammaste vahel, siis võib ühel hetkel olla kogu elu panges. Ja abi ega isegi natukest inimlikkust pole kuskilt loota, sest targemad pead, kes asja jagavad, ütlevad ainult: loll olid, nüüd nutagi, paras sulle.

    Vasta
  • 78. Ray D. Noper  |  mai 1, 2008, 2:54 p.l.

    Noh, alustuseks, kodanikuõpetus on praegugi olemas, aga selle programm on pigem keskendunud sellele, kuidas võimalikult hea ja riigile sobiv kodanik olla.
    Teiseks, Oudekki, “hea äritava” on seega kohtuniku, ühe inimese suva järgi otsustada ? Kõlab nagu hea lahendus demokraatlises õigusriigis. Olgu, minu suva see ei ole, jääb äraootavale seisukohale, mida “kõige targemad” selles osas ette võtavad. Kui võtavad.

    Ja – Heli, mina ei ole oma elus ridagi juurat õppinud ja kogu finantsteadmine on lihtsalt külge jäänud, kui töötasin finantsvahendusega tegelevas ettevõttes sisuliselt tarkvaraarendaja-hooldajana… Aganoh, see on minu subjektiivne arvamus, et inimene peaks teadma seaduseid, mis tema kohta käivad või võivad käia…

    Vasta
  • 79. Oudekki  |  mai 1, 2008, 4:20 p.l.

    Kohtuniku suva peale saab alati edasi kaevata, küsimus ei ole ühes inimeses.

    Vasta
  • 80. heli  |  mai 1, 2008, 4:58 p.l.

    Kui sa töötasid paigas, kus finantsidega tegeldi, siis midagi sealt ikka külge jäi. Aga kujuta ette inimest, kes töötab… karjakuna… trollijuhina… selliseid alasid, kus ei ole kokkupuudet finantsalaga, on küllalt palju. Mõnel inimesel on raha kohapealt vaistu, mõnel ei ole. Nii nagu mõnel on muusikalist kuulmist, mõnel ei ole. Nagu ma ennist ütlesin: inimesed ja olud on liiga erinevad, et kõike ühe puuga lüüa.

    Vasta
  • 81. Oudekki  |  mai 17, 2008, 8:17 e.l.

    Nonii, tundub, et SMS-laenud ikka rikuvad seadust ja just selle aspekti suhtes, et inimese vaba tahe ei ole kontrollitav (aga mitte ainult püstoli suhtes vaid ka selle suhtes, et võib teisele inimesele laenu võtta) – ning lepingust loobumine ei ole võimalik.

    http://www.epl.ee/artikkel/429278

    Vasta
  • 82. mr anderson  |  märts 29, 2010, 4:36 e.l.

    Head päeva

    Kas olete mingeid rahalisi raskusi? Sinu abi jõuab nüüd. Kas olete kaotanud magada öösel murettekitav, kuidas saada laenu? Ärge lubage oma unistuste surra, Contact (andersonpetersloancompany@gmail.com) lihtne ja usaldusväärne laenu. järgmised andmed:

    Laenuvõtjad TEAVE

    Teie nimed ……….

    Vajalik summa ………

    Kestus :………….

    Teie riik ………

    Telefon arv ……….

    Kuusissetulek ……..

    Teie vanus …………..

    Kontakt E-mail: (andersonpetersloancompany@gmail.com)

    Andersoni Peters

    Vasta
  • 83. cpap  |  mai 23, 2013, 5:08 p.l.

    Right here is the right site for anyone who really
    wants to understand this topic. You understand so much
    its almost tough to argue with you (not that I actually will need
    to…HaHa). You definitely put a new spin on a subject that has been discussed for many years.
    Great stuff, just excellent!

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

aprill 2008
E T K N R L P
« märts   mai »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

%d bloggers like this: