Pullerits vahetas homod paksude vastu

mai 7, 2008 at 9:15 e.l. 84 kommentaari

Kas te teate, miks ei Savisaar ei tohi peaministriks saada? Kama kaks, mida te nüüd pakkusite, see on arvatavasti vale. Õige vastus kõlab, ta on liiga paks. Seltsimees Pulleritsu meelest vähemalt.

Paks peaminister olevat katastroof, sest andvat kodanikele rasvumiseks eeskuju. Samuti on Pulleritsu meelest saatanast ka anoreksia- ja buliimiavastased kampaaniad, sest mitte nälgimine vaid ülekaalulisus on probleem.

Mnjah, kui ma nüüd veidi mõtlen, tundub mulle, et mu tuttavate (vähemalt noorepoolsemate) hulgas pole eriti neid, kel oleks mure ülekaaluga. Aga on vähemalt üks tõsine (eks)buliimik ja vist omajagu neid, kel on mõningast kallet anoreksia või buliimia poole. Nii et ma ei tea, mis nüüd suurem probleem on? Ehk on isand Pullerits lihtsalt ajast maha jäänud? Ja isegi kui ülekaalulisus on ka suur probleem, oleks küll omajagu jabur ja küüniline seda viga parandada nii, et vastupidiseid söömishäireid propageeritakse.

Pulleka ülesanne Eesti meediamaastikul muidugi ongi olla provokatiivne ja küüniline ja kloppida emotsioonid üles. Ses mõttes ei midagi uut, aga vanasti peksis ta peamiselt homosid ja blogijaid, nüüd siis ka pakse. Et nagu areng või nii.

Jah, ma mõistan, ühenduslüli on olemas. Nii ühtede, teiste kui kolmandate puhul häirib Pulleritsu see kole “Põhjamaadest pealetungiv ole-selline-nagu-oled hoiak”. Oleks ju vaja olla hoopis nagu ühiskondlik ideaal nõuab. Kuigi, ma muidugi ei ole kindel, et see ideaal (ilu-, nooruse- ja tervisekultuslik, nagu näikse Pulleritsule sobivat) oleks just väga sõbralik vanemapoolses keskeas vuntsidega mehikeste vastu.

Mis omakorda paneb mind imestama mu vana imestust. Nimelt, ma saan aru, kui inimesed kaitsevad ideaale, millele nad ise nii 99,9 protsenti vastavad. Ma mõistan, kui sinivereline nõuab monarhiat ja piitspeenike missilikku kõhnusekultust. Aga ma ei saa aru, miks võitlevad inimesed (verbaalset) verd ja higi lennutades ideaalide eest, mille jõustudes neil endal tuleks võtta paras paariapositsioon. Ma ausõna ei mõista, miks nõuab vahel talumats kuningavõimu või vananev, mitte just kõige kaunim inimeseloom mingit ühiskondlikku iluideaali kehtestamist.

PS Rubens, kelle graatsiad siinset lugu illustreerivad, tuleks ilmselt keelata, kui moraalitu ja paksusele ahvatlev mandunud kunstnik.

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Halb inimene on hea inimene? Valust ja kunstniku aususest ehk variatsioon “Magnuse” keelamisele

84 kommentaari Add your own

  • 1. heli  |  mai 7, 2008, 9:38 e.l.

    Tegelikult on mõlemad jubedad – nii ebanormaalselt suur ülekaal kui kondine anorektik, kelle ribid võib meetri kauguselt isegi läbi riiete üle lugeda. Tervist kahjustavad on ka mõlemad. Nii et ma ei tea ühtki põhjust, miks peaks üht eelistama teisele või üht materdama teisest rohkem.

    Vasta
  • 2. Kati  |  mai 7, 2008, 10:32 e.l.

    jah, aga paks, no tõeliselt haiglaslikult paks olemist mu meelest nagu keegi kuskil ei propageeri ka.

    haiglaslikku kõhnust küll. nii et mina küll ei kurvastaks, et anoreksiat kritiseerides kohe koletut rasvumist põhjustatakse.

    Vasta
  • 3. heli  |  mai 7, 2008, 12:09 p.l.

    Igasugune propageerimine on üldse saatanast. 😛

    Vasta
  • 4. Kati  |  mai 7, 2008, 12:38 p.l.

    ei tea. eeldatavasti võiks kuskil olla ka mõned Õiged Asjad, mille puhul propaganda pole saatanast. ntx aidsi-ennetus on ju ka propaganda. iseasi, et mis need asjad on ja kust need piirid käivad.

    Vasta
  • 5. luize  |  mai 7, 2008, 1:31 p.l.

    ma ei ole küll otseselt kohanud ka propagandat teemal “kõik haiglaslikult kõhnaks!”, aga ma saan su poindist aru. mul on endalgi tervislikkuse juures kontsentreeruda õigesse vahemikku. iseenda juures st, mitte teiste.
    aga pullerits on lihtsalt üks halvemat sorti figuur, kellel on juurdepääs lehes avaldatuks olemisele. rumal aga kõva häälega. täitsa kahju on, et ta söandab veel tervislikkuse teemal sõna võtta, arvestades, millidt jampsi ta põikpäiselt suust välja ajab.
    kui tahaks talle halba soovida, võiks soovida, et ta sama paksuks läheks kui savisaar. kahjuks on ta surmani silguniisk.

    Vasta
  • 6. Wild  |  mai 7, 2008, 2:52 p.l.

    Et Pullerits õnnelikumaks ja paremaks inimeseks teha, teen ettepaneku, et edaspidi saab peaministriks “Kroonika” seksikaim … kes aasta pärast tagasi astub ja solgiaugu järgmisele vabastab. Vähemasti on kõike seda ilus vaadata.

    Vasta
  • 7. Gallacher  |  mai 7, 2008, 3:57 p.l.

    Pullerits on kõva spordimees, seepärast ta paksuks ei lähegi. Silguniisk Tartu Maratonil esimese mõnesaja hulka ei tuleks.Aga see selleks.
    Selge, et anoreksia on tõsine problem aga tänapildi põhjal siiski oluliselt väiksem kui ülekaalulisus. Kusjuures rasvumine aasta-aastalt näitab kasvutendentsi, seda nii Eestis kui mujal Euroopas.

    Vasta
  • 8. Karl Erik  |  mai 7, 2008, 5:07 p.l.

    Pullerits võitleb õige asja eest. Homodest ma ei räägi, iga normaalne mees saab aru, miks neid ei tohi lasta liiga palju ühiskonnas levida.
    Paksud on järjest suurem koormus ühiskonna rahakotile, kõigi nende haigustega, mille põhjus ülekaalust.

    Kohustuslik sport ja sõjavägi tuleb kasuks nii homodele kui paksudele, ehk pekstakse mõned seal ka normaalseks.

    Kui Pullerits lisab oma nimekirjale ka kõik kommud ja vasakpoolsed, siis läheb minule tema hääl.

    Vasta
  • 9. Oudekki  |  mai 7, 2008, 5:14 p.l.

    Kati, kuidas sa määratled “propaganda”? Siis saaks ütelda, et kas on mõistlik või mitte.

    Vasta
  • 10. Kati  |  mai 7, 2008, 5:55 p.l.

    oudekki,
    ma määratleks selle kui selgitustöö, mille eesmärk on kujundada sihtgrupi hinnaguid.

    sestap ma arvangi, et propaganda ei ole iseenest ei hea ega halb vaid normaalne viis kommunikeeruda. headus-halbtus sõltub siin sellest, mida propageeritakse ja mis meetoditega.

    Karl Erik,
    see oli nali, eksju?

    Vasta
  • 11. karuema  |  mai 7, 2008, 8:16 p.l.

    MUIDEKS, Pullerits ise on nii hirmus väga kõhn, et lausa hirm tuleb peale, kui teda vaatad. ja mina olen paks nagu vana siga, ja ka tuleb hirm peale kui vaatad. aga ma arvan, et need probleemid on tösised, aga fakt on, et alati ei saa neid tõsiseid probleeme lahendada nii nagu massid ja laiem yldsus arvab. inimesed on lihtsalt erinevad , nii iseloomult kui füüsiliselt struktuurilt.
    Propagandast – tsiteerides teoreetikuid ja kalssikuid – propaganda iseenesest ei ole ei hea ega halb, kysimus on mis eesmärgil seda kasutada. Mitmed mehed on propagandat defineerinud…algselt tuleb sõna muidugi ladina keelest, propagare ja esimesed propagandistid olid Katoliku mungad Congregatio de Propaganda nimelisest pundist. Ja nende roll oli mööda maad rännata ja inimestele jumalasõna kuulutada.
    Propaganda sai negatiivse konnotatsiooni koos Goebbelsi definitsiooniga asja kohta…20 sajandi kolmekymnendatel… Muideks hea materjal kõigile propaganda huvilistele on Agu Uudelepa sel aastal kaitstud doktoritöö.
    Aga üldiselt on ju elu ilus, ja mina isiklikult arvan, et Savisaar ei saa peaministriks sellepärast, et ta on halb diplomaat – oskab lihtsalt partneritega kogus aeg vastakuti minna, selline ninatark ja ülbur… aga peaministriks saavad ikka sellised libedad mehed, kes oskavad kõigiga kokku leppida . aga mis mina väike putuk poliitikast tea, see oli lihtsalt niisama suusoojaks arvatud. tegelt tahtsin Pulleritsu paljastada – et liiga kõhn teine inimese jaoks. normaals einimese jaoks:)
    tervitustega soomest, mõnusalt (ilgelt, tegelt)rasvane Karuema

    Vasta
  • 12. ahaa  |  mai 8, 2008, 7:47 e.l.

    tegelt on probleemiks nii söömishäired (mis tegelikult on psüühikahäired )kui ka suur ülekaal. alati võib ju öelda, et mis see teiste asi on, ise tean, kui palju kaalun. samas fakt on see, et ülekaalulistel on oluliselt suuremad terviseriskid – iga 10 liigset kg tõstab vererõhku, veresuhkru taset, koormus liigestele ja südamele suureneb oluliselt. kuni keskeani on inimene tavaliselt nii tugev, et nimetatud näitajad olulisi probleeme ei põhjusta, kuid sealt edasi tervisehäirete hulk aina kasvab. samas on üle 40 a vanadel juba üsna raske ülekaalu langetama hakata, seega peaks seda tegema oluliselt varem. seega oleks kesktee ikkagi tervislike eluvisiide – piisav liikumine, tervislik toitumine, korralik uni jne . propageerimine. ma ei usu ka, et kellelgi midagi selle vastu oleks. lõppastmes maksame me kõik kõigi haigused kinni ja mida rohkem on ühiskonnas terveid, seda rohkem seda rahja tegelikult on. jah, muidugi võib väita, et vat ületöötamine ja suitsetamine ja sada muud asja põhjustab ka palju tervisehädasid. muidugi põhjustab. aga see kõik pole õigustus sellele, miks soosida anoreksiat või ülekaalu 🙂

    mde, nõiamoor, on küll su tuttavate hulgas ülekaalulisi :). mina olen ka, ei ole ju mõtet pead liiva alla peita. ja oma suhteliselt suured vitsad sellega seoses juba saanud. jääb loota, et edaspidi suudan veidi targem olla ja oma tervist ise mitte oma käitumisega hävitada :).

    Vasta
  • 13. ahaa  |  mai 8, 2008, 8:02 e.l.

    aga arvamusega pulleritsu kohta ühinen täiesti 😀

    Vasta
  • 14. Nirti  |  mai 8, 2008, 8:46 e.l.

    Tõstatan küsimuse: kas anoreksiat saab pidada tänapäeva ühiskonna haiguseks? Või on see pigem mingisugune ühiskonnast üsna sõltumatu psüühiline haigus, mis on eksisteerinud aastatuhandeid?

    Anoreksiaga võrrelda ülekaalulisust on väär. Õige oleks võrdlus anoreksia ja mingi haiguse vahel, mis sunnib paksuks sööma, sest peegelpilt tundub liiga kõhn vms.

    Ülekaalulisus on sellepärast ühiskondlik haigus, et see ei ole mitte psüühiline haigus, vaid lihtsalt mugavuse ja laiskuse vili, meie ühiskonnas pole aga sport au sees ja nõnda need pekised inimesed lödisevadki koduuksest oma Mersuni ja Mersuuksest restoranilauda ja restoranilauast oma pehmesse arvutitooli kabinetis ja kabinetist oma Mersuukseni & koju diivani ette õgima. 🙂

    Terves kehas terve vaim, ütlesid kreeklased. Nii anoreksia kui ülekaalulisus kui buliimia kui ka mingi õgimistõbi ei ole ei terve vaim ega anna tervet keha.

    Senikaua, kuniks sporti ei propageerita, pole mõtet midagi loota. Eestlased kärvavad nagu kärbsed

    Pulleritsul-Pullitseril on omal kombel õigus, et meile sobib rollimudeliks pigem peaminister Ansip kui vana rasvane Savipäts, iseasi kuidas ta neid mõtteid väljendab.

    Ja imelik on, et Pulleritsu füüsiliste omaduste mõnitamine on justkui okei, samas kui tema kedagi kommenteerib, on kohe kisa lahti.

    Vasta
  • 15. Nirti  |  mai 8, 2008, 8:48 e.l.

    kärvavad nagu kärbsed südame-veresoonkonnahaigustesse*

    Lisan ka, et loomulikult on inimesi, kes on haiguste tõttu ülekaalulised, ma tunnen ka mõnda, kes sööb nagu linnuke, aga ikka on priske-turske, sest näiteks kilpnääre ei tööta korralikult või muud säärast. Me ei räägi aga praegu haigustest, vaid ühiskondlikest haigustest.

    Teen selle märkuse, sest nagunii oleks see haiguste tõttu tekkinud ülekaalu teema välja kraabitud muidu.

    Vasta
  • 16. eva  |  mai 8, 2008, 8:57 e.l.

    Pulleritsul ka hea aeg valitud: vahetult <a href=”http://www.largesse.net/INDD/” title=”rahvusvahelise dieedivaba päeva” järel. Mida muuhulgas fatismiks nimetatud nähtus inimeste tervise ja heaolu igapäevaseks hävitamiseks — neile mitmesuguse solgi ning “meditsiiniteenuste” müümise nimel — korda saadab, ma siinkohal ümber jutustama ei hakka.

    Tegelik — mitte linnalegendidel ja tellitud uurimustel ‘a la <a href=”http://lowcarbohydrate.net/node/133″ title=”Focusizer” põhinev — lugu nn. ülekaalust räägib, et:

    1) keha hakkab ülemääraseid varusid korjama praktiliselt AINULT ühel tingimusel. See on alatoitlus, s.t mingi(te) (mikro)toitaine(te) puudus organismis. Sageli on põhjuseks haigestumine, s.t mõne aine vajaduse suurenemine üle tavapärase. Nt uneapnoe tingib raua-, stressiga kaasnevad lihaspinged magneesiumi-, närvipinge K-vitamiini vaeguse jne. Ülipaksud indiaanlased ilmusid näljahädade järel (vbnd, edaspidi viited ainult siis, kui käepärast juhtuvad olema, ekstra otsida ei jõua), sõjapiirkondades kasvab hüppeliselt diabeetikute hulk jne;

    2) kaalutõusu-ehmatusele reageerimine kaloripiirangutega dieeti alustades on kõige kindlam viis probleemi põlistada. Nt belglased valisid uuringukohordiks 30-60-aastased mehed (suhteliselt pisikese riigi peale suudeti neid leida ca 400), keda oli tabanud äkk-kaalutõus vähemalt 5 kg, ja leidsid, et aasta jooksul asi kas a) taandus iseenesest (stressajatel), b) selgus põhjustanud haigus ja tolle ravimisel taandus ka rasvadepoo või c) kaalutõus püsis ja kasvas. Viimast ainult neil vähestel, kes olid valinud dieedipidamise;

    3) eriti hull on moodsa toidu- ja ravimitööstuse “uuringute” abil pealepressitav süsivesikudieet — toitaineid leidub seal traditsioonilise menüüga võrreldes minimaalselt, kuid massiivse suhkrukoormusega tekitatakse insuliinitootmise mõttetu aktiveerimine. Esiteks saab oma litaka kõhunääre, teiseks kiireneb oluliselt rasvaladestamine. Jällegi: n-ö naisteajakirjade tasemel ei hakata sellest ilmselt kunagi rääkima, aga keharasva on võimalik ladestada AINULT insuliini abil, toidurasv ise ei tekita kuidagi keharasva. Nt Spurlocki “Supersize me”-d mullu Rootsis veidi suurema kohordiga korranud <a href=”http://gut.bmj.com/cgi/content/abstract/gut.2007.131797v1?maxtoshow=&HITS=10&hits=10&RESULTFORMAT=&author1=Nystrom&andorexactfulltext=and&searchid=1&FIRSTINDEX=0&sortspec=relevance&resourcetype=HWCIT” title=”kiirtoidu-katse” tõdes, et katsealuste kaalutõusu ja terviseprobleeme (maksakahjustused (NAFLD), insuliinresistentsuse kasv, segipaisatud verepilt) ei põhjustanud mitte toidurasvad (ehkki kajastused massimeedias suutsid ainult seda trummi edasi taguda) — neil oli igati positiivne seos HDL ehk “hea” kolesterooli taseme tõusu ja üldkolesterooli langusega –, VAID massiivselt lisatud suhkrud ja süsivesikute üldhulk, mis veresuhkrutaset kõigutades stimuleerisid ühtlasi ülesöömist (katse-eelne keskmine oli 2273 kcal/päevas, katse ajal kasvas isu keskmiselt 5753-le).
    Dr. Frederik Nystrom:
    “That signs of liver damage were linked to carbohydrates was another key finding, he said.
    “It was not the fat in the hamburgers, it was rather the sugar in the coke,” he said.”

    Öelge ausalt, mida suudab sellest jutust haarata keskmine kodanik? Ei midagi, eksole. Seega igati arusaadav, kui nii ajakirjanik kui lugeja haaravadki kinni tuttavatest sõnadest ning ketravad linnalegende edasi. Kognitiivsest dissonantsist jm mõtlemisvigade põhjustest räägib nt see elavalt ja suurepäraselt kirjutet <abbr title=”raamat”, mida küll kõigile mõtlemisvõimelisile soovitaks;

    4) ülitöödeldud ja kunstkasvatatud toidust ei saa enam toitaineid; neid kas polegi seal või mõnel juhul ei saa neid enam kätte. Nt “vabapidamisel” kasvanud lõhe ja forelli oomega-3 ning D tulevad vetikatest ja koorikloomadest, kasvandusetoidul ehk teraviljal ja kanarapetel kasvatatuis on soovitavaid aineid vaevalt veerand metsikute suguvendade omast ning mitmed mikromineraalid ja rasvlahustuvad vitamiinid praktiliselt puuduvad;

    5) “ülekaalu” piir nihkub üha madalamale ja “ideaalkaal” on jõudnud vägagi ebatervislikku vahemikku. BMI < 22 kasvab oluliselt tegelik haigestumine nt vähki, neeru-, närvi- ja vaimu-, südame-veresoonkonna haigustesse, osteoporoosi, samuti suremus. ERITI oluliselt väheneb BMI<25 puhul võimalus haigus- või opijärgseks taastumiseks. Nt suremus: jänkide <abbr title=”uuringu” kohordiks oli 6900 nende armeeveterani 7,5 aasta jooksul, s.t kontrollitult hea “lähte”tervise ja treenitusega elanikud. Tulemus: ülekaaluliste ja rasvunute suremus 22% väiksem, iga BMI-punkt lisas 3% ellujäämise tõenäosust. Analoogsed on tulemused enam-vähem kõigi tõsisemate haiguste ja opijärgse taastumise statistikas.

    Kõige tõsisem on allavägistatud keharasva tagajärg kesknärvisüsteemile. ~80% ajumassist moodustab rasv, mis toimib nii seal kui muude närvide puhul “isoleerikihina”. Kaalulangetamise ja/või füüsilise koormusega mittesobiva toitumise puhul läheb keha lõpuks ka selle kallale. Tagajärg: hulk lühiseid ehk Alzheimer, hulgiskleroos, kognitiivse võimekuse langus jpm;

    6) 90% ülekaalu terviseriske tuleb med.töötajate eelarvamustest, s.t sisuliselt keeldumisest tegelikest uuringutest ja ravist. Seega saab ülekaaluline oma diagnoosi ja ravi hulga hilisemates staadiumites. Kas te kujutate ette, et lähete arsti juurde külmetusega ja ta karjub teile “kui te oma ninatilkumist korda ei tee/saa, siis ma teid ei ravi”? Paraku keskmine ajuripatsi, kilp- või kõhunäärme kalletega inimene täpselt seda kohtab: “kuni te iseseisvalt pole sümptomit välja ravinud, me teie haigust otsima ega ravima ei hakka”. Hästi levinud on nt kolesterooli- ja vererõhuprobleemidega patsientidelt nõuda dieeti ja eriti toidurasva minimeerimist — tegelikult süvendab selline lähenemine nende haigust oluliselt;

    7) sportimine aitab küll kasvatada lihast ja parandada olemasolevate toonust, ning musklimass vajab oma eksistentsiks rohkem energiat (põletab rohkem kaloreid), ent see ei reguleeri saadavate toitainete hulka ja lisab neist mõnede vajadust. Seega sporditegemine ilma (olulise) kaalutõusu põhjust välja selgitamata ja toitumist reguleerimata tõenäoliselt hoopis süvendab probleemi;

    8) (kommerts)dieetidega saavutatud püsiv tulemus, s.t kaalulangus on säilinud aasta või kauem: 1-3% dieeditajatest. Saadava kütuse piiramisel läheb keha imekiiresti säästurežiimile ja sealt väljatulek ON keerulisem kui tavaliselt omapäi suudetakse. Seega tõenäoliselt nii jääbki ja toitainevaegus üha süveneb, haigusi üha lisandub.

    Kokkuvõte: välimiku ja eluviiside andmeid arvestades on väga tõenäoline, et Pullerits saab infarkti või mäluka ja sureb opist/enesevigastusest taastumata päris mitu aastat ENNE seda, kui talle pensioni maksma peaks hakkama. Nii et pole mõtet õnnetukese jutu peale ärrituda.

    Lisalugemist/vaatamist: guugeldamise/juutuubimise märksõnad Gary Taubes, Malcolm Kendrick; Angel Keys vs Jack Lalanne — muljetavaldavaim on viimaste kahe penskaripõlve-fotode võrdlus.

    Vasta
  • 17. ahjualune  |  mai 8, 2008, 9:09 e.l.

    Mul on küll hea meel, et keegi lõpuks asub tõeliste väärtuste kaitsele ühiskonnas, millest suurim kahtlemata ongi kaubanduslik välimus (ehk pandavus?)

    Ja Rubensi suhtes olen Sinuga täiesti sama meelt.
    Üldse, kas Sulle ei tundu, et mandunud kunsti on ka praegu kahtlaselt palju ja sellegi vastu tuleks võitlema hakata? Ma küll hakkaksin ootama, millal kunstihoones teemakohane näitus tuleb.

    Üle tuleks kahtlemata vaadata ka teised kunstivallad: kino, teater ja kirjandus. Sealgi on sumbumus ja mandumine maad võtmas, aga meie kodanikud näikse seda kõike vaat et veel hea maitstagi laskvat.

    Mitte ainult kaunis keha, vaid ka puhas meel on see, mille pärast tuleks asuda võitlusesse ja tuleviku nimel tuleks igasugune roiskumise alge põrmuks teha juba eos.
    Rääkida tuleks ka sellest, et ausse tuleb tõsta vahepeal teenimatult põlu alla sattunud eugeenika.

    Aga mis sedasinast artiklit puudutab, siis pole selle toon ju ühti ainult negatiivne, räägitakse seal ju ka positiivsetest eeskujudest (vt. eelviimane lause). Kindlasti on meie premieer ära teeninud kiidusõnad oma hea figuuri eest. Aga ei tohi unustada, et tal on hea figuur tegelikult siiski peamiselt selle pärast, et ta kuulub õigesse erakonda. Postimees on oma toetuse tõelistele väärtustele taas sõnaselgelt välja öelnud.

    Vasta
  • 18. Wild  |  mai 8, 2008, 9:16 e.l.

    Pole hullu, selle vastu on juba üht-teist ette võetud, projekt “rahva tervis” lubab meile vähem kui 2 a pärast üle 10% töötuid ja teistele ka vähem süüa.
    Kui kartulikrõpsud ja muu solk SMS-laenudeni välja saaks veel pakendihoiatuse “make your choice, live or die e võta või jäta”, siis võiks ju tuleviku suhtes täitsa optimistlik olla.

    Vasta
  • 19. ahaa  |  mai 8, 2008, 9:16 e.l.

    nojah, ahjualuse sujuvalt demagoogiline kriitika libiseb osavalt tervise aspektist mööda ja taandab teema pandavusele 😀 😀 😀
    väga osav :).
    samas pole selles point.

    ja mde, olemata ansipi pooldaja, peab siiski ütlema, et ta on elu aeg regulaarselt sporti teinud, seega ei oma tema kuulumine reformierakonda sellesse puutumust :). ka reformarite hulgas on ülekaalulisi, kelle ravi me kõik koos kinni plekime.

    Vasta
  • 20. ahaa  |  mai 8, 2008, 9:17 e.l.

    mul oleks täiesti pohlad, kui igaüks oma ravikulud ise kinni plekiks.. aga pole ju nii. ja noh, väga ülekaaluliste lähedastel on ka natuke valus vaadata, kuidas endale hammastega hauda õgitakse..

    Vasta
  • 21. ahjualune  |  mai 8, 2008, 9:27 e.l.

    Ülekaaluline (ja sellepärast põdev) ahjualune päris kindlasti ei teinud kriitikat, vaid mõtles kõike väga siiralt ja tõsiselt!

    Vasta
  • 22. Kati  |  mai 8, 2008, 9:47 e.l.

    jah, ahjualune, mul on südamest hää meel, et olen oma alghariduse germanistika vallas saanud nii ja moraalipuhtalt ja põhimõttekindlalt inimselt, kui sina.

    (ja keegi alatu ei kuule siin nüüd irooniat, ma loodan)

    Vasta
  • 23. Kati  |  mai 8, 2008, 9:50 e.l.

    ahaa,
    ma pidasin silmas tõepoolest nooremapoolseid tuttavaid. selliseid pealt kahekümneseid. nende hulga son pigem neid nälgimisladega küll rohkem kui ülekaalulisi.

    nirti,
    vaat selle Pulleritsu välimusega on nüüd see värk, et nagu koer külale jne. kas pole ootuspärane, et inimest hakatakse hindama nende müüdupuude järgi, millega ta ise teisi mõõdab?

    Vasta
  • 24. ahjualune  |  mai 8, 2008, 9:59 e.l.

    Unustasin märkida, et ma mitte üksnes ei põe, vaid pürgin ka meeleparanduse poole.
    Võlg on võõra oma, seepärast tuleks paluda ilmselt kõiki minu eest plekkinute kontonumbreid ja makstud summasid,et need siis tagastada. Selle koormaga on päris rske edasi elada…………

    Vasta
  • 25. ahaa  |  mai 8, 2008, 10:10 e.l.

    nojah, ma irvitasin ka kuni möödunud sügiseni, kuni päris tõsine tervisepauk mind tükiks ajaks rivist välja sundis. peale seda kui tekib hirm oma elu ja tervise pärast, vaatab ilmselt nii mõnigi teatud asjadele teistmoodi. mina vähemalt vaatan. aga teie ironiseerige terviseks edasi 🙂

    Vasta
  • 26. e.  |  mai 8, 2008, 10:11 e.l.

    esiteks – arumaisaa, mis vajadus on inimestel VASTANDUDA. kõhnusekultusest loobumine ei tähenda ju rasvumiskultuse propageerimist, nagu hr trilleputs tundub paaniliselt kartvat. propageerida võiks PÄRIS inimest, sellist keskmist ja tervislikus kaalus. noh, nagu tallinn on täis praegu neid ‘ära ole topis – LIIGUTA!’ reklaame. täiesti kümne käega poolt!!!

    teine asi – millegipärast aktsepteritakse seda, et anoreksia on kahe-kõrva-vaheline haigus, aga ei tulda selle peale, et ka ülekaal võib olla kahe-kõrva-vaheline. täpsemalt – käegalöömine võib selleni viia – ning käegalöömiseni depressioon.

    kui mulle on vanajumal andnud ujujaõlad, F-korvi ja maanaise sääred, siis saan ma rahus ja suurema pingutuseta olla meditsiinilises normaalkaalus(170/67), aga selleks, et olla selline, nagu ühiskondlik norm ette näeb (sest et 170/67 on VÄHEMALT 12 kilo ‘ülekaalus’ ju, minge küsige suvalisest naistefoorumist), pean täiesti isaseks end pingutama.

    ja kui väga kaua nii pingutada eesmärgi nimel, mis – olgem ausad – on tegelikult MÕTTETU (aga ühiskond nõuab!!!), siis võib peas käia krõks ning inimene minna katki – jäädagi pingutama ja sattuda anoreksiasse või siis tunda, et enam ei jõua, lüüa käega, sest kui ma ei saa iial olla ilus, mis sel kõigel mõtet.

    ning jah, ma rääkisin endast – eks-anorektik ja eks-120-kilone. ja sarnast mõttekäiku olen kuulnud oi-oi-oi-kui-paljudelt ülekaalulistelt. nojah, sotsiaaldarvinist ütleb nüüd, et sellisest asjast põhjendatud ülekaaluga inimene on järelikult nõrk ning padavai peldiku pähe endale kuuli pähe laskma ja genofondi puhastama.

    juba lähen

    aga enne veel pika möla point – seesama kõhnusekultus SOODUSTAB peale anoreksia ka ülekaalu. kusjuures selle kohta on ka mitmeid uuringuid tehtud – varem, kui ideaal oli tiba lopsakam, oli naiste keskmine kaal väiksem…

    Vasta
  • 27. Nirti  |  mai 8, 2008, 10:12 e.l.

    Minu arvates on kontkõhnad mehed jalustrabavalt seksikad, pole midagi ilusamat kui pikk, sirge ja ülisale mees, nii et minu arvates on Pulleritsu välimus vägagi apetiitne. 🙂

    Tervise seisukohalt on ülekaalulisus tunduvalt ohtlikum kui teatud alakaalulisus ja siin ei olegi midagi targutada rohkem. Mida ülekaalulisem inimene on, seda suurem on tal oht kärvata näiteks infarkti.

    Ega enam pole keskaeg, kus tüsedus näitas rikkust ja hea elu peal olemist, pigem on tänapäeval vastupidi – spordiklubide kuukaardid pole odavamate killast ning kes see ikka viitsib tervisejooksu teha, eks…

    Tegelikult Tartus on palju tervisesportlasi ja pakse inimesi, kes tuimalt jäätist ja saiakesi mugides kuskil kohvikus peesitavad, ei olegi eriti näha. Asi seegi.

    Vasta
  • 28. Nirti  |  mai 8, 2008, 10:12 e.l.

    Trilleputs…

    *hirnub*

    Vasta
  • 29. Kati  |  mai 8, 2008, 10:36 e.l.

    nojah, minu jaoks isiklikult on vuntsidega mehed sedavõrd eemaletõukav nähtus, et ma ausaltöelda muid parameetreid enam väga ei vaatagi. 🙂

    aga tegelt on muidugi see, et iga asi üle võlli keeratult, on ohtlik ja tervistkahjustav. sport ka, kui aus olla. mul siin tööl räägivad vahelduva eduga kolm endist tippsortlast (üks ujuja, üks korvpallur ja üks odaviskaja), milline enesehävitamine võib tippsport olla.

    mis kaalu puutub, siis mina ise olen olnud nii piitspeenike, et kunagi uuris kooliarst, kas ma ikka kodus söön. siis, ülikooli ajal tuli kuidagi iga sessiga mingit polstrit juurde ja olin mina mitte hiidpaks aga ümar loom küll. nüüd aga avastasin pärast kutsikaga rahmeldama hakkamist, et selga lähevad riided, mis viimati ülikooli esimesel kursusel kanda sündisid.

    igatahes ei ole ma end kogu selle aja jooksul, ei hirmkõhna ega ümaramana kunagi halvasti tundnud. ei ole ka nälginud ega õginud. lihtsalt inimese ainevahetus ka muuub elu jooksul.

    Vasta
  • 30. ahaa  |  mai 8, 2008, 12:39 p.l.

    sul on täiesti õigus :). ausalt.

    a mis puutub näidetesse, siis me kõik ju oleme ülikoolis loogikat ja filosoofiat õppinud, eks? seega me teame, et näidetega ei tõesta midagi, kuna igale näitele leidub alati vastunäide :).

    on absoluutselt kindel, et maailmas on pakse ja terved; samuti on sama kindel, et leidub kõhnu ja haigeid. kindalsti on õige see, et sa pole ennast kunagi halvasti tundnud. sama õige on see, et ka mul on eluaeg olnud ülihea tervis ja enesetunne. aga – sellest teadmisest pole mingit kasu :). võib leida 100-aastaseid karsklasi, kuid ka neid, kes 100 a vanad ja tarvitavad iga päev alkoholi. point pole ju selles :), vaid selles, et KESKMISELT on ülekaaluliste hulgas teatud tervisperobleemide hulk palju suurem, kui normaalkaaluliste seas. ja see on ka fakt, mis parata.

    ntx ei ole ju ka kõik baleronid ega meeslilleseadjad homod, onju. aga KESKMISELt on nende hulgas homosid rohkem kui meeste hulgas üldiselt.

    🙂

    Vasta
  • 31. Kati  |  mai 8, 2008, 12:53 p.l.

    jah, aga ma kardan, et me saame sama “keskmiselt rohkem” tulemuse, kui me vaatame haigelt kõhnu või traumades vaevlevaid tippsortlasi ntx.

    ja pealegi, kõik, kes me oleme igasugu asju õppinud teame ka, et
    a) keskmist pole reaalselt olemas, ehk keskmisest ei saa tegelikult tuletada mitte midagi üksikisiku kohta. ntx väitest “naised on meestest keskmiselt andekamad verbaalselt ja mehed naistest ruumiliselt” ei saa tuletada, et kõigi naiste asi on luuletusi kirjutada ja kõigi meeste asi maid avastada. nagu ei saa sellest, et kollase rassi esindajat IQ on keskmiselt kõrgeim, tuletada, et ntx hiinlased on kõik geeniused.

    b) võrdlus käib alati millegi suhtes. ntx keskmiselt rohkem haigusi mingis keksmises normaalkaalus olijatega. kui me võrdleksime ntx anorektikuid haiglaselt rasvunutega, siis mina ei tea, kellel on mis hädasid rohkem.

    Vasta
  • 32. ahaa  |  mai 8, 2008, 1:43 p.l.

    no räägi mistahes arstidega, ülekaaluliste hulgas on oluliselt rohkem südamehaigeid, liigesehaigeid, diabeetikuid, hüpertoonikuid… ülekaal on nende haiguste äärmiselt suur riskifaktor ja tulemused, mis saadakse kaalu langetamisel, on väga head.

    või sa tõesti usud, et see pole nii? 🙂

    jah, tippsportlaste hulgas on ka palju haigeid, jah, aga nad pole ju na need nn “normaalsed inimesed”.

    see vestlus hakkab vägisi eemale kanduma sellest põhiteemast, kas ülekaal on tervise riskifaktor v mitte, ja muutuma mingiks hämaks teemal “teised võivad ka haiged olla ja üldse pole keskmist olemas”: põmst jah, kõik õige… aga see ei muuda ära fakti, et ülekaal on terviserisk 🙂

    Vasta
  • 33. Nirti  |  mai 8, 2008, 5:54 p.l.

    Nojah, vuntsid on tõesti rõvedad, meenutavad Hillar Kohvi. 😐

    Kati, see, et sa ennast ümarana hästi tundsid, see on normaalne. Vaevalt sa rohkem ülekaalus olid kui kümme kilokest. Halvasti tunnevad ennast ikka need, kellel turjal 30-40 lisakilo.

    Point on aga selles, mida ahaagi räägib.

    “see vestlus hakkab vägisi eemale kanduma sellest põhiteemast, kas ülekaal on tervise riskifaktor v mitte, ja muutuma mingiks hämaks teemal “teised võivad ka haiged olla ja üldse pole keskmist olemas”: põmst jah, kõik õige… aga see ei muuda ära fakti, et ülekaal on terviserisk :)”

    Vasta
  • 34. Nirti  |  mai 8, 2008, 5:58 p.l.

    Aa, muide, ma ei saa jätta küsimata:

    Millal sa siis ülikooli lõpetasid või kui vana sa siis täpselt oled? Mul on mulje jäänud, et sa oled ikka naine kolmekümnedates eluaastates? Ja sul on ülikooli esimese kursuse riided kodus alles, mis sulle siis järelikult ca 10 aastat pole selga mahtunud? Miks küll? 😀

    Ruumikust vihkad või? 😀

    Vasta
  • 35. Kati  |  mai 8, 2008, 6:46 p.l.

    nii ongi, nirti, et kümme aasta kapis seisnud.

    ma olen väga niru riiete ära viskaja. üldse halb asjade ära viskaja, sest armsad asjad on natuke justkui elus. selline loll animist noh. 🙂

    riietega igatahes on koguaeg õigustuseks mõte, et ehk kunagi millekski kõlbab ja saab millegagi kokku ja ümber teha (vahel saabki).

    paar nädalat tagasi oli ruttu vaja miskit selga visata ja koeraga välja kobida. kiskusin kapist ühe vana nahktagi, millest teadsin, et hõlmu kinni ei saa, et sitta kah, kes siin kodutänavas vahib. aga, kae imet, läks selga ega kiskunud kõhtugi välja.

    aga, ahaa, (ja nirti ka)
    ega ma ei vaidlegi ju selle vastu, et haiglane ülekaal on halb. Pulleka jutus häiris mind hoopis seisukoht, et vastukaaluks anoreksia jms oleks nagu hea.

    ja see, et peaminister ei tohiks olla paks, eee, no vabandage, ta ei tohiks siis pmst olla ka astmaatik ntx. ka see oleks jutskui haiguse propageerimine.

    tegelikult ahjualusel on ju kogu tema mahlases iroonias omajagu õigus, kui ta sellise jutu taga näeb suhtumist stiilis “elagu eugeenika!” või mis?

    Vasta
  • 36. Nirti  |  mai 8, 2008, 6:59 p.l.

    Ma ei lugenud selle Pulleritsu-Trilleputsi tekstist välja, et anoreksia hea oleks, ausaltöeldes. Anoreksia ja mõõduka ülekaalu vahel valides on mõõdukas ülekaal muidugi parem, aga propageerida tuleks siiski tervislikke eluviise.

    Muide, minuni jõudis info, et sa keeldud avaldamast kommentaare. Palun vaata oma spam queue üle, seal peaks olema “evalt” pikk kommentaar toitumise vms kohta. Ehk sa pole märganud vms.

    Vasta
  • 37. karuema  |  mai 8, 2008, 8:27 p.l.

    Nirtile, lihtsalt repliigi korras – mina ilgun jah Pulleritsu kallal, sest ta on mu vana ja hea kolleeg…see annab teatud intellektuaalse vabaduse tema kallal aasida ja teda kommenteerida – ja see kõik ei tähedna seda et ma tast lugu ei pea, ta on mu yks vingemaid kollleege kes mul kunagi on olnud…
    ja see on absoluutselt rumal väide, et kõik paksud laisad ja lodevad on ja ….kuna sa Nirti ise alati väga sõnakas oled, siis kasutan siin repliigis ka krõbedamat sõnavara…ma olen paks ja suur nagu vana jõehobu, aga ma ei saa küll öelda, et ma laisk ja lodev inimene olen…niimoodi ei tohi inimestele hinnaguid anda. ja paksus ei ole ainult söömishäire, see võib olla ka mentaalne häire, ja tekkida näikeks sünnitusjärgse depressioonin järel jne…
    aga noh inimesed ikka arvavad, ja panevad maailma paika, ma ise ka päris sageli…tegelt aga ei saa maailma paika panna…oleme sellised kui oleme, igaüks oma hädadega ja puudustega ja voorustega…ja propageerida võib mida iganes, iseasi, kas need propagandad inimesi aitavad:)

    Vasta
  • 38. Nirti  |  mai 8, 2008, 8:45 p.l.

    No Savisaare näite puhul võib küll üsna kindel olla, et tal ei ole sünnitusjärgset depressiooni. 😀

    Mõnikord mind paneb imestama see, et ma ütlen selgesõnaliselt välja, et igasugused haiguslikud paksuksminemised jätame mängust välja ja räägimegi üksnes neist, kes tõesti persetavad päevad läbi õgides teleka ees ja trenni lihtsalt ei viitsi teha, kuna nad on laisad ja lodevad, siis ilmub keegi, kes peab mainima, et on haiguslik paksuksminemine ka olemas. On jah, ma ütlesin ka, et on, aga me ei räägi praegu üldse sellest ju. 😉

    Vasta
  • 39. Oudekki  |  mai 8, 2008, 9:23 p.l.

    Mind häiris selles Pulleritsu jutus see aspekt nagu ülekaal – haiglane või mitte – näitaks kuidagi poliitilist kompetentsi (ja veel enam see, kui Pullerits arvab, et peaministri kõige olulisem roll on rahvale olla eeskuju, kelle järgi joonduda. Ptüi). Tjah, mida Nero Wolfe selle kohta ütleks 😛

    Inimene võib edukalt paksuks minna, sest sitt ainevahetus + intensiivne vaimne töö laua/arvuti taga. Ma arvan, et hea peaminister võiks ikka saada. Laisast inimesest võib ka hea minister saada 🙂

    Vasta
  • 40. karuema  |  mai 8, 2008, 9:52 p.l.

    Nirti, kuidas sa tead, et inimese paksus on tulnud kodus teleka ees istudes…ja õgides?ja kust sa võtad et see ei ole haiglane, see teleka ees istumine ja õgimine – minu arvates on see väga haiglane, see on kõige selgem depressiooni tunnus, muideks…?
    muideks ma enda juures ka kirjutasin paksudest ja haigetest…

    Vasta
  • 41. Liisu  |  mai 8, 2008, 10:19 p.l.

    Kes ütleb, et Eestis sporti ei propageerita? Andke andeks, kui viimase 14 kuu jooksul on asjad muutunud (ma pole ju kodumaal viibinud ega tea värskemaid suundi), aga mina olen alati tundnud, et kui sa ikka kaks korda nädalas trennis ei käi ja pidevalt dieedil ei ole, peavad ülejäänud sind totaalseks luuseriks. Ja kui sa veel julged tunnistada, et pole kunagi dieedil olnud ega viitsi ka regulaarselt trennis käia, oled sa paljude meelest juba by default manalamees (antud kontekstis küll naine. Meeste kohta mul arusaadavatel põhjustel pole niivõrd palju vaatlusandmeid).

    Ma olen ka 170cm ja 70kg ja ma ei leia, et ma oleksin meeletult paks. OK, võiks ju mõned kilod maha võtta ja füüsiliselt paremas vormis olla, aga andke andeks, ma ei ole paks. Ma olen normaalkaalus. Ma söön täpselt seda, mida ma tahan süüa ja teen trenni siis, kui ma viitsin. Ja ma arvan, et ma olen rõõmsam ja rahulikum kui need Pulleritsu ja Eesti üldsuse ideaalinimesed, kes näevad välja nagu nälginud kassid (minu arvates).

    Noortel Eesti naistel on täielik trennikompleks minu meelest ja sellest tuleb ka see, et kõik peavad olema 170cm ja 50kg. Inimestel võiks ikkagi olla võimalus olla õnnelik täpselt selliselt, nagu neile endale meeldib. Kõik ei pea olema sama kõhnad kui Carmen Kass ja tselluliidikreemi mittekasutamine pole samuti jumalavallatus.

    Vasta
  • 42. Liisu  |  mai 8, 2008, 10:26 p.l.

    Ja eelmist kommentaari jättes ma ei tahtnud tegelikult anonüümseks jääda. Nüüd peaks ilmuma ka link minu blogisse, vabandused.

    Vasta
  • 43. Nirti  |  mai 8, 2008, 11:03 p.l.

    No me ei räägi ühestki kindlast inimesest, vaid just neist inimestest, kes on nimelt ennast paksuks õginud.

    Kurat, ma ju tean, mida ma räägin, ma puhtalt omaenda laiskusest ja hoolimatusest õgisin ennast aastaga 179/89 raskuseks (st rohkem kui viisteist kilo aastaga juurde), nüüd olen oma eluviise muutnud ja lihtsalt söömisharjumuste muutmisega (Atkinsi söömisreeglid) suutnud ennast kahandada.

    Ennast saab vabalt paksuks süüa ja kuidas veel. Ikka suure kapaga makarone ja siis sinna palju juustu või hapukoort peale ja kui jäätist süüa, siis ikka liiter korraga ja terve 800gr pitsa üksi kinni pista jne ja siis teleka ees jalad diivanilauale visata ja õhtuse filmi kõrvale popkorni õgida.

    Tuleb juurde kiloke-paar. Pole viga, mõeldakse, oma mehele ja sõpradele meeldin ma sellisena nagu ma olen!

    Ja siis ühel hetkel kaotatakse kontroll asjade üle, ülekaalu järjest koguneb ja asi võib (aga ei pruugi) kulmineeruda haiglas südamerikkega.

    /…/

    Muide, Pulleritsu artiklist ma ei leidnud, et anorektikud oleksid mingi iluideaal, ta mainis, et anoreksiast suurem ja levinum probleem on ülekaalulisus.

    Tuginedes näiteks sellisele tekstile:

    “The study by the International Association for the Study of Obesity found that in Germany 75.4 percent of men and 58.9 percent of women are overweight, far higher than levels in Italy and France.”

    tuleb tunnistada, et tal võib väga vabalt õigus olla.

    /…/

    Muide, mis puutub trennis käimisesse, siis mina ei julge nende saledate ja vormis mimmude vahele hüplema minna, sest ma kardan neid taunivaid pilke.

    Ja samas ma ei ole visuaalselt mingi ülekaaluline matsakas piiga, vaid lihtsalt… Suur tükk tüdrukut 😛

    Nii et kes on ülekaaluline, see võib vabalt karta trenni teha, kartes mõnitavaid pilke ja solvanguidki.

    Vasta
  • 44. Nirti  |  mai 8, 2008, 11:03 p.l.

    179cm juures 89 kilo raskuseks

    Vasta
  • 45. luize  |  mai 9, 2008, 4:16 e.l.

    see pulleritsu väide, et savisaar on peaministriks liiga paks, on samasugune, nagu tema väide, et rulluisutamise propageerimine on kahjulik, kuna see pole miski sport.
    ma ka ei tahaks savisaart peaministriks, aga hoopis teiste asjade pärast, mis on hoopis olulisemad. ja ansipi sportlikkus pole tema ameti juures olulisim, kuigi näib küll kujunevat juba tema ainsaks positiivseks iseloomujooneks.
    mulle sportlikud meeldivad, püüan ise ka, eelkõige tervise pärast. ja teen ise ka tervisespordile õhutamise tööd. et inimesed, sõitke rattaga, jookske, jalutage, hingake värsket õhku. priit pullerits kahjuks ei pea eriti tervisesportlastest midagi, ta ei pea paljudest spordialadest kah midagi, sest need ei ole näiteks olümpiaaladeks. või siis ei kesta piisavalt kaua. tervislikust sportimisest on tal ka mõned arusaamad, mida ta ei häbene sugugi välja öelda, kõva häälega ja inimeste juuresolekul.
    isiklikult omal nahal kogenuna väidan mina, et mees on kuri, kompleksides ja vaatab suuremale osale inimestest ülevalt alla, sest peab ennast neist paremaks. artikkel, mille ta kirjutas, on tavaline tema arvamuse esitlus.
    tema kehakujule juhtisin aga sellepärast tähelepanu, et tal ei õnnestuks mitte mingi nipiga ennast nii paksuks süüa, et ta oleks tõesti paks. ja seda mitte sellepärast, et ta trenni teeb või tartu maratoni sõidab. ta on kõhnaks loodud lihtsalt, aga see ei anna talle veel õigust nina kirtsutada nende peale, kes on kopsakamad.

    Vasta
  • 46. eva  |  mai 9, 2008, 6:28 e.l.

    Ehh, Nirti,

    Ennast saab vabalt paksuks süüa ja kuidas veel. Ikka suure kapaga makarone ja siis sinna palju juustu või hapukoort peale ja kui jäätist süüa, siis ikka liiter korraga ja terve 800gr pitsa üksi kinni pista jne ja siis teleka ees jalad diivanilauale visata ja õhtuse filmi kõrvale popkorni õgida.

    Mõned detailid jätame kõrvale ja saame ühe teooriaga klappiva pildi. Lisame, ja klapib suurepäraselt teisega 😀

    Alustame su sellele enesekirjeldusele eelnenust: anoreksiaperiood. Murdeeas. Pikaajaline depressioon. Ehk paljude “klotside” suurenenud vajadus ja klotsivarude eriti karm ja pikaajaline väljakurnamine.

    Kirjeldatud valik: heal juhul saab sealt kätte vajaliku kaltsiumi, praktiliselt kõik muu on puudu. Küll aga ohtralt suhkruid ehk tuju- jm kõikumisi. Maakeeli: eeldused ainevahetushäire tekkimiseks eelnesid, depressioon kaasnes, tulemused käes. Kas organismi eelnenud kurnamine rääkis su laiskusest, nagu on üldlevinud arusaam? Pigem ei.

    Aga tolle kurnatuseta ei tekiks ka tahtmist selliseid kuhjasid sisse ajada — no ei mahu, täiskõhutunne tuleb vastu. Jätab tulemata, kui millestki on puudu; see ongi too “tahaks veel midagi head, aga ma ei tea, mida”.

    Vasta
  • 47. Oudekki  |  mai 9, 2008, 7:10 e.l.

    Veel soovitaksin ma sellist artiklit, kus kirjutatakse, et nahaalune rasv võib vähendada riski teist tüüpi diabeedi tekkeks:
    http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/7386405.stm

    Aga mis puutub vahemeremaade kööki, siis seal on ka palju makarone ja pizzat, aga selle aspektiga, et kõike muud on ka ning söögiajad on täpsed 🙂

    Vasta
  • 48. ahaa  |  mai 9, 2008, 8:02 e.l.

    noiamoor

    aga ma ju ütlesin, et ma pulleritsu suhtes olen suga sama meelt 🙂
    miks see tähelepanuta jäi? 😉

    mde, miks ma arvan, et peaks suht varases eas hakkama tervisele mõtlema? aga seepärast (ka eva viitab sellele), et me teeme vale söömise/liikumisega endale varases eas nii palju liiga, et pärast on kõik juba liiga sassis. ja kui kõik on sassis ja lisandub teismeliseea ülitundlikkus ja -emotsionaalsus, siis tekivad psüühikahäired, mis omakorda mõjutavad toitumist jne. see on tegelikult väga tõsine probleem ja mina ka ei tea, kuidas seda peaks lahendama hakkama. esmalt sellest, et oma lapsi tuleks armastada, luua neile turvaline ja sõbralik keskkond. teiseks ei peaks neid toitma kartulikrõpsude, coca ja kommidega. ma tean kahte lapsevanemat, kes alati väga paluvad eelnevalt külalisi, et need ei võtaks lapse jaoks midagi magusat kaasa… ja ikkagi leidub neid, kes seda teevad, tassivad miski õudse suhrut ja keemiat täis limonaadi või samasugused chupachupsid või midagi taolist kaasa. ema siis annab need külalisele tagasi … ja saab vastukaalus seljataga ebaviisakaks ja julmaks nimetatud… samas on lapsed terved, eelistavad maasikaid ja herneid krõpsudele jne. aga noh, eks igaüks üritab ise hakkama saada.. samas riik peaks tõesti olema huvitatud sellest, et tema kodanikud oleksid terved.

    Vasta
  • 49. Ramloff  |  mai 9, 2008, 8:03 e.l.

    Mnjah, ei vaidle sugugi vastu, et paksus on kahjulik eelkõige paksudele endile ja põhjustab tervisehädasid jne.

    Mind häirib aga juba ammu see, et turumajanduslikus ühiskonnas hinnatakse kõik rahasse ning minu naaber võib hakata kritiseerima minu tegusid või olekut sellelt seisukohalt, et nendega tema “maksumaksja rahakotti” koormatakse. See suhtumine pole inimlik. See on ebanormaalne ja ebardlik näha oma kaasinimeste tegudes seda, “kui palju need ühiskonnale maksma lähevad” – siit tuleneb turumajanduse tõeline perverssus.

    Selle peale tekib tahtmine lõpetada oma tervisekindlustus ja üldse minna kuhugile, kus ma ei pea kasutama neid “ühiskondlikke hüvesid”, mille eest mõni võtab endale õiguse mind tema raha raiskajaks nimetada. Minna ära selle inimkonna juurest, kes sellise sügavalt väärastunud maailmanägemise on loonud. Siis on omaasi, kas kõngen ülekaalulisusse või anoreksiasse – vähemalt ei saa keegi tulla mulle ütlema, et ma raiskan tema raha.

    Selles kõiges on oluline point käitumiseks, kus loobutakse kõigi med. teenuste kasutamisest ja ravitakse end näiteks ainult sensitiivide juures, sest nemad vähemalt ei saa midagi “maksumaksjate rahakotist” ning ei tule sulle tegema ülimalt egoistlikke ja enesekeskseid etteheiteid, et “sa kurat raiskad minu raha”.

    Vasta
  • 50. Ramloff  |  mai 9, 2008, 8:05 e.l.

    Ah jah, mis puutub Ansipisse, siis pidevalt vaegemotsionaalsete meeste naiste hingeprobleeme nähes võiks mina siin ka väita, et vaegemotsionaalne meesisend peaministrina näitab eesti meestele hukutavat eeskuju.

    Vasta
  • 51. eva  |  mai 9, 2008, 8:23 e.l.

    Ramloffi kommentaari lisanduseks 2 linki: linnalegende numbriteks lööv kalkulatsioon ning imeilus vastus.

    Veelkord: paksus ei ole põhjus, vaid sümptom. Ta taandub, kui tegeleda põhihaiguse — mis iganes toitaine vaeguse või tolle põhjustega.

    Vasta
  • […] – standardite maa? Posted by Ramloff under Inimpsüühika keerdkäigud, Sotsiaalia   Väikese Nõia teemajas oli juttu ülekaalulisusest ja suhtumisest sellesse, sellele samal teemal kirjutab ka […]

    Vasta
  • 53. ahaa  |  mai 9, 2008, 10:44 e.l.

    nojah, ramloff, aga paratamatult oleme me enamikes riikides seotud ka rahaga. mitte midagi pole parata, haigekassasse laekuvad summad inimestelt, kelle palkadelt seda raha sinna makstakse. ja kui siis tead, et ntx vastsündinuid ei saa mõnede asjade vastu vakstineerida, või et paljud vähihaiged jäävad efektiivse ravita, sest ravimid on nii kallid, et haigekassa ei hüvita neid.. või et osad haigused jäävad ravimata, sealh inimestel ntx mädane lümfisõlme põletik opereerimata või südameveresoonte lõikused tegemata… sest haigekassal pole raha ja järjekorrad on pikad. samal ajal kulutatakse väga suuri summasid diabeedi raviks, alkoholimürgituste raviks, südame isheemiatõve raviks…- mis on, meeldib see meile v mitte, suures osas (loe: suures osas, mitte 100%) inimeste enda tekitatud. see on reaalsus.

    alati võib dramaatiliselt hüüatada: “oh, mulle pole teie madalat turumajandust tarvis”. aga just seda turumajandust on inimesele siiski tarvis, kui ta jääb haigeks või läheb pensionile. kunagi ammu-ammu, siis, kui polnud riiklikke süsteeme, oli eestis inimeste keskmine eluiga umbes 40 aasta kanti. igaühel lasti sisuliselt surra just sellesse haigusesse, mille tema sai. ma ei ütleks, et see rohkem inimlik on.

    loomulikult on nii majanduses kui meditsiinis ja igal pool mujal kuhjaga muid probleeme. aga selge on see, et peaaegu kõik siiski ka maksab midagi. maksab haigapäev, arsti töö, ravimid, pension jne. kui see ei meeldi… ma ei tea, mida siis teha. ma ei tea, kas kusagil on riiki, kus saab elada makse maksmata… ja kui häda käes, siis mitte midagi riigilt ka küsida. paraku on siiski nii, et ka kõige kõvemad vasakpoolsed tahavad haigeks jäädes või vanaduses riigilt üht-teist saada. reaalsus. sama reaalne on ka see, et see raha hulk on piiratud ning ka see, et selleks, et seda saada, tuleks ka ise oma osa sinna ühiskatlasse anda.

    sa ütled minu kohta “mõni võtab endale õiguse”. eks seda on maailmas enne ka juhtunud, et kui otse tõtt räägid, siis selle peale vihastutakse silme eest mustaks :). midagi pole parata, me võime alati silmi pööritada, õilsalt solvuda või isegi minestada, sellest riigile raha juurde ei teki. paraku.

    sa ütled, et on ebainimlik, ebardlik ja perversne mõõta kõike rahas. kõike ei mõõdetagi rahas. aga seni, kuni haiglatel on eelarve ja nad saavad oma raha just niipalju, kui nad saavad ning seda raha ntx kulutatakse päris suur summa ka neile, kes on endale saapaviksi sisse söönud ja sellest on nende neerud perse läinud… olen mina see perversne ebard, kes arvab, et selliseid inimesi ei peaks ehk ravima. mul oleks parem meel, kui minu makstud (ja raske tööga teenitud) raha läheks hoopis ntx südameveresoonte lõikuste kiiremale tegemisele. või kui selle eest tehtaksti ennetustööd selleks, et eestis ei oleks nii kõrget suremust südame-veresoonkonna haigustesse, mille inimesed endale 50% ulatuses külge õgivad.

    ja ei ole vaja endale ette kujutada, et ma siin moraliseerin asjast midagi teadmata. mul on lähikonnas aastakümneid haiglasüsteemis töötanud inimesi, sestap on ka ehk veidi aimu, mis seal sees toimub. ka olin ma ise möödunud aastal mitu kuud töövõimetu oma südame-, veresuhkru-, vererõhu ja muude probleemidega, mille ma olin saanud ISE ebatervislikke eluviise pikki aastaid harrastades. jah, ma oleks võinud ka vihastuda ja õilsalt solvuda, kui arst mulle ütles, et üks hädade algpõhjusi on kehakaal ja selle olen ma endale ise selga õginud (no ta väljendus viisakamalt). aga nii palju mul siiski oli tervet mõistust (või oli see soov ellu jääda), et ma sain aru, et ta räägib tõtt.. mis siis, et tõde ON tihti valus kuulata ja võib esile kutsuda nii mõnedki metsikud reakstioonid. ja paraku kulutasin ka mina seda ühist maksumaksja raha päris palju. loomulikult ma ei tunne ennast süüdi, sest eks kogemuse kaudu õpitaksegi. kuid ma oleksin väga rumal, kui ma nii “hõilsa hasja nhagu thervis ja helu” kõrval ei saaks aru, et selle mu haigeolemise tõttu vähenes üleüldise haigusraha hulk kuuekohalise numbri.

    ülimalt egoistlik pole mitte etteheide , et “sa raiskad minu raha”, vaid hoopis lähenemine, mille kohaselt ei tohi piiksatadagi sellest, et paraku maksavad ka haiglad ja ravimid ja inimesi tuleb ravida ja see raha peab ka kusagilt tulema. egoistlik ja perversne on arvamine, et igaüks võib endale ise tekitada ükskõik kui palju hädasid, mis siis, et teised jäävad selle arvelt ravita. vat seda pean mina ülimaks egoismiks, kui ei taheta näha oma valikute laiemaid tagajärgi ja nõutakse endale õigust saada, seda siis õilsa kattevarju alla peites.

    Vasta
  • 54. eva  |  mai 9, 2008, 10:54 e.l.

    Ei, ahaa, veelkord: kehakaal ei ole põhjus, kehakaal on sümptom. “Mitte paks inimene ei norska, vaid norskaja kehakaal kasvab.” Meedikud on inimesed oma eelarvamustega, nende erialane täiendkoolitus kipub kahjuks piirduma selle müügikoolitusega, mida ravimifirmad teevad, ja nii nad legendi “kehakaal põhjustab” kordavadki. Keeldudes sageli tegelikku põhjust otsimast, kuni inimene ise haigustunnusest jagu ei saa.

    Vasta
  • 55. ahaa  |  mai 9, 2008, 11:07 e.l.

    mmm… ei ole päris nõus. ma usun, et ka homöopaadid ja hiina meedikud ei imestaks, kui inimene toituks ainult pizzast, cocast ja kartulikrõpsudest ja selle peale pakuks läheks.

    loomulikult on enamasti mingi muu algpõhjus, aga ei saa üle ega ümber sellest, et paljudel juhtudel annab ka ainult kombinatsioon a) liiga vähene liikumine + b) vale toit meile tulemuseks tugeva ülekaalulisuse. see ei ole ravimifirmade müügijutt, see on mu enda isiklik kogemus mu enda kehaga.

    Vasta
  • 56. ahaa  |  mai 9, 2008, 11:08 e.l.

    mde, kui mu kehakaal langes, siis kadus ka norskamine 😀
    lisaks langes vererõhk. nii et…

    ma kordan veelkord: ma ei ole öelnud, et “kehakaal on põhjus”. aga ma ütlen, et paljudel juhtudel on kehakaal kui selline siiski ka paljude hädade põhjus ja kehakaalu vähendamisel kaovad ka need hädad.

    Vasta
  • 57. Ramloff  |  mai 9, 2008, 11:10 e.l.

    ahaa.

    Jah, ma saan sellest aru muuseas väga hästi, mõistusega.

    Aga mul tekib sellest kõigest soov vabatahtlikult loobuda tervisekindlustusest ja arstiabist ning surragi maha kui tervisehädad tulevad, et keegi ei saaks mulle ette heita, et mina olen tema raha kulutanud.
    Annaks juma, et ma ei peaks sellist valikut langetama, kuid jah, ma tegelt kadestan neid, kes jalapealt kukuvad ja on surnud, sest nad ei pea kuulma mingeid etteheiteid sellepärast, et nende elu on kuidagi teistele koormav.

    Vasta
  • 58. ahaa  |  mai 9, 2008, 11:11 e.l.

    p.s. meedikutega on nii, nagu paljude teiste inimestega – osad neist saavad tervikpildi ainult selle läbi, mida keegi teine ütleb (ravimifirmad). osad aga kasutavad elu jooksul kogunenud kogemusi ja kui nad näevad, et miski (ntx puhas ravimitega ravimine) ei tööta, hakkavad nad uurima ja otsima muid viise. ja jõuavad päris huvitavate (või õigemini ootuspäraste) asjadeni – lihtsate elementaartõdedeni.

    Vasta
  • 59. ahaa  |  mai 9, 2008, 11:14 e.l.

    ramloff

    ma ise eelistaks ka jalapealt kukkumist – aga seda hoopis teistel põhjustel :).

    aga asi pole selles, et KEEGI TEINE tuleks ütlema, et see kulutab raha. asi on selles, et tegelikult peaks inimene suutma natuke oma ninaotsast kaugemale näha ja mõistma KÕIKI tema valikutega kaasnevaid asjaolusid. sealh seda, et riigil olev raha ei kasva puu otsas ja seda on piiratud kogus :).

    mul ei teki seda teades soovi loobuda tervisekindlustusest ja artsiabist. miks, taeva pärast, ma peaksin seda tegema??? (aga noh, mul pole ka selliseid süütundeid, mis mind käivitaks). küll aga tekitab see mus soovi natuke mõelda oma harjumustele ja tervisele. aga mul ei tekkinud see soov ja mõistmine ka abstraktselt filosoofeerides, vaid ikkagi reaalse tervisehäda tulemusel :).

    Vasta
  • 60. Nirti  |  mai 9, 2008, 12:11 p.l.

    eva,
    Minu puhul oli laiskus pigem see, et ma ei viitsinud ennast liigutada, lugesin niisama diivanil raamatut ja muudkui mugisin võileivakesi ja haukasin šokolaadikest. Oleks ma viitsinud mõelda sellele, et mida ma söön ja kuidas söön ja kuidas liigun, poleks midagi sellist juhtunud.

    Näiteks praegusel ajahetkel ma söön niimoodi, et lihtsalt kõriauguni on toitu, aga kaalu juurde ei tule, väheneb aeglaselt, aga mõõdukalt. Kuigi mu kehaline liikumine on ikka üsna napp.

    St õgimistõbe põdevad inimesed võiksid high-carb dieedilt minna low-carb dieedile ja pekk ei väriseks, tervis oleks korras, ainevahetus suurepärane. Võin seda kinnitada iseenda näitel, ma litsusin ennast täna pükstesse, mis mulle sügisest saadik pole jalga läinud ja samas ma elan jätkuvalt selleks, et süüa 🙂

    Vasta
  • 61. eva  |  mai 9, 2008, 12:37 p.l.

    Jep — low-carb on tunduvalt (mikro)toitaine-tihedam, s.t sedamööda, kuidas keha veendub, et ta vajaliku või seni puudujäänu kätte saab, hakkab ka pidev hammaste sügelus taanduma. Pluss vähem insuliini => vähem ladestamist, eriti low-carbi hetkil hakatakse vanu varusid neoglükogeneesiks kasutama.

    Vasta
  • 62. notsu  |  mai 9, 2008, 3:32 p.l.

    Einoh, tervist tasub muidugi hoida ja madala GI-ga kraami (langeb suures osas low-carbiga kokku) söömine annab rohkem ja kauemaks pauerit, aga vaidlus ei olnud ju selle üle. Küsimus on hoopis selles, kas peaministriks tohib valida kedagi, kelle vaimne ja/või füüsiline tervis jätab soovida. Kui vastame eitavalt, tuleb meil leida endale täiusliku vaimse ja füüsilise tervisega isend valitsejaks. Näen ette, et sellise leidmisega läheb aega, nii et teen ettepaneku kasutada senikaua ainult mänguministreid, -presidente ja -riigikogujaid, kelleks kõlbaksid ka ebatäiuslikud inimesed ja kes valitseksid senikaua, kuni Tõeline Valitseja ükskord leitakse, maasikad hakkavad puu otsas kasvama ja loomad rääkima.

    Vasta
  • 63. bearmom  |  mai 9, 2008, 5:40 p.l.

    õgimistõbe põdevad inimiesed on psüühiliseltv haiged, neil on mingi ajust tulenev probleem…see on kas stress, masendus, vmt asjad, mida meie juhtimiskeskus toodab…seepärast, et saa paksusega enne võidelda, kui peas (ajus) kõik asjad korras on…seep see asja tuub ju tegtelt ongi kogu siinses diskussioonis.
    Evaga sada prossa nõus, ja ise omal nahal läbi eland…nii see on, et peas olevaid mõtteid tuleb ravida ja siis kaob liisöömise tahtmine ka ära. Eestis on kombeks, et vaimsetest probleemidest ei räägita ja kui pöördud psüyhhiaatri poole, siis tembeldatakse kohe lolliks. tegelt on see ka väga primitiivne ja rumal suhtumine, sest mujal maailmas on igal endast lugupidaval inimiesel ja psüühiliste probleemide lahendamiseks oma arst…
    aga mõni inimene saab ise oma mõtetega ka hakkama…nii see värk on…

    Vasta
  • 64. heli  |  mai 9, 2008, 5:50 p.l.

    Siia on vahepeal nii palju kommentaare tulnud, et lugemata lõpuni tahaks vahepeal kangesti Nirtile öelda, et ka mina võtsin vahepeal aastaga 15 kilo juurde ja tundsin end totaalselt ülekaalulisena, kuid… ma ei lösutanud ja süüa polnud aegagi, sest oli igal tööst vabal minutil vaja põetada voodihaiget surijat. Seega need 15 kilo aastaga ei tulnud laiskusest, õigimisest ega lösutamisest, vaid miskit muutus ainevahetuses. Aga paar aastat hiljem muutus taas iseenesest ainevahetuses – ma ei hakanud trenni tegema ega vähem sööma, aga noodsamad 15 kilo kadusid iseenesest kuskile nii kiiresti ära, et mu pereliikmed hakkasid muretsema, et äkki mul on mingi fataalne tõbi kallal.
    Ja kaalu järgi ei saa küll valida ei ministrit, ei koolmeistrit, ei arsti ega kedagi muud ametimeest. Seda peaks valima ikka eelduste ja võimete järgi, ses mõttes oleks kedagi välimuse järgi valima hakata ikka totaalne ämber (kui just missivalimisega tegemist pole)

    Vasta
  • 65. notsu  |  mai 9, 2008, 6:08 p.l.

    Kamoon, demokraatia tingimustes valitakse ikka seda, kes valijatele meeldib. Mis välimus? Mis võimed? Mis eeldused?

    Vasta
  • 66. heli  |  mai 9, 2008, 6:24 p.l.

    Ega ma kirjeldandki, kuidas on. Ma ütlesin, kuda minu arust peaks. Aga keda see huvitab, onju. 😛

    Vasta
  • 67. Nirti  |  mai 9, 2008, 6:26 p.l.

    Heli,

    ma käiks välja selle labasuse, et äkki su keha tundis, et sa oled hirmus ülepingutatud ja stressisituatsioonis, sellepärast hakkas igaks juhuks varusid koguma…? Kuigi see on paras hookuspookus, sest 1500kcal läheb nagunii keha püstipüsimiseks…

    Selle vastu ei vaidlegi, et ministreid tuleks valida võimete, mitte välimuse järgi 🙂 Lihtsalt jutt on kuidagi sellistele radadele kulgenud.

    Muide, kaalu järgi saab küll teatud arsti valida – räigelt ülekaaluline toitumisspetsialist näiteks oleks selline tore paradoksaalne kooslus, ei usu, et tal eriti patsiente oleks. Sama teema eriti koledate soengutega juuksuritega jne. 🙂

    Vasta
  • 68. heli  |  mai 9, 2008, 7:18 p.l.

    Novaat, seda minagi, et ülekaalu tekkimiseks võib olla sada erinevat põhjust. Ei pea olema õgard, ei pea olema tingimata haige… piisab paariaastasest stressistki.
    Aga hiljaaegu üks nimekas toitumisspetsialist olla anoreksiasse surnt…

    Vasta
  • 69. Punane Hanrahan  |  mai 10, 2008, 11:46 e.l.

    Ahaa – palun ära unusta või teadlikult ignoreeri lihtsat tõsiasja: ka ülekaalulised on maksumaksjad. St. see raha, mida haigete ravimiseks kasutatakse tuleb ka nende endi taskust.

    Sellest tulenevalt puudub neil EETILINE KOHUSTUS ilmtingimata alla võtta. Vastav kohustus oleks neil AINULT JUHUL kui nad ise ühisesse katlasse sentigi ei maksaks.

    Vahemärkusena olgu öeldud, et olen ise räigelt ülekaaluline (ma arvan, see pole kellelegi uudis:)) ja pole juba aastaid arsti poole pöördunud (kui hambaarst välja arvata, aga tema ei tule vist arvesse). Seega kulutan ma haigekassa ühiskatla raha oluliselt vähem, kui nii mõnigi normaalkaaluline.

    Vasta
  • 70. Punane Hanrahan  |  mai 10, 2008, 11:49 e.l.

    Ühtlasi – ma söön, joon ja olen rõõmus. Kui ma nälgiks, oleks ma kurb ja õnnetu ning saaks depressiooni ja mu tervis halveneks märgatavalt.

    Kui ma ei nälgiks, aga hakkaks meeleheitlikult tervislikult toituma, siis mu finantsseis halveneks veelgi (sest tervislik toitumine on nii kallis, et oi-oi-oi roppust kui kallis – keskkonnasõbralik toitumine on õnneks mõnevõrra odavam, aga ajab ka juba ahastama), mille tagajärjel ma saaks depressiooni jne. 😉

    Vasta
  • 71. heli  |  mai 10, 2008, 12:20 p.l.

    Kui mõnelt maamammilt juurikasi osta, siis tervislik toitumine ei oleks väga kallis… mulle tundub. Tegelt oleneb kõik sellest vist, mida keegi tervislikuks toitumiseks peab.

    Vasta
  • 72. Mart  |  mai 12, 2008, 7:06 e.l.

    …vaegemotsionaalsete meeste naiste hingeprobleeme nähes…

    Selle peale tahaks küll kurjasti öelda.

    Igale naisele, kes on tuleb oma “vaegemotsionaalse” mehe kohta kurtma, peaks kohe selgeks tegema, et sellel teemal peaks ta rääkima justnimelt oma mehega.

    Mitte sõprade või sõbrannadega, kellest reeglina absoluutselt abi ei ole.

    Kas ratsionaalne käitumine on siis niivõrd raske?

    Vasta
  • 73. Ramloff  |  mai 12, 2008, 7:57 e.l.

    Mart

    Vaat vaegemotsionaalsusega on see häda, et kus emotsioone ei ole või kus need on alla surutud (millegipärast surutakse alla vaid positiivseid emotsioone – õrnust, hellust, hoolivust, armastust, sest vihastada ja kurjasti öelda osatakse küll), siis rääkimine neid emotsioone küll esile ei too.

    Tihti on see alguse saanud juba lapseeast ning siis polegi midagi teha – kas kannatada ära või otsida seda emotsionaalsust mujalt.

    Muuseas, küsimus: “Kas ratsionaalne käitumine on siis niivõrd raske?” on ju ettepanek naisele: “ole nagu mina, ole ka ratsionaalne ja mõistusekeskne”. Mina jälle küsiks vastu: kas meestel on nii raske olla õrn ja hooliv? Tihti arvatakse, et kui end realiseeritakse töös ja ollakse majanduslikult edukas jne, siis ongi see kogu hoolivus. Aga suur osa naisi on selliste meeste kõrval emotsionaalselt näljas.

    Muuseas, arvestades näiteks seda, et mehed lähevad ka psühhiaatrite ja psühholoogide juurde palju harvemini kui naised, on meestel palju raskem enda probleeme tunnistada ning mehed on palju osavamad oma probleeme eitama ning võtma ka kõiki oma probleemidele osutamisi kui vaenulikkuseavaldusi.

    Vasta
  • 74. ahaa  |  mai 12, 2008, 8:05 e.l.

    Hanrahan
    “Ahaa – palun ära unusta või teadlikult ignoreeri lihtsat tõsiasja: ka ülekaalulised on maksumaksjad. St. see raha, mida haigete ravimiseks kasutatakse tuleb ka nende endi taskust.Sellest tulenevalt puudub neil EETILINE KOHUSTUS ilmtingimata alla võtta.”

    Armas Hanrahan, palun näita mulle nüüd see koht, kus ma olen selle unustanud, seda ignoreerinud või väitnud, et kellelgi on kohustus alla võtta? :))).
    Miskipärast on nii, et kui räägid “kaamlil on küür”, siis leidub alati keegi, kes vihaselt karjatab “miks sa ära unustad, et tal on saba ka ja et see küür tegelikult pole midagi ebardlikku”
    🙂

    Vasta
  • […] neljandana lugu, mille pühendan Nirtile, kes Kati juures on öelnud nii: “Minu arvates on kontkõhnad mehed jalustrabavalt seksikad, pole midagi […]

    Vasta
  • 76. Oudekki  |  mai 12, 2008, 11:18 e.l.

    Mart, aga need naised saavad väga hästi äkki aru, et neil ei ole mingit võimalust ega õigust oma vaegemotsionaalset meest teistsuguseks muuta ja selle situatsiooniga hakkama saamiseks nad kaebavad sõpradele ja sõbrannadele – mitte selle pärast, et nõu saada, vaid selle pärast, et rääkida elik kõvasti mõelda.

    Vasta
  • 77. Mart  |  mai 12, 2008, 12:00 p.l.

    Ramloff,

    ilmselt kirjutasin ma natuke segaselt.

    Rääkimise all mõtlesin ma oma tunnete ja soovide sõnadesse panekut. Tunnete õhust tabamine ja soovide silmadest lugemine kõlab küll suurepäraselt, kuid kuulub pigem muinasjutuvaldkonda.

    Ratsionaalsuse all mõtlesin ma eesmärgipärast käitumist. Õrnus ja hoolivus on suhte puhul ainult nende kahe inimese enda teha. Seega, igasugune sõprade õlal nutmine või sõbrannadega probleemide lahkamine on parimal juhul teisele poolele neutraalse, halvimal juhul negatiivse mõjuga (kui seda võetakse usaldamatusena enda suhtes).

    Emotsionaalne olla ei ole raske, kuid see eeldab lähedust. Juhul, kui üks pool ei julge ennast piisavalt avada, ei saa seda nõuda ka teiselt poolelt.

    Siinkohal peaks minu arvates emotsionaalsem või emotsionaalsust vajav pool teisele vastu tulema.

    Oudekki,

    sellisel juhul küll – kui sa enamuse ajast ikkagi õnnelik oled.

    Vasta
  • 78. ahaa  |  mai 12, 2008, 12:23 p.l.

    muide, ma olen ramloffiga väga nõus nende vaegemotsionaalsete meeste osas… aga palun ärge unustage siinkohal ära, et:

    a) mehed kasvavad lapseeas rohkem emade mõju all – sealt on osa sellest pärit.
    b) mehed, kellega ma olen olnud lähemates suhetes (eriliigilistes), ei ole keegi olnud vaegemotsionaalne.. küll aga peab ütlema, et nii mõnelgi juhul avaneb emotsionaalsus ja õrnus naise armastuse mõjul. seega naised, teie kätes on suur osa teie meeste emotsionaalsest tervisest, õrnusest ja selle väljanäitamisest. kui naine kodus näägutab ja etteheiteid teeb, siis mees kindlasti mingit õrnust ei ilmuta ja naised ei pruugi aru saada, et nende enda käitumise muutumine tingiks muutuse ka mehes.

    Vasta
  • 79. Ramloff  |  mai 12, 2008, 1:42 p.l.

    Nii mardil kui ahaal on olulised pointid. Tõesti peab rääkima ja mis veel olulisem ja mille vastu naised ise kõige sagedamini mu meelest eksivad, peab oskama ka kuulata (mitte arendama lakkamatut sisemonoloogi, mille tagant teist ei kuule).

    Ja kindlasti on omakorda oluline see, kuidas nüüd need naised oma poegi kasvatavad ning laiemalt ka see, kuidas kogu ühiskond suhtub tunnetesse.

    Igal juhul ma loodan, et see põhjamaiselt tõsine ja tundetu ugrimugrilik seinakapp (ma ei mäleta enam kahjuks, kes blogijatest selle nimetuse – seinakapp – välja pakkus) saab mõne põlvkonnaga ületatud.

    Vasta
  • […] Ansip on Savikast miinus kolmkümmend kilogrammi parem peaminister. […]

    Vasta
  • 81. ahaa  |  mai 13, 2008, 8:12 e.l.

    üks arutatuga seotud huvitav lugemine

    http://www.tarbija24.ee/130508/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/329972.php

    Vasta
  • 82. Muutumise motivaatorid « Sünnipärase vanuri mõtted  |  mai 13, 2008, 9:07 e.l.

    […] 13, 2008 Muutumise motivaatorid Posted by Ramloff under Isiklik   Väikese Nõia blogi kommentaariumis juhib ahaa tähelepanu ühele väga heale artiklile, mis räägib […]

    Vasta
  • 83. dental health  |  detsember 2, 2012, 5:04 e.l.

    Having read this I believed it was really informative.
    I appreciate you taking the time and effort to put this information together.
    I once again find myself personally spending a lot of time both reading and leaving comments.
    But so what, it was still worthwhile!

    Vasta
  • 84. Wade  |  oktoober 2, 2013, 2:08 e.l.

    Excellent weblog right here! Also your web site rather a lot up very fast! What host are you using? Can I am getting your affiliate link in your host? I want my web site loaded up as quickly as yours lol

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

mai 2008
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: