Naisi ja noori võib ikka sõimata. Peaministri ja netikommentaatorite näitel
mai 15, 2008 at 8:56 e.l. 15 kommentaari
Härra peaminister Ansip olevat valitsuskabineti istungil läbi sõimanud rahandusministeeriumi eelarvetalituse juhataja 26aastase Kadri Maasiku, kes talle võib-olla valeinfot andis. Ekspress kirjutab ja teised lehed refereerivad. Neis teistes õilmitseb ka kommentaarium, kus refräänina kordub “lapsjuht” ja “neiukene”. Maasiku mitte Ansipi kohta, eksole.
See sildistamine on ausaltöelda häiriv. Ma ei tunne Kadri Maasikut isiklikult (kui aus olla, kuulen temast üldse esimest korda), aga Ekspressi emaloos seisab muuhulgas: “Rahandusministeeriumis on ta eri ametikohtadel töötanud kuus aastat. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis rahvamajanduse eriala, saanud sealsamas haldusjuhtimise magistrikraadi ja täiendanud end Soomes Lappeenranta ülikoolis. Neiu on viimased kolm aastat olnud ka OECD välisekspert, andes soovitusi Balkani riikide majanduse kohta.”
Suht muljetavaldav, ma ütleks. Olen Maasikust kaheksa aasta vanem, aga midagi sama muljetvaldavat mul küll ette näidata pole. Ma kaldun arvama, et pole samaväärset ette näidata ka suurel osal viiekümnestel meesterahvastel. Oleks, muide huvitav teada, mis neil lasteaia ja neiukese teemal kommentaariumeis ohkijatel vastu panna on.
Aga jah, kui keegi on naine ja noor, siis saab ta igal juhul külge sildi loll ja laps ning keegi ei vaevu vaatama, mida see “laps” võib-olla tegelikult oskab. Ja kui ta juhtub veel mõne vea tegema, siis see loomulikult näitab ja kinnitab tema üldist lollust, mitte, et inimene tegi seekord vea, nagu me vahel kõik teeme.
Urr, nõme.
Ja teine pool on see sõimamine või vähemalt avalik peapesu tegemine. Ma ei tea, aga minu meelest on meeskonnatöö puhul (ja meeskonnatöö läbi ministeeriumite ja ametite toimiv riigijuhtimine kindlasti on) kirjutamata reegel, et ämbri eest vastutab kogu meeskond ja avalikult kannab seda vastutust juht. Kes täpselt mille eest vastutab, klaaritakse ära omavahel ja kinniste uste taga, aga ääretult halb toon on, kui juht ründab alluvat avalikult, et ennast ämbrist puhtaks pesta.
Ehk siis, võttes paralleeliks näiteks ajakirjanduse, mis samuti on meeskonnatöö, kui ikka trükikojast väljub lollus, millest tuleb mingi jama, siis pole seda lollust märganud ei toimetaja, keeletoimetaja, kujundaja ega peatoimetaja. Ja ehkki arvata võib, et üldjuhul on peatoimetaja selles kõige vähem süüdi ja toimetaja kõige enam, ei kujuta ma ette, et seesinane peatoimetaja sõimaks näiteks juhatuse ees oma lolli toimetajat. Ta ikkagi võtab ja vastutab selle “meie” vea pärast ja klaarib oma toimetajaga nurga taga.
Elementaarne mu meelest. Ja päris vana arusaam, sest ütleb juba piibel, mis vaieldamatult on üks meie kultuuriruumi eetiliste normide kujundaja: “ Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, ja noomi teda nelja silma all” (Mt 18:15)
Mis mind aga üllatas, oli, et jällegi, päris paljud seltsimehed kommentaatorid leidsid, et eksinule on igati kohane avalikku peapesu teha.
Kuidas teile tundub, kas on OK kui juht ei võta avalikult vastutust vaid hakkab enda puhtaks pesemiseks meeskonnast publiku silme all patuoinast otsima? Või, vabandage, aga mul lööb nüüd feministlik kiiks välja, on see OK, kui patuoinas on noor ja haprakese välimusega naine? Et näiteks mehega mindaks pigem neljasilmajuttu rääkima?
PS ma mõtlen, et arutelu, kui see nüüd tekkib, võiks olla põhimõtteline, mitte tegelda konkreetselt Ansipi isiku plusside ja miinustega.
Entry filed under: Uncategorized.
15 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
1.
duhh | mai 15, 2008, 10:16 e.l.
Ma kaldun arvama, et Ansipil on praegu veidike vesi ahjus, närvisüsteem tasakaalust väljas ning lihtlabane emotsioon on sel juhul kellegi teise vigadele tähelepanu juhtida.
Vaevalt ta praegu enam oma kriitika üle uhke ja õnnelik on.
2.
Kati | mai 15, 2008, 10:19 e.l.
seda ma usun.
mind rohkem kõigutasidki praegu need, kes kommentaariumis arvasid, et nii ongi OK. võib arvata, et nemad oma jamasid lahendavadki teisi meeksonnaliikmeid avalikult peetides, ka siis kui ahi veest prii.
3.
ekstaole | mai 15, 2008, 10:27 e.l.
Ojulandi eest võttis “patu” enda peale tema meesnõunik (mingi Schengeni-eksitus). Paistab, et juhiga eesotsas kollektiivse vastutuse põhimõte hakkab murenema
4.
Kati | mai 15, 2008, 10:53 e.l.
mulle tuli ka meelde, kuidas Veedla Ojulandi eest ambrasuurile viskus ja siis jutud veel ühest ministrist, kes nõudvat oma alluvatelt palju andmeid ilmvõimatult lühikese ajaga ja siis sõimavat avalikult ja hullusti kui mõni aps sees.
ja minagi mõtlesin, et kas meil hakkab juhtimiskultuur põhjalikult muutuma ja muutus algab nagu kala mädaneminegi, ikka peast.
5.
Nirti | mai 15, 2008, 11:02 e.l.
Usun, et seda asja võiks võtta kahepoolse fopaana. Maasik tegi oma eksimuse ja Ansip (kellel ilmselt närvid täiesti läbi sellest kõigest) tegi samuti eksimuse, nii et ma jätaks siit Ansipi välja. Inimliku eksimuse printsiip kehtib kõigile inimestele, mitte et suvaline tibi eksib inimlikult, aga juhtivtöötaja eksib üksnes oma lolluse tõttu, mitte inimlikult.
Muide, minu arvates on just see nõme, et juht peab alluva pasa rookima. Igaüks vastutagu ikka ise oma tegude eest, mitte nii, et ministrid vahelduvad iga paari kuu tagant ja poliitikas valitseb tänu sellele kaos, kuna nende ebakompetentsed ja debiilsed alluvad keeravad käkke kokku ja ministrid muudkui astuvad tagasi.
Mis Maasikusse puutub, siis 26-aastane naine on minu arvates kõike muud, kui “nooruke neiuke”ja arvestades seda muljetavaldavat CV-d, mis tal ette näidata on (26-ndaks eluaastaks sellise kokkukraapimine näitab, et tegu ongi väga pühendunud karjääriinimesega, kelle isikuomaduste hulka nüüd rumalus ja lohakus küll ei kuulu), ei saaks talle küll kuidagi omastada rumalust või lollust.
Põhimõtteliselt arvan, et see, et tegu on “hapra ja õrna naisterahvaga”, ei vabasta kuidagi mitte mingisugustest vastutustest ning ma usun, et selles situatsioonis oleks Ansip näo täis sõimanud ka Savipätsil endal – ei usu, et see etteplaneeritud oli, pigem impulss, mõtlematu aje.
Netikommentaatorid on üldse eraldi teema, täiesti samas klassis Inno ja Irjaga: las nad sitad siis olla, ega neist ilma ise haisema hakkamata lahti ka ei saa, teeme lihtsalt näo, et pole olemas.
Need netikommentaatorid, kes seal agaralt kommenteerivad, need oleksid ju kõike sõimanud. 16-aastane naine on imik, 26-aastane naine on nooruke neiu, 36-aastane on keskealine tädi, kes maailma asjadest enam midagi ei tea ja 46-aastane võiks kodus lokke pähe keerata. 56 ja 66 on tundmata suurused, naised nii vanaks ju ei elagi 😀
6.
Kati | mai 15, 2008, 11:10 e.l.
irw@16aastane on imik jne…
aga muidu ma olen selle poolt, et juht on ikka see, kes lõppeks vastutab. juht, muide, on ju ka see, kes alluvad valib ja seega vastutab, et neil vajalik kompetents olemas on.
muidugi, Ansip ei võtnud tööle rahandusministeeriumi ametnikku, aga ta rikkus tegelt veel üht head juhtimistava, mis ütleb, et inimesel on üks ülemus, see otsene. nimelt olnuks kohane noomida ministeeriumi eksimuse eest Padarit ja Padari asi olnuks oma töötajaga klaarida.
ja ma ei taha eelnevaga öelda, et igaüks ise ei pea vastutama peab ikka. aga ma osutun siinkohal konservatiivseks vist, et avalikkuse ees olgu meeskond ühtne ja käsuliinidest peetagu üldiselt kinni.
7.
K.K | mai 15, 2008, 2:20 p.l.
põhimõtteliselt olen minagi seda meelt, st Katiga väga nõus, et selline avalik peapesu ei ole kohane…Ja hea juht ei käitu oma alluvatega kunagi nagu alama lolli massiga, keda võib tänitada,mänitada, kellega väib kurjustada vmt. see kas on syydi vöi ei, ei omagi siin tähtsust. tähtis on kuidas me omavahel suhtleme, mis stiilis ja kui lugupidavalat või pidamatult.
Autoritaarsus on üks võimalus, kuid kas see on ka parim võimalus heade töötulemuste saavutamiseks. olen oma elu jooksul vähemal 400 organisatsiooni analüüsi teinud, ja fakt on, et kõige sitemini toimivad, ka kõige nigelamat tulost annavad autoritaarse käitumisega juhtide juhitud organisatsioonid…
teine aspekt selles juhtumis on aga see, et kuidas me suhtume eksimustesse, ja siin on väga suur kivi eesti yhiskonna kapsaaeda yldiselt – me ei suuda siiani tsiviliseeritult suhtuda vigadesse. ma ei tea, vb olla on mul paranoia, aga ma olen elanud nõuka ajal päris mitu aastat oma teadlikust elus, ja mulle tundub, et ka see suhtumine on nõuka aja taak. me ei oska vigadest õppida ja edasi minna, vaid me hakkame vigades urgitsema ja süüdlasti otsima ja neid juba ette risti lööma, sest kes ikka tahab eksinuga ühel arvamusel olla (‘kki siis saab eksinu tiitli külge – nagu nõuka ajal oli – kui olid oma sõbra rahvavaenals epoolt, siis loomulikult oli oht et sust endast sai ka rahvavaenlane, ja seepärast tuli kohe ennetavalt anda vastulöök).
aga jah. konkreetne juhus on lame ja labane juhus, isegi kui tütarlaps eksis, on see matsi käitumine peaministri poolt. kommenteerijatest ma ei räägigi…
8.
Silver | mai 15, 2008, 3:04 p.l.
Samal teemal, aga natuke teise nurga alt e. siis kivi ajakirjanduse ja ja laiemalt Eesti “macho” yhiskonna aeda. Mis ajakirjandusliku tahtsust omab fakt, et tegu on “naisterahvaga” voi “nääpsukese neiuga” (Postimehe artiklist voetud ytlused). Kas kui oleks mees olnud oleks kirjuatatud, et tegu oli noormehega, musklis harraga, kleenukese harraga? Miskiparast ma kahtlen selles. Aga kuna tegu oli naisega siis peab seda serveerima iga nurga alt. Kes ikka eksib kui mitte naine. Ja sama jutt on koikides lehtedes. Ja absoluutselt keegi ei kysi, et kui sool ei ole siin miskit pistmist, siis miks seda igal pool nina alla topitakse. Minul tekitas see uudis hoopis selliseid motteid mitte Ansipi lounamaine temperament.
9.
toivo | mai 15, 2008, 5:40 p.l.
“haldusjuht” on samas ühtaegu nii sildistav kui ka faktitäpne?
10.
poliitiliselt korrektne printsess | mai 15, 2008, 8:23 p.l.
Nääpsukeseks neiuks nimetati Kadri Maasikut juba artiklis eneses – nii Delfi kui Ekspressi omas. Nii oli juba artikli vaimsus “kallutatud”. Seda panid tähele ka mõned kommentaatorid, kes küsisid, kas siis sellepärast peaks inimese noomimata jätma, et ta juhtumisi nääpsuke neiu on. Kah üks aspekt – see, mis mullegi ses artiklis esimesena silma torkas.
11.
Kati | mai 16, 2008, 7:00 e.l.
Silver & p. k. printsess,
seda vaatsin tegeltminagi, kuidas ajakirjandus samuti nääpsukese neiu kuvandit lüpsab ja ega seegi just mu meeli ei ülendanud. ometi mainis Ekspress siiski, mida see neiu oskab ja teinud on, sellest aga õnnestus peaaegu kõigil mööda vaadata.
noomimise osas pole minu jaoks küll point, et seda neiuga teha ei tohiks, mu meelest ei pekas avalikku alandavat säru kellelegi tegema.
Karuema,
jah, sul võib õigus olla, et selline andestamatu urgitsemine on nõuka aja taak. et inimene on kas õige või vale, aga mitte mingil juhul pooltoonides.
12.
Wild | mai 16, 2008, 11:53 e.l.
Mõh.
Naistega on siuke lugu, et esialgu on õudne kombinatsioon “noor, loll ja naisterahvas,” pärast on “loll ja naisterahvas…, aga noor ta küll enam pole”.
13.
Lee | mai 17, 2008, 8:56 e.l.
Esiteks on igasugune soo nimetamine ametiisikut kirjeldava primaarse tunnusena väga imelik ja arusaamatu. Nt võiks ju ka primaarse tunnusena öelda, et vea tegi pruuni juukseklambri, kaherealise ülikonna ja franz-josephi vuntsidega ametnik, kellel oli kollane portfell ja kodus kasvab tal aknalaual pelargoon. Milleks see sõnavoha? Kas meil on šovinistlikud eelarvamused? Näib nii, kuna “ametnik” on vaikimisi alati mees; meil ongi “ametnikud” ja “naisametnikud”, nii et kui väidetakse, et eesti keel sugusid ei erista, siis mõnes valdkonnas eristab küll. “Naisametnik” peaks olema sama ebaloogiline sõnakasutus kui “meesametnik” või “praetud pannkook”.
Teiseks olen ma kuulnud, et Ansip ütles ainult midagi sellist, et “mina vabandan selle vea pärast, mõelge ka teie vabandamisele”. Kuidas see lause läbisõimamiseks kvalifitseerub, mina küll aru ei saa. Või esitas ajakirjandus asja pehmendatult ja ta ütles siiski midagi muud, enamat? See oleks muidugi ajakirjanduse puhul ebatavaline – tavaliselt vist paisutatakse, mitte ei vähendata öeldut. Nii et selle lause põhjal on küll paanika “läbisõimamise” üle veidi kohatu.
Kolmandaks olen ma blogi autoriga väga nõus – avalik enda puhtakspesemise katse kellelegi teisele osutades määrib pesija mainet rohkem kui vea enda nimele kirjutamine ja allaneelamine -veidi märterlik hoiak tuleks antud juhul poliitiku renomeele ainult kasuks – arvatavasti ei jõudnud Ansip nii kaugele tol hetkel mõelda. Tema käitumises puudus seega vajalik suuremeelsus ja taktitunne – kaks omadust, mille puudumise eest ei saa kedagi hukka mõista, aga mis oleksid objektiivselt mõõdetamatu hingesuuruse olulised kvaliteedid – mõned nendest joontest, mille põhjal üldse “suurmehed” tekivad.
14.
abele | mai 21, 2008, 2:32 p.l.
mulle meenub selle loo peale, kuidas ühe suure avalik-õigusliku asutuse eesotsas olev pool elu tippjuhina veetnud härra teatas, et tema ei vastuta millegi eest – tal on selleks teised inimesed palgatud…
aga üldiselt on minu jaoks iseenesest mõistetav, et ükski avalik institutsioon või ettevõte ei jäta endast adekvaatset muljet sisepingeid avalikkuse ette tuues. väline kuvand peab igas situatsioonis väljendama ühtsust ja koostöövõimet.
p.s. lisaks kati loole oli ülihea lugeda K.K. kommentaari – poleks osanud paremini sõnastada.
15.
morgie | mai 27, 2008, 7:01 e.l.
mjaa. eks järgmine kord arvustame siis ansipit sõnadega: raukjuht, seniil, härrakene, vanaisakene. Peaks umbes sama välja tegema.
Igas mõttes on tobe, kui inimese TEGU arvustatakse tema asjasse mittepuutuvate isikuomaduste põhjal.