Tartu ja Tallinn pole ainsad linnad maailmas, või mis?

august 24, 2008 at 8:51 p.l. 16 kommentaari

Eestikeelne interneedus võib olla enam-vähem surnud, peaaegu keegi ei kirjuta, loe ega räägi. Kõigil tuleb aga kohe eluvaim sisse, kui keegi juhtub tegema juttu Tallinnast või Tartust. Siis on kohe vaidlus lahti ja vaat, et veri väljas. (:

Nojah, igakord kui ma neid Tallinn vs Tartu vaidlusi loen, tekkib mul natukene kummaline tunne, nagu oleks need Eestimaa (või vaat`et kogu maailma) ainsad linnad või ainsad elupaigad üldse. Nimelt ei ütle keegi kunagi, et ah, sõitke ka seenele oma Tallinna ja Tartuga, mulle meeldib hoopis Pärnu või Tõrva või Rakvere näiteks.

Ma pean ausalt ütlema, et kui mina saaksin vabalt, st muretsemata, kuidas tööd teha ja mis korter maksab ja nii edasi ja tagasi, valida paika, kus elada, siis esmalt ma võtaks Nõmme.

Just Nõmme, mitte ülejäänud Tallinna. Sest et Nõmme on kõige enam minu lapsepõlvelinn. Paides on nii paljud asjad, mis mind linnaruumis titena tervitasid hävinud (hävitatud) või ümberehitatud. Nõmmel on enamik neist veel alles. Onkoloogiahaigla park on ikka selline, kui siis, kui leitud roostes rauarisu vaskussiks kuulutasin ja sellega mängisin. Hämariku tänava maja, see mu sugulaste vana, on ikka püsti ja naabnermajagi on vist ikka veel vanamoodi pleekinud roosa. Jaama juures on ikka veel laste mänguväljak ja turg on veel (veel!) vana hea Nõmme turg.

Pealegi ma olen Nõmmel hiljem ju ka kaheksa aastat täiskasvanuelu elanud. Seal on kõik need tänavanurgad, aiapostid ja põõsad, mis mäletavad mu nuttu, naeru, väsimust, kallistamisi ja pistülisid. Nõmme, jah, on ikka veel kodu, mis suudab panna mind nostalgiast niitsatama.

Järgmisena võtaksin Eesti linnadest ehk Haapsalu, Pärnu või Viljandi. Nende elukeskkonna tervikliku nunnususe tõttu. Nad kõik suudavad endast, vähemalt pealtnäha, jätta mulje kui mingist kahekümnedate aastate piltpostkaardist. Kui millestki üliturvalisest, kus aeg voolab natukene teistmoodi ja pikaldasemalt kui mujal.

Veel oleksin ma vist iga kell nõus elama Võsul või Käsmus või siis mõnes muus rannaäärses pisikohas. Mulle nii hullumoodi meeldib mere lähedal, eriti sügisel, talvel ja varakevadel, kui päevitajate hordid merd ja randa ei ründa. Kui vesi on kõrkjates hall ja vait ning kõrkjad ise on tuules nii kollakashaprad ning roostenukrus naeratab tasakesi kõige selle üle.

Ja kui kaugemale kiigata, siis ma võiksin rõõmsalt ja roosalt elada Riias, sest et Riia on Riia on Riia.

Või ehk hoopis Berliinis, sest see linn on ikka veel mu meelest nii mitmekihiline ja pinges kogu oma aja ja looga, et see paneb paratamatult vere soontes paar kraadi tulisemalt keema. Ausalt, ma andestan sellele linnale, et ta on mu ära külmetanud iga jumala kord, kui ma seal olnud olen, ning õpetanud mu isegi sooja piima meega jooma, ehk ma seda küll muidu ja mujal väga vabatahtlikult ei tee.

Ahjaa, ja ma olen tasapisi hakanud armastama seda va ülemere pealinna. Tükk aega ei osanud ma Helsingisse kuidagi eriti suhestuda. Teadsin küll, et ta on ilus. Aga, noh, jah, las ta siis olla.

Kuid ta, saatananahk, on hakanud mind millegagi ära tegema. Tegelikult tean vist, millega. See linn mõjub mulle kuidagi ürghelgelt, kergelt ja turvaliselt. Ma tean küll, et seal kuskil on tegelikult ka kõik seenesöödikud, tabletineelajad, muidu pätid ja vargad, lihtsalt mölakad ja suured sead, nagu kõikjal maailmas. Ja ikkagi, ikkagi minu peas, tunnetes ja mälus on see linn nimelt helge, lahke ning turvaline.

Katsugu keegi nüüd eelnimetatud kohti halvustada. Ma võin küüned välja ajada ja möirata kui haavatud emalõvi.

Aga Tallinn ja Tartu. Noh, Tallinnaga olen ma seotud. Tartut ma ei armasta, aga ega ei vihka ka. Lihtsalt pole teisega mingit südamlikku kontakti saanud. Võitlusse viskuda ei viitsi küll kummagi eest. .

Ausõna, maailmas ei ole ainult kaks linna. (:

Pildi pääl Haapsalu raudteejaam

Pildi pääl Haapsalu raudteejaam

Entry filed under: Uncategorized.

Haritud inimesel pole vaja raamatuid lugeda Rämpsul ei ole rahvust

16 kommentaari Add your own

  • 1. Larko  |  august 24, 2008, 9:01 p.l.

    Ei tunneta nagu oleks veri voolanud. Küll aga on tore kõrvalt vaadata kuidas mesilaspesa torgates asi ägedaks kisub. 😉

    Vasta
  • 2. kukupaike  |  august 24, 2008, 9:34 p.l.

    No just, mina eelistan ka Nõmmet. See on ikka päris omaette fenomen ju.
    Aga maailm on suur ja lai, igaühele oma 😛

    Vasta
  • 3. Myriwe-Myrt  |  august 24, 2008, 10:06 p.l.

    Savisaar rääkis mingi hetk, et nad teevad Nõmme turust ‘munitsipaalpoe’. väga kaua ta turg enam pole, seega.?.

    Vasta
  • 4. jospel  |  august 25, 2008, 5:44 e.l.

    njaa. see sõda on natuke naljakas jah. samas… minu valik (millest ma ka varem olen kirjutanud), oli pikema kaalumise tulemus. tallinnast kolisin ära sellepärast, et olen seal piisavalt palju elanud, ja mulle ei meeldi kiirustav ja tormav linn, kus kõik käivad, pilk maas ja rusikas taskus rullis. haapsalu ei olnud üleüldse valik, nagu ka mitte viljandi. linnad, kus kõik tunnevad kõiki, pole minu jaoks. kahjuks. kuigi kenad linnad. pärnu on paksult turiste täis (ok, suvitajaid), ja lihtsalt ei meeldi mulle. jäid valikud: kas narva või tartu. et tartu on mu sünnilinn, ja siin elavad mitmed inimesed, kes mulle olulised on, siis loomulikult oli valiku tegemine lõpuks väga kerge. kuigi praegune tartu ei ole mitte see, mida ma oma lapsepõlvest mäletan. aga siiski 🙂 ma ei ütle, et ma vihkan mõnda linna või et see on minuarust vastik või depressiivne. kindlasti mitte. see on juba mõtlemisest kinni, nagu ma paar päeva tagasi kirjutasin. lihtsalt mõni linn/küla/koht tõmbab rohkem kui mõni teine.
    ahjaa, kunagi mitmeid aastaid tagasi sõitsin ma vahel helsingisse närve puhkama, kui tallinnast siiber sai. lihtsalt sõitsin päevaks või paariks üle lahe ja kolasin mööda linna. see oli hea. hea oli sinnamaani, kui ma järjest rohkem õlut lakkuvaid ja lärmavaid eesti noori seal trehvama hakkasin. siis enam ei tahtnud. aga linn on ilus. olen seal mõnda aega elanud, kuid mingit erilisemat sidet ei tekkinud. olen rahul just selle kohaga, kus ma praegu olen 🙂

    Vasta
  • 5. Kati  |  august 25, 2008, 8:47 e.l.

    Myrt,
    ma olen oma napi aruga mõistnud, et see pood tuleb vana lihamaja asemele, muu turg jätkab ikka vanamoodi. ma siiralt loodan, et see on nii, sest Tallinna kõige meeldivamat turgu ei tohi ära tappa. või ma tulen muidu Paldiskist ja moodustan selle kaitseks Nõmme Turu Seltsi.

    jospel,
    seda et Eesti mõõtu kohas pole anonüümsust nii ehk naa olemas. mul on endal markatne kogemus ammusest ajast, kui eismest korda pea punaseks värvisin ja sellega värskelt Talna vahel kondasin. sama päeva õhtuks oli teade mu juuksevärvimuutusest Türil elava sõbrani jõudnud. teatajateks tema Paide taga Kriileväljal elavad sugulased, keda mina muide omateada ei tunne. nii et kui sind juba kuskil üldse ära tuntakse, pole Eestis enam ühtki kohta, kus ei tuntaks. 🙂

    Vasta
  • 6. Nirti  |  august 25, 2008, 9:04 e.l.

    Ma usun, et veriseks ajab selle võitluse konkreetselt see, et suur % inimesti avaldab nt. Tartu kohta arvamust niimoodi: “Kui sa ei ela Tartus, siis sa kas oled väga loll inimene või sul lihtsalt pole võimalik Tartusse kolida. Küll aga peaksid sa seda kindlasti tahtma!”

    Ja siis kõikvõimalikud vihjed, et kes Tartut ei jumalda, see ei ole võimeline nii ülimuslike asjade olemust hoomama.

    Mul läks eile selle peale pask keema. Et nagu Tallinn või Minsk või Goa ei vajagi mõistmist ja lähemat intelligentset tähelepanu, ainult Tartu ja kui sul püksid erutusest ligedad pole selle Tartu peale, siis sa oled lihtsalt andetu könn, kes POLE SUUTELINE seda armastama.

    Võimalus, et asjalood on nii, et inimene ei ole sündinud debiilik ja ikka Tartut ei armasta, ei tule justkui kellelegi pähe.

    Vasta
  • 7. Kati  |  august 25, 2008, 9:13 e.l.

    nujah, tõele au andes, eks vahest tuleb samasorti jura ka Talna poolt vastu.

    mulle tundub, et siin on ka see põhjus, et inimesed määratlevad end väga läbi ühe olulise linna (sünnilinna või ülikoolilinna reeglina). nii siis rahvas, kes on sündinud Talnas ja käinud koolis Tartus või vastupidi, ei näegi muud kui seda justkui vastanduvat paari. võibla peba selleks, et muid kohti ak näha, mõnest depressiivsest väikelinnast pärinema.

    Vasta
  • 8. BC  |  august 25, 2008, 10:01 e.l.

    muide mina pärinengi ühest “depresiivsest” väikelinnast.. Jõgevalt

    Vasta
  • 9. Kati  |  august 25, 2008, 10:11 e.l.

    ehee, sa oled siis see ehe Jõgeva jõmm. 🙂
    aga ma muidu kah. Paidest.

    Vasta
  • 10. notsu  |  august 25, 2008, 10:21 e.l.

    Pärnu teema on tglt minu jaoks väga valus – ma olen seal lapsena igal suvel olnud ja kurb ja hale on vaadata Pärnu suve jõmmistumist (üle rannarajooni kaikuv tümakas ja asja juurde kuuluvad kakerdavad jõmmnoored). See on eriti arusaamatu, kui arvestada, et Pärnus käib kõvasti kultuurturiste ja ka turistihooajavälise kultuuriaktiivsuse poolest teeb ta minuteada nt Haapsalule ära. Sellest hoolimata torkab ta Kuressaare ja Haapsalu kõrval oma tümakaga kõrva.

    Vasta
  • 11. notsu  |  august 25, 2008, 10:23 e.l.

    PS minu jaoks on Tartu vs Tallinna kaklus tõeline lapsepõlve süütu muretu mäng, vähemalt vaheldus sõjauudistele.

    Vasta
  • 12. Kati  |  august 25, 2008, 10:33 e.l.

    seda küll, et sellest kaklusest ei sõltu midagi. voolab ainult virtuaalveri.

    minu joaks oli üksvahe valus, kuidas Võsu lagunes. Kas nüüd on jälle parem, ei teagi. pole mitu aastat sinna juhtunud.

    Vasta
  • 13. poolhäälne  |  august 25, 2008, 1:01 p.l.

    Ähh, ekstaole. Minu natuke teistmoodi, aga vahel väga nutikas laps pani tähele eelmisel sügisel – ja küllap midagi sellist tuleb ka sel – hooga käinud sotsiaalse reklaami kampaaniat “tähelepanu autojuhid, lapsed on linnas tagasi” vms. Sõnastus, mis mulle praegu paraku ei meenu, oli teatud nurga alt veel teravam, nii et see minu eelmainit laps küsis – aga kas siis maal ei olegi lapsi, kes siis mina olen?

    Vahel tundub mulle, et vägisi tahetakse sundida mööda vaatama kõigest mitte-linlikust, jätta “maaelu” ainult linnainimeste suvekoduidülli kastepärleis lamburikarjamaaks või siis vaadata seda üleoleva põlgusega kui luuserite viimast varjupaika, kust kõik need, kel vähegi mõistust peas, on ammu pagenud. See on kahtlemata ülemäära valuline hinnang, kuid siiski. Kuidagi ära on unustatud, et ka kolgastes elatakse täiesti tavaliste inimeste tavalist elu, ainult et see on logistiliselt mõneti keerulisem, üha kulukam ja vajab pikemat planeerimist.

    Eks kohad kasva mõnevõrra hinge külge ja tont seda põhjust igakord teab, Nõmme on ka minu hingekesele armas ja justnimelt see onkohaigla kant. Tervitused siis praegusele Ugala, kunagisele Leberechti tänavale, meenutades kunagisi armsaid aegu…

    Vasta
  • 14. poolhäälne  |  august 25, 2008, 1:02 p.l.

    st et minu kiunatus oli siis mõeldud igivastandusele Tallinn-Tartu kõrvutama teist igivastandust – linn-kolgas.

    Vasta
  • 15. kriipc  |  august 25, 2008, 10:40 p.l.

    Sama mõttetu vaidlus, kui Gulliveri lugude munahaukajate oma. Üks muna kõik. 🙂 Aga no maailma on väiksemategi erimeelsuste pärast lõhki löödud.

    Vasta
  • 16. Mathilde Home  |  september 8, 2011, 4:40 e.l.

    thx mate Here’s some payback: Thought for the day? : You never finish a program, you just stop working on it.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Kalender

august 2008
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

%d bloggers like this: