Rämpsul ei ole rahvust

august 25, 2008 at 10:20 e.l. 60 kommentaari

Alustame edgaripäevast. Läksin mina siis nimelt Väikeloomaga parki jalutama. Kuskil pooles pargis tuli vastu tätoveerit jõmm, õllipudel näpus, kaks last ka. Tõmbasin murule ja kutsusin Väikelooma kõrvale istuma, et mine tea, muidu lapsed veel ehmatavad. Jõmm aga, ikka lapsed näppus, võttis, selle asemel, et mööda minna, suuna õkvast minu poole ja kukkus sõimama, et miks mina oma koeralitat pargis jalutan, kui tema siin ka oma lastega käib. Ja tra-ta-taa ja bla-bla-blaa. Mina siis vastu, et pole nagu tema asi mul koerajalutamist keelata, kuni mul koer kinni ja kellelegi kurja ei tee. Nõnda me siis nats jagelesime, kuni jõmm teatas. “Mida sa ülbad siin, arvad, et teil on täna mingi püha, siis võid, jah.”

Uuuups. Mul kukkus karp lahti. Paldiskis pole seni keegi üritanud mingit rahvuskonflikti kütta, ja nüüd siis korraga nii. Ma sain ju aru küll, et asi pole tegelikult mu koeras, vaid selles, et jõmm on hommiku otsa joonud, kogu maailma vihanud ja otsinud võimalust häiriva tähtpäeva puhul kellelegi ära äsada.

Aga ega´s kino sellega lõppenud. Eile oli teine seeria. Asutasin end taas koeraga õue minema, olin just uksel, kui pimedasse trepikotta sisse astuti. Koer aga, oh õnnetust, seepeale korraks haugatas. Kutsusin ta siis tuppa tagasi, et inimene rahus trepist üles saaks. Ukse taga aga hakkas hirmus sõim, millest ma jällegi, mitme mahlase “bljääääädi” vahel eristasin sõnumit minu koeralita halptusest. Kui ma siis vaatama läksin, et mis lahti, avastasin, et ülakorruse trepirinnatisel jaurab koll pargist. See osutus mu naabrinaise uueks poldiks.

Nojah, ega ma pole teda varem näost näkku näinudki. Suht hiljuti sigines ja peamiselt veedab oma aega purjuspäi treppi sõites ja autosse ära kukkudes.

Igatahes jauras ta jälle natuke mu koerte kallal ja siis, mõistes muide suurepäraselt mu eestikeelset kõnet, jõmises: “Räägi minuga vene keelt!”

Kuulge, tere hommikust! Ma räägin küll vene keelt, kui tahan. Kõigi lahkete koeri jalutavate ja kasse toitvate vene mammidega räägin, nii palju, kui oskan, sest nii on lihtsam. Ja lastega, kui vaja. Ja turumüüjat võin ka aidata, kui tal eesti sõna leidmisega raskusi on. Aga üks harimata jõmm, üks mudalabane bljääditaja, ei tule mulle minu kodus kamandaval toonil ütlema, mis keelt mina temaga räägin, eksole.

Jajah. Ma mõistan. Tal on raske elu. Päriselt.

Tätoveeringute järgi on ju näha, paljuke ta juba kinni on istunud. Tööd, vähemalt korralikku, tal vist ka pole. Arveid maksvat see korter igatahes Venemaalt sugulastelt tulevast rahast. Eks ta siis istub nii päevad läbi õlliga teleka ees, imeb endasse kõigi vene kanalite propaganda ja usub siiralt, et all elavad fašistid, kes kasvatavad koeri talle ja tema lastele kallale ässitamiseks. Mis sest, et mina, see kuradi fašist, olin vist esimene, kes kevadel arvas, et ühistu võib aidata tema tšikil kütteperioodi lõpuni soojaarveid maksta küll, et noor ema ja, kuis ta saab jne.

Muidugi, sügavasti sisse hingates ja endale suhkruvett tehes, pean ma kahjuks küll tunnistama, et pronksmehe kammaijaast alates on ka Eesti poliitilises ruumis üsna nüri järjekindlusega taotud mingit puhtatõulise eestlase kuvandit ja kohati (ehk kogemata, loodan) mittetõupuhastele vastandumist, mis muidugi on ka kenake vesi selliste jõmmide veskile.

Aga ikkagi olen ma selle jõmmi šovinistliku jurina peale kuri. Ja natuke hirmul ka, sest järgmisel korral, kui ta täis on, tuleb ja lööb ehk silma siniseks meil kuradi fritsudel.

Samas, ei tahaks kuidagi ise šovinistlikuks jõmmiks muutuda ja hakata uskuma, et sellised need venelased ongi. Ma ju tean, et ei ole. Juba mu teine naaber Vadim, samuti noor kutt, noore naise ja väikese lapsega, on kena ja viisakas ja tore.

Nii ma siis kordan endale, et rämpsul ei ole rahvust, rämpsul ei ole rahvust, rämpsul ei ole rahvust. Rämps on kahjuks üliväga internatsionaalne nähtus.

Igatahes, kui see konkreetne jõmm veel peaks tulema mulle ütlema, mis keelt ma tohin rääkida või mis tähtpäevad siin riigis tohivad olla, siis ma hangin hunniku NATO ja Euroopa Liidu kleepse ja katan nendega aknad ja ukse. Ausõna.

Ühtki arukat venelast, head naabrit, tublit kodanikku, kaaseurooplast, ei peaks see solvama, aga šovinistlik lolljõmm ehk saab sõnumi, et tema sõna ei ole siin see, mida kuulatakse.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Tartu ja Tallinn pole ainsad linnad maailmas, või mis? Orgasmist ja maailma päästmisest

60 kommentaari Add your own

  • 1. elviina  |  august 25, 2008, 11:00 e.l.

    See kehtib ka teistpidi “iga rahvuse hulgas leidub rämpsu, ja kahujks rämps ujub pinnal ja häirib kõikki”

    Vasta
  • 2. Kati  |  august 25, 2008, 11:03 e.l.

    ma seda mõtlengi, et iga rahvuse hulgas on rämpsu. sestap ei saa mingist rahvusest rämpsu põhjal rahvusele hinnagut anda. rämps on rämps ja neile võiks mu poolest kohe passi kirjutada, et rämps, ei peaks teised selle eest vastust andma.

    Vasta
  • 3. Kati  |  august 25, 2008, 11:04 e.l.

    lisaks,
    kahjuks on aga sagedasti nii, et mistahes rahvusest rämps ise kipub oma enesehinnagut just rahvuskuuluvuse najal tõstma ja siis tulevad reakstioonid laviinina ka rämpsu süütute rahvuskaaslaste kaela.

    Vasta
  • 4. notsu  |  august 25, 2008, 11:12 e.l.

    Mulle tuli meelde jälle huvitav positiivne näide, kui mu mustlasest naaber kõneles peagut erutusest lämbudes, kuidas ta ei saa austada Vanilla Ninjat, sest nad laulavad inglise, mitte eesti keeles. “Miks nad ei austa meie keelt?” küsis ta kirglikult. Integratsioon missugune :D.

    Vasta
  • 5. Kati  |  august 25, 2008, 11:17 e.l.

    sedasorti näide, kuigi mitte vast nii lustlik, oli mul viimati meite turul, kui üks venelannast müüja sõimas teist, et too ei räägi korralikku eesti keelt, ise siin juba 20. Eestis aastat elanud.

    üldiselt meiet linnas ongi viimase ajani ikka pigem selline suhtumine olnud, et kohalikud venelased on veel need eriti patrioodid. ma loodan, et nüüd röökur-jõmmid tasakesi ülekaalu ei saavuta.

    Vasta
  • 6. Nirti  |  august 25, 2008, 11:24 e.l.

    “Tätoveeringute järgi on ju näha, paljuke ta juba kinni on istunud.”

    Et kuidas seda nüüd mõista? Mul pole ainsatki päeva tulnud türmis veeta, ometi ilutseb mu kaela ja õla peal päris suur tätoveering. 🙂

    Vasta
  • 7. Kati  |  august 25, 2008, 11:26 e.l.

    no sedaviisi tuleb mõista, et türmitätokad on ikka vägagi spetsiifilised. meed tunneb ikka ära, kui oled türmivendi piisavalt näinud. mina olen, abikaasa ammuse ekselukutse tõttu. sinu küljes ma seda kõike ilmselt ei kohta, ole või keeleotsani tätoveerit. 🙂

    Vasta
  • 8. Nirti  |  august 25, 2008, 11:38 e.l.

    Aaah, sa mõtled neid oskamatu ja väriseva käega tehtud veidraid siniseid tätoveeringuid? Jaah, neid ma tean küll.

    Aga äkki talle lihtsalt meeldib see stiil?

    Muide, olukord koeraga on täiesti tuttav – mulle käib ajudele naabermaja mingi tursk, kes on 90% ajast juua täis ja kannab seejuures veel pleekindkollast mulletit. Tekst on samasugune – mina ei tohi oma koeraga tema akna all sittuda. Paraku on nende maja just selle koha peal, kus Mirtal luugid valla lähevad. Minu kilekotiga vehkimine ja röökimine, et ma jalutan kus tahan, tänav on riigi oma, ei ole siiani aidanud.

    Ükskord ma paiskan selle koerapasaga täidetud kotikese sellele onklile näkku, ma usun.

    Imelik, et just eluga pahuksisse läinud meestele meeldib keni noori naisterahvaid ahistada kuskil tänaval ja ennast välja elada. Miskipärast mu tuttav 190cm pikk ja 95 kilo kaaluv turske ja nahkne-needine meesmetalist ei ole mitte kunagi pidanud kokku puutuma nõmedikega, kui ta oma tiibeti mastiffi jalutamas käib…

    Vasta
  • 9. Kati  |  august 25, 2008, 11:47 e.l.

    eee…no stiil võib ju meeldida, aga kahtlane, kas talle vastav sümboolika ka meeldiks, kui ta sellega muidu kokku poleks puutund.

    aga ma arvan, et nad ahistavad seda, keda ei karda. aga küll ma selle isendi end kartma panen, kui vaja.

    Vasta
  • 10. märtsijänes  |  august 25, 2008, 12:04 p.l.

    muide, kati… ma just vaatasin oma blogis, kuidas meie avatarid on nagu must ja valge koer, isegi peahoiak oleks nagu natuke peegelpildis… peaksime tihemini üksteise järel kommentaarima ;))

    Vasta
  • 11. notsu  |  august 25, 2008, 12:04 p.l.

    irw, nahk-needise metallisti kohta kehtib ilmselt see Pratchetti tähelepanek, et loomaõiguslased ei loobi kunagi värviga mustades nahktagides mootorrattureid.

    Vasta
  • 12. notsu  |  august 25, 2008, 12:06 p.l.

    Integratsiooni näiteks on ju tuntud Tartu-venelane Jekki, kes rändas Eestisse kaheksakümnendatel, õppis keele ära ja kogu oma lugupidamise juures kadunud Lotmani vastu paneb talle siiani pahaks, et Juri Mihhailovitš eesti keelt ei kõnelenud.

    Vasta
  • 13. Kati  |  august 25, 2008, 12:13 p.l.

    jah, jänkukene.
    ja teile Mardiga peaks kinkima ühe valge koera, siis saaksime korraldada ühiseid perekondlikke promenaade valitud elajate saatel.

    Vasta
  • 14. Kati  |  august 25, 2008, 12:17 p.l.

    minu meelest on meil blogosfääriski ju olemas integratsiooni musternäidis ehk Marta ja Potsu. Kuigi, kui ma õigesti aru olen saanud, on vähemlat Marta juba nii mitmendat põlve eestimaalane, et vahest on juba omajagu inetugi veel integratsioonist jahuda. aga igal juhul väga ilus viis neil säilitada teadlikkus oma rahvusest ja kultuurist ja olla samas mingi teise, mitte oma rahvusriigi, igati tubli kodanik.

    Vasta
  • 15. notsu  |  august 25, 2008, 1:09 p.l.

    Sellel alal on juudid ilmselt kõige kõvemad tegijad. Nad on oma kultuurist hästi teadlikud ja hästi tublid kodanikud ka.

    Vasta
  • 16. iknowwhatyoudidlastsummer  |  august 25, 2008, 1:56 p.l.

    näita kodanikujulgust ja kutsu talle politsei kui ta jälle purjuspäi treppi sõidab.

    Vasta
  • 17. Punane Hanrahan  |  august 25, 2008, 2:07 p.l.

    Seda me arutasime jah, et nõnda need asjad hakkavadki edaspidi käima tõepoolest – ehk siis, sinisesse rõivastatud daamide ja härradega tuleb tol tegelasel edaspidi raudselt senisest rohkem kõnelda ja eks meil hakka nende kõneluste esilekutsumisel oma osa olema:)

    Vasta
  • 18. Rents  |  august 25, 2008, 2:10 p.l.

    Irw, notsu, rassistid miskipärast ei hakka ka tavaliselt Mike Tysoniga tüli norima. Ehk siis ole loll, aga ole kaval 😀

    Ja anna andeks, Nirti, aga selline asi – “Tekst on samasugune – mina ei tohi oma koeraga tema akna all sittuda” – ajaks minul ka kopsu üle maksa. Koer koeraks, aga pead siis sina ka veel oma hunniku sinna akna alla tegema? Ise elad veel vesiklosetiga korteris.

    Vasta
  • 19. notsu  |  august 25, 2008, 2:48 p.l.

    Apropoo, olen aru saanud, et ega neonatsihakatised ka tülinorimiseks mustlasi vali, sest need sunnikud löövad ju vastu. Parem võtta mõni ohutu karvane.

    Vasta
  • 20. poolhäälne  |  august 25, 2008, 3:15 p.l.

    Eitia. Seda küüs küüne, hammas hamba vastu elamist on vist päris raske välja kannatada.

    Te olge sellised edasi, nagu olete, rahumeelsed ja kenad, ja kui jõmm lämisema tuleb, manage ette dementne ilme ja tehke, nagu ei saaks millestki aru. Jõmmkärakas mõistab varsti, et teilt ta loodetud actionmeelelahutust ei saa ja kanaliseerib ennast mujale. Kui te aga hakkate talle kättemaksuks sinises riides külalisi kutsuma, passinud peale, mis olekus tema tuleb ja läheb, siis ilmselt võitlus jätkub seni, kuni tugevam võidab. Kas te terroriseerimises suudate võita vanglakoolitusega kanti, on kaheldav, kuigi mina muidu teie tubliduses ei kahtle mitte.

    On kole, kui kodust saab lahinguväli. Selle vältimiseks on teinekord targem, kui rämpsu olemasolu teatavaks võtta ja siis sellest järjekindlalt mööda vaadata. Sest sitta puttudes saavad käed mustaks.

    Vasta
  • 21. notsu  |  august 25, 2008, 5:10 p.l.

    Minu kohtumine kohaliku vähemusega: üleeile, kui ma ühe puu all suurema saju lõppu ootasin, üritas minuga vestlusse astuda üks vene joodik. Kuna ma ei saanud tema jutust midagi aru, oli mul näol arvatavasti algusest peale üsna dementne ilme. Varsti sekkus vestlusse tema kaaslane, kes oli nähtavasti kurjem, sest ainus sõna, millest ma aru sain, oli “suka”. Esimene mees aga pani tema agressiivsust pahaks, sest ta ütles teisele midagi, millest ma püüdsin kinni “ne ispugai”. igatahes vahtisin ma lolli näoga edasi, kord neid, kord atmosfäärilisi tingimusi, kuni leidsin, et vihm on hõredamaks jäänud ja kõndisin minema, jälitama keegi küll ei hakanud.

    Vasta
  • 22. hundi ulg  |  august 25, 2008, 5:37 p.l.

    Aga Sina joo temaga pudel viina ära ja oled saanud endale druga elu lõpuni… Viin ja viinasõber ei küsi rahvust…

    Vasta
  • 23. Larko  |  august 25, 2008, 5:42 p.l.

    Lisaks sinises mundris härrastele tuleks jõmmile ehk kasuks Väikelooma asemel hoopis lahti lastud Kuriloomaga tutvust teha. 😛

    Vasta
  • 24. Kati  |  august 25, 2008, 6:10 p.l.

    Larko,
    ei ole asja, mida ma hetkel rohkem teha tahaksin, kui kollile Kurilooma lõugu tutvustada, aga, raip, ma ei saa. siis tal on ju päriselt alust mind agressiivsete koerte pidamises süüdistada.

    pean vist ikka poolehäälset kuulama ja edasi viisak ja malbe olema, sest moraalne üleolek tuleb käesoleval juhul kasuks.

    hundi ulg,
    tead, säherdusi ei saa sõbraks juua. sellistega koos joomine lõppeb nupukesega krimiveerus, mis teatab: “joomise käigus alanud kaklus viis pussitamiseni.”

    Vasta
  • 25. lassie  |  august 25, 2008, 6:16 p.l.

    Vanal heal ajal elasid kõik puidust majades. Ja naabritega saadi sellepärast hästi läbi, et kõik teadsid, et majad on puust ja omavad mahapõlemise kalduvust.

    Vasta
  • 26. Kati  |  august 25, 2008, 6:18 p.l.

    nojah, aga sedasi võib ju enda koos naabriga maha põletada.

    Vasta
  • 27. Nirti  |  august 25, 2008, 6:24 p.l.

    No ise sa oled juhtumisi selleks ajaks suurema osa mööblist ja lastest-lemmikloomadest juhtumisi remondi ettekäändel kuskile ära transportinud ja oma korterile teinud tulekahjukindlustuse võimalikult suure (seda annab paar kuud küll kõvasti maksta, et siis saada suured kindlustussummad ^^) ja põlengu ajal olid sa ise juhtumisi väga kaugel ja tegelesid väga tähtsate asjadega ja sina ei tea mingisugusest hüljatud pööningunurgas salaja põlevast lühikesest küünlast ja selle lähedal asuvast kaltsuhunnikust üldse midagi.

    “Küllap naaber, va joodik, tinutas seal ja unustas küünla põlema!”

    Vasta
  • 28. Nirti  |  august 25, 2008, 6:26 p.l.

    ja Rents, sa oled lihtsalt vastik. 😀

    Sa ju saad aru küll, et need koertevihkajad kasutavadki väljendeid “Ärge sittuge siin!” ja “Ei situ siin!”

    Mu lemmik on siiani olnud ühe mammi vihane karje, et kes nüüd pissi ära koristab?!

    Vasta
  • 29. Kati  |  august 25, 2008, 6:34 p.l.

    ei, koerad peaksin ma sel juhul ikka ära viima ikka. no sõitsime juhuslikult minu vanemate juurde või midagi.

    Vasta
  • 30. Rents  |  august 25, 2008, 6:46 p.l.

    Jajaa, sa mõtled nagu need uhked titemammad, kes räägivadki lausetega “meil oli täna kõht lahti” ja “me tahame suisa iga tunni aja tagant tissi imeda” 😀 Ja neid pissifriikidest vanatädid on vist täpselt nii paigutatud, et ikka iga koeraomaniku juurde mõni vigisema saaks.

    Vasta
  • 31. reet  |  august 25, 2008, 7:43 p.l.

    Nojah, meie sellise küll hästiintegreerunud, aga muidu üsna rämpsliku naabrimehe pärast linnast kaunist puumajast kesklinna piirkonnas maale, metsade keskele kolisimegi – naabritel käis praasink iga päev ja mingil hetkel sai kõrini mõistatamisest, kas täna peab uksest välja astudes üle puhkama heitnud joodiku hüppama või saab puhta jalaga õue.
    Siin on jällegi naaber, kes teie koeranimesid eeskujuks võttes kasvatas endale ühest emasest Pasaloomast (käis süstemaatiliselt meie maja ees asjal, endal maja taga hektarite viisi vaba metsa) karja Mõrtsukloomi, kes hakkasid küla kasse järjest eineks võtma. 😦 Igale poole ka rämpsu jätkub, see siin on juhtumisi enda meelest eestlane…

    Vasta
  • 32. lassie  |  august 25, 2008, 8:19 p.l.

    Tähendab, eestlase lemmiktoit pidi olema teine eestlane, kui nüüd õnnestuks läbi viia zooloogiline katse ja eestlane paaritada koeraga siis saab tulemuseks ennast ise hävitava tõu.

    Vasta
  • 33. kosmosehipi  |  august 26, 2008, 8:12 e.l.

    Oh, muhe… Mul meenus, kuidas ma sel aastal oma sünnipäeva pidasin. Selline tore ja tasane seltskond koos ja väga muhe olemine, kuid alt naabrimutt on väga hell. Peale selle on ta venelane. Kui mul loomad mööda korterit ringi müdistavad, siis miski hetk kostub alt harjavarre või muu taolise esemega kolkimist. Okei.
    Tuli siis seegi kord vanamutt, kes tegelt ei olegi nagu vanamutt, vaid tegelt väga kena naisterahvas ja vanust pole ka vanamuti jagu, aga kuidas teisiti ma teda kutsuda oskan sellise käitumise peale.. Ja hakkas ukse taga räuskama oma vene keelt ja siis mul viskas nii üle, et käratasin talle eesti keeles nii kõvasti, et terve 9kordse maja trepikoda kajas, peale mida oli kuulda ukse lukustamist vms üle koridori:” Kurat, kui sina tahad minu peale karjuda, siis teed sa seda eesti keeles!” Mure lahendatud. Naabrinaisel silmad punnis, suu kinni ja korrus allapoole minek selg ees.
    Ilus õhtu oli 🙂

    Vasta
  • 34. kosmosehipi  |  august 26, 2008, 8:20 e.l.

    Noh… ja unustasin mainida, et nüüdseks juba 7 kuud elab naabrimutt täitsa mõnusalt ja rahulikult seal 7ndal korrusel. Ei tea siis, mis aitas.

    Vasta
  • 35. notsu  |  august 26, 2008, 10:02 e.l.

    Osa inimestega aitabki lihtsalt see, kui nad avastavad, et sina jaksad kõvemini karjuda.

    Vasta
  • 36. Wild  |  august 26, 2008, 10:13 e.l.

    Notsu … loomakaitsjad eristavad tavaliselt karusnahka e loomi, kes on kasvatatud ja tapetud vaid naha pärast, kliimas, kus selleks puudub vajadus ning muud nahka, mille puhul on ka sisu ilusti ära söödud e universaalsed põllumaj loomad. Viimaste puhul eriti ei kisata ega loobita värvi, va mõni ekstreemsegane kamp ehk… kelle käest võiks ka singivõileiva söömise eest pasunasse saada.

    Vasta
  • 37. notsu  |  august 26, 2008, 11:23 e.l.

    No Stella McCartney teeb näiteks isegi kingi millest iganes, aga mitte nahast, ja tema ei ole vist isegi kõige ekstreemsem.

    Vasta
  • 38. Autor  |  august 26, 2008, 2:36 p.l.

    olen ka sama meelt, et rämpsul pole rahvust, mõni ennast täis eestikeelt emakeeleks kõnelev rämps on ikka ka ette tulnud, ja kõige kummalisem on see, et ka nendega tekib hirmutunne, et jumal teab millal sul rusikaga üle näo tõmbab, et oma õigust maksma panna…mul juhtus yks selline ykskord tallinna sadamas oma dziibiga ette ja paar korda uulitsal ka olen trefanud…

    Vasta
  • 39. Karuema  |  august 26, 2008, 2:59 p.l.

    sorry Nõiake, ei tahtnud anonyymset kommi jätta, aga kukkus nii välja. Autor on tegelt Karuema:)

    Vasta
  • 40. poolhäälne  |  august 26, 2008, 4:21 p.l.

    Ühest küljest seepärast, et ümmargune nelikend täis saaks, teisalt seepärast, et niisugune kena featuur oleks ju kena kasutusele võtta. Niisiis, värisege, te pissihirmul vanamoorid, me mitte üksnes ei kuseta oma koeri nüüd ja edaspidi te akende all, vaid istume seal ühel hääl päeval ka ise, rõõmsalt ja vabalt, kasutades seda abivahendit

    Vasta
  • 41. poolhäälne  |  august 26, 2008, 4:21 p.l.

    kahjuks jäi link juurest puudu, lisan teise siia

    http://www.thebrowncorporation.com/

    Vasta
  • 42. Kati  |  august 26, 2008, 4:26 p.l.

    ämmh, mihuke leiutis,. poolhäälne. :-)))

    karuema,
    jah, ma olen ka näinud selliseid jõmmrhavuskaaslasi, et anna häbeneda.

    Vasta
  • 43. Nirti  |  august 26, 2008, 5:53 p.l.

    Wild,

    su jutt, et nahaloomadel süüakse sisu kenasti ära, näitab, et sa pole seda asja vist väga uurinud. Googleda näiteks “leather making in india” vms. Lõviosa meil kasutatavast nahast tuleb spetsiaalselt naha jaoks kasvatatud elajate seljast, kes on nii kõhnad, et ega neid nüüd ausalt mitte keegi ära ei söö.

    Ma läbisin aine nimega “Loomakaitse” keskas ja olen videomaterjalist küllastunud 😀

    Vasta
  • 44. Tq  |  august 26, 2008, 6:45 p.l.

    Parim karje, millest olen kuulnud, on “Kurat, ei situ!”. Vastus oli muidugi, et ei ole kurat, koer on. 🙂
    Kurilooma võid talle muidugi tutvustada küll, üldiselt võib see sellistele tüüpidele rahustavalt mõjuda. Aga hammasteni ei või tutvus muidugi ulatuda.
    Noh, ja kui peaksid hambad mängu tulema, siis naisterahvas saab sellest olukorrast alati välja tulla. Koer lihtsalt kaitses Sind kallale tuleva mehe eest.

    Vasta
  • 45. poolhäälne  |  august 27, 2008, 5:47 e.l.

    Ärge, palun, tehke oma koertest-kassidest sõjanuiasid. Sellise sõjapidamise puhul saab loomavihkajatele vaid selgemaks see, et loomad ja loomapidajad on jubedad, nagu nad kogu aeg arvanud on. Tüli tekib ikka inimeste vahel ja tuleb inimestel omavahel ära lahendada ja mitte kiskuda sellesse loomi, kelle eksistents linnaruumis oleneb niigi inimese heatahtlikkusest ja mõistusest. Koer ei ründa eales inimest ilma peremehe käsuta ja ründava koera perenaine ei ole seepärast süüdimatu, et ta naine on…

    Koera sitaringidega võib proovida hakkama saada ka rahumeelselt, hoidudes situtamast neid elumajade läheduses. Jutt, et koer ei jõua kannatada, ei kõlba kuskile ja kui keegi tahab seda ajada, pöördugu aga julgelt, küll ma siis õpetan, kuidas koera koolitada. Minul, kes olen suur loomalemb, on ka hommikuti tööle minnes vastik vaadata, kuidas ümberkaudsed Türi mutikesed meie ettevõtte hooldataval haljasalal oma pakse paukasid karjatavad, kusjuures kõrval kahel pool on tühermaad küll ja veel. Aga meie territooriumil on muru vaibakõrguseks pügatud ja sinna on mugav lössalössa toasussidega tuiata, ei pea kalosse jalga ajama, et kõrgema rohu sisse minna. Meie majahoidjamutike on äärmiselt korralik ja hoolas ja see situtamine oleks justkui hinnanguks tema tööle… ma tean küll, et see nii ei pruugi olla, aga minu jaoks näib see nii. Isegi kui kilekotid ja muu atribuutika olemas oleks, mida neil muidugi ei ole. Lihtsalt, teise akna alla sittuma minna ei ole viisakas isegi siis, kui pärast enda järelt ära koristad ja mingist oma õigusest siinjuures pasundada oleks, pardon, nõme.

    Niisiis, loomapidaja iseäranis peab aegajalt aru pidama selle üle, mis on vanarahvas silmas pidanud, kui on ütelnud, et see on targem, kes järele annab. Arukas linnaloomapidamine on teinekord keerulisem kui sudoku, aga sellepärast ongi linnaloomapidajad üldjuhul intelligentsemad kui mitteloomapidajad.

    Vasta
  • 46. Virgo Kruve  |  august 27, 2008, 7:48 e.l.

    Korteris peetavad koerad on rõvedad. Sellele järeldusele jõudsin umbes aastase kannatamise järel, kus ülemisel korrusel on ka väike klähvits, kes võib haukumisega äratada kell 5:10 kui ka 23:55. Ma pole siiani koera omanikule rohkem öelnud kui, et kas haukumist ei saaks kuidagi päevasele ajale reguleerida või looma maha rahustada? Mis kõige üllatavam, siis see koer on kuulda ka kõrval trepikojas elavatel inimestel. Maja on sedavõrd hea helivõngete edastaja. Minu trepikojas oli ka dogi, kuid tema olemasolu ma märkasin ainult aknast vaadates, kui temaga jalutamas käidi. See väike nähvits aga kukub alati üle ukseläve saades kogu maailma peale klähvima, vahet pole mis ilm või kes liigub ja seda kostab nii paarsada meetrit, kuni majade nurga taha kadumiseni. Koridoris liikumise peale enamasti ei reageeri ning ma polegi aru saanud, mille peale tal see klähvimise refleks on tekkinud. Tundub, et koerad ikkagi on oma omanike nägu.
    Rääkides vene keele kasutamisest, siis minul oli kõige üllatavam kogemus ühe Liivalaia tänava firmaga, mille inimestega olen aastaid suhelnud. Eelmisel suvel aga suunas sekretär ühe tavapärasest erineva töötaja liinile, kes pärast minu poolset helistamise põhjuste ärakuulamist küsis: kas te vene keeles ei tahaks rääkida? Loomulikult ma teatasin talle, et miks ma peaksin võõrkeeles tahtma talle oma asju selgitada. See kõne lõppes üsna kiiresti.
    Lõpetuseks. Kas seal Paldiskis üldse politsei ööpäevaringselt kohal ongi? Justkui oleks uudistest kuulnud, et seal on konstaablipunkt, mis avatud umbes samadel aegadel kui on tööaeg.

    Vasta
  • 47. Virgo Kruve  |  august 27, 2008, 7:54 e.l.

    nahkade teemadel: enamus karusnaha loomi söödetakse pärast tapmist ja naha nülgmimist hakklihana taaskord uute nahkade saamise eesmärgil nende oma liigikaaslastele. Näiteks hõberebased. Sellest oli juttu Audru farmide puhul.

    Vasta
  • 48. Rents  |  august 27, 2008, 9:14 e.l.

    Mis sa Virgo ajad – esmalt ütled, et KÕIK korteris peetavad koerad on rõvedad ja seejärel tunnistad, et sinuga samas trepikojas elav dogi ikka ei olnud? Ehk on siis asi lihtsalt selles, kuidas koera kasvatatakse?

    Vasta
  • 49. Kati  |  august 27, 2008, 9:21 e.l.

    mõni koer on muidugi ka tõu poolest haukuvam. eks sa räägi linnukoerale, et häälega pole vaja asjadest märku anda.

    aga Virgo jutu pääle tundub mulle küll, et probleem on maja olematus heliisolatsioonis. kuidas te naabrilapse nuttu ja naabripubeka mussikuulamist sedasi talute?

    Vasta
  • 50. poolhäälne  |  august 27, 2008, 10:44 e.l.

    Mu meelest väga krestomaatilised näited üksteise järel. Esmalt näide, mil moel ÜKS vastutustundetu koerapidaja on saavutanud selle, et vähemalt üks koeravõhik, kel on vähemasti esialgu olnud olemas eeldused teemasse neutraalselt suhtuda, on jõudnud järeldusele, et korteris peetavad koerad – kõik, üleüldse – on rõvedad. Muusikakeskuse ostmist või lapse soetamist ei pea veel korteriühistu või koridorinaabritega kooskõlastama, kuigi põhjust oleks kahtlemata oluliselt rohkem kui koera või kassi puhul. Teiseks näide, kus kusagilt kogetud eelarvamus v koera käitumise vale tõlgendamine õigustab koera soovimatut käitumist või pererahva tegematajätmisi.

    Linnukoer annab asjadest märku seismajäämisega, kusjuures ta tardub liikumatult paigale, üks esikäpp õhus, ja hoidub valjult hingamastki – rääkimata röökimisest – osutades pilguga avastatud saagile. Vanemad jahimehed ütlevad selle kohta ka “stoika”, mis on laen vene keelest. Levinud inglise päritolu linnukoerte rühmad on setterid (sõnast set – seadma, tarduma) või pointerid (osutama, näitama) või retriiverid (retrieve – ära, tagasi tooma), kellest kummagi tegevuse juurde ei kuulu kontrollimatu ja talitsematu häälitsemine. Vastuoksa, see on isegi äärmiselt mittesoovitav – haukuv koer peletab pakku kõik linnud ja väikeulukid mitme kilomeetri raadiuses, rääkimata haavlipüssi laskeulatusest. Nii et talitsematult haukuv linnukoer, kui selline kusagil peaks olema, on üks raisus loom, keda on kutsikast peale lõugama õhutatud ning pole kopka eestki kasvatatud.

    Koera ebasoovitavad tegevused, väljendugu need milles tahes, ei ole paratamatused ning pole praktiliselt millegagi välja vabandatavad. Autode või jalgratturite tagaajamine, lõugamine, mõne pereliikme hüsteeriline “kaitsmine” on kõik asjad, millest saab kasvatamisega jagu. Mõistagi, üht-teist raskemat on ka, näiteks hurdaliste jooksukirg või võitluskoera päritolu tõugude kalduvus ilmutada agressiivsust teiste koerte (aga mitte mingil juhul inimeste) vastu, millega toimetulemine vajab spetsialisti abi, ent üldjuhul on koer ülimalt sotsiaalne olevus, kellele on võimalik selgeks õpetada oskused ja kombed, mis inimesega eduka kooseksisteerimise jaoks vaja on. See vajab lihtsalt süstemaatilist tegutsemist ja järjekindlust ja veidi koerapsühholoogia tundmist. Ent kui koer on võetud elusaks mänguasjaks või üritatakse asjale läheneda mitte kõige õigemast otsast, jättes jämeda otsa koera kätte, siis on muidugi asi pees.

    Palun vabandust selle süvaekskursi pärast koerandusse, aga arvamus, et kõik korteris peetavad koerad on rõvedad, on üpris samaväärne arvamusega, et kõik blondiinid on lollid või et kõik isased tahavad naistelt ainult keppi saada. See kõik on üks kibestunud lahmimine, milles võib mõnel puhul olla küll juhuslikku paikapidavust, mis ei anna samas aga mingit põhjust üldistusteks. See, et mõni imbetsill peab oma looma nagu imbetsill, ei ole veel põhjus, miks peaks siinmail võtma koerte suhtes islamistlikke positsioone, ilmutagem sallimatust ikke imbetsillide, mitte koerte suhtes.

    Vasta
  • 51. Kati  |  august 27, 2008, 10:54 e.l.

    oota-oota, aga ma just lugeisn mingit peent koeramisraamatut, kus öeldi, et vaadake, mis tõugu koera te kuhu võtate. et koera põlvkondadega kasvatatud tõuomadused pole käitumishäired, ja seal oli just näide, et taks kaevab ja linnukoer haugub.

    et nagu mis värk on siis?

    Vasta
  • 52. poolhäälne  |  august 27, 2008, 11:11 e.l.

    Linnukoer ei haugu, miks ta peaks? Ta kas näitab, kus lind v väikeuluk on või toob selle ära ja kummalgi puhul pole haukumist vaja. Ilmselt on tegu mingi apsuga, tõenäoliselt tõlke- või kontekstitundmatusest tekkinud viga. Hauguvad hagijad, nagu nimigi ütleb, aga see pole selline korterihaukumine, vaid “kilamine”, või laikad, kes looma kinni peavad ja sellest märku annavad. Aga nii palju, kui ma matsu jagan, linnukoerad espetsiaalselt haukujaiks aretet ei ole, pigem vastupidi. Küll aga kasutatakse tänapäeval retriivereid selleks, et üles otsida haavatud loomi vms, mil võib vaja olla, et koer annaks haukumisega leiust märku, siis õpetatatakse neid spetsiaalselt haukuma. Samas, pommikoerad v narkokoerad ka ei haugu, vaid annavad muid signaale sellest, et nad midagi leidnud on…

    Vasta
  • 53. notsu  |  august 27, 2008, 12:40 p.l.

    Meenus Õnnepalu tähelepanek, et Eestis on jalgrattaga kolkakülast läbisõitmine terav elamus – kas pääseb koerte lõugade vahelt või mitte, Lääne-Euroopas pole ta sellist asja täheldanud.

    Vasta
  • 54. ahaa  |  august 27, 2008, 12:54 p.l.

    labrador, keda ka edukalt (linnu)jahil kasutatakse, ei haugu samuti. ja ma olen üsna lähedalt kuulnud, kuidas dobermannikutsikas koolitati mitte haukuma. seega olen täiesti nõus poolehäälsega. loll koer peegeldab reeglina lolli peremeest. ja aru ma ei saa, miks peaks oma koera situtama teiste akende all või laskma neil jalga tõsta teiste lilledele-põõsastele. on ju võimalik koeraga jalutada nii, et trajektoor ei kulge teiste töö ja koduakna aluse rikkumiseni. isegi hea, et leidub nirti, kes oma koera järel ära koristab – enamik paraku ei korista.

    Vasta
  • 55. Nirti  |  august 27, 2008, 2:40 p.l.

    poolhäälne,

    Mina ronin oma koera ka situtama maksimaalselt lühikeseks pügatud muruga alale. Miks? Lihtne – ma olen üks neist inimestest, kes koera järelt sita ära koristab kilekotiga. Ma ei häbene seda teha ka keset bussipeatust inimeste ees või ükskõik kus.

    Iva on selles, et neid junne on pika rohu seest väga vaevaline noppida, mõnel juhul võimatu. Seega ma olengi oma koera välja õpetanud, et ta ei suunaks oma ahtrit maa poole kuskil hoolitsemata kõrge muruga tühermaal (kus ka lapsi mängib ja tuleks pask ära koristada), vaid maksimaalselt madala murukattega kohas, kus mul kui omanikul on mugav tema järelt koristada.

    Seega kui ma elaks sinu töökoha läheduses, siis ma suunduks ka ilmselt esimese pügatud platsini kempsu ja siis alles tühermaale mängima ja jalutama.

    Kui kedagi see häirib, siis palun, ma olen hea meelega politseile nõus esitama asitõendid a) kilekotirull põuetaskus ja b) meeldivalt pungis kotike käe otsas rippumas ja ootamas lähimat prügikasti.

    Vasta
  • 56. Nirti  |  august 27, 2008, 2:43 p.l.

    Ahjaa, ja koer on mul emane, nii et ta pissib vaid 1-2 korda jalutuskäigu jooksul häbelikult kuskile muru peale ja mitte vastu kellegi lilli, sellest ei tohiks probleemi sündida. Ainult see muidugi tekib, et koeravõhikud ei tea, et emane koer pissib istudes ja mul on mitu korda selle eest sõimu kuulata tulnud. Et – ma situn oma koeraga ja kõnnin koristamata minema. Ma olen siis raevunult koeramise põhitõdesid lõuanud üle varahommikuse vaikse linna, sest mu närvid on selle koha pealt õhukeseks kulunud 🙂

    Vasta
  • 57. poolhäälne  |  august 27, 2008, 3:29 p.l.

    Olen spetsiaalselt kaenud neid mammisid, kes ei korja oma koerte järelt. Nende ainus argument on kolm täiendavat sammu ja kõrgemas rohus märjaksminevad jalad. Aga ega ma Sind süüdistanud olegi, vaevalt, et oled üks neist mammidest… kuigi mine tea, internetivanaemasid küll ja veel liikvel.

    Mis puutub Õnnepalusse, siis pole vaja kaugemale Euroopasse minna kui Soome. Maakohas õhtuvaikuses ei lõuga ükski peni ei lähedal ja kaugel. Seal ei võtagi keegi koera keti otsa lõugama, koerad on selleks, et nendega tegeleda, mitte, et oleks keegi, kellele halvaksläinud toidujäänuseid sisse sööta ja kes “maja valvaks”. Misasja see ketiloom ikka valvab.

    Vasta
  • 58. Nirti  |  august 27, 2008, 3:46 p.l.

    Neile mammidele kutsu lihtsalt politsei ja filmi nende tegevust vms. Küllap nad hakkavad rohkem samme tegema, kui neile trahvid kaela langevad.

    Mina koolitasin oma kõrvalkorteri mimmid niimoodi välja, et iga kord, kui kell 3-4 öösel tümakas klaase kiristama hakkas köögis, helistasin võmmid välja. Ja pensionär on märksa rahateadlikum olend.

    Vasta
  • 59. poolhäälne  |  august 27, 2008, 3:58 p.l.

    Mul ei ole tahtmist nende memmedega kakelda ega neile politseid kutsuda, mind isegi ei sega see koerasitt haljasala peal, mis tänu muruniiduki, vihma ja vareste usinale koostööle hangedesse ei kogune. Mind ei huvita võitlus ja mul ei ole asjaga seotud mingit oma õigust, mida jalule seada. Lihtsalt häirib see suhtumine kui niisugune – ma tulen ja suvatsen siin oma koera situtada, kusjuures ma ise ei ole midagi teinud selleks, et see koht selline oleks. Teine aeg, mis mind marru ajab, on pärnade õitsemise aeg – siis on kohalikud penskarid pärnade justkui sead leivakoti kallal ja kisuvad nii kõrgelt kui ulatuvad, ei nad malda oodata, kuni tööaeg lõpeb või puhkepäev tuleb. Mõnes mõttes on see – kuigi avalik – siiski nö kellegi hoole all territoorium ja kuigi aeda ei ole ees, ei peaks see veel näitama, et kõik on lubatud. Aga ju selle pärast aedu ehitataksegi, et siukesi eemale hoida.

    Mul ei ole see varemalt pähegi tulnud.

    Vasta
  • 60. Nirti  |  august 27, 2008, 4:05 p.l.

    Ma mõtlen, et selleks, et ühiskonnas valitsevat mentaliteeti muuta, tuleb ju kuskilt alustada.

    Tegelikult aitaks vana hea koeramaksu taastamine vist osaliselt kaasa sellele, et iga tola endale ei võta koera, kui ta pole nõus koera eest vastutama.

    Palju me oleme näinud kuskil avalikus kohas magavaid joodikuid ja jätnud neile politsei kutsumata, sest “Ah, küllap ärkab üles ja kooserdab minema.” või jätnud avalikult urineerivale inimesele piinliku stseeni korraldamata, sest “Ah, vahet pole nagunii…”

    Ma olen võibolla liiga trigger-happy, ma kutsun keskmiselt kord kuus kuskile politsei. Ja politsei tuleb kohale ka ja jube kiiresti, ei usuks, kui ise ei näeks.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

august 2008
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

%d bloggers like this: