Soomlane – eestlase lemmikroog

Eestlase lemmikroog öeldakse olevat teine eestlane. Tundub aga, et naaberrahvastegagi on vahel mõnus maiustada.

Ütlust “Loll kui lätlane,” oleme ju kõik kuulnud. Ja soomlane on ju ka kindlalt loll ja purjus põder. Seda viimast ja veel mõnd pattu inkrimineerib täna kõigile põhjanaabritele armuline Ninataga.

Vabandan, ma kohe ei saanud. See küsis natukene õiendamist. *

Esmalt ajaloolisest vaatepunktist.

Tsiteerigem:

“Miks mul on olnud alati tunne, et Soomlased on venelastele ilma seebita pugejad? Vist on see mulje tekkinud soomepoiste ajast, kui selleks, et Soome riiki kaitsta oli vaja hulka eesti mehi….”

No teate, kogu lugupidamises soomepoiste vastu ei saa vist ikka öelda, et Soome kaitsmine Talvesõjas nüüd ükspäinis või peamiselt nende õlul oleks olnud. Pealegi, kui nüüd meie eneste sõditud sõdimisi meenutada, siis kas ei tulnud mitte Soomest meile Vabadussõtta appi nii kolme ja poolt tuhandet meest? Tulid, eksole. Järelikult saaks eelneva loogika põhjal öelda, et Eesti riigi kaitsmiseks oli vaja hulka soome mehi, ju siis on eestlased ka seebita pugejad või niisama üks vedelseep.

Muide, natukese kaugemal ajaloos tuhnides, võiks ju veel meenuda, et meie “Kalevipoja” esimene rahvaväljanne nimelt Soomes, täpsemalt Kuopios ilmus, et tsaaririigi tsensuurist leebemalt pääseda. Pealegi, kui ma õigesti mäletan, on kunagi üks Kuopio ajaleht koguni kinni pandud, sest  seal pidevalt mingit eestlaste tsaaririigivastalist kama avaldati.

Eee…ega see muidugi ei ole ju märkimisväärne abi ja toetus meile enesemääramispüüdlustes? Lõhnab ikka nagu venelastele pugemine?

Mis nüüd puutub tänasesse päeva, siis kõiki soomlasi Bäckmaniga ühe pulga peale seades, võiksime ju üksiti väita ka kõik eestlased olevat nagu Kalev Rebane või mõni muu eestlasest poliithull. Või ehk oleme me kõik hoopis nagu Viktor Kingissepp või Hjalmar Mäe?

Ja purjus põdrad? OK, on tüütud. Aga tahate ma räägin teile oma lapsepõlve Ainažist, kus suvitavate eestlaste hordid heitsid end läti sukkadele-sokkidele sõna otseses mõttes kõhuli peale, sealjuures kohalikke küünarnukkidega eemale lükates? Või räägin hoopis kuidas ma mullu suvel Helsingist koju tulles lihtsalt suud kinni hoidsin, sest sadamas lämisev, taaruv ja töötajaid terroriseeriv eesti jõmm võttis mult igasuguse himu emakeelt kõnelda.

Eks ole, me eestlased oleme ju kõik sellised?

Ega ikka ei ole küll. Rämpsul ei ole rahvust, ütlen ma. Jätkuvalt. Ja ükski rahvas ei ole ära teeninud, et teda sekka sattuva rämpsu eest tervikuna hukka mõistetaks.

Muidugi, me võime ju oma naabritest lollakaid stereotüüpe luua ja levitada, aga mis me siis sel juhul paremad oleme, kui need, kes meid ütleme fašistidena paista lasevad?

 

Kui soomlasi just peab sööma, siis tehkem seda vähemalt Iittala nõudest. (:

_____________

* Ärgu Ninataga nüüd palun isiklikult võtku. Õiendan ikka seisukoha mitte inimesega.