Archive for oktoober 12, 2008

Naiste poolt, mitte meeste vastu

Öelda, mis see feminism õigupoolest on, on mõnes mõttes sama kui selgitada, mis on popmuusika.

Esmapilgul oleks nagu selge – ideoloogia, mis rõhutab, et naistel peavad olema meestega võrdsed õigused ja võimalused.

Aga kui lähemalt vaadata, on feminismis alamseltskondi, kel kõigil natukene erinevad ideed ja eesmärgid.

Laias laastus võiks eristada kolme seltskonda.

1. Võrdõiguslased. vanim vool, mille eesmärk on võrdsed õigused (naine võib õppida, töötada, valida, oma vara hallata jne) ja võrdne tasustamine (võrdse töö eest võrdne palk).

2. Biologitsistlik vool. Algus kuskil kuuekümnedate lõpul, täistuurid võtab peale seitsmekümnedail. Rõhutab naise bioloogilist sugu (sex) ja väidab, et sellest tulenevalt on naistel spetsiifilisi omadusi, mis meestel puuduvad. Parem intuitsioon, rõhk hoolimisel mitte konkurenstil jms.

Sellest lähtuvalt soovitakse

a) Naiste suuremat kaasamist ühiskonnaelu kõigil tasanditel, et oleks rohkem esindatud ka spetsiifilne naiste vaatenurk.

b) NN naistetööde või pehmete ametite ja väärtuste senisest kõrgemat hindamist (ntx idee koduperenaistele palga maksmisest).

3. Soo-uuringud. Vool, mis on arenenud koos antropoloogia ja sotsioloogiaga ning vaatleb sotsiaalset sugu (gender) kui ühiskondlikult kokku lepitud konstruktsiooni, mis pole paratamatus seoses bioloogilise sooga.

Ntx faktist, et naine saab sünnitada, ei saa tuletada, et talle ikkagi on omasem mingi pehmem maailmanägemus või et ta tahabki kodus istuda vms.

Mis tänapäeva läänemaailma puutub, siis muidugi on siin naistel õigusi, millest veel nii umbes 1900. aastatel ainult unistada võidi.

Ometi on ka siin asju, mis pole päris OK. Olgu siis, et naised kipuvad teinekord meestest vähem teenima, ehkki tööpanus on samasugune. Või nn klaasist lagede fenomen, ehk et naised jõuavad mingi pulgani karjääriredelil, kuid mitte edasi. Mitte, et ei suudaks, vaid neid lihtsalt ei edutata.

Kummalgi juhul ei pruugi tegu olla mingi teadliku diskrimineerimisega, vaid teadvustamata hoiakutega. Kas ei julge naised rohkem palka küsida, sest neid on lapsest saati õpetatud olema vähenõudlikud ja tagasihoidlikud, või siis jällegi ei taipa tippjuhtidest mehed neid edutada, sest nad on harjunud edutama omasuguseid, tähendab mehi.

Või siis ntx sageli juba algkoolist saati rõhutatav arusaam, et tüdrukud ei saa reaal- ja eksperimentaalteadustes edukad olla. või mõnedes peredes leviv suhtumine, et mis see tüdruk ikka õpib, nii kui nii läheb mehele. või arusaamad sellest, milline naiselik naine olema peab või olla ei tohi, ja halvustamine, kui keegi sellest normist erineb, jms vaiksed, aga kindlad eelarvamused.

Mida tänapäeva feminism teha saab ja mu meelest peabki, on sellistele hoiakutele tähelepanu juhtida ja, kui need kord teadvustatud on, püüda neid tasapisi muuta.

See ei tähenda, et kõik naised tuleks nüüd lapse ja pliidi mant vägisi riigikokku vedada.

Lõppeks, kellelgi ei ole kohustust oma õigusi kasutada. kui keegi tahab, võib ta ju ka põrandale kriidiga ringi tõmmata ja mitte selle piirest välja astuda. Peaasi, et kriidiringid ei saaks kogu ühiskonnale kohustuslikuks.

Ja veel, feminism ei ole minu meelest (mõned ultraradikaalid välja arvatud), miski, mis on meeste vastu. Pigem on see ka meeste suurema vabaduse poolt.

Nii on näiteks see biologitsistlik sookäsitlus toonud kaasa ka  mütopoeetilised mehesuse otsingud ja meesliikumise (vana Bly Iron Johni soovitan ma selle suunaga tutvuse tegemiseks iga kell).

Teisalt on soo-uuringud toonud kaasa ka kohustusliku mehelikkuse dekonstrueerimise, rõhutades, et see on samuti konstruktsioon, mitte midagi olemuslikku. Seega, mees tohib nutta küll ja lapsi hoida ja õmmelda ntx, ilma, et teeniks ära mingi alavääristamise.

Ja üldse, olla kellegi poolt ja seista kellegi õiguste eest ei tähenda ju, et ollakse teiste vastu ja tahetakse neilt õigused ära võtta.

Üheskoos ja käsikäes. Jah, se võiks ideaalne maailm olla. (:

Kõik see on kirja pandud Algarvu juures kommentaari korras. Aga vaatasin, et täitsa kobe jutt sai (: Ehk läheb endal veel vaja ja siit blogist on lihtsam taas leida. Kirjavikatid kasisin ka ära.

oktoober 12, 2008 at 6:17 p.l. 49 kommentaari


Inimestele meeldib

Kalender

oktoober 2008
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031