Naiste poolt, mitte meeste vastu

oktoober 12, 2008 at 6:17 p.l. 49 kommentaari

Öelda, mis see feminism õigupoolest on, on mõnes mõttes sama kui selgitada, mis on popmuusika.

Esmapilgul oleks nagu selge – ideoloogia, mis rõhutab, et naistel peavad olema meestega võrdsed õigused ja võimalused.

Aga kui lähemalt vaadata, on feminismis alamseltskondi, kel kõigil natukene erinevad ideed ja eesmärgid.

Laias laastus võiks eristada kolme seltskonda.

1. Võrdõiguslased. vanim vool, mille eesmärk on võrdsed õigused (naine võib õppida, töötada, valida, oma vara hallata jne) ja võrdne tasustamine (võrdse töö eest võrdne palk).

2. Biologitsistlik vool. Algus kuskil kuuekümnedate lõpul, täistuurid võtab peale seitsmekümnedail. Rõhutab naise bioloogilist sugu (sex) ja väidab, et sellest tulenevalt on naistel spetsiifilisi omadusi, mis meestel puuduvad. Parem intuitsioon, rõhk hoolimisel mitte konkurenstil jms.

Sellest lähtuvalt soovitakse

a) Naiste suuremat kaasamist ühiskonnaelu kõigil tasanditel, et oleks rohkem esindatud ka spetsiifilne naiste vaatenurk.

b) NN naistetööde või pehmete ametite ja väärtuste senisest kõrgemat hindamist (ntx idee koduperenaistele palga maksmisest).

3. Soo-uuringud. Vool, mis on arenenud koos antropoloogia ja sotsioloogiaga ning vaatleb sotsiaalset sugu (gender) kui ühiskondlikult kokku lepitud konstruktsiooni, mis pole paratamatus seoses bioloogilise sooga.

Ntx faktist, et naine saab sünnitada, ei saa tuletada, et talle ikkagi on omasem mingi pehmem maailmanägemus või et ta tahabki kodus istuda vms.

Mis tänapäeva läänemaailma puutub, siis muidugi on siin naistel õigusi, millest veel nii umbes 1900. aastatel ainult unistada võidi.

Ometi on ka siin asju, mis pole päris OK. Olgu siis, et naised kipuvad teinekord meestest vähem teenima, ehkki tööpanus on samasugune. Või nn klaasist lagede fenomen, ehk et naised jõuavad mingi pulgani karjääriredelil, kuid mitte edasi. Mitte, et ei suudaks, vaid neid lihtsalt ei edutata.

Kummalgi juhul ei pruugi tegu olla mingi teadliku diskrimineerimisega, vaid teadvustamata hoiakutega. Kas ei julge naised rohkem palka küsida, sest neid on lapsest saati õpetatud olema vähenõudlikud ja tagasihoidlikud, või siis jällegi ei taipa tippjuhtidest mehed neid edutada, sest nad on harjunud edutama omasuguseid, tähendab mehi.

Või siis ntx sageli juba algkoolist saati rõhutatav arusaam, et tüdrukud ei saa reaal- ja eksperimentaalteadustes edukad olla. või mõnedes peredes leviv suhtumine, et mis see tüdruk ikka õpib, nii kui nii läheb mehele. või arusaamad sellest, milline naiselik naine olema peab või olla ei tohi, ja halvustamine, kui keegi sellest normist erineb, jms vaiksed, aga kindlad eelarvamused.

Mida tänapäeva feminism teha saab ja mu meelest peabki, on sellistele hoiakutele tähelepanu juhtida ja, kui need kord teadvustatud on, püüda neid tasapisi muuta.

See ei tähenda, et kõik naised tuleks nüüd lapse ja pliidi mant vägisi riigikokku vedada.

Lõppeks, kellelgi ei ole kohustust oma õigusi kasutada. kui keegi tahab, võib ta ju ka põrandale kriidiga ringi tõmmata ja mitte selle piirest välja astuda. Peaasi, et kriidiringid ei saaks kogu ühiskonnale kohustuslikuks.

Ja veel, feminism ei ole minu meelest (mõned ultraradikaalid välja arvatud), miski, mis on meeste vastu. Pigem on see ka meeste suurema vabaduse poolt.

Nii on näiteks see biologitsistlik sookäsitlus toonud kaasa ka  mütopoeetilised mehesuse otsingud ja meesliikumise (vana Bly Iron Johni soovitan ma selle suunaga tutvuse tegemiseks iga kell).

Teisalt on soo-uuringud toonud kaasa ka kohustusliku mehelikkuse dekonstrueerimise, rõhutades, et see on samuti konstruktsioon, mitte midagi olemuslikku. Seega, mees tohib nutta küll ja lapsi hoida ja õmmelda ntx, ilma, et teeniks ära mingi alavääristamise.

Ja üldse, olla kellegi poolt ja seista kellegi õiguste eest ei tähenda ju, et ollakse teiste vastu ja tahetakse neilt õigused ära võtta.

Üheskoos ja käsikäes. Jah, se võiks ideaalne maailm olla. (:

Kõik see on kirja pandud Algarvu juures kommentaari korras. Aga vaatasin, et täitsa kobe jutt sai (: Ehk läheb endal veel vaja ja siit blogist on lihtsam taas leida. Kirjavikatid kasisin ka ära.

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Soorollidest ja sadomasost ehk Kuri Feminist selgitab Tahan joon kisselli, tahan kuulan transistorit

49 kommentaari Add your own

  • 1. Elver  |  oktoober 12, 2008, 6:48 p.l.

    Väga hea kokkuvõte!

    Ühe lingi lisaks juurde 🙂

    Vasta
  • 2. Kati  |  oktoober 13, 2008, 6:29 e.l.

    aitäh lingi eest.

    Vasta
  • 3. Ramloff  |  oktoober 13, 2008, 7:51 e.l.

    Ma olen ilmselt ikka ainus, kes julgeb oma skeptilisust välja ütelda. 😉

    Need loetletud 1. ja 2. ajavad täiesti õiget asja, kuid selle gender-uuringute ja rollide dekonstrueerimise osas olen ma skeptiline. Või õigemini, lisaks üsna asjalikele teemadele on selles minu meelest ka väga palju jaburat. Kui ma ärritun, siis just nende väga kaugele arendatud teemade peale, nagu vabanemine patriarhaalsetest jutustustest või penetratsioonivaba seks.

    Ja veel. Mul on kahtlane tunne, et kui radikaalselt rollide kallale minnakse, siis varem või hiljem võidakse tõstatada ka “õpetaja” ja “õpilase” rolli dekonstrueerimine loosungite all “kellelgi pole õigus kellelegi (oma) teadmisi peale suruda”.

    Olles ühelt poolt individualist, ent teiselt poolt tajudes ehk inimmeelt paremini kui paljud, on mul just kahtlused selles osas, et sotsiaalse entroopia kasv üle teatud piiride ei pruugi enam tuua kaasa isikliku vabaduse kasvu. Lisaks võib selle mõjul tekkida olukord, kus konstrueeritakse uued rollid. Kes ütleb, et need on paremad?

    Vasta
  • 4. Kati  |  oktoober 13, 2008, 8:12 e.l.

    õpilase ja õpetaja roll on mu meelest nii ehk naa juba paljuski muutunud. parimad õpetajad pole ammuks enam ainuõigete teadmiste vastuvaidlematult edasi andjad, vaid võtavad õpilasi kui kaasamõtlejaid, kui tulevasi kolleege. ülikoolides on see juba väga norm suhtumine, aga miks ka mitte varem, ntx kasvatab muusikakool ju palju varem tulevasi muusikuid ehk õpetaja kolleege.

    loomulikult ei saa õpetamine muutuda täiesti relatiivseks. aga ega ta muutu ka, sest igal juhul jäävad faktid, mis (kuni neid pole ümber lükatud) lihtsalt on tõesed. 2+2 o ikka 4, eksole.

    mis rollidesse puutub, siis mängib või elab iga inimene nii ehk naa mitut rolli. ntx ei keela keegi kraanajuhil või tippjuhil olla mõnel muul hetkel särav blondiin, imeline kokk või hea ema.

    asi ei ole ju kelleltki meelpäraste rollide ära võtmises, vaid rollivaliku avardamises, teadvustades, et ei ole kohustuslikke rolle.

    ja uusi rolle võib ju alati proovida. võib-olla pole paremad, mis siis ikka, tuleb veel uuemad konstrueerida või vanade heade juurde pöörduda. aga äkki on ka paremad, kui ei proovi ei saagi ju teada.

    siis on, nagu mina väiksena, kui keeldusin ananassi söömast, sest see oli mulle võõras. siis ema valetas, et see on kaalikas. seepeale hakkasin sööma ja maistes hullupööra, ainult et konserv oli juba otsakorral selle aja peale.

    Vasta
  • 5. Ramloff  |  oktoober 13, 2008, 8:20 e.l.

    Kati, sa tunned feminismi ajalugu. Ehk hajutad ühe mu eelarvamuse.

    Kui palju on seksuaalse ahistamise teema seotud feminismiga?
    Üldiselt ma leian, et selles asjas ollakse läänes, eriti USA’s jõutud juba absurdini.

    Ja tänu sellele teemale oskan ma ka täpselt väljendada, mida ma ehk feminismi juures kõige enam pelgan. Selle seksuaalse ahistamise ja ka ärakasutamisest vaba olemise teema näitel ma kardan emotsionaalsete inimsuhete bürokratiseerumist.

    Ma ei taha, et ametnikud ja advokaadid hakkaks tulevikus mängima veelgi suuremat rolli inimsuhete reguleerimises.

    Muidugi, ehk pole see üldse feminismiga seotud ja siis ma haugun vale puu all?

    Vasta
  • 6. Kati  |  oktoober 13, 2008, 8:38 e.l.

    eks ta otsapidi on.
    kuigi, minu meelest just selle biologitsistliku kamba ideede peale see kasvab. nad tegelevad ju ka väga palju naise kehaga ja muuhulgas siis ka sellega, et see keha ei pea olema pelgalt seksuaalobjekt.
    eks siit tuleb ka see ahistava pilgu teema. või et mees ei oskagi alandamata seksida jne. või et keel tuleks ümber teha, sest see on meeste loodud.
    samas, need selle liini ajajad on ikka üsna radikaalsed radikaalid. see pole minu meelest kunagi olnud mingi pealiin ja hinnata selle järgi feminismi kõiki voole, on mu meelest umbes nagu süüdistada Tony Blairi maoismi kuritegudes.

    Vasta
  • 7. ahaa  |  oktoober 13, 2008, 9:38 e.l.

    ramloff

    sa ütled, et kardad emotsionaalsete inimsuhete bürokratiseerumist. ok. arusaadav.

    samas.. kas sulle meeldib, kui naised sind ahistavad? kas sulle meeldib ntx massöör, kes teeb sulle nilbe sisuga märkusi v nalju? täiesti siiralt küsin.

    Vasta
  • 8. Ramloff  |  oktoober 13, 2008, 11:01 e.l.

    ahaa

    Ei, kahtlemate ei meeldi see mulle.
    Aga … see on ju minu viga, et mind need häirivad ja ebameeldivalt puudutavad. Või pole?

    Paljud tunneks selles olukorras end sootuks vastupidi.

    Kuhu tõmmata piir?

    Ma võin blogis viriseda paljude asjade üle, aga see ei tähenda, et ma võtaks ja hakkaks nende asjade vastu advokaadi abil võitlema. Eriti kui tegu on minu subjektiivse tundega.

    Vasta
  • 9. Kati  |  oktoober 13, 2008, 11:37 e.l.

    ma arvan, et kui sind ikka sihilikult ahistatakse. no teadlikult nilbitsetakse ja nii, siis see ei ole mitte sinu viga, vaid ikka ahistaja.

    muidu me jõuame sinnamaale, et kui vägistatav vägistamist ei naudi, on see tema probleem ja vägistaja on õige mis õige.

    iseasi, et iga pilk vms süütu liigutus ei ole nüüd kohe ahistamine.

    ja veel omaette asi, et Euroopas ilmselt pole väga tavaks selliseid asju kohtus lahendada, USAs, mulle tundub, on nii ehk naa kuidagi teistsugune kohtukultuur.

    Vasta
  • 10. notsu  |  oktoober 13, 2008, 1:05 p.l.

    USAs tormavad nad üldse igasuguseid eraelulisi suhteid kohtuga lahendama. See ei ole vist ainult kultuuri küsimus, õigussüsteem ise on ka teistsugune (kohtupretsedendil on anglosaksi õigussüsteemis palju suurem jõud kui kontinentaalõiguses).
    Teiseks on USAs seksuaalsusesse üldse kuidagi palju närvilisem suhtumine kui Euroopas. Ei tea, kas see on puritaanlik taak või mis. Igatahes käivad seal ühes komplektis ahistamishagid, abordikeeld, homofoobne riigijuht ja mõne osariigi naeruväärsed seksiseadused. Kohe kuidagi ei saa kogu seda kompotti feminismi alla sokutada.

    Vasta
  • 11. ahaa  |  oktoober 13, 2008, 1:47 p.l.

    jätaks need äärmused kõrvale ja keskenduks nö reaalsele

    ramloff
    kui need asjad on sulle ebameeldivad, siis sa parema meelega väldiks neid, eks?
    mis paneb sind arvama, et see on sinu viga?

    mind häirivad samasugused nilbitsemised meeste poolt. ja ma ei leia, et see oleks kuidagi minu viga! kindlasti mitte. ja tegelikult nende ärahoidmine ongi sellesama “patriarhaalse mudeli” korrigeerimine, mille vastu sa olid.

    seepärast ma ka selle näite tõin… et saaksid iseenda kontekstis aru, mille vastu need feministid siis ikkagi on. ma ise eelistan inimestega suhelda kui inimestega, nendega nilbitsemata… ja ma tahaks, et minu suhtes käitutaks enam-vähem samamoodi. kui selleks on vaja muuta inimeste mõttemalle, siis on see minu poolt ok. seni, kuni keegi ei protesteeri, ei muutugi midagi.

    Vasta
  • 12. ahaa  |  oktoober 13, 2008, 1:48 p.l.

    usa kohtukultuuri vast näiteks tuua pole eriti mõistlik jah, kogu nende õiguskultuur on täiesti teistel alustel ja nende kontekstis väljarebimine näideteks ei ole väga asjakohane.

    Vasta
  • 13. 'ganna  |  oktoober 13, 2008, 2:38 p.l.

    Paar aastat tagasi kirjutas yx luuletajatibi Sirpi artikli, mis mu täiesti jalust rabas. Noh jah, blondide lokkidega oli teda õnnistatud rohkem kui empaatiavõimega — nõnda kurtiski terve pika arvamusloo, kuidas kultuuriringkonnade vanahärrad teda ahistavad oma nõtkemate & kohmakamate komplimentidega.

    Ma ytlen sulle, et sa meeldid mulle, & kui sa juhtumisi oled minust nelikend aastat noorem & vastassoost, siis sa tõlgendad seda hirmsa ahistamisena? Mida ma yldse tohin sulle öelda, et ma ei ahistax sind?

    Kui ma juba miniseeliku selga panin, siis ikka nimelt sellex, et asfaldipanijad vilistax & muruniitja põõsasse kinni jooxex . . . & umbrumal olex viriseda, et näe, nigu miniga välja lähen, hakkavad ahistama. Keegi ei keela pikki pyxe kanda, kui tähelepanu ei meeldi . . .

    PS — konkreetne luuletajatibi on sellest artliklist saati minu jaox Mõttetu Olend, luuletagu kuidas oskab . . .

    Vasta
  • 14. ep  |  oktoober 13, 2008, 3:50 p.l.

    oh, sellega tuli mul meelde, et mina olin nii umbes 30nda eluaasta kandis hädas hoopis lakkamatult külge löövate keskkoolipoistega. no ikka pidevalt kiputi tähelepanu püüdma ja flirtima, nii et ma mingi aeg ma lausa hoidusin käimast pitsakohtades ja mujal, kus noori rohkem liikus. ja vahet polnud, mis mul seljas oli. tiba väsitav tegelikult.

    nojah, tegelikult olen ma leidnud, et pilgu järgi on sageli väga lihtne vahet teha homol ja heterol. homomehe pilk nimelt jääb riiete peal pidama, hetero pilk aga läheb riietest läbi ja näeb hoopis kehakumerusi. seda kihti, milles pilk läbi läheb, ei pruugi ta üldse märgatagi.

    Vasta
  • 15. Kati  |  oktoober 13, 2008, 6:44 p.l.

    ganna teemadel ehk kui ma oleksd see blond luuliktibi:
    kui taadid mulle niisama komplimente ütleks, poleks sest ju suuremat midagi. mõne taadi komplimendid ehk teeks isegi südame soojaks. sõltub taadist ja komplimenteerimisviisist.

    kui taadid mind kuskil Kuku peldiku ees kabistama tikuks, oleks muidugi nõme ja tüütu, aga noh, ilmselt konkreetsete nõmetaatide probleem. skandaalitseda väga ei viitsiks. niisama hoiaks taatidest eemale.

    kui aga taadid roniks kulkasse ja ütleks, et naised põle miskid luuletajad ja neile ei tohi raha anda, siis ma uriseks. ja kui kulka neid taate kuulaks, teeks küll skandaali.

    natukse rohkem tervet mõistust, vähem üle pea kokku löövaid emotsioone ja võimet sääske elevantsist eristada tuleb mu meelest kasuks igas eluvallas. ka feministidele.

    Vasta
  • 16. 'ganna  |  oktoober 13, 2008, 8:52 p.l.

    Kati, tolle luuletajatibi vanahärrad tegid enamasti esimest & aeg-ajalt vist natuke teist ka.

    Kusjuures kulkas olex needsamad vanahärrad, vastupidi, argumenteerinud, et luuletajatibile tuleb raha anda, sest ta on nii nunnu. Mis, okei, ei ole otseselt au tegev argument, aga alavääristav tegel’t ka mitte.

    Lihtsalt selle isiklike suhete kohtu kaudu reguleerimisega meenus. & tõepoolest — terve mõistusega tundus nende blondide kiharate all kehvasti olevat, vähemalt mulle, samade vanahärradega suhtlevale enam mitte nii noorele naisele.

    Kas mul on õigust näitex Sulle, Kati, lihtsalt öelda, et Sa oled ilus, kui Sa minu meelest tõesti oled? Kas sama palju õigust olex suvalisel viisakal vanahärral tänavalt — kuigi ta võib-olla tagamõtestax seda isegi vähem kui mina?

    Vasta
  • 17. notsu  |  oktoober 13, 2008, 10:13 p.l.

    Mulle meenus ühtäkki elust enesest, et kui keegi ütleb lambist, silmad säramas, et küll sa oled ilus, ei tunne ma, et see oleks ahistamine, aga kui ma üritan parajasti rahvusvahelist kultuurikoostööd käima saada või olulist keelelist parandust teksti sisse teha ja siis ägisetakse asjakohase jutu asemel ja mind kuulamata “höhöhöö, ilusad jalad sul”, ajab ikka sita keema küll. See raiskab ju aega.

    Vasta
  • 18. kriipc  |  oktoober 14, 2008, 5:14 p.l.

    “…aga kui ma üritan parajasti rahvusvahelist kultuurikoostööd käima saada või olulist keelelist parandust teksti sisse teha ja siis ägisetakse asjakohase jutu asemel ja mind kuulamata “höhöhöö, ilusad jalad sul”, ajab ikka sita keema küll.

    Heteromehe seisukohast vaadates.
    Kui isane ei pane tähele emase seksuaalsust, on ta impotent (ei pruugigi olla füsioloogiline).
    Kui ta libiido dikteerib käitumist ebasobival ajal, siis on ta lihtsalt kasvatamatu ehk siis mats. Lihtne.

    Vasta
  • 19. Punane Hanrahan  |  oktoober 14, 2008, 7:35 p.l.

    “libiido dikteerib käitumist ebasobival ajal, siis on ta lihtsalt kasvatamatu ehk siis mats”

    Tõepoolest lihtne. Suisa geniaalselt lihtne:)

    Vasta
  • 20. Elver  |  oktoober 14, 2008, 8:33 p.l.

    Kui ta libiido dikteerib käitumist ebasobival ajal, siis on ta lihtsalt kasvatamatu ehk siis mats. Lihtne.

    Sa oled soorollide poolt ajupestud! Sa arvad, et mehe roll on erutuda ainult siis kui naine seda tahab! 😛

    Vasta
  • 21. kriipc  |  oktoober 14, 2008, 9:34 p.l.

    Sind parafraseerides:

    Sa oled mõistmatu demagoog! Sa arvad mind midagi arvavat , mida mina pole arvanud! 🙂

    Tõsisemalt. Kas sa tõesti said minust valesti aru? Joonistan ja värvin punaseks: mehel võib olla päev otsa naisi vaadates püksilukk punnis (normaalne reaktsioon iseenesest), kuid ta ei pea seda demonstreerima. Vähemalt notsu kirjeldatud situatsioonis. Jäi midagi ebaselgeks?

    Vasta
  • 22. notsu  |  oktoober 14, 2008, 9:53 p.l.

    ja kui veel puisemaks ja punasemaks teha, siis nt keeletoimetamine ja ärilised läbirääkimised on seksuaalkäitumiseks reeglina ebasobiv aeg.

    Vasta
  • 23. notsu  |  oktoober 14, 2008, 9:57 p.l.

    veel üks küsimus: mis või kes on isane siis, kui ta ei pane tähele emase seksuaalhuvi puudumist?
    Ma ise kaldun heteroemasena arvama, et lihtsalt loll (tõenäoliselt ei pane tähele ka emase seksuaalhuvi olemasolu, st ei pane üldse midagi tähele, vaid üritab panna kõike, mis liigub ja emane), aga mingil muul alal võib ta ju tegelikult päris terane olla.

    Vasta
  • 24. heli  |  oktoober 14, 2008, 10:46 p.l.

    Ma siinkohal ütleks küll vahele, et mind on häirinud ka nilbitsemine naise poolt. ja ma tunnen end situatsioonis, kus naine nilbitseb, tõeliselt ahistatuna. Nii et ma ei tea, kas nilbitsemisel ikka on üldse mingit seost selle va “patriarhaalse mudeliga”.

    Vasta
  • 25. notsu  |  oktoober 14, 2008, 11:06 p.l.

    Soovimatu seksuaalkäitumine on jama jah mõlemat pidi. Meesisendid harrastavad seda statistiliselt võttes küll sagedamini, aga see võib olla isegi bioloogiline iseärasus – sest ka geiklubis on mehed agressiivsemad külgelööjad kui naised.

    Vasta
  • 26. kriipc  |  oktoober 14, 2008, 11:24 p.l.

    veel üks küsimus: mis või kes on isane siis, kui ta ei pane tähele emase seksuaalhuvi puudumist?

    Siis arvab mõni isane, et tegemist on mänguga “raskesti saadav” ja tuleb lihtsalt pingutusi suurendada.

    Vasta
  • 27. notsu  |  oktoober 14, 2008, 11:37 p.l.

    no ma ju ütlen, et loll.

    Vasta
  • 28. kriipc  |  oktoober 14, 2008, 11:51 p.l.

    Ma ütleks, et pigem järjekindel. 🙂 Ja iga emast selline ka ei jahi, ikka atraktiivseid. See on nagu kalapüük. Viskad lanti miljon korda ja ehk näkkabki. Tuleb lihtsalt visata. Sest kala ju on. 🙂 Aga iga viidikas ei kõlba. Niiet kui see lantimine on seotud sinuga, siis võib seda võtta komplimendina füüsisele ehk siis hinnanguna “väga pandav”. Kõik pole ka kalamehed ja kontrollivad ennast, ehk siis väga palju tegelikult “keel ripakil” jääb sul tähele panemata.

    Vasta
  • 29. ahaa  |  oktoober 15, 2008, 9:52 e.l.

    väga head ja lihtsad kommentaarid! tõeliselt geniaalne 🙂
    ausalt.

    Vasta
  • 30. notsu  |  oktoober 15, 2008, 10:41 e.l.

    oi, aga osal meestel on ju olemas ka selline suhtumine, et absoluutselt iga naine on huvitatud, kui piisavalt järjekindel olla. A la lesbid ei ole lihtsalt tõeliselt head meest saanud jne.

    Vasta
  • 31. Ramloff  |  oktoober 15, 2008, 11:46 e.l.

    Ma ütleks, et on ka selliseid naisi.
    Neil väljendub see küll veidi teisiti: “minu armastus on nii suur, et suudab iga homo, joodiku või narkomaani … “ära päästa” “.

    Kui rääkida meestepoolsest ahistamisest siis on see enamasti kas füüsline või kuidagi kahemõtteline, naiste pealetükkivus väljendub aga eksalteeritud ülevoolavates tunnetes, milles nad enam ise ei suuda vahet teha, kus algab tegelikkus ja kus nende endi kujutlusvõime vili.

    Vasta
  • 32. Kati  |  oktoober 15, 2008, 12:14 p.l.

    nujah, eks nad ilmselt kujutavad kõik ette, et teine peab just neid tahtma. või siis vastupidi, kardavad nii koledal kombel tõrjutud saada, et klemmerduvad iga võimaliku partneri külge kut buldogid.

    tüütu ja vastik igal juhul.

    Vasta
  • 33. notsu  |  oktoober 15, 2008, 1:21 p.l.

    Vastik jah mõlemat pidi, kuigi stiilid on erinevad. Minu kogemuste põhjal on vahe ka selles, et sellised naised riputavad end kaela tuttavatele, aga sellised mehed võivad täiesti lambist ja täiesti võõrastele naistele kaela sadada – oled sõpradega kõrtsis ja ujub selline ligi ja katsu temast siis lahti saada. Eriti kui seltskonnas on mitu naist – no mõni ju lihtsalt peab teda tahtma, eks ole. See ei ole ju võimalik, et naised tulid niisama koos meelt lahutama, kindlasti on nad sinna lantima tulnud.
    End tuttavatele kaela riputajaid saab vähemalt sel teel vältida, et uurid seltskonda minnes järele, ega seda-ja-seda sinna laekumas ei ole, aga selliseid võhivõõraid troppe saab vältida ainult sel teel, et enam üldse kodust väljas ei käi.

    Vasta
  • 34. ahaa  |  oktoober 15, 2008, 1:27 p.l.

    mde, ja ärgu nüüd keegi arvaku, et (kui ühe eelkõneleja terminiloogiat kasutada), et emane ei pane tähele isase seksuaalsust. paneb küll. aga ta reeglina ei lase sel käitumistasandile üle kanduda kontekstivälises suhtluses.

    kuigi ka siukseid ahistavaid naisi on olemas – mehed on vahel hädas – ja erinevalt naistest, kes mehi ka üsna otse pikalt võivad saata, peavad mehed kuidagi viisakaks ka jääma 😀

    Vasta
  • 35. notsu  |  oktoober 15, 2008, 1:32 p.l.

    Kusjuures minu tähelepanekuid mööda on enamasti (ükskõik kummast soost) ahistajatel omaenda seksuaalsusega kõvasti probleeme. Ma tean ühte naisterahvast, kes ahistas üksvahe kõvasti üht meesterahvast, ja kõigist tema armumistest jäi mulje, et ta valib ekstra selliseid objekte, kes teda kindlasti ei tahaks (nt homode peale võib selles asjas üsna kindel olla).
    Ja tropp, kes kõrtsis kõigile naistele kaela kukub… no see ei ole ju tegelikult võimalik, et tal tegelikult üldse vahet ei ole, millise emasisendi ta kätte saab? või on?

    Vasta
  • 36. 'ganna  |  oktoober 15, 2008, 2:23 p.l.

    On yx joobeaste, mille puhul kaelakukkuja enam ise kah täpselt ei tea, kas ta kabistab kaelakukkumise objekti või niisama tuigub mingi laternaposti najal.

    & kui kylgelöömiskatseid ma suudan tajuda kohmakavõitu komplimendina, siis vat laternapost olla on kyll vastik tunne.

    Aga lahti saab neist kõrtsikollidest alati. Mõnedega tuleb olla rahulik & kannatlik, mõnedega rahulik & äärmiselt ohtlik, ära nad igatahes lähevad või kukuvad kõik.

    Vasta
  • 37. algarv  |  oktoober 20, 2008, 11:02 e.l.

    No maeitea, kui mehed lõpetaksid esimesena naisele lähenemise, siis peaksid naised ise esimest sammu tegema hakkama. Õigupoolest tuleb seda tänapäeval üsna tihti ette, et naised on aktiivsemad. On see siis parem variant? Juhul kui lähenemiskatse teinud naine meeldib, siis probleemi ilmselt pole, aga kui ei meeldi …. Aja küsimus, millal mehed ahistamise üle samuti kisa tõstavad. Kas siis jääb ainult väljasuremise variant?

    Vasta
  • 38. Kati  |  oktoober 20, 2008, 11:53 e.l.

    ´tia nüid, viisakal lähenemiskatsel ja nõmedal ahistaval külgeajamisel on ikka vaks vahet. mu meelest vähemalt.

    Vasta
  • 39. Ramloff  |  oktoober 20, 2008, 12:34 p.l.

    Muuseas, mulle tundub et selles teemas on üks naljakas paradoks.

    Nimelt see, kes on elus niigi taktitundeline ja viisakas, võib end puudutatuna tunda ja küsida “äkki ma kuidagi tahtmatult ahistan kedagi”… samas see. kes nõme ahistaja, ei lase end ei sellest jutust ega vist millestki muust häirida. Sest nõme ahistaja on reeglina ka nii paksu nahaga, et talle ei aita ükski jutt ega pea teda eriti ka seadused. 😉

    Vasta
  • 40. notsu  |  oktoober 20, 2008, 12:48 p.l.

    Muide, algarv, sa ei kujuta ette, kui paljud mehed on mulle rääkinud, kui tore oleks, kui naised neile esimesena läheneksid. Nad kipuvad küll selle juures lähtuma a) soostereotüübist, et naised on teiste inimeste lugemises meestest taibukamad ja seega löövad külge ainult neile, kes seda ise tahavad (vale!) või b) soostereotüübist, et mehed nagunii tahavad panna kõike, mis liigub (vale! nad usuvad seda ise ka ainult sellepärast, et kõik, mis liigub, ei ole üritanud neid ennast panna, ainult et seni, kuni nad ise läheneda üritavad, märkavad nad muidugi ainult neid, keda nad tahaksid endale lähenevat).
    Sellest kõigest võib järeldada, et a) soostereotüübid imevad ja b) inimesed võiks olla head ja targad, selle asemel, et olla kurjad ja lollid.

    Vasta
  • 41. algarv  |  oktoober 20, 2008, 12:59 p.l.

    Seda ma tahtsingi ütelda, et kas külgelöömine on nõme või mitte, sõltub a)külgelööja ja b) objekti haridus-ja vaimsustasemest. Tegelema peaks siis sellega, miks mehed on joodikud ja vaimuvaesed, aga mitte sellega, et nad ahistavad. Minu meelest on see tiba teine teema.

    Vasta
  • 42. Kati  |  oktoober 20, 2008, 1:15 p.l.

    noh, tegelikult vahe ka nõmedal kõlge löömisel ja ahistamisel, kui aus olla.

    kui keegi purjuspäi römiseb, et hei, ilus tüdruk, siis see võib olla nõmetüütu, aga kui kõik nii jääbki, siis minu meelest veel mitte ahistamine.

    kui aga keegi ntx naisterahvaga kahekesi lifti sattudes lööb lifti korruste vahel seisma ja hakkab käperdama, siis see on küll ahistamine. sealjuures nii tegija võib olla kaine, ülikonnas ja kõrgkooli diplomiga.

    ei ole see asi ainult vaimuvaesuses ja viinas, vaid ikka arusaamas, et nii võibki. et küll ei tahab. alati.

    ramloff,
    eks neil kipu paks nahk olema jah.
    aga on lootust, et see tasapisi kulub õhemaks, kui sellele kogu aeg takka ei kiideta. tähendab, kui antakse piisavalt palju signaale, et nii on nõme. kes see ikka tahab nõme olla.

    Vasta
  • 43. algarv  |  oktoober 20, 2008, 1:54 p.l.

    Selline liftilugu on minu meelest juba vägivald ja ma usun, et selllisel tüübil on psüühilised probleemid, mitte arusaamine, et nii võibki. Minu meelest selline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ka teiste meeste poolt. Ma olen kohanud selliseid ahistamistrikke, et mõni meie vanem klient armastas sektertäri näpistada. Aga ta tegi seda siis, kui nad kahekesi olid. Sest küllap ta teadis väga hästi, et see ei ole normaalne. Eks me kõik hakkasimegi teda aja jooksul mõnitama selle eest ja nüüd on see ära jäänud. Asi on ikka kinni indiviidis ja karistamatuse lootuses.

    Vasta
  • 44. notsu  |  oktoober 20, 2008, 9:06 p.l.

    Muide, kas ma olen ainuke, kes arvab, et selleks, et tegu oleks ahistamisega, peab seal olema ka alandav komponent? Külgelöömine varjundiga “sest millekski muuks kui külgelöömiseks/seksiks sa nagunii ei kõlba”.

    Vasta
  • 45. Kati  |  oktoober 21, 2008, 9:43 e.l.

    ei usu, et ainuke. ma arvan, see just eristabki ahistamist lihtsalt siirast komplimendist või sõbralikult õlale asetatud käest või.

    “ma tahaks suga hullult magada” on ka ju võimalik öelda nii, et a) lähed ja magadki, b) ei maga küll, kuid ei vihasta küsija peale või c) nii, et hakkad kohe jälkusest värisema.

    “Der Ton macht die Musik” ütlevad üldiselt vennad sakslased. neil on vist õigus.

    Vasta
  • 46. Ramloff  |  oktoober 21, 2008, 10:23 e.l.

    Nujah, ühelt poolt ju “Der Ton macht die Musik”, kuid teiseltpoolt seadustes me ei saa midagi rajada toonile. Siit võimalik oht, et kui seadustes valida range joon, keelustatakse ka midagi niisugust, milles õige tooniga lausutuna polegi midagi halba.

    Vasta
  • 47. Kati  |  oktoober 21, 2008, 11:02 e.l.

    noh, vaevalt, et Euroopas neid asju karmide seadustega lahendama hakatakse. meil pigem toimib üldine hukkamõist mõnesugustele käitumisskeemidele. ja see on toonitundlikum asi.

    USA kohtusüsteem aga on mu meelest üldse teine asi. seal ju tehaksegi paljud seadused minu arusaamist mööda kohtupretsedendi alusel. on siis ka üsna loogiline, et normide paika loksutamiseks iga asja eest kohtusse kaevatakse. meile tundub muidugi jabur, aga neile ilmselt mitte. kultuurierinevused või nii.

    Vasta
  • 48. notsu  |  oktoober 21, 2008, 12:52 p.l.

    Ma arvan, et Euroopas võiks asi kohtusse minna olukorras, kus ahistatav on muidu väga ebavõrdses positsioonis (ahistava ülemuse alluv) ja ennast seltskondlike suhtlemisvahenditega kaitsta ei saa. Ja küllap peab asi siis üsna hull olema, et kohtusse minna, sest arvata on, et pärast kohtuasja nagunii samale tööle jääda ei saa.

    Vasta
  • 49. Morgie  |  oktoober 22, 2008, 11:26 e.l.

    “ma tahaks suga hullult magada” ei kõla üldse pahasti, kui sellega ei kaasne automaatselt hoiak, nagu peaks sellise tahtmise avaldaja oma tahtmise otsekohe saama.
    see on lihtsalt… läbirääkimiste küsimus.
    käppade külgeajamine ei ole enam läbirääkimine, see on juba käppade külgeajamine.
    aga mõtteavaldused stiilis “ei ole naisi, kes ei anna, on vaid mehed, kes ei oska küsida” tekitavad minus automaatse anna-vastu-kõrvu reaktsiooni. mida perset?
    loomulikult oleneb küsimise stiilist ja ajastusest palju, aga mitte kõik, ja kahtlemata leidub ka naisi, kes ei annagi, sest et ei taha.
    ja piiblis juba öeldi, et igale potile sobiv kaas, või umbes nii
    küll aga meeldiks mulle hirmsasti, kui ei kaoks see igavana arvamus et “meest sõnast”
    vat see võiks jääda
    aga valetavaid mehi olen ma oma elus juba liiga palju näinud

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

oktoober 2008
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

%d bloggers like this: