Laiskus on voorus mitte pahe
detsember 2, 2008 at 11:57 e.l. 16 kommentaari
Sõber Ramloff on selles loos nimetanud pahena laiskust. Kavatsemata üldsegi oponeerida Ramloffi arvamusega teatava valelikkuse või pigem ebaadekvaatsuse paratamatusest, tahaksin siiski seista laiskuse eest ja mitte lubada seda omadust otsesõnu paheks nimetada.
Mulle isiklikult öeldi juba keskkoolis, et ma olen andekas aga laisk. Laiskus väljendus selles, et ma ilmaski ei viitsinud vihikuid joonida, raamatuid paberdada, kirjutasin kirjandeid nii pool vihikutäit sinna, kuhu juhtus (ka ruudulisse vihikusse juhtus) kusjuures tegin seda enamasti vahetuniis, sest kodus (loe üldse tormilises pubekaelus) oli muud ka vaja teha.
Jumala õige. Ma olengi loomult laisk. Ja mõnuga.
Minu meelest on laiskus pigemini voorus, mitte pahe.
Esiteks, laisk inimene mõtleb, kuidas midagi lihtsamalt ja mugavamalt teha, selmet siblida, kui orav rattas nagu virgad. Seega on suur tõenäosus, et just laiskadelt tulevad head ideed millegi tõhusamaks tegemiseks.
Teiseks, laisk teeb ainult seda mida hädasti vaja. Ta ei viitsi niisama võimelda. Kui laisale kukub banaan suhu, ei leia ta mingit põhjust ilgemat banaaniäri püsti panna. Sestap on laisk keskkonnale suht ohutu. Tõenäoliselt ei ürita ta ka ligimese seljast sadat nahka koorida, kui eluvajaliku niisamagi kätte saab. Seega on laisk ka üsna inimsõbralik.
Kolmandaks, laisal on aega mõelda, sest ta ju ei torma koguaeg kuhugi. Asetab ennast hoopis tugitooli ja mõtleb sedasi ra-hu-li-kult. Seega on laisk asendamatu seal, kus on vaja suurt infokogust analüüsida.
Neljandaks, laisa ümber on reeglina teatav segadus. Töölaulal kohvitassid koos eelarvega ja tugitoolis pitsakarp sokkidega. Moodsad loovusteooriad ütlevad aga, et loovus pole muud, kui võime väga erinevaid asju mingil seninägematul moel kokku panna. Teatav segadus inimest ümbritsevas ruumis olevat sealjuures abiks, sest inimese aju harjub tajuma koos asju, mis tavaliselt ei peaks koos olema. Nõnda siis on laisal eeldused olla keskmiselt loovam inimene.
Ja viiendaks, laisklemine on lihtsalt mõnus ja teeb inimese rõõmsaks.
Nero Wolfe võiks olla laiskuse kaitsepühak.
Ise teate, kas võtate seda nüüd naljana või tõe pähe. (:
Aga seda ma ütlen, et kui oleksin täna hommikul natukenegi laisem olnud, poleks ma hunnikuit tühja tööd teinud.
Entry filed under: Uncategorized.
16 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
ahaa | detsember 2, 2008, 12:11 p.l.
põmst nõus.. senikaua, kuni laiskus ei hakka pärssima inimese elujõudu ja selle voolamist.
ahaa, laisk nigu porikärbes
2.
Kati | detsember 2, 2008, 12:15 p.l.
laiskus ongi voolamine. 🙂
3.
Punane Hanrahan | detsember 2, 2008, 12:19 p.l.
Kirjutaks nüüd siia mõne asjaliku kommentaari, aga nagu ei viitsi hästi:)
4.
Wild | detsember 2, 2008, 12:28 p.l.
Laiskus pole mitte mingi pahe, kuni ta teiste inimeste elu- või muud tegevust oluliselt ei sega.
Tööl oma laiskusega teistele käru keerata on juba pisut inetu ja prügi tuleks ka ikka enne välja viia kui naabrid haisu pärast Võsareporteri kutsuvad, aga muidu võib jälle küsida, kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes laiskusest nälga suri vms.
Mina ei tea.
Vihikute joonimine ja pakendamine – mulle ka ei meeldinud, aga põhjuseks oli pigem ratsionaalsus, ma ei taha teha asju ainult sel põhjusel, et peab kui ma ise sel eriti mõtet ei näe.
5.
Ramloff | detsember 2, 2008, 12:39 p.l.
Nende pahedega ongi nii, et me määratleme need ju ise ning iga inimese meelest on pahed ise asjad, mis ongi üsna tore ja demokraatlik.
Aususe teemas pidasin silmas pigem seda, et kui me millegi oleme juba paheks nimetanud (ükskõik mille), siis ajuti me kaldume sellele teist väärikamat nime handa.
Laiskade inimeste “kapist välja tulemise” vastu pole mul mitte kui midagi ja selles suhtes ma laiskust küll tervitan. Pigem olla ausalt laisk, kui nimetada seda mingi uhke nimega ;).
6.
Kati | detsember 2, 2008, 12:48 p.l.
wild,
laiskus minu meelest sünnitab ka suure hulga ratsionaalsust.
käru keeramine on muidugi omaette teema. seda, jah, ei peaks.
ise ma usutavasti seda pole veel teinud. tavaliselt saan ma oma asjad ikka tehtud nii, et keegi väga ei kannata.
7.
Ulmeguru | detsember 2, 2008, 12:49 p.l.
Nero Wolfe on siiski pigem hedonismi ehk elunautlemise käilakuju, aga see selleks…
Olen ise laisk inimene ning enda seisukohalt ütleks, et pisut aktiivsemat rabelemist tuleks nii mulle kui ühiskonnale kasuks… samas vaadates neid nirusid närvihaigeid rahmeldajaid, siis neile kuluks küll tükike laiskust ära… aga eks see üks maailmavaate ja temperamendi küsimus ole…
8.
Kati | detsember 2, 2008, 1:00 p.l.
noh, Wolfe´i seda arusaama, et üldiselt end kodunt välja ei veeta, võib korraliku protestantliku tööeetika vatepunktist mudalaiskuseks nimetada küll.
9.
taliesintoomas | detsember 2, 2008, 1:48 p.l.
Juhtusin parajasti paari säärast Kiviräha juttu lugema, mis otsekui teemasse näi minevat:
http://www.ms.ut.ee/mart/raamat/kivirahk/ugri.htm
http://www.ms.ut.ee/mart/raamat/kivirahk/papagoi.htm
10.
Larko | detsember 2, 2008, 5:05 p.l.
Täna käisin poes, eelmine kord 12 päeva eest ja vahepeal avasin korteriukse eelmisel neljapäeval seoses saunas käimisega. Wolfiliku laiskuse tunnused sellised, kuid tundub nagu oleksin siin üht koma teist ka ära teinud. Mine nüüd ja võta kinni kas ma päriselt laisk olen.
No hea küll, olen ikka! 🙂
11.
v. | detsember 3, 2008, 2:40 p.l.
Üldiselt olen täitsa nõus, v.a punkt laisa inimese ümber valitsevast segadusest. Laisk inime, just vastupidi, paneb kõik asjad korralikult oma kohale, sest siis saab selle järgmine kord kõige väiksema vaevaga kätte. Samuti ei pea kulutama energiat asjale koha otsimisele – paneb sinna, kus käib.
Väidetavalt võib paljude leiutiste sünnis laiskust “süüdistada”…
12.
Kati | detsember 3, 2008, 2:45 p.l.
ainult see asjade oma kohal olek võib teinekord teiste jaoks küll üsna segaduse moodi paista. 🙂
13.
kukupaike | detsember 3, 2008, 6:22 p.l.
Selle viimasega jummalast nõus, mul sama jama – õe meelest maja nagu seapesa, mina tean kõike, kus mis on ja saan kohe kätte 😛
14.
'ganna | detsember 4, 2008, 1:35 p.l.
— Laiskus teeb inimese leidlikux jah, mõtles ta vahukoore sees muna praadides. — Aga mõnikord on see leidlikkus krdi kallis lõbu.
Petersell oli kah otsas.
— Sa oled mitu, 12 aastat? surnud & ma ikka veel praen muna täpselt nii, nagu Sulle maitses, avastas ta. Ega jäänud juurdlema, kas see on ka mingi laiskuse eriliik, vaid viskas harjunud liigutusega munad pannilt taldrikule.
Poodi ta sel päeval minna ei viitsinudki.
15.
Lmfao | november 15, 2010, 11:18 e.l.
Ma ei saanud mitte midagi aru mide te rääkisite sest ma lihtsalt ei viitsinud seda lugeda!
16.
Harmony Steigman | juuli 29, 2016, 7:19 p.l.
Have you ever considered about including a little bit more than just your articles? I mean, what you say is important and everything. But just imagine if you added some great graphics or videos to give your posts more, “pop”! Your content is excellent but with pics and video clips, this blog could undeniably be one of the very best in its niche. Good blog!