Mees on inimene mitte käpik

detsember 3, 2008 at 1:12 p.l. 34 kommentaari

Ninataga on kapipõhjast tolmukorra alt välja koukinud arvamuse, et naine on kael, mis pead elik meest käänab.

Ootuspäraselt pahandavad kõik, et see lause naisi alavääristab. Mulle aga on koguaeg tundunud, et selline arvamus (või peaks ütlema müüt?) solvab ka mehi. Õigemini, solvab eeskätt mehi.

Nagu oleks siis mees tegelikult mingi arutu ja tahtetu asi, mida võib omatahtsi käänata ja väänata, kuhu hing igatseb. Et nagu uhkuse poolest pea küll, aga loll pea.

Mina ei tea. Ma olen justkui 15 aastat mehenaine olnud, aga pole siiani aru saanud, kuidas ma seda vanameest käänama peaks.

Esiteks, mis see käänamine siis õieti on? Et ta teeb seda mida mina tahan? Khmm, kui see on juhtumisi see, mida ta isegi õigeks peab, siis on ju muidugi tore, et me ühtmoodi arvame, kui ta aga peaks ristivatsupidi arvama, siis tehku, jumala eest, nii nagu tal vaja. Ei lähe mina täiskasvanud inimest sundima.

Teiseks, kuidas see käänamine siis käima peaks.

Hei, kullake, saa ei sa enne seksi/süüa/minuga rääkida/sõpru külla kutsuda vms, kui sa ei tee, mida eit tahab.

Ööööö, brhhhhhh!

Või siis kuidagi salakavalat ja mesimagusalt vajalikku infot ettte söötes või?

Ikkagi brhhhhhh!

Üldse meenutab selline mehe käänamine mulle vanemaid, kes tahavad oma laste kaudu enda täitumata unistusi ellu viia.

Minust ei saanud klaverimängijat, aga sinust peab küll saama. Mina ei saanud teadlaseks, sina küll saad.

Teate küll. Mõni eit mõtleb vist samalaadselt, et kuna tema kui eit ei viitsi, oska, saa midagi elus ära teha, siis on selle kõige saavutamiseks, mida eit ihaleb, vaene vanamees.

Tulemus? No ikka see, et näe, naabri-Antsul on maja ja auto ja käivad iga kuu Aafrikas ja või Pariisis seda nümfikaart* või mis ta oli vaatamas. Või siis, et näe, su kolleeg sai nüüd osakonnajuhatajaks, no miks sina ei võinud saada, no olen mina ikka äpuga abielus, ei julge sugulastele silmagi vaadata.

Mõned tehnilised abinõud teevad mehe pea käänamise hõlpsamaks. Küida poodidest, kus müüakse mehetoitu ja muid mehepidamiseks vajalikku.

Mõned tehnilised abinõud teevad mehe pea käänamise hõlpsamaks. Küsida poodidest, kus müüakse mehetoitu ja muud mehepidamiseks vajalikku.

Vaesed mehed. Ühest küljest nõutakse neilt mingit jubedat macho-müüdile vastamist. Olgu aga tugevaimad ja parimad. Teisalt aga vaadatakse neid, kui ajudeta tuhvlialuseid. Pea, kullake, ma sind nüüd käänan, eksole.

Tagumine aeg oleks lasta neil olla sedasi normaalselt. Vaba tahtega. Kuhugi käänamata ja väänamata.

Mees on inimene, mitte käpiknukk, ma ütlen.

______

* “Vaatasime seda nümfikaart,” ütles Pariisist naastes üks Paide tädi. Silmas pidas ta  mõistagi Tähe triumfikaart.

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Laiskus on voorus mitte pahe Kuidas ma uue lauamängu välja mõtlesin*

34 kommentaari Add your own

  • 2. lishu  |  detsember 3, 2008, 2:03 p.l.

    Võib ju vaadelda sedapidi, et pea ilma kaelata ja kael ilma peata on kuidagi poolikud. Koos toimimises on mõte ja väärtus!

    Vasta
  • 3. Morgie  |  detsember 3, 2008, 2:27 p.l.

    solvab jah. samamoodi solvab mehi mõnede memmepoegade vigisemine teemadel:
    “mehed ei oskagi (väikeste) lastega ümber käia” (ja järelikult ei pea seda tegema, eksole)
    “mehel on vajadused” (naistel ei ole vä?)
    “mehi peab kiitma” (ja naisi ei pea?)
    “naised tahavad ainult raha” (mehed ei taha raha vä? vms hüvesid)

    selline vigisemine solvab kõiki neid tublisid mehi, kes oma lapsi ise kantseldavad, kes oma naise vajadustega samamoodi arvestavad nagu naine mehe omadega ja kes taipavad ka aegajalt naist tunnustada.
    ja kes ei suhtu naisesse kui kaupa vaid hoopis kui partnerisse.

    Vasta
  • 4. Kati  |  detsember 3, 2008, 2:31 p.l.

    Lishu,
    aga ikkagi on mul sealjuures tunne, et see pea on nagu mingi lõtv asi, mida kuidagi loksutada ja pöörata nagu kale tahab.

    olen seda lauset kuidgai koguaeg nii tajunud, et mehele jäätakse küll illusioon oma tahtsusets, kuid tegelikult teeb ta, mida käänav kael ehk naine tahab.

    tundub, et sedasi arvavad siiski veel teisedki, väljendit “mees on pea, naine kael” guugeldades leidsin natuke arvamusi.

    näiteks:
    “Mees on pea ja naine kael.Kui tahad, et sinu peres kõik korras oleks siis pead sa “laskma mehel otsustada”. See tähendab seda, et jätad mehele mulje, et tema otsustabki peres kõikide asjade üle. ja siis pärast naudid vaikselt seda kuidas mees suled kohevile ajab ja uhkusega kõigile teatab kui targad otsused ta on teinud.”
    siit blogist kommentar:
    http://msaar.blogspot.com/2007/12/naistest-kui-autoriteetidest.html

    “Mehel on pea otsas, aga naised juhivad seda ja pööravad sinna kus vaja…. Eks tegelikult ole ikka nii, et naistel on rohkem pretensioone ja tahtmisi jne jne….. nii ongi nad meestele kaelaks, aga kas mehed seda tahavad? Kui natukene isekeskis arutleda, siis ega ilmaasjata sellist väljendit/ütlust poleks välja mõeldud…. ju see siis ikka paika peab ja nii ka on…. ”
    siit: http://mulje.ee/Naine_-_mehe_kael

    “Öeldake, et mees on naise pea, ja naine seega kael, mis seda pead keerab. Seega võib öelda, et naised on tegelikult kavalad. Jäävad varju ja veeretavad koguaeg vastutuse meeste kaela. Kui midagi untsu läheb, süüdistatakse ikka lolli pead ja kaela rolli alatähtsustatakse.”
    siit: http://www.mees.eu/artikkel/mees-kui-maailma-looja.html

    Vasta
  • 5. Larko  |  detsember 3, 2008, 3:13 p.l.

    Seda sama peakäänamise müüti serveeriti mulle viimati kunagi ammu kui ma veel paarisuhtes elasin. Küsisin siis vastu, et kus asub see aju, kes nii pead kui kaela valitseb. Küsimus jäi vastuseta nagu oodata oligi: tegemist on ju puhta müüdiga.

    Vasta
  • 6. Kati  |  detsember 3, 2008, 3:25 p.l.

    hea küsimus see aju kohta. peab vajadusel isegi selle tarvitusele võtma.

    Vasta
  • 7. Kaamos  |  detsember 3, 2008, 3:56 p.l.

    Üldse on kahe inimese kooselu võrdlemine rupskite abil mittekuhugiviiv eufemism. Samahästi võiks võrdluseks võtta neerud ja…

    Laseks inimestel olla need kes nad on, isiksused oma mõistuse ja ensemääramisega, mina olen igatahes Katiga nõus.

    Vasta
  • 8. notsu  |  detsember 3, 2008, 4:49 p.l.

    Rupskitega meenub kohe hertsog Orsino, kes teoretiseeris, et mehe armastus peitub südames, naise oma aga maksas, ise aga ei suutnud ta naist äragi tunda, kui sellel juhtumisi meheriided seljas olid.

    Vasta
  • 9. algarv  |  detsember 4, 2008, 12:53 p.l.

    Minu meelest on see ütlemine juba ammu kasutusel olnud ja järelikult ka teatud juhtudel olukorra kirjeldamisel asjakohane olnud. Jätaks solvumised kõrvale, samuti kenad võrdse partnerluse suhted. Kui vaadelda perekonda, kus naine ON targem ja mees seda tunnistada ei taha (vahet pole, kas iseendale või siis teistele). Kuidas siis perekonna laevuke targal kursil püsib? Ikka nii, et naine on kael ja keerab (perekonna-)pead. Kas see võrdlus anatoomiliselt korrektne on, pole oluline. Mõte on üsna selge, nagu Kati tsitaadiski: “Mees on pea ja naine kael.Kui tahad, et sinu peres kõik korras oleks siis pead sa “laskma mehel otsustada”. See tähendab seda, et jätad mehele mulje, et tema otsustabki peres kõikide asjade üle. ja siis pärast naudid vaikselt seda kuidas mees suled kohevile ajab ja uhkusega kõigile teatab kui targad otsused ta on teinud.”

    Ma usun, et selliseid peresid on üsna palju, mis siis et siinkirjutajad nende hulka ei kuulu. Mina julgen küll oma tegutsemist selle võrdluse abil kireldada (minu mehe käest te küsida nagunii ei saa!).

    Vasta
  • 10. Kati  |  detsember 4, 2008, 1:41 p.l.

    aga miks peaks elama mehega, kes on lollim?
    mitte mõnes küsimuses, nagu see normaalne on, sest me kõik oleme mingil alal võhikud, vaid kuidagi nii laias ulatuses, et teda tuleb kuidagi pidevalt käänata ja juhtida.
    ja kui see juba on nii, miks ta siis peab uskuma, et tema ikkagi midagi otsustab?

    Vasta
  • 11. algarv  |  detsember 4, 2008, 2:48 p.l.

    Ilmselt ongi õigem öelda nii, et naine on mingis valdkonnas (mitte kõiges) targem. Mees ei taha muuta vaidlusaluses küsimuses seisukohta, kui naine seda talle soovitab. Sellega ta tunnistaks, et naine on targem. Mõne mehe jaoks see tunnistamine polegi probleem. Kelle ego on õrnem, see peab saama tunde, et ta ise mõtles ümber, mitte naise mõjul, vaid omaenda tarkusest. Selline siis olekski see naise roll kaelana tegutsedes . Panna meest oma otsust muutma, ilma et ta peaks naise tarkust tunnistama. Võib-olla polegi siin tegu naise manipuleerimis- vaid veenmisoskusega.

    Vasta
  • 12. notsu  |  detsember 4, 2008, 3:55 p.l.

    Ma ütleks küll, et oma otsuste serveerimine teise otsustena on manipuleerimine, mitte veenmine.

    Omast kogemusest võin öelda, et vaidlusküsimusi saab edukalt lahendada ka vaidluse teel ja ei ole sugugi nii, et kogu aeg peaks ainult ühel õigus olema. Ma võtan endale täielise õiguse eksida ja annan sellega teisele poolele täielise õiguse hoopis mind ümber veenda, kui tal peaks juhtumisi paremad argumendid olema.

    Vasta
  • 13. Kaamos  |  detsember 4, 2008, 8:48 p.l.

    Aga mul tekkis praegu (võibolla) asjasse mittepuutuv küsimus: mehel on igal juhul ego, mida riivata pole ilus, aga naise ego peab olema keeratav-pööratav ning kümne ligendiga, et midagi mehe egole kriipse ei tekitaks? Miks ei võiks kaks erinevaid tarkusi valdavat inimest elada kõrvuti ja tunnustada teineteise tugavaid külgi ? Loomulikult, mitte nii, et üks pöörab teist, jättes samas vähemalt otsuse tegemise ajal teisel käed selja taha seotuks – kusjuures teine ei saa arugi, et teda ära kasutatakse?

    Vasta
  • 14. Algarv  |  detsember 4, 2008, 8:52 p.l.

    Tõstan käed ja annan alla. Põgenen oma blogisse teemat harutama.

    Vasta
  • 15. Ramloff  |  detsember 4, 2008, 10:48 p.l.

    aga miks peaks elama mehega, kes on lollim?

    Aga miks mitte kui tal on mingeid muid voorusi.

    Vasta
  • 16. Kaamos  |  detsember 4, 2008, 11:10 p.l.

    Algarv on oma blogis asja väga kenasti lahti seletanud. Ramloffil on õigus. Algarvul on õigus. Meil kõigil, kes me vaidlesime on õigus.
    Lihsalt inimesed on erinevad.

    Vasta
  • 17. Kati  |  detsember 5, 2008, 7:11 e.l.

    Ramloff,

    jah, ok, ma saan aru, võib ju olla, et ta kepib väga heasti või teeb süüa või toob raha koju. või mida iganes. aga kui ta sealjuures on mõnes kohas lootusetu loll, miks ikkagi peab talle siis jääma mulje, et ta on ka seal kõige targem?

    mu küsimuse teine pool oligi, et miks peab talle valetama, et pole kandiline.

    kui ta ise teab, et on küll kandiline, on selline valetamine ju lihtsalt tobe ja ehk tallegi koormav. kui ta aga ei tea, siis milleks toota talle täiesti ebaadekvaatset enesehinnagut?

    Vasta
  • 18. Ramloff  |  detsember 5, 2008, 9:22 e.l.

    Kati

    Aga kui targem-lollim võrdlus pole mingite inimeste suhtes üldse oluline. Näiteks kui naine on NII tugev, et ta lihtsalt kehitab õlgu mehe rumaluse peale … olles endale väga täpselt aru andnud, miks ja mida ta selles mehes on leidnud. Noh, ütleme võtab asju nii et “las laps mängib peaasi et ta rahul on, karavan läheb ikka edasi”.

    Läheb küll veidi offtopikuks, aga minu tähelepanek on see, et mida inimene ise peab primaarseks, selles suurt erinemist peab ta ka teiste juures imelikuks: näiteks välimust hindav inimene tunneb imelikult kui koos on inetu ja kole, või siis intellektuaalsust hindav inimene ei saa kuidas saavad koos olla loll ja tark, või võrdsust hindav inimene ei saa aru, kuidas koos on ebavõrdsed … aga igaühel on üsna erinevad kriteeriumid, mille järgi nad asju vaatavad ja tõesti on võimalik, et tarkus-lollus pole üldse tähtsad.

    Vasta
  • 19. Kati  |  detsember 5, 2008, 10:18 e.l.

    nojah, igaks juhuks täpsustan, et ma ei mõtle lolluse all mingeid faktiteadmisi, vaid võimetust oma elu mingil moel korraldada.

    muidugi võib olla, et seegi on kama kaks.

    pmts võib ka teha näo, et las laps mängib.

    aga omajagu alandav on see suhtumine selle “lapse” jaoks küll, mu meelest. ehk siis jõuan jälle ringiga sinna, et tegelikult see lause alandab meest, kelle kohta ta käib.

    see, et mõnele võib ka alandamine meeldida, on muidugi iseasi.

    mind vist torkiski selle lause juures kõige enam see, et pealtnäha lastakse mehel seal kuidagi jube uhkena paista, aga tegelikult on ta ju selles ütlemises sihuke ullike.

    Vasta
  • 20. Ramloff  |  detsember 5, 2008, 10:37 e.l.

    Ma sain aru.

    Lihtsalt mulle tundub, et kui me tahame täielikult alandamist ja enda alandamist vältida, peamegi olema üksi. Kui me tahame ilmtingimata võrdset partnerit peamegi olema üksi.
    Ehk on veidi lihtsam neil, kes nö. kuuluvad “halli meinstriimi” hulka (kasutagem tinglikult seda nimetust ehkki sellele võib ju ka vastu vaielda), aga selle kui me tahaks mitte alandada, siis viimaks jõuame sinna kus liiga tark jääb üksi, sest tarkade seast on valik liiga väike ja ta ei leia sobivat ja liiga loll jääb ka üksi, sest lollide seast on valik liiga väike ja ta ei leia sobivat jne.

    Tihti ei saa me otsida võrdset, sest sobivat võrdset ei ole.

    Ja siis kas me oleme avalikult targem-lollim, mis tähendab mingis mõttes juhi-alluva teemat eeldades et lollim allub targema ideedele või siis varjab tark oma tarkust ning siis on see manipuleerimine … kumbki pole vist hea, ega?

    Aga mis siis üle jääb?
    Istuda ja oodatagi nii kaua, kuni ilmub keegi, kes kõikide omaduste poolest erineb piisavalt vähe, et keegi alandatud ei saaks?

    Vasta
  • 21. ahaa  |  detsember 5, 2008, 11:29 e.l.

    kas omaduste poolest erinemine on alandamine?!?! :O

    ja esmalt palun näidake mulle inimest, kes on kõigis asjades siin maailmas targem kui mina. mde, ma arvan, et selle lause võib igaüks enda kohta öelda.

    Vasta
  • 22. ahaa  |  detsember 5, 2008, 11:31 e.l.

    võrdne partner on pigem see, et tal on nö võrdsed õiguse ja kohustused, mitte seda, et nina on ühepikkune.

    aga mis siis saab, kui maailma kõigis asjades kõige targem (jah, ma tean, et pole olemas) tahab hoopis heasüdamlikku ja rõõmsat partnerit, mitte mälumängupartnerit? eks me ju otsime/valime oma kaaslased tegelikult hoopis teiste asjade järgi (ntx tuleb see ka astroloogias väga hästi välja) kui “samavõrdsusjoone”l olemise alusel

    Vasta
  • 23. ahaa  |  detsember 5, 2008, 11:32 e.l.

    a kati
    ma ei saa oprklbisse meili saata, ütleb, et mul puuduvad õigused 😦
    s.t. ma tahan seda doominotvõimistaoligi

    Vasta
  • 24. Ramloff  |  detsember 5, 2008, 11:59 e.l.

    ahaa ütles sedakorda minu mõtted sootuks lihtsamalt ja selgemalt välja oma üle-eelmises kommantaaris. Minu point oligi see, et kui inimesi hoiavad koos sootuks muud teemad ja see kael-pea ongi nende mõlema, või ühe jaoks täiesti kõrvaline teema, mis siis?

    Vasta
  • 25. poolhäälne  |  detsember 5, 2008, 3:02 p.l.

    Hakanud kord inimese organid vaidlema, kes neist tähtsam on. “Mina mõtlen välja üllad ideed, juhin keerulist masinavärki ja loon. Mina olen kõige tähtsam,” ütles aju.
    “Mina toidan teid kõiki, pumbates verd ööl ja päeval,” ütles süda. Mina olen kõige tähtsam.”
    “Aga meie hangime õhust hapnikku, mis võimaldab toidust saadavat kütust põletada, meie oleme kõige tähtsamad,” arvasid kopsud.
    “Meie kanname teid kõiki, viime sinna, kuhu vaja,” teatasid jalad. Ja nii edasi organid muudkui vaidlesid – igaühel oma funktsioon, mida ta kõige tähtsamaks pidades esile tõstis. Sõna võtsid neerud, silmad, magu ja keel… Lärm paisus juba päris suureks.
    Äkki vakatasid kõik. “Mina arvan, et mina olen kõige tähtsam,” lausus pärak.
    Ülejäänud organid jõllitasid õrjetut essuauku jahmunult, siis aga purskasid naerma. Pärak solvus, krookis end kokku ja tõmbus endasse, lakates töötamast. “Eks vaatame,” mõtles ta endamisi parastades.
    Ega ei läinudki mööda rohkem kui paar kolm päeva, kui ilmnes, et aju ei suuda midagi mõistlikku mõtelda, süda peksab, jalad värisevad, kopsud hingeldavad… ja kõik see häda ja viletsus oli tekkida saanud üksnes sel põhjusel, et pärak oli end kokku krousinud ja keeldus jonnakalt funkamast. Kogu organism vaevles, mis hirmus ning lõpuks olid kõik nõus kinnitama, et just pärak on see, kes on kõige, kõige tähtsam.

    See pea ja kaela teema on üpris samasugune mõttetu vaidlus, puhtalt eufemismindus ja ilulemine, millele igaüks oma rikutuse või isikliku kogemuse tasandilt läheneda üritab. Kelgunöör ei vaja kaela, võiks mõni ütelda, ja teine jälle taob endale vastu rinda ja kõmistab, et on peremees majas ja keerab üksiti ise, kellele vaja. Ent ometi – kaelal on lisaks keeramisele ka toetav funktsioon ja pea ning kael üksteisest eraldatuna võrduvad laibaga. Kooselu eeldab paraku kompromisse, teineteisega arvestamist ja mõnel juhul ka osavat manipuleerimist, tulgu see siis kummalt poolt tahes. Ei ole ju midagi halba selles, kui inimene langetab otsuse enda arvates iseseisvalt ja nii, nagu tema tahab, säilitades oma eneseväärikuse ja teadmise, et ta ei ole teise poole tuhvlialune. Mõistagi teevad tänapäevast liberaalset ja isiksusekeskset suhet väärtustavatele inimestele sellised 19.sajandi abielustereotüüpe kätkevad lausumised maksavalu, aga mõistlik on sellest üle olla ja pigem leida asjale uus, tänapäevasele olukorrale vastav tuum, kui et taunida traditsiooniliselt ambivalentset mõtet kätkevaid vanasõnu, mis meenutab juba jaburat võitlust sõnadega ‘neeger’ või ‘abimees’ (st kui on olemas abimees, olgu ka abinaine). Lisaks peaajule on olemas ka seljaaju ning ükskõik kumma aju kahjustus on kogu terviku jaoks ühtviisi kole.

    Vasta
  • 26. poolhäälne  |  detsember 5, 2008, 3:11 p.l.

    Ramloff – armastus on alati sõltuvussuhe.

    Vasta
  • 27. ahaa  |  detsember 5, 2008, 3:13 p.l.

    eks see pea ja kaela teema ole ka üks ego teemasid ja meele pettemänge 🙂

    miskipärast on egol ikka vaja teada ja tunda, et tema on parem, tähtsam jne. no ei saa ju kuidga inii olla, et teised on sama tähtsad ja head… ehk võrdsed. ja selle iseeneses upitamise pärast mõeldakse igasugu asju välja. et kes siis ikkagi on tähtsam, mees või naine. mehed ju vallutavad maailma, teevad tähtsaid otsuseid, tassivad saaki koopasse jne… aga naine (naise ego, olgem täpsed) ei kannata ka seda välja, kujutades endale ette, et äkki on mees niimoodi kuidagi parem ja tähtsam.. ja vastukaaluks väidab, et aga näe, see maailmavallutaja läheb ju puhta jaburaks kätte, kui ma korra seelikut keerutan.. ja teeb ta tähtsat kõuehäält, vallutab maid ja kamandab armeesid kuitahes palju… aga lõpuks maandub ta ikka minu koopasse, minu voodisse ja vahib mulle lamba näoga otsa…

    see ongi selle “kaela ja pea” idee utreeritult kokkuvõetuna, imho.

    mde, siiamaani kasutatakse luures naisi just sel moel… ja töötavad nad üsna edukalt. paraku. siuke äraspidine realisatsioon siis…

    Vasta
  • 28. ahaa  |  detsember 5, 2008, 3:15 p.l.

    armastus ei ole kunagi sõltuvussuhe. kui tekib sõltuvussuhe, siis see ei ole armastus ,vaid sõltuvussuhe. armastus ei sõltu ega pane endast sõltuma.

    sama hea oleks väita, et ratas on alati hunnikussekihutanud auto koostisosa.

    Vasta
  • 29. ahaa  |  detsember 5, 2008, 3:16 p.l.

    vähe sellest, armastuseks pole üldse mitte suhet vaja. on kena, kui armastusest ka armastussuhe sünnib, kuid armastus võib ka ilma suhteta elada 🙂

    Vasta
  • 30. araterl  |  detsember 6, 2008, 7:22 e.l.

    24. poolhäälne | December 5, 2008 at 3:02 pm on üsna hästi kokku võtnud minu arusaamise sellest pea ja kaela probleemist ehk siis esitanud asja olemuse mõistujutuna.

    Taolised ütlemised ongi mõeldud aforismi, paradoksi, valmi, koan-ina ja neil on ka oluline roll kommunikatsioonis – kaasvestleja on nö avatud küsimuse ees ja üldjuhul tahtmatult reedab, kui lihtsakoeliselt või sügavalt ta maailma tajub.

    Nii ka selle pea-kaela loos. Naine, kes arvab, et tema peakski olema mingi manipuleeriv mehanism hakkab kohe takka kiitma, et nii jah, nii jah. Naine, kes ei pruugigi eriti silma paista ja kontrollib tegelikult olukorda, kas voodi või ülakorruse kaudu, tema tõenäoliselt suud lahti ei tee jne.

    Taoliste aforistlike väljenduste primitiivne tõlgendamine on analüütilise ja loomingulise mõtte surm. Paraku kuulub primitiivsuse alla ka primitiivne feminism, mis ei ole enam feminism vaid lihtsalt primitiivsus.

    Mees ja naine on ehitatud nii kavalalt teineteist täiustama, et igasugused inimkonna ajaloo mõõtmes mikrosekundilised meesšovinismi või ultrafeminismi puhangud võib tähelepanuta jätta.

    Mees on füüsilised tugevam (jõud) – naine on füüsiliselt vastupidavam.
    Mees on füüsiliselt suurem – naine füüsiliselt väiksem.
    Mees on pigem ratsionaalne – naine pigem irratsionaalne.
    Mees on vähememotsionaalne – naine on rohkem emotsionaalne. (emotsioonide kontrolli aspektist)
    Naine talub rohkem stressi – mees talub vähem stressi.
    jne jne
    See on väga kavalalt välja mõeldud ebavõrdsus, millel on bioloogilised ja sotsiaalsed põhjused.

    Nõmedaks läheb asi siis, kui keegi tuleb ja hakkab mingi -ismi või lihtsalt lolluse egiidi all neid looduse poolt tekitatud teadlikke disbalansse
    a) vägivaldselt võrdseks painutama (feministide lähenemine);
    b) nende peale mingit ühe või teise poole üleoleku, nt meesšovinismi õigustust ehitama.

    Vasta
  • 31. notsu  |  detsember 6, 2008, 1:06 p.l.

    Ramloff,
    pmst on konkreetses suhtes võimalik jah, et naine on ise nii täiskasvanu, et rõõmustab, et las laps mängib, peaasi, et ei nuta. Aga mõnes teises konkreetses suhtes, kus juhtumisi on hoopis mees täiskasvanum ja naine lapsiku egoga, võib olla just vastupidi. Pealekauba on täiesti võimalikud ka suhted, kus mõlemad pooled on täiskasvanud.
    Selle üteluse häda ei olegi sellise olukorra võimalikkuse postuleerimine, vaid hoopis selle üldistamine: “oh, kõik need mehed on ühed suured lapsed”.

    Vasta
  • 32. notsu  |  detsember 6, 2008, 1:10 p.l.

    PS: vahepeal järele mõeldes leidsin, et see “mehed on kõik ühed suured lapsed” tähendus on tekkinud sellele ütlusele praeguses, suhteliselt võrdõiguslikus kontekstis. Ajalooliselt oli ta vist pigem mõeldud nende südametunnistuse vaigistamiseks, kes vaatasid, et naine oleks nagu kah inimene, ainult et poole vähemate ühiskondlike õigustega. Ja siis sobis ju selline käepärane vabandus, et naised on lihtsalt nii kohutavalt osavad, et neil ei olegi võrdseid õigusi vaja, sest nad kehtestavad oma tahtmise niikuinii.
    Oma tänapäevase pilguga ütleks, et naiste hulgas on samamoodi tarku ja rumalaid, täiskasvanuid ja lapsikuid, osavaid manipulaatoreid ja selles suhtes täiesti abituid inimesi nagu meestegi hulgas.

    Vasta
  • 33. Morgie  |  detsember 8, 2008, 11:24 e.l.

    notsuga nõus.
    ja kordan, et kuigi kindlasti ongi olemas nii mehi kui naisi kes vajavad nööri otsas talutamist või sinnatänna keeramist, solvab selliste müütiliste üldistuste laialiloopimine neid, kellega asi vastupidi.

    Vasta
  • 34. Celtic  |  detsember 14, 2008, 5:05 p.l.

    Müüdid ongi üldiselt need, mis kannavad endas kujundlikult mingit osa tõest. Kuna tegemist on müüdiga, mille algupära enamus ei teagi, siis pole ka ime, et enamus ei tea taustsüsteemi mille juures see lause kehtib.

    Ise olen märganud, et naised, kes eitavad selle lause tõele vastavust, kuuluvadki selle sihtgrupi alla, kes sunnivad mehi maeiteamisasju tegema, samas naised, kes võtavad seda, kui enesest mõistetavat ja aksepteerivad selle müüdi tõde, käituvad just vastupidiselt.

    Eks asi on just selles, et kes aksepteerib, see laseb lahti ja ei vaja enam enda kindlustunde tagamiseks mehe valitsemist.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

detsember 2008
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

%d bloggers like this: