Miks ei tohi makse tõsta?

veebruar 2, 2009 at 2:03 p.l. 24 kommentaari

Selgitage lollile, miks käimasoleva eelarvekammi juures raiutakse nagu rauda, et makse me ei tõsta? Miks ei tohi makse tõsta? Mina isiklikult oleksin küll nõus mõnijagu rohkem makse maksma, kui see tagaks, et päästja päästab, kiirabi tuleb ja õpetaja õpetab ja üleüldse riik toimib.

Iseäranis ei saa ma aga aru sellest Tsahkna lausest, mis kõlab: “Me ei tõsta makse, nagu Lätis tehti, kus eelarve täitmine lükati inimeste kaela.”

Et mis mõttes nagu? Kas eelarvet saab siis täita kuidagi müstiliselt riigi kodanikest sõltumatult? Ja kas kõikmõeldavad kärped siis ei tule inimeste kaela? Sisuliselt tulevad ju. Olgu, rohkem kaude, aga siiski.

Nii et päris tõsiselt, kes oskab mulle selgitada, miks on just maksude tõstmine see, mida ei tohi riigieelarve kasimiseks teha?

 Rahapott siit.

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Ma ei salli tegelikult kirjutamist Kumb siis õigupoolest loll on?

24 kommentaari Add your own

  • 1. Anti  |  veebruar 2, 2009, 2:49 p.l.

    Reformikate uhkus ei luba? Nemad on ju tulumaksu alandamise taga olnud ja kui nüüd seda jälle tõsta, siis muudavad nad ennast sellega tuulelipuks.

    Vasta
  • 2. BC  |  veebruar 2, 2009, 2:51 p.l.

    makse ei tohi tõsta selleks, et inflatsioon ei suureneks. inflatsiooni ei tohi suuendada selleks, et me saaks täidetud euro kriteeriumid. euro kriteeriumid on vaja täita selleks, et saada euro. eurot on vaja selleks, et majandusel oleks stabiilseb finantspõhi all.

    Vasta
  • 3. karu  |  veebruar 2, 2009, 3:03 p.l.

    Aga sellepärast, et igasugune maksude tõstmine lööb:
    1.ettevõtete rahakoti pihta (kas otseselt või kaudselt)- see vähendab töökohti ja süvendab kriisi.
    2.inimeste rahakoti pihta- see vähendab kaubandust ja süvendab kriisi.
    Muidugi teeb sama ka näiteks riigiametnike palkade vähendamine või pensionite tõstmata jätmine, aga sel juhul pole mõju üleüldine ja valitsus just selleks ongi, et leida neid võimalikke kärpekohti, et lambad söönud ja hundid terved (või vastupidi) s.t. et riik toimiks ja inimesed kriisi üle elaks, iseasi, kuidas ta sellega hakkama saab.

    Vasta
  • 4. Anti  |  veebruar 2, 2009, 3:04 p.l.

    Tarbimismaksude tõstmine tõstab inflatsiooni, tulumaksu tõstmine aga mitte.

    Mina rääkisin tulumaksust, sest mulle tundus et just sellest jutt käib. Kui ma nüüd sellega eksisin, siis vabandust 🙂

    Vasta
  • 5. E:r  |  veebruar 2, 2009, 3:24 p.l.

    Ma arvan, et riigi eesmärgiks pole mitte ainult eelarve “täissaamine”, vaid ka kulude kokkuhoidmine. S.t. tarbimispeo ajal väljakujunenud kulukusega riigiaparaat ei ole praegusel hetkel rahaliselt jätkusuutlik.

    Vasta
  • 6. Wild  |  veebruar 2, 2009, 3:27 p.l.

    Euri kriteeriumeid me ilmselt ei täida ühegi valemiga, aga jah, erasektorisse e kaupadele-teenustele ostmiseks peab inimestel raha kätte jääma, mida rohkem, seda parem – samal põhjusel om paljud pangad hakanud hoiuseintresse vähendama, et inimene ei hoiaks oma raha, vaid kulutaks seda.
    Maksudel on kusagil ka kriitiline piir, mis oleneb muidugi paljudest teguritest, aga kui neid valesti hinnata, hakkab osa raha riigist mööda voolama, must turg, ümbrikupalgad jms.

    Vasta
  • 7. Larko  |  veebruar 2, 2009, 3:49 p.l.

    Tulumaksu langetati hoopis valel ajal ehk majanduskasvu juures. Siis tulnuks rohkem reserve koguda. Surutise ajal on mõttekam hoopis tulumaksu langetada, kuid praegu ei saa sedagi teha, kuna see raha raisati nelja tuule poole tõusu ajal.

    Vasta
  • 8. kukupai  |  veebruar 2, 2009, 5:11 p.l.

    Maksude tõstmine on kahe otsaga asi. Üksikisikuna vaatab ju igaüks kõigepealt oma rahakotti – kui palju kätte jääb, kas süüa ja sooja tuba saab.
    Riigi tasemel on olulisem ka kulude kokkuhoid, seda aga paraku suunatakse just kõige nõrgemate kaela. Need, kes enne hästi elasid, elavad ka majanduslanguse üle. Mul on paraku kuhjaga näiteid, ei hakka neid siia kirja panemagi.
    Teine pool – milliseid makse tõsta? Eelmisel aastal tõstis Tallinna linn julmalt maamaksu. Võibolla ka tänu sellele oli rohkem võimalusi abivajajaid toetada. Küsimus on selles, kust läheb piir. Mis kasu on maksude tõstmisest, kui sellega kaasneb vajadus toetada üha rohkemaid inimesi?

    Vasta
  • 9. toivo  |  veebruar 2, 2009, 5:50 p.l.

    … kuna maksude tõstmine ei suurenda piruka suurust, toimub ainult ümberjagamine era – riigisektori vahel.

    Vasta
  • 10. priitp  |  veebruar 2, 2009, 5:51 p.l.

    1.ettevõtete rahakoti pihta (kas otseselt või kaudselt)- see vähendab töökohti ja süvendab kriisi.
    2.inimeste rahakoti pihta- see vähendab kaubandust ja süvendab kriisi.

    Siit kumab läbi arusaamine, nagu oleks riik mingi hull hamster, kes kõik maksuraha oma põske ja sukasäärde topib ja midagi välja ei anna.

    Tegelikkus on aga midagi muud: maksuraha läheb pea kogu täiega ringlusesse tagasi ja säästa suudetakse väga vähe. (Palju meil neid reserve oligi?) Kas on vahet, kui leivapätsi ostab poest erafirma tööline või riigiametnik või sotsiaalabist elatuv pikaajaline töötu? Pagari ja poodniku seisukohast ei ole.

    Vasta
  • 11. toivo  |  veebruar 2, 2009, 5:53 p.l.

    … samas võiks riik emiteerida võlakirju siseturule, siis saaks Kati (vabatahtlikult) riiki toetada.

    Vasta
  • 12. Wild  |  veebruar 2, 2009, 6:42 p.l.

    Hamster pistab ühte põske raha, teisest tõmbab välja klaassamba ja autoliisingud. 😛

    Tglt natuke jääb sinna hamstri hambaaukudesse küll.

    Ümberjagamine läbi maksude vähendab nn luksuskaupade ja -teenuste tarbimist.

    Töötu peale leiva suurt midagi ei ostagi, pagaril tõesti ükskõik, aga mõni teine jätab maksude tõusu pärast kinos käimata, ajakirja ostmata või 300 km autoga sõitmata >>> spiraal, paari kuu pärast võib kino kassapidaja, ajakirjanik, kirjastuse sekretär v tont teab kes töötu olla.

    Keskkonna seisukohast muidugi tervitatav.

    Vasta
  • 13. Kati  |  veebruar 2, 2009, 7:41 p.l.

    esiteks, aitäh kõigile sõnavõtnuile, mind täesti huvitas, kuidas teised neid põhjusi näevad-mõistavad.

    nüüd täpsustuseks Antile,
    jah ma mõtlesin peaasjalikult tulumaksu. minu viga, et täpsemalt ei selgitanud.

    muidu aga,
    jah ma mõtlesin ise ka midagi nagu Karu, aga siis mul tekkis jällegi järgmisi küsimusi
    a) kas see ikka tuleb igal juhul ettevõtte rahakoti pihta? ei usu, et keegi oleks tänapäeval nii ülbe, et küsida tõusva eraisiku tulumaksu arvelt rohkem palka.
    b) kas need palgakärpedki puudutavad ikka ainult osa ühiskonnast? need tähendavad ju, et see osa ei suuda nii ehk naa enam eriti tarbida, mis tähendab, et nad jätavad seeläbi kellegi teise tööta, kes omakorda jätab kellegi teise. ja pea see ring siis täis ei ole. saati väikeses riigis.
    c) teatavat tarbimispidurit on teisest küljest ju vaja ka. kas ei oleks tibakene kerkiv tulumaks üsna efektiivne laristamise korrigeeria, mis samas jätaks siiski võimaluse osta veel midagi peale koti tatrapudru kuus?

    Vasta
  • 14. Kati  |  veebruar 2, 2009, 7:44 p.l.

    toivo,
    hmmmjah. ma usun, et selle riigi vee pela hoidmine ei ole tegelt enam väga vabatahtlik projekt. kui em jmuidugi ei taha siit ära kolida, mõnda teise riiki, mida samuti tuleb vee peal hoida. eksole.

    Vasta
  • 15. Wild  |  veebruar 2, 2009, 10:17 p.l.

    Tarbimispidurile on asjaolud juba kõvasti vajutanud, see ehk ei paista veel selgejooneliselt välja, veidi kannatust.

    Ainult, et … mida rohkem tarbitakse, seda rohkem on inimestel tööd, seda rohkem saavad nad palka, et rohkem tarbida ja loomulikult on siis ka rohkem makse … väga haige laen/krediit -> tootmine -> müük ja laen-> tarbimine süsteem, mulle tundub, et isehävituv veel kõigele lisaks.
    Mida ma selle riigi vee peale jäämisest arvan, pole vaja ilmselt öelda.

    Vasta
  • 16. Sekeldaja  |  veebruar 3, 2009, 4:01 e.l.

    Miks me ei tohi mitte kui mingil tingimusel tõsta kütuse ja alkoholi aktsiisi?
    Meie maal kogutud tuludest maksavad välismaa ettevõtted oma maale tulumakse. Miks meie ei saa oma rahva töö pealt kogutud tuludest osa saada?
    Mille poolest meie pensionisammaste kallale minek on parem idee kui enamikes Euroopa riikides aktsepteeritud proportsionaalne tulumaks?

    Milleks kogutakse reserve, kui isegi nendest ülevaate saamine on võimatu. teatavasti reservid olid juba ühes haihtuvas pangas arvel, kas nad on nüüd üles leitud või on vaid aja küsimus, kui reservidest on järel vaid mälestus?
    Kas keegi teab midagi riigireservide saatusest?
    kas keegi teab kedagi, kes tõeliselt tarbimispeos on olnud osaline siinsete blogijate seas ja milles see pidu on seisnenud?
    Ma näen, et elu24-lt võib neid leida, kes peos osalevad.
    Meie siin raputame tuhka pähe asjade eest, mida me ei ole teinud.

    Mina TÜ tagasihoidliku töötajan ei ole tarbimispeole seni asja olnud. Või tuleb peoks pidada esmatarbekaupade ostmist?
    Kas pidu seisneb selles, et meil on liiga palju kõrg ja gümnaasiumiharidust ja seda tuleks nüüd korrutada 0.5-ga?
    (TÜ-sse poole vähem üliõpilasi tundub olevat juba otsustatud idee, kas ma eksin).
    gümnaasiumide pooleksjagamine, ideega kõik ülejäänud rahvas pagariteks ja ehitjateks koolitada, on ka juba liikvel?
    Meile määritakse pähe aga järjest uusi võlgu.
    Mõtleks selle peale nii: jõuluvana muinasjuttude aeg on läbi.
    Oleme usaldanud oma raha ja varandused inimeste kätte, kes seda ei vääri, kes ei leia lahendusi meie muredele (Davos).
    On aeg oma peaga mõtlema hakata ja küsida, kas meil on vaja sellist õhku täis imevat majandussüssteemi, kus teoreetiliselt stabiilse majanduse tingimustes 1 penn raha Jeesuse aegadel makskas praegu kullakoguse, mis tädaks kogu Päikeseüsteemi.
    Sellesse süsteemi on 1929 laadsed asjad sisse kirjutatud, ja need võlad maksame jälle meie, mitte need, kes meile laenavad meie raha.
    7 aasta head aega ja 7 aastat paha aega tipnse sellega, et Egiptlaste raha oli ühel hetkel kõik Joosepi käes.
    Mis edasi sai, loete Piiblist.

    Vasta
  • 17. ninataga  |  veebruar 3, 2009, 5:14 e.l.

    Millegi pärast on minul Katiga sarnane tunne ja just selles osas, et tulumaksu tõstes kasvõi 2% poleks seda lollakat rallit ja peapeale pööratud nõmedust mis hetkel toimub.
    Minu arust on vist selle ka Laar välja öelnud,et tulumaksu 1% tõus muudaks midagi oluliselt positiivsemaks…
    Seega, las jaotavad ja sahmerdavad selle “ümberjaotusega” kindel on see, et pee*se nad sellega lendavad…

    Vasta
  • 18. tqnis  |  veebruar 3, 2009, 7:30 e.l.

    Kui nüüd kristalselt aus olla, siis ei saa ka mina sellest aru, miks ei võiks tulumaksu tõsta. Mitte palju, aga protsent või kaks…

    Tegelikult ma ei imestaks, kui see tulumaksutõus siiski tuleks. Majandust see muidugi just ei ergutaks, aga sellegipoolest…

    Ega siin pole mingit konksu tulumaksu ja kohalike omavalitsuste eelarvetega? Et kui tulumaksu tõsta, siis jookseks see KOV-i eelarvesse ja kui vastavat seadust muuta, siis saaks opositsioon veel ühe trumbi KOV-valimisteks? Avameelselt öeldes ei saa ma juba ammu aru, miks Tallinnal nii rahaga laiutada lastakse. Pole nagu aeg sajandiprojektide tegemiseks…

    Vasta
  • 19. unihiir  |  veebruar 3, 2009, 9:46 e.l.

    Minu meelest oleks aeg kehtestada astmeline tulumaks.

    Vasta
  • 20. Larko  |  veebruar 4, 2009, 3:54 e.l.

    Unihiire jutus on sügav mõte sees, kuigi ma kardan, et sel teemal jälle vaidlemine on omaette ooper, mis selle postituse kontekstiga haakuda ei pruugi.

    Vasta
  • 21. Kati  |  veebruar 4, 2009, 7:40 e.l.

    eks ta otsast haakub ikka.

    Vasta
  • 22. Kati  |  veebruar 4, 2009, 7:40 e.l.

    eks ta otsast haakub ikka.

    Vasta
  • 23. Morgie  |  märts 4, 2009, 9:42 p.l.

    jah, ma olen nõus. tõstame makse. näiteks natuke.
    BC | Veebruar 2, 2009 at 2:51 p.l.
    kommentaar meeldib mulle ka.

    Vasta
  • 24. Helena  |  juuni 26, 2009, 10:07 e.l.

    Maksude tõstmine on ju sulaselge nõiaring.
    Paljud arenenud riigid langetavad makse, aga Eesti tõstis.
    Läti näitel on selgelt näha, et maksude tõstmine maksude laekumist ei suurenda.

    Lihtne loogika ütleb, et makse ei tohiks tõsta:
    inimeste palkasid kärbitakse ja makse suurendatakse.
    Mis omakorda tähendab, et nii ettevõtetele kui inimestele jääb pärast maksude tasumist vähem raha kätte.
    Kuna sissetulek on konstantne, siis mida tehakse maksude suurenemisel – vähendatakse tarbimist.
    Sest kättejääv rahahulk on väiksem ja ei kasva kuskilt.
    Seega tarbib nii inimene kui ettevõte vähem, vähendab kulusid ja makse laekub ikkagi sama palju kui varem, sest mida vähem me tarbime, seda väiksem on kokkuvõttes laekuv maks.

    Maksude tõstmisega ei tõuse maksude laekumine ja see pole jätkusuutlik lahendus. Selle asemel peaks riik nagu iga inimenegi vähendama veelgi kulusid. Pigem võiks makse langetada, mis elavdaks majandust, suurendaks tarbimist ja kokkuvõttes suurendaks ka laekumisi riigieelarvesse.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

veebruar 2009
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

%d bloggers like this: