Õhuke riik on surnud?!

veebruar 6, 2009 at 12:18 p.l. 17 kommentaari

Veel aasta tagasi oli igasugune jutt solidaarsusest üks kuradi punane mula, katse ausaid inimesi nende edu eest karistada ja nende raha luuseritele jagada. Nüüd, kus me kenasti koos ühises sitas songime, on solidaarsus järsku moesõnaks muutunud ja nii mõnelegi meeldiks, kui riigi leivaviilu peal oleks ikka natuke paksem võikord.

Naljakas. Või nukker?

Tegelikult oleks ju tore (ehk isegi parim),  kui me nüüd lahjadest aastatest eluga üle saades õpiksime, et solidaarsus on ikkagi kuradi vajalik, et ühiskond koosneb meist kõigist, et riik ei ole mingi abstraktne mõttetus, mis kuskil omasoodu tiksub, vaid miski millest meie elu otse sõltub, lapsetoetuste, haigusrahade, pensionite, korras teede ja veel paljude asjade näol. Ja et ongi nii, et me ei saa tegelikult elada jõukalt, õnnelikult ja turvaliselt ühiskonnas, mis ise on vaene, depressiivne ja ebakindel. Et minu õnn on sinu õnn ja sinu õnn on minu õnn. Nii labane ongi.

Kui ainult ei läheks nii, et solidaarsus seisab meeles ainult seni, kui taas head ajad tulevad. Paar päeva tagasi, kui Mart Laisk Postimehes kriisimaksust kirjutas, ei saanud ma esiti aru, miks see jutt mind peaaegu raevu ajab. Nüüd juba saan. Sealt kumab seesama mentaliteet, et olgem solidaarsed ainult seni, kuni jama kestab (kriisimaks, mitte jumala eest maksupoliitika põhimõtteline ülevaatamine), ja ega siis hädaski ei pea ikka väga solidaarne olema (kes väga ei taha maksta, kirjutab avalduse ja ei maksa).

Ma siiski loodan, et enamik saab aru, kui me ei leia võimalusi normaalsetel aegadel (loodetavasti need ikka tulevad) ühiskonna leivakäärule paksemat võikihti määrida, tuleb nirudel aegadel võibolla väga valusasti huulde hammustada. Unelmad õhukesest riigist on surunud, paraku.

*

Uitmõte number üks, tegelikult pärit juba eelmisest söömaklubist. Nimelt, kas Milton Friedman kuulutatakse kunagi samasuguseks kurjategijaks nagu Hitler või Stalin, arvestades, et tema pooljumalikus staatuses olnud majandusteooriad on suuresti need, mis mitte ainult meid vaid suurema osa tänasest maailmast on kenatsi karupersse toonud?*

*

Uitmõte kaks, kui kord juba sai Laiska mainitud, mis kombel saab (Eestis) arvamusliidriks? Kas tõesti piisab sellest, kui oma eraelu ühes (tõsi küll, üsna kobedas) filmis külale eksponeerida?  

Solidaarsuse õppimine juustunoameetodil

Solidaarsuse õppimine juustunoameetodil

____

* kes meist, muide, selle idee õhku viskaski?

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Kumb siis õigupoolest loll on? Susi söögu seda rahva maitset ehk kokanduslik karje

17 kommentaari Add your own

  • 1. Wild  |  veebruar 6, 2009, 1:07 p.l.

    Mulle meeldiks mõelda, et Friedman ühes oma jüngritega saab postuumselt risti taotud ning mitte ainult …ka see verine ja räige gloabaliseerumine ning tänapäeva finantsokupatsioonid/koloniseerimise võiks normaalses inimeses tülgastuse ja põgenemistahte tekitada (imetluse ja soovi asemel pankuriks saada), aga ma kardan, et me vaatame neile asjadele veel tagasi kui vanadele headele aegadele, mil rohi oli veel roheline.

    Ja solidaarsus – mul tekib alati küsimus, millise piirini?
    Kellega solidaarne? Oma riigi rahvaga? Omataolistega (kultuuriruumilt, maailmavaatelt)? Maailmaga?

    Vasta
  • 2. Lilly  |  veebruar 6, 2009, 1:08 p.l.

    Miks Friedman kohe kurjategijaks? Tema nö klassikutest juured Smith ja Ricardo pole sugui üles poodud ja vähemalt majandusteadlaste seas tänaseni igati au sees. Lihtsalt suurema “hype” vaibumisel hakkab Friedmani lugejaskonnas asjast arusaajate osakaal jälle suurenema 😀 Kuritöö (mu arust küll rohkem kurioosum) on pigem see, et Friedmani preemia kandidaatide hulgas on inimene, kes on end majanduslukku jäädavalt kirjutatud fraasiga “likviidsuse likvideerimine”.

    Vasta
  • 3. Oudekki  |  veebruar 6, 2009, 2:00 p.l.

    Mina võtsin seda Laisa juttu küll puhtakujulise irooniana ning hoiatusena totalitaarsete mõtteviiside tõusu kohta. Sa mõtled, et ta tõsiseslt… ?

    Vasta
  • 4. Kati  |  veebruar 6, 2009, 2:06 p.l.

    wild,
    ma mõtlen siin konkreetselt solidaarsust oma asukohamaa elanikega.

    sel labasel põhjusel, et meil lihtsalt tuleb ühes kohas koos elada ja me jagame paratamatult ühist õnne ja ühist sitta.

    solidaarsus omataolistega tuleb ilmselt nii ehk nii. vähemalt moraalne ja ilmselt võimalusel ka praktiline.

    ma lasen ju ikka mõne x lehe võhivõõra fotograafi, kes Paldiskis mingit laeva pildistab, oma tuppa fotosid üles laadima, sest ta on pmst oma jope ja ma ei tea, kus ja millal mul endal sellist abi vaja läheb. eks ma oleks nõus ka võimaluste sooje tekke ja suitsu või suitsuvorsti viima ntx mõnele iraanist ärakaranud kultuuriinimesele vms.

    kogu maailmaga? noh ideepoolest ilus, praktikas paraku nii ehk naa piiratud võimalustega. mida muud ma ikka Aafrika heaks teha saan, kui ausa kauba kohvi osta?

    Lilly,
    Smith mu meelest ei ole siiski pooltki nii räige. Ricardo ka nagu mitte. Friedman on siiski esimene mees, kes on täiesti rämedalt igasuguse riigi sekkumise vastu. kujundlikult, kui Smith mõtleb välja nähtamatu käe kontseptsiooni, siis onu Milton soovitab sel märatseda lasta. Märatsuse tulemused on praeguseks küll haledad.
    iseasi muidugi, kuivõrd ta on süüdi selles, et tema teooriaid on nii mõnelgi pool absoluutse ja kriitikat mitte kannatava tõena võetud.

    Vasta
  • 5. Kati  |  veebruar 6, 2009, 2:08 p.l.

    Oudekki,
    mul tekkis kuri kahtlus, et ta tõsiselt.
    ma ei teagi, miks.
    vahest ehk seepärast, et ta on ennegi teinud paar mingit avaldust kriisi teemadel, mis minu meelest on olnud sihukese …oeh, ei oskagi öelda, üleoleva tooniga.
    võibolla on mul ka lihtsalt tajuhäire.

    Vasta
  • 6. Nirti  |  veebruar 6, 2009, 8:09 p.l.

    Solidaarsus on hea, aga mind häirib pealesurutud solidaarsus.
    “No ole nüüd solidaarne eestlastega, eurooplastega ja valgete inimestega, sest sa sündisid eestlasest valge eurooplasena ja kui sa nüüd solidaarne pole, oled sa kõnts!”

    Kas on valikuvabadus, et millele ja kellele ma solidaarne olen? Kas ma võin näiteks Euroopa üldse hüljata, Peruusse kolida ja seal solidaarne olla või olen ma siis ebasolidaarne oma rahva hülgaja?

    Vasta
  • 7. Kati  |  veebruar 6, 2009, 9:07 p.l.

    minu poolest võiksid küll Peruusse kolida. ainult et siis peakski esmalt nimelt peruulastega solidaarne olema.

    ma seda mõtlengi, et me ei pääse solidaarsusest nendega, kellega koos me elame. mitte mingi ilusa ideelisuse poolest, vaid puhtpragmaatiliselt. me jagame paratamatult nende õnne või viletsust, kellest meid ümbritsev ühiskond koosneb.

    ja kui sa elad Peruus, peaks sinu esmane mure olema Peruu heaolu. see muidugi ei välista, et maailmas on mingil põhjusel veel mingeid paiku, mille heaolu sind loksutab. vahest elavad sela su sõbrad või mehevanemad või lemmikkirjanik vms. või siis on Peruu majandus nendega seotud.

    Vasta
  • 8. Oudekki  |  veebruar 6, 2009, 9:37 p.l.

    Mina olen solidaarne nende inimestega, kelle mòtteviis seal Prantsuse revolutsiooni kandist alguse sai 😉

    Vasta
  • 9. Oop  |  veebruar 6, 2009, 11:36 p.l.

    Prantsuse revolutsiooni kandist sai alguse päris mitu mõtteviisi. Yks neist väidab, et maailma saab paranda piisava koguse revolutsioonilise terroriga (ning kui maailm ei parane, on kogus ilmselt liiga väike).

    Ma olen kah loomult mässaja, aga ajapikku siiski mõne meetodi suhtes pisut skeptiliseks muutunud. Mis ei tähenda, et vähem skeptilistest inimestest iial puudust oleks.

    Ei tahakski vist kellegagi solidaarne olla. Aitaks parem inimesi yhekaupa, ilma solidaarsuseta.

    Vasta
  • 10. Oudekki  |  veebruar 7, 2009, 3:45 p.l.

    oop, nendega ma olen solidaarne, aga üritan neid ümber veenda, sest ma arvan, et eesmärk ei pühitse abinõu, või et ideaal, mille nimel tuleb inimesi tappa ei ole midagi väärt.

    Vasta
  • 11. Oop  |  veebruar 7, 2009, 4:05 p.l.

    No anna mulle teada, kui õnnestus.

    Loen viimastel päevadel Molotovi elulugu. Tahaks näha, kuidas keegi noor, kena ja entusiastlik tytarlaps sedasorti seltskonda ymnber kasvatama oleks läinud. Okei, tegelikult ei tahaks.

    Vasta
  • 12. Nirti  |  veebruar 11, 2009, 7:40 e.l.

    No, Kati, see on täiesti mõistlik lähenemine ja lihtne & loogiline talupojamõistus – ära jama oma naabrite närvidega, siis nemad ei jama sinu omadega.

    Mul lihtsalt tekitavad igasugused jutud kohe silme ette kujutluspilte mingitest ülihüpermegasuper patriootlikest rahvuslastest, kes tõmmeldes kokku kukuvad ja suust vahtu välja ajama hakkavad, kui vestluse käigus mainida, et ma ollakse narruseni sisse võetud mõnest muust kultuurist ja keelest ja kavatsen näiteks ära kolida jäädavalt mingil hetkel.

    Kui nad tõmblemise lõpetavad, siis läheb enamasti solvangute pildumiseks stiilis: “Sinusugust kõntsa ei olegi Eestil vaja, kao nahhui, lits!”, mis tekitab uuesti mõtte, et no krt, solidaarne – ja sellisega?!

    Vasta
  • 13. notsu  |  veebruar 11, 2009, 9:08 e.l.

    Nirti, kellega sa küll suhtled ja miks?

    Vasta
  • 14. 'ganna  |  veebruar 11, 2009, 11:29 e.l.

    Täiendus Nirti tähelepanekule: marurahvuslaste emakeel on sageli puudulik & tihkelt täis võõrlaene. Nimelt nahh*i nad saadavadki — ju nad siis ei anna endale aru, kelle keelt räägivad . . .

    Vasta
  • 15. Oudekki  |  veebruar 11, 2009, 12:11 p.l.

    Oop, muidugi kõiki ei saa veenda 🙂 Ja tõepoolest, mõnda saab veenda ainult meetodil “suur karvane mammutitapja”. Nende puhul ma üritan anda oma panuse, et nad võimule ei pääseks, kui revolutsioonilist teooriat kirjutatakse, see on okei. Hegel kah kirjutas teooriat…

    Aga üldiselt, kui ideaalid on sarnased ja küsimus on meetodites, siis seesugused lood ja kogemused nagu see Jacopo Fo oma, töötavad küll: http://8mai.wordpress.com/2009/02/09/mu-pea-on-tais-raskeid-motteid/

    Vasta
  • 16. Morgie  |  märts 4, 2009, 10:02 p.l.

    Kui Mart Laisa juttu tõsiselt võtta, ajab see raevu, kuna
    1. on pateetikast nõretav
    2. eeldab, et kriisimaks kehtestakse ainult kontrollitava sissetulekuga inimestele, st ei maini poole sõnagagi võimalust mittekontrollitavate sissetulekute kontrolli alla saamise kohta
    3. mis kuradima suurte juhtide ila seal artikli lõpus on? tra, ma kardan inimesi, kes suurtest juhtidest räägivad.

    Õhukese riigi kohta lugesin kusagil kaugemalt (jah ka mina ei oska oma peaga mõelda) et eesti riik ei ole õhuke vaid läätsekujuline – keskelt paksem, äärtest õhuke.

    Vasta
  • 17. Morgie  |  märts 4, 2009, 10:03 p.l.

    solidaarne võin ma olla, kui see on mõistuspärane. solidaarsus,nagu ka altruism, on evolutsiooniliselt vajalikud nähtused.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2009
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

%d bloggers like this: