Kui riik paneb mulle näkku, kas mina võin siis riigile panna?

märts 27, 2009 at 2:11 p.l. 20 kommentaari

Mäletate, kuidas meil verd higistades uues töölepingu seaduses kokku lepiti? Mäletate, kuidas meile räägiti, et uus töölepingu seadus on ikka töötajale ka hea ja kasulik?

“Seadus suurendab inimeste turvalisust töötuse perioodil, suurendades töötuskindlustushüvitise määra ja hüvitise saajate ringi,” on sotsiaalministeerium pressiteates hõisanud.

Nüüd siis öeldakse, et tutkit, ära jäävad need hüvitised. Meil, teate, ei ole selleks raha, me lihtsalt jagasime katteta lubadusi. Mis hõlpsamasse ja odavamasse koondamisse puutub, siis selles osas hakkab seadus ju muidugi kehtima, mis sest, et nendega nõustuti ju peamiselt neid katteta lubadusi uskudes.

Lühidalt siis: tõstame inimesed mugavalt tänavale ja jätame sotsiaalsetest garantiidest peaaegu ilma.

Vabandage, aga minul on selle peale küll tunne, et minu riik paneb mulle näkku. Jõhkralt ja häbitult.

Jah, ma mõistan, rasked ajad. Kust midagi võtta pole, ei võta surmgi, Ansipist rääkimata. Kodanikud peavad rihma pingutama. Solidaarselt ja puha.

Ja me pingutamegi. Kodanikud ei virise ju palgakärbete üle. Kodanikud on nõus isegi rohkem makse maksma, kui vaja.

Aga, kurat võtaks, ka kodaniku alistumis- ja loobumisvõimel on piir.

Minu meelest ei saa võtta seadust, milleni on nii suurte vaidlustega jõutud ja mis on nii fundamentaalselt kogu ühiskonda puudutav, ja teha seda lambist ümber nõnda, et see on enamikele kodanikest ühemõtteliselt kahjulik. Ei saa lihtsalt õlgu kehitada ja öelda, sorry, katteta lubadused olid.

Või saab või?

Minul igatahes tekkib seepeale väga põhimõtteline küsimus, milleks üldse on riik? Kas riigil on mingeid kohutusi kodaniku ees? Kas on mingi piir, kust alates on nii, et kui riik paneb kodanikule näkku, võib ka kodanik riigile näkku panna ja oma kohustustele vilistada? Kas mul oleks moraalselt õigus jätta näiteks maksud maksmata ja muud seadused täitmata, kui minu riik mind ainult petab ja lüpsab, selmet kuidagigi kaitsta ja toetada? Kas ma pean nuumama viletsat ja valelikku öövahti? Või võin ma ta persse saata?

OK, väga ja väga emotsionaalseks kiskus, aga mind päriselt huvitab, kas ainult kodanikul on riigi ees kohustused või on siiski riigil ka mingid kohustused kodaniku ees?

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Kas igasugu jura peab lehes avaldama? Plass lugu ja kole kellakeeramine

20 kommentaari Add your own

  • 1. Elver  |  märts 27, 2009, 2:35 p.l.

    Sellepärast ongi vaja ruttu Pronksiöö kordumise ettekäändel politseile ja kaitseväele anda erivolitused, et saaks vajadusel mässu maha suruda 😉

    Kõige targem tegu oleks vist ajutiselt aasta lõpuni kuhugi stabiilsemasse kohta puhkusele minna.

    Vasta
  • 2. Küsimus « Mmmm…mmmeedia  |  märts 27, 2009, 2:57 p.l.

    […] Küsimus Posted in Peltsebul ise, Poliitika by peltsebul &emdash; märts 27th, 2009 Kas on mingi piir, kust alates on nii, et kui riik paneb kodanikule näkku, võib ka kodanik riigile… […]

    Vasta
  • 3. Rents  |  märts 27, 2009, 3:05 p.l.

    Ei jää muud üle, kui nõustuda.

    Vasta
  • 4. Larko  |  märts 27, 2009, 3:26 p.l.

    Kui riik hakab mõisaparuni moodi talitama, peab ka arvestama et vastas on rehepapp, mitte lambakari.

    Vasta
  • 5. Kati  |  märts 27, 2009, 5:39 p.l.

    ka mul on sama tunne, et nende erivolitustega üritatakse end kaitsta mitte enam mingite pronksiöölaste, vaid oma tigeda rahva eest.

    üldiselt on eestlane muidugi nii palju lammas, et tänavale ta reeglina ei lähe.

    aga pettub oma riigis ja võõrandub igasugu poliitikast ning ilmselt üritab edaspidi aina enam sest riigist mööda elada, kus võimalik, seal ka rehepappi tehes.

    Vasta
  • 6. Oudekki  |  märts 27, 2009, 7:18 p.l.

    Tjah, aga eks selle eestlasega ole ka nii, et eriti tänavale ei tule, aga kui tuleb, siis enne ära ei lähe, kui oma tahtmist on saanud. Seega, eks näis.

    Teisest küljest, võib-olla on see kõik anarhistide vandenõu, et näha, mis saab, kui riik ära kaotada.

    Vasta
  • 7. ancientboy  |  märts 27, 2009, 9:07 p.l.

    Ma ei tea. Mulle hakkab üha enam meeldima ühe maakera kuklapoolele õnne otsima läinud kuti mõte, et ta üritab edaspidi võimalikult palju end riigist kui sellisest eemal hoida ja ta tõesti loodab, et riik käitub samamoodi. Või muidu…

    See idee tundub eriti ahvatlev peale mul siin viimasel paaril nädalal kestnud erinevate ametnike ootamatut aktiviseerumist ning nende iga hinna eest, läbi üha suurenevate jaburduste endasuguste muidusööjate hädavajalikkuse tõestamise katseid.

    Vasta
  • 8. Gerd  |  märts 27, 2009, 9:11 p.l.

    Ma arvan, et kui kes iganes sulle näkku paneb, siis võid sa põhimõtteliselt alati vastu panna. Kuid ei. Sul ei oleks moraalselt õigust makse maksmata jätta ja muud sellist teha. Eriti ei kujutagi ette milles see vastupanemine reaalselt väljenduda võiks. Neid inimesi, kellele asi reaalselt korda läheb on tegelikult piisavalt vähe, et mitte üldiseid protsesse mõjutada. Ning Eestis on tavaks, et peetakse suu ja teenitakse edasi. Selle asemel, et ronida Toompeale valitsuse vahetamist ja muid mõistlikke samme/õiguseid nõudma.

    Vasta
  • 9. Mats  |  märts 27, 2009, 10:09 p.l.

    Vat kui hea, et keegi veel mäletab ja sellise kena kontrasti välja tõi. Vahest kuu aega tagasi
    Pronksiöö pakett oli kindlasti oma seljataguse kindlustamiseks. 3 miljonit oli tegelikult väike hind, et selline seadus rahva heakskiiduga vastu võtta. Kohe mitu kärbest sai tollal ühe hoobiga lüüa.
    Ja tõesti, tundub et eestlane kannatab kaua, aga kole pikka viha peab ka. Tulemuseks võib olla isegi oma riigi õõnestamine oma rahvuse poolt (tundub kummaline eks). Seda olukorda ei jäta kasutamata meie riigist huvitatud organisatsioonid ja riigid. Edasi on raske ennustada.

    Vasta
  • 10. udupea  |  märts 28, 2009, 10:11 e.l.

    meeldib see meile või mitte, aga tegelikult on möllumeeste ja pullitegijate kõrval needsamade pronksiöölaste seas siiski ka palju sellesama riigi valede tegudega tigedaksaetud rahvast. ebaturvalisuse tunne; samamoodii nagu meid praegu teeb murelikuks majanduslik ebakindlus ja teadmatus mismoodi peab hakkama saama inimene, kes kaotab töö ja kel ei ole võimalik maale juurikaid ja sigu kasvatama minna

    Vasta
  • 11. Kati  |  märts 30, 2009, 9:46 e.l.

    Gerd,
    võiks ju teoorias minna kuhugi kartult kasvatama ja lehmi pidama. Oma kasvatatud kraami vahetaks sooviatavalt muuks kraamiks ja vähesel määral rahaks. ja kui ma nüüd riigilt tõesti mitte midagi ei võtaks, oletame, et isegi teed, mida ma kasutan, oleks minu omad, kas ma siis ei võiks jätta seda riiki ka maksudest ilma? nii puhteetiliselt. kas see praktikas ka teostatav oleks, ei tea.

    aga üldiselt võiks me kallsi rahvas küll märksa kergemini tänavale tulla. ma ei mõtle, mitte lõhkuma ja laamendama, aga suu pidada ja endaga mis iganes teha lasta on nõme. sama,s kuni lastakse, seni ka tehakse.

    Vasta
  • 12. Gerd  |  märts 30, 2009, 10:02 e.l.

    Kusjuures. Ma leian, et ka kirjeldatud olukorras ei võiks sa jätta riiki maksudest ilma. (mitte, et sul selles olukorras oleks mille pealt üldse maksu maksta, peale maamaksu millest ametlikult vist vabastatakse meil ainult pensionäre ja represseerituid) Kui aga oleks siis seetõttu, et kuigi sa otseselt ühtegi teenust ega toodet ei tarbi tarbid sa turvalisust ja keskkonda mida seesamune riik kuskil kaugemal tegelikult õmbluseid pidi koos hoiab ning seda vabadust, et sul on selles riigis võimalik kasvatada kartulit ja pidada lehmi ilma, et keegi need käest ära võtaks. Praktikas vast isegi teostatav ilma eriliste eetiliste õudusunenägudeta:P

    Vasta
  • 13. Kati  |  märts 30, 2009, 10:11 e.l.

    noh, aga läheme veel sammu edasi.
    oletame, et keskkond ei ole eriti turvaline.
    oletame, et me peame mingeid röövivaid jõmme ka koos naabrimehega püss peos ise tagasi peksma ja riik ei jõua meie ääremaadele peaaegu üldse. kuidas siis oleks?

    ma tegelikult ei taha üldse mingit riigi ignoreerimist propageerida.

    aga mind huvitab, et kas on mingi turvalisuse piir või teenuste pakett, mille riik peaks elementaarselt tagama, et riigil oleks õigus mind oma kodanikuks pidada. kui, siis mis see oleks?

    Vasta
  • 14. Gerd  |  märts 30, 2009, 10:29 e.l.

    Tegelikult sa ise küsisid ja ise vastasid. Puht teoreetiliselt võikski see piir joosta sealt kuskohas sa ise kodakondsusest loobud ja jalga lased. Muud piiri ei ole. Ausalt. Samas, ma olen alati mitte eriti kergelt imelik olnud.Teiselt poolt olen ma kindel, et kui selliseid olukordasid tekiks kriitiline mass, marsiks ka eestlased püssidega Toompeale. Keegi ütles kunagi miskis jutusaates ka, et senikaua kuni riigipiir püsib on keskkond igas olukorras turvaline.

    Aga puht teoreetiliselt, teise nurga alt, kui ma ise elaks metsas, lüpsaks lehma, kasvataks kartulit ja kakleks röövlitega kellega võimuesindajad tegeleda ei suuda/taha ma saadaks ka ilmselt nad oma maksusega pikalt. Samas, kindlasti on mingi maksude jäävuse loodusseadus, et siis ilmuvad need kadund võimuesindajad välja ja nõutavad oma kümnise kätte;)

    Vasta
  • 15. Kati  |  märts 30, 2009, 10:48 e.l.

    nojah, tahtsin just öelda, et meil on ikka pigem kombeks metsa eest ära minna kui Toompeale, aga tegelikult, mine tea. 1905. ei mindud ju metsa ära.

    muidugi oleks ratsionaalsem minna Toompeale ja teha nihuke riik, mille kodanik tahaks olla. aga ma ei tea, millal ja mille peale see kriitiline mass tekkiks. kas ntx siis kui 50% rahvast on töötud ja ense hooleks jäetud? ei tundu mulle üldse väga võimatu persektiiv, kahjuks.

    Vasta
  • 16. Gerd  |  märts 30, 2009, 11:01 e.l.

    Ma arvan, et see piir kui kõva häälega kisama hakatakse võiks reaalsuses isegi madalam olla. 15-20% on tegelikult juba tõsine sotsiaalne katastroof mis võiks eskaleeruda rüüstamisteks jne(hetkel veel maailmalõpufiilingut ei ole) mida mina hetkel veel küll ei prognoosiks. (Eriti metsapoole keerab asi siis kui enam kuskilt mujalt kärpida ei ole kui investeeringutelt ja Euro nimel kärbitaksegi neid väga suurtes mahtudes, seega aga usinalt töökohti kaotades.) Ametiühingud sosistavad üldstreigist juba praegu ja ega kui töölepingu seadusega nüüd töötajale keeratakse siis ma kobin ka nendega koos tänavale. Mis sest, et need muudatused mind hetkeolukorras otseselt ei noki ja enda erakond valitsuses (omaasi kas nad ka selle peale seal veel oleks). Samas ma olen peaaegu, et täiesti kindel, et rahvas tänast valitsust ei kukuta. Igaks juhuks tasub ikka makarone varuda.

    Vasta
  • 17. Kati  |  märts 30, 2009, 11:17 e.l.

    sel juhul kobin mina ka tänavale.

    iseasi, kas sest üldstreigist asja saab, arvestades, et reaalselt on meil täpselt vist üks toimiv ametühing – transporditöötajate oma. teised tunduvad olevat rohkem uinamuina.

    teine asi on, et kui see valitsus kukub, siis mis edasi saab. kas siis teevad uue koalitsiooni sotsid ja kesk? mingis mõttes oleks ju isegi tore, vabaneksid sotsid sellest pidevast paremlõa otsas hüppamisest. teisalt, ma kardan, kesk sõidab samuti sotsidest üle ja ei pruugi see tulemus jällegi mõistlikum ega inimlikum tulla, kui praegu.

    või jalutavad sotsid üks hetk minema ja kaks ülejäänud sõpra korjavad kampa rohelised kellel jumal paraku seisukohad väljaspool energiapoliitikat sisuliselt puuduvad?

    Vasta
  • 18. Gerd  |  märts 30, 2009, 11:39 e.l.

    Sotsid ja Keskerakond ei saa koalitsiooni teha. Kolmandat oleks juurde vaja. Rohelistest ei piisa. Rahvaliidust ka mitte ja neid ei taha ka keegi. Järele jääks KE+SDE+IRL. Sotsidel on aga ilmselt endiselt raskekujuline Keskerakonna foobia. Teine variant oleks IRL+KE+ROH. Alati on variant ka REF+KESK. Keskerakonna survel võib muidugi tekkida ka koalitsioon KE+IRL+ERL mis oleks eriti humoorikas. Kombineerida annab veel. Samas olgem ausad. Ega praeguses olukorras sinna valitsusse keegi hirmasti ei trügi ka. Hakka siis lühikese aja jooksul enne valimisi teiste soppa kokku lappama ja kui kindlalt hakkama ei saa saad valimistel tappa hoopis ise. Ma lähen nüüd inetuks kätte aga kui Jaan Kundla (või keegi teine) liituks IRLi või REFiga, oleks neil 51 häält koos ja asi hoopis p****s.

    Vasta
  • 19. Kati  |  märts 30, 2009, 12:36 p.l.

    nojah, sa nüüd pmst kinnitad mu tasakesi tekkivat arvamust, et tegelikult ei olegi midagi eriti head ega mõistlikku sinna Toompeale võtta.

    kuidas selle sotside keski allergiaga tänapäeval on, ma ei tea. Pihl ju midagi piuksatas korra, et ei välistaks ka keskiga koalitsiooni minekut.

    omaette asi on muidugi, kaua sotsid selles valitsuses vastu peavad. kui nüüd taas kärpimiseks läheb, peab sealt ilmselt tulema asju, mis neile korralikult maksa pihta käivad.

    Vasta
  • 20. tqnis  |  märts 30, 2009, 2:02 p.l.

    1905. aastal polnd metsa, kuhu minna. Maa oli piripardani rahvast täis.
    Praegu, kui keegi tahaks maal põllumajanduslikku kommuuni või mida iganes selletaolist tegema hakata, leiaks kohta küll ja küll ja küll. Ning praegu on tõesti võimalik elada ka nii, et peale maamaksu ei küsi sult mitte keegi mitte midagi. Ei sunni teetöödele ega võta pearaha. Lapsed tuleb kooli saata, see enam-vähem ainus kohustus.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2009
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

%d bloggers like this: