Plass lugu ja kole kellakeeramine
märts 30, 2009 at 9:05 e.l. 9 kommentaari
Piinlik küll, aga eile õnnestus mul magada, magada ja veelkord magada, nõnda, et magasin süüdimatult söömaklubi maha. Mõtlesin kella viie paiku, et tukun õige natukene ja magasin nagu laps või joodik* tunde.
Kangesti tahaks öelda, et süüdi on see kuramuse kellakruttimine, mis suudab alati, no alati, kuidagi mu elurütmi sassi lüüa. Eriti see kevadine.
Talvel tuleb ju nii ehk naa koguaeg ebaloomulikul ajal ehk püstipimedas tõusta ja kui siis kevadel ärkamisaeg kuidagi organismile normaalseks hakkab muutuma, tullakse ja keeratakse kõik jällegi sassi. Järgnevad paar nädalat olen ma ilmselt rämedalt palju ebaproduktiivsem kui oleksin siis, kui kella ei näpitaks.
Aga eilse juurde tagasi tulles, ma ei teagi, oli see nüüd madalrõhkkond ja nädala väsimus, mis mind kotina magama pani, või mingi organismi instinktiivne enesekaitse, mis nõudis, et ma selleks kellakeeramise tõttu ebanormaalseks töönädalaks ette magaks.
Tuleb nimelt meelde, et mul oli kunagi kursaõde, kes hakkas paar nädalat enne sessi krooniliselt loengute algust sisse magama. Ei aidanud ussi- ega püssirohi ega ükski äratuskell. Ta ise oli üsna veendunud, et organism kogub nõnda jõudu eelseisvaks suht unetuks õppimismaratoniks.
Nojah, mis iganes. Minu suured, siirad ja vasikasilmsed vabandused klubilistele. Ja kellakeeramine on igal juhul saatanast.
___
* ei olnud tilkagi võtnud
Entry filed under: Uncategorized.
9 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Oudekki | märts 30, 2009, 10:48 e.l.
Noh, me olime täiesti kindlad, et see va kellakeeramine süüdi on 🙂
Aga minu arvates võiks kella keerata kaks nädalat varem, mina hakkan siis krõpsti ärkama tund aega varem kui tavaliselt. Võib-olla mu organism valmistub eelseisvaks kellakeeramiseks 🙂 Tegelikult on asi pigem selles, et mulle meeldib lahtiste kardinatega magada, mistõttu elurütm kohandub päikese järgi.
2.
Kati | märts 30, 2009, 10:55 e.l.
Mina magan ka ilma et akna ees midagi oleks. Ja mul ongi just see jama, et kui organism hakkab päiksega kohanduma, ajab kellakeeramine selle sassi.
Tegelikult on vist organismid ka natuke erinevad selle ärkamise aja suhtes. Täpsemalt selles suhtes, kus nende kvaliteetuni ööpäeva lõikes on. Mul jääb see hommikupoole ööd ja talvel on kõik kellaajad enne üheksat ülestõusmiseks jõhkrad. Kevadel hakkab see tasapisi juba seitsmeks nihkuma ja siis korraga napsatakse tund ära.
Sinu organism tõenäoliselt valmistubki omal kombel kella keerama ja on sellega rahul.
Mina muidugi olen see kuriloom, kes möriseb, et ega keegi ei keela inimesel poole öö aeg üles tõusta ja toimetama hakata. 🙂
3.
Oudekki | märts 30, 2009, 3:56 p.l.
Ei keela muidugi, kui toimetused ei ole teiste inimestega seotud… Pealekauba, tahaks õhtul sõpradega välja ka minna, aga kui poole öö aeg üles tõusta, siis magamisaeg ka nihkub. Pealekauba, valged õhtud ruulivad 🙂
4. Kokkuhoiuistungi järelekaja « Virtuaalne söömaklubi | märts 30, 2009, 7:06 p.l.
[…] osalesid Kukupai, Oudekki, Toomas, Liisu ja mina. Kati teatab et jäi seoses kellakeeramisest tekinud stressiga […]
5.
Kati | märts 31, 2009, 12:47 p.l.
oudekki,
meil õhtud on ju nii ehk naa enamiku suvest valged. vahepeal isegi ööd, tead. 🙂
tegelt ma usun, et mingit reaalset energiakokkuhoidu see kellakamm annabki kuskil Lõuna-Euroopas, kus pimedaks läheb suht vara ja järsku. meil siin on asjal pointi vast ainult septembris ja oktoobris.
ma saan muidugi aru, et ega me sellest kruttimisest pääse, sest siis on muu Euroopaga suht keeruline suhelda, aga vastik olla on mul sellegipool, järelikult ma ka mörisen, urisen ja virisen. vähemalt esimese nädala.
6.
Vari | märts 31, 2009, 1:13 p.l.
ja kas teil on kellad taha keeratud? 😀
7.
Vari | märts 31, 2009, 1:18 p.l.
ok, aga kas teie koduloomad arvestavad ka eurodirektiividega?
meie omad ei arvesta.
minul endal on justkui metsloomal, organism ei hooli kella keeramisest, tema toimib omasoodu – ennist tegin luugid lahti k 5 paiku, nüüd siis k 6.
8.
Kati | märts 31, 2009, 1:24 p.l.
muhvigi. mõlemad koerad magavad hambad laiali, kui mina end püsti ajan.
muide, prantuse talunikud ju ka kurtvat vahelduva eduga, et lehm, va tõbras, ei kavatsegi kella keeramise järgi lüpsta.
9.
Oudekki | märts 31, 2009, 7:01 p.l.
Kusjuures, mina naudin Eestis kellakeeramist rohkem kui siin, sest siin on valgust aastaringselt 🙂 Minu arvates just mida põhja poole, seda rohkem pointi. Siin ma ei pannud rütmis isegi tähele, et kella keerati, Eestis iga kord hingan kergendatult.
Aga ma mäletan seda ühte koledat suve, kui kella ei keeratud ja päike tõusis kell kolm öösel, aga pimedaks läks mingisugusel täiesti ärkvelolekule sobival ajal.