Epule täienduseks ehk miks mina ei taha tuumajaama Suur-Pakrile
oktoober 3, 2009 at 2:09 p.l. 23 kommentaari
Epu juures käib arutelu teemal, kas Suur-Pakrile peaks tuumajaama ehitama või mitte.
Kuna see blogivaidlus on, nagu aru saan, facebooke`ist alanud väitluse jätk, ja mina olen vist üks esimesi, kes tuumjaamavastase lingi näoraamatusse lahti lasi, ning olen üksiti ka poolkohalik, tuli tahtmine ka sõna sekka öelda.
Esiteks, ma ei ole mingi põhimõtteline tuumaenergia vastane. Pigem tikun arvama, et kohalik tuumjaam võib olla mingil hetkel paratamatu.
Teiseks, ma ei ole ka ilmtingimata „mitte minu tagaaeda“ suhtumise esindaja. Ausalt, ma ei pelgaks elada tuumajaama läheduses, kui oleksin veendunud, et ohutusnõuded on täidetud.
Aga ma arvan siiski, et Suur-Pakri ei ole kohe üldse see koht, kuhu tuumajaama ehitada. Miks?
Esiteks on Pakri saarte loodus mitte üksi ilus vaid ka haruldane. Kui üks tuttav seal mingite Saksa botaanikutega käis, olla nood sõna otseses mõttes käpuli roomanud, sest nii palju haruldasi taimi vaatas igalt poolt vastu.
Ma ei tea täpselt, kuidas on lood Pakri saarte lindude ja mutukate haruldusega (krüüslid vist jäävad pigem siia maismaa poole), aga olen üsna kindel, et tuumajaama teenindamiseks vajalikud uued infrastruktuurid, transport jms ei pruugi loodusele kõige paremini mõjuda.
Teiseks, Parkrile on jälle hakanud tekkima mingi toimiv kogukond. Väike-Pakril on vähemalt kuus püsiasukat, kes seal aastaringi elavad. Kuulda on, et Pakri saartelt pärit inimestest olla paljud plaaninud taas saartele püsikodu rajada. Paraku, kuuldes tuumajaamast tulevase kodu lähedal, nad enam nii väga ei taha tulla.
Pealegi on saarel täitsa arvestatav maheloomakasvatus. Sead, lambad ja veised saavad seal oma söögilauale jõudmise eelse elu rõõmsalt ja vabalt ära elada. Ja mõned inimesed saavad ennast nende pidamisest kenasti ära elatada.
Tuumajaam tõmbaks sellele kõigele kriipsu peale, sest kes ostaks maheliha tuumajaama külje alt.
Nõnda siis hävitaks tuumajaam juba eos ühe väikese mõnusa ja jätkusuutliku kogukonna tekke.
Ja kolmandaks, ega Paldiski linnal, mille alla ka Pakri saared kuuluvad, polegi peale looduse millegagi inimesi meelitada, ei siia elama, ei seda linna külastama. Ökoturism Pakri saartele oleks üks võimalus linna arengut ja majanduslikku seisu pikemas perspektiivis parandada. Tuumajaama rajamisest Pakrile võidab aga ainult Paldiski kroonimata tsaar Jaan Mölder, kes oma taskud raha täis ajab.
Lõpetuseks tahaksin tõesti loota, et tuumajaama rajades arvestataks lisaks puhttehnilistele tingimustele sedagi, et see ei hävitaks kogu kohalikku elu ja loodust, mitte ainult seda, milline omavalitsusjuht hõlpsamini äraostetav on.
Natuke lisa võid lugeda siit.
Ja kui sa arvad ka, et Suur-Pakri pole tuumajaama koht, võid anda allkirja siin.
Vahest keegi kuulabki meid, kui me näitame, et meid on päris palju.
Entry filed under: Uncategorized.
23 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Virgo Kruve | oktoober 3, 2009, 2:55 p.l.
Tuumajaama ehitamise kohana on saar kõige mõistlikum. Seda on kerge kaitsta diversantide eest. Kõik lähenejad oleks juba kaugelt näha. Paldiski linna ja muude asustatud kohtade vahele jääb “sanitaarkordon” kuhu inimesed juhuslikult ei satu.
Kolmandaks kaitseb tuumajaama ehitamine saarte loodust veelgi paremini, sest isegi mahepõllunduse korral sõtkuvad seal veiste kabjad taimi aga piiratud liikumise korral tuumajaama ümbruses jääb seal kõik looduse meelevalda. Pakri loodus säilis ka selle pärast, et NSVL õhuvägi käis seal õppuste raames pommitamas. Kui seal oleks olnud püsiasustust ehk rohke kui praegused 6 inimest, siis ilmselt poleks seal saksa botaanikutel ka midagi olnud roomata.
Kui rääkida ohutusest, siis Tšernobõli katastroof oli selle pärast, et 2. bloki juht hakkas tegema kava väliseid katseid või õppusi reaktoriga ja ajas nuppude keeramise reaktsiooni kontrolli alt välja. Kordan üle, reaktori õnnetuse põhjustas inimlik faktor, katsetamine erinevate näitajate muutumisega. Seega peaks isetegevuse välistamine ka 20 aastat hiljem andma täiesti ohutu, puhta ja loodust vähe saastava energia allika. Tõsi, jäätmete küsimus on üleval aga selle saaste on halvimal juhul kilomeetrites. Põlevkivi tuhk lendub aga üle lahe Soome välja.
2.
Kati | oktoober 3, 2009, 3:09 p.l.
Virgo
ükski süsteem ei ole veatu, pole ka tuumajaam. seal võib juhtuda õnnetusi ka muidu kui inimliku vea tõttu. ehk nagu ütles mu kunagi hää kolleeg Eesti Energiast, tuumajaam on ilus, puhas ja ohutu seni kuni õhku lendab.
küll olen nõus sellega, et moodsate jaamade puhul on see rikke võimalus ilmselt üsn väike.
pealegi oli Tsernobõli katastroofis suur osa siiski nõukogulikul varjamisel, valetamisel ja saamatusel. tänapäeval ehk jääb see ära, ehk kui ka midagi juhtub, siis inimesi vähemalt teavitatakse ja evakueeritakse, mitte ei avasta erivarustuses kiirgusemõõtjad kohalikke lapsi vees pladistamast jms.
mis aga loodusse puutub, siis loopealsed vajavad mõõdukat karjatamist. Suur-Pakri loodus karjub selle järgi, et sinnagi loomad saaks.
muidugi on saar tuumajaama jaoks tehniliselt soodus, aga meenutagem, Pakri saared polnud ainus kõnealune paik. lihtsalt teiste omavalitsuste juhid hakkasid vastu, aga meie oma mitte. ja ma kahtlustan, et ta vaikib mõõduka taskuraha eest.
3.
Oudekki | oktoober 3, 2009, 3:23 p.l.
Minul küll esimene intsident tuumajaamadega, mis pähe tuleb, ei ole Tšernobõl. On hoopis Vaucluse, too 2008 aasta lugu:http://www.guardian.co.uk/environment/2008/jul/10/nuclearpower.pollution Jah, see ei ole katastroof, kuid tuumajaama ei ole vaja “uppumatu laevana” kujutleda.
Jätkuvalt kahtlen väga tugevalt tuumajaama finantsilises otstarbekuses ning mind huvitab väga, kust Eesti tuumakütust hankima hakkab. Venemaalt äkki 🙂
4.
BC | oktoober 3, 2009, 6:29 p.l.
kõige suurem tuumakütuse toorme tootja on Austraalia
5.
Oudekki | oktoober 3, 2009, 8:48 p.l.
Austraalia? Ma tean, et Austraalial on huvid hakata tegelema tuumakütuse rikastamisega ning nad on ka arutanud Venemaa vastavatesse programmidesse investeerimise üle, aga praegu nad siiski ei paku midagi.
Austraalial on küll Kanada ja Kasastani kõrval üks suuremaid uraanivarusid – aga ma küll ei ole kuskilt kuulnud, et Eesti kavatseks ennast rääkida nendesse nimekirjadesse, kes ise uraani rikastamisega hakkavad tegelema ja ma kahtlen sügavalt, et see praegustes välispoliitilistes oludes võimalikuks saab.
Aga kuivõrd rikastatud uraani pakub käputäis riike (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Holland), siis on suhteliselt selge, et kütuse muretsemine läheb mainitute omavahelise kokkuleppe ja diktaadi järgi – ja kuna kartell on mugav, siis ma kahtlen, et sinna perekonda lihtsalt suuremaid liikmeid sisse lastakse, nii, et see natuknene rohkem konkurentsi poole läheb. No vaatame, mis Austraaliast saab.
6.
ninataga | oktoober 3, 2009, 3:54 p.l.
Kuhugi tuleb see jaam meil ehitada? Idasse kah ei saa, sest seal pole vastavat pinnast….
Pakri on kena ja sama kenad on eestis paljud kohad. Mis edasi? Tuuleenergia? Veeenergia? Ok, see kõik on on meil lisaks olnud juba mitu aastat ja palju ta meile siis lisa toodab? Hetkel on see 6 ja 10% vahel..
Kohe hakkavad lõhkamised sinu tagaõues. Nord Stream – selle kohta ei kogu keegi allkirju, sest see on tundmatu suurus … see, et Soome lahes elu kaob peale neid lõhkamisi .. see pole samuti välistatud. Egas vist ei kujutaks mina kah ette, kui mulle poleks isiklik demineeria puust ette teinud ja piiksuma pannud.. mida teeb ühe pommi/paketi/lõhkeseadeldise õhku laskmine .. seda veel vees..
Tuumaenergia tootmine on piisavalt ohutu, kui seda teha korralikult ja kõik ökod, kaunid kohad ja muud x väärtused ei kao samuti.
Sama hull paanika, mid on tekkinud selle Suurtükiväegrupi lahingalaga..
7.
ninataga | oktoober 3, 2009, 3:55 p.l.
demineerija
mis
Vigade parandus.. mida ei vabanda miski 😦
8.
tavainimene | oktoober 3, 2009, 3:56 p.l.
tuumajaam peaks asuma seal, kus on kõva pinnas, palju vett ja vähe inimesi, ning suurlinnale suhteliselt lähedal. pakri sobib kahjuks liiga hästi. ja meil on seda pagana elektrit väga vaja. kui ühele kaalukausile panna tuumajaama toodetav energia ja teisele pakri kuus elanikku, mõned lambad ja taimed (millest tõenäoliselt ükski pole siiski nii haruldane, et seda euroopas mujal ei leiduks), siis ma kardan, et pakri jääb kaotajaks.
samas vaadates, kui edukalt rohelised lasid põhja lõuna-eesti regionaalprügila projekti (mistõttu nüüd jäätmeid sõidutatakse päevast päeva taastumatu nafta jõul ühest eesti otsast teise), võib arvata, et paldiskilased saavad veel kaua loodusturismi üritada.
9.
Kati | oktoober 3, 2009, 4:31 p.l.
tegelikult sobib Keibu sama hästi. seal pole minu teada ka niis suurt muud arengupotentsiaali kui Pakri saartel. seal ainult pole vallavanem nii asjaga päri.
minust on see muide suht sama kaugel või lähedal kui Pakri saared, seega ma ei õrita jaama ainult nina alt ära saada.
ninataga,
aga võta ette ja hakka vedama teavituskampaaniat selle Nord Streami koha pealt. sul on see info, leia veel infot ja mõttekaaslasi ja tehek ära. ma võin allkirja anda küll kui on kuhu.
ja lisaks energeetikajutule, tuumajaam vajab enda kõrvale vee-, tuule- vms energiat. tuumakal on nimelt see väike viga, et ta suudab toota vaid ühtlasel võimsusel, seega on tast kasu ainult kombineerituma paindlikumate tootmisviisidega.
10.
cdg | oktoober 3, 2009, 6:27 p.l.
Viimati sai vardaid reaktorist välja võtta ja sisse tagasi lasta, niiviisi reaktsiooni aeglustades/kiirendades .. kus see ühtlane võimsus korraga tekkis ?
11.
Virgo Kruve | oktoober 3, 2009, 6:46 p.l.
Soomes on minu teada Eestile lähim kaevandamisele minev maardla. Koha nime olen ära unustanud aga 2006/7 käis seal tõeline debatt, sest uraani hind oli tõusnud ja nüüd oleks (Areva kontsernil?) seal kaevandamine ära tasunud.
Muideks, see tuumakütus on viimastel aegadel ka kallinenud ja kui siin kaua arutada, et peaks, võiks, tuleks, äkki, ehk, võibolla, jne., siis võime avastada, et otsuse tegemise ajaks on toore kordades kallimaks läinud.
Pealegi olen justkui kuulnud, et Sillamäel rikastatud uraanist tehti NSVL-i esimesed aatompommid. Isegi saksa okupatsiooni ajal tunti selle piirkonna vastu huvi. Kes teab, äkki läheb maagi hind sedavõrd kõrgeks, et tasub ka Eestis see kaevandamine ära ehk kasu ületab keskkonnale, inimestele tehtava kahju.
Ma olen kuulnud Marek Strandbergi ühest ettekandest, et kui Eesti Põlevkivi villiks pudelitesse kogu selle mageda vee mis ta kaevanduse käikude kuivana hoidmiseks välja pumpab, siis saadud raha oleks piisav kogu Eesti elektri vajaduse ulatuses energia sisse ostmiseks.
See on muidugi õige, et tuumajaam vajab enda reaktsiooni alustamiseks ja käigus hoidmiseks ise elektrit aga tuul ega vesi selleks oma ebastabiilsuse pärast küll ei sobi. Seda tehakse ikka teiste soojusjaamadega, miks mitte näiteks Iru gaasiga või selle prügi põletamise kombijaamaga (tahaks öelda Väo aga ei tea kas see on õige geograafiline nimetus, seal Peterburi maanteest lõunas).
Minu teada reguleeritakse reaktorites tuumade lõhustumise hulka grafiiid varrastega, mida siis vajadusel tõstetakse või langetatakse. Kusagilt olen kuulnud ka pööramisest, et sõltuvalt nurgast siis aeglustab reaktsiooni aga selle suhtes ei ole väga kindel oma mälule.
12.
kairi | oktoober 5, 2009, 12:26 p.l.
“Kes teab, äkki läheb maagi hind sedavõrd kõrgeks, et tasub ka Eestis see kaevandamine ära ehk kasu ületab keskkonnale, inimestele tehtava kahju.” – see lause on küll valus. Raha pärast keskonda ja inimesi maha tampima hakata? Minu meelest ei ole raha olulisem kui keskond ja inimesed. Kas ma olen ainuke?
Isiklikult olen nõus peeru valgel elama (olen seda elu olude sunnil 3 kuud järjest elanud ja polnud hullu midagi) kui kodust ilma jääma või kaevandusega rikutud tühermaal elama.
13.
Punane Hanrahan | oktoober 3, 2009, 7:22 p.l.
Keibu pole Pakriga tegelikult võrreldav, sest Keibu lähedal pole ühtegi suuremat asulat, Pakri külje all on teatavasti Paldiski linn, mille elanikud ilmselt massiliselt lahkuma hakkavad, kui tuumajaama ehitamine teoks saab, mis tähendab, et peagi ei käi siia enam bussid ja reisirongid, mis omakorda tähendab, et lahkuda tuleb ka neil, kes tuumajaama enda peale veel lahkunud polekski.
Ökoturismi saab siin naftaterminalist hoolimata arendada küll ja veel, sest enamikku poolsaarest naftaterminal ei koti mitte üks põrm. Aga näidake mulle öko- või mõnd muud lääne turisti, kes oleks nõus vabatahtlikult tulema tuumajaama lähedale?
Peale kõige muu ei loo see neetud tuumajaam linnale mitte ühtegi uut töökohta, nii et seda lootust, et ärahirmutet rahva asemele tuleks ehk mõni uus elanik, ka ei ole.
14.
Mart | oktoober 3, 2009, 9:49 p.l.
Inimesed on ikka seal kus on töökohad ning vaevalt Paldiski sadamad kuhugile kolivad. Samuti ei tööta tuumajaam iseenesest vaid vajab käigus hoidmiseks inimesi, kus veel võiks neile inimestele loogilisem elukoht olla kui mitte Paldiskis? Ja miks peaks üldse keegi kuhugile põgenema? Kui tuumajaamaga midagi juhtub siis ei ole selle tagajärgede eest pääsu ka Tallinnas. Vaevalt, et kogu Paldiski elanikkond kuhugile Läti piiri äärde koliks…
Ja mis turismi puutub, siis mis pagana turismist jutt käib?
Paadunud ökoturiste on väga vähe ja nemadki on reeglina mingi tegevusega seotud või otsivad lisaks loodusele ka muud tegevust. Seda muud tegevust Paldiski kandis aga pole ning ilusat loodust on terve Eestimaa täis. Paldiski kant paraku päris puutumatut loodust ju enam ei paku – lääne pool on tööstus, põhja pool on suured tuulikud, mis igal pool v.a päris pankrannikust alla ronides silma torkavad. Lõuna pool on võsa ja ida pool hakkab juba linn vastu tulema. Juminda poolsaar on sellega võrreldes täiesti inimesest puutumatu paik, samuti Valgejõe ümbrus jne. Ning sellest, et Paldiski ümbruse loodusega sarnanevat leidub kõikjal Skandinaavias pole mõtet vist rääkidagi. Põhjanaabritele ei paku see midagi uut ning kesk-eurooplase jaoks, kaugematest rääkimata, on Skandinaavia lähemal.
15.
Oudekki | oktoober 3, 2009, 8:51 p.l.
Jätkuvalt: Aga kas keegi oskab viidata plaanitava tuumajaama kuluefektiivsuse hinnangutele? Kas keegi oskab ütelda, miks seda peaks nii kiiresti ehitama hakkama, mitte oodata 2020-2030 aastani, et näha, mis see “uus põlvkond” on ja kui palju ettenähtav tehnoloogiamuutus toob kaasa ekspluatatsioonikulude muutuse (rääkimata sellesama tuumakütuse “turu” oludest). Enne kõike seda on asukoha üle vaidlemine natukene naljakas.
(Jään ise selle juurde, et Pakri peaks olema selline looduskaitseala, kus igasugune tsivilisatsioon peaks olema keelatud. Saarevalvur ja kõik. Seega, olen vastu ka ökoturistide sinna viimisele. Kui, siis piiratud arv ainult teatud ajal aastast)
16.
Punane Hanrahan | oktoober 4, 2009, 6:22 e.l.
Mart – psühholoogilised tegurid: inimesed KARDAVAD tuumajaama. Ja kui keegi arvab, et see hirm siin näiteks paari aastakümnega ära kaob, siis on ta pehmelt öeldes ilmselgelt liiga optimistlik.
Kõigi lääneriikide kogemused näitavad, et kuhu iganes ka tuumajaam ei ehitataks, hakkab sealt kohe massiline migratsioon mujale. Paigust, kuhu on ehitet tuumajaam, on lahkunud enamik seniseid elanikke. Nii Soomes, Rootsis, USA-s, Saksamaal kui mujalgi. Ma’i usu, et Eesti ses osas erand oleks.
17.
Punane Hanrahan | oktoober 4, 2009, 6:27 e.l.
Tuumajaama käigushoidvad inimesed käivad tööl loomulikult autoga Tallinnast – hästimakstud spetsialistide asi. Ja vähe on neid ka – tuumajaama ülalpidamiseks pole eriti inimesi vaja.
& et mõtlen Pakri osas Oudekkist erinevalt, siis ikkagi on kahju, et rootslased (eriti tuumaenergiakartlik rahvas, oma tuumajaamagi ehitasid suure hirmuga Taani piiri äärde) ei taotle tuumajaamaehitusest teada saanuna enam oma maid Pakril tagasi & et maheloomakasvatusest puisniidul ei tule enam midagi välja. Ehk siis, mis Kati ütles: saarele tekkinud kogukonnaalged see jaam hävitab. Täiega:(
18.
Kati | oktoober 4, 2009, 12:53 p.l.
cdg ja Virgo
varrastega saab minu meelest küll jaama käivitada ja seisata, kuid ülejäänud ajal on nende ülesanne nimelt stabiilset võimsust hoida,
pole küll kuulnud, et nendega saaks suvaliselt tiputundidel tootmist juurde kruttida.
Mart,
ma Paldiski ümbruses näen küll igal suvel siiski turisti, kõige sagedamini ratastel sakslasi. ju neil siin siis midagi vaadata on. pealegi, miks me peame ainult välisturisti igatsema. eestlasel on ka ilmselt üsna huvitav Pakri saartele minna aga ega nemadki tuumajaama vaatama tule. ega nad tegelikult ju saagi siis enam sinna ligi minna.
19.
socialpoetry | oktoober 4, 2009, 4:07 p.l.
Tegelikult kasutataksegi kontroll vardaid ikka selleks, et suurendada või vähendada toodetava soojusenergia hulka. See sama fakt, et neid kasutatakse reaktori töö lõpetamiseks, tähendabki tegelikuses seda, et nendega kontrollitakse toodetava energia hulka. Tegemist pole sisse/välja nupuga, vaid neid lastakse reaktorisse (sügavamale), kui soovitakse ahelreaktsiooni lõpetada (vähendada) ja vastupidi.
20.
Tuumajaam küll, kuid mitte Pakrile… « elust ja poliitikast (eriti) | oktoober 5, 2009, 12:28 p.l.
[…] siis ka siia allkirja…Ja eks lugesin meie diskussioonivaesel ajal ka teatud huviga Eppp’u ja Kati blogisid. Et mitte olla vääriti mõistetud kui tuumaenergia põhimõtteline vastane, peaks […]
21.
zeeta | oktoober 7, 2009, 6:40 e.l.
Tiskresse võiks teha.
pole ka põhimõtteline vastane, aga vaat ei ole uwsku tegijate oskuste ja riskihaldusvõime osas. teoreetiliselt pole pommi otsas häda midagi, aga praktikud võivad ju mõne inimliku exituse teha …
22.
zeeta | oktoober 7, 2009, 6:41 e.l.
ja tuumajaamne apsuke kannab siiski teistmoodi vilja kui nt SEJ või HEJ -s juhtuv
23.
Oudekki | oktoober 15, 2009, 11:43 e.l.
Vaadates, kuidas Solarise keskuses kukkus lagi kokku loetud aja jooksul pärast avamist, kuidas režiimi poolt endale tehtud sammas ei funktsioneeri, palun, ärme nende tuumamänguasjadega veel mängime…