Kuidas teha nii, et masu iialgi üle ei läheks ehk kõik tudengid vaguneid laadima
detsember 8, 2009 at 6:50 p.l. 36 kommentaari
Nirti jõudis juba tudengite kõntsaks pidamise teemal natuke röökida.
Pean tunnistama, et ka minul loksatas midagi kurku kinni, kui lugesin tudengite piletisõjast kõnelevate lehelugude alt kommentaare, mille võtab ehk kõige paremini kokku see Päevalehest leitud arvamus: „Õpite te loodetavasti ikka enda jaoks. See investeering nõuab ka ohvreid. Ja üldse, mida raskemalt kõrgharidus tuleb – seda rohkem hariduse omandanu sellest lugu ka peab. Nii et mars vaguneid laadima (kui neid kaubavaguneid veel kusagil Eestimaal on), …“
Nojah, eeldades, et neid kaubavaguneid tõesti on, siis, jah, kui neid kenasti kaheksa tundi päevas laadida, võib selle peale ju küll surmaga pooleks eksamiteks õppida, aga tõsist teadust selle kõrvalt ei tee.
Luuletusi võib mõni eriti tugev isend ehk vallavaestemajas, kartulivao vahel või vaguneid laadides kirjutada, aga tõsiseltvõetavaid geneetikuid, materjaliteadlasi, astrofüüsikuid ja muud kampa sealt ei tule. Sest need vaguneid laadivad tüübid ei jaksa teadust teha ega midagi avastada või leiutada. Neil ei ole labaselt aega ega jõudu olla kursis sellega, mida kõike nende erialal tehakse, pühenduda kirjandusele, mõelda, katsetada.
Nad suudavad ehk heal juhul mingeid projektivorme täites hinde kätte saamiseks natuke teaduse tegemist simuleerida, aga päris teaduse tegemise aja ja jõu neelavad kastid.
Nii et ühiskonnast, mis peab üliõpilasi mingiteks parasiitideks, mitte noorteks teadlasteks, pole lootagi, et meil mingi innovatsioon on või midagi.
Kuni me arvame, et suurim, kui mitte ainus töö, mis midagi väärt on, on ikka ainult see otsene ja füüsiline ja see, mis kohe ja täna raha annab, jäämegi me selliseks vagunilaadijate riigiks, odavate allhangete paariariigiks.
Ja masu jääb meile iagveseks, sest Hiinamaa rahvas teeb seda sitta ja odavat tööd meist ikka paremini. Meil on kasvõi sitem kliima ja koonduslaagriorje ei suuda me ka nii palju produtseerida, pangu me või terve ühiskond istuma.
Ja nüüd, enne, kui te ütlete, et aga meil on ju ikka kooli kõrvalt tööl käidud ja nõuka-ajal ka ja…ja…ja… Jah, on. Aga masuga on selgunud seegi, et meie ühiskonnas pole peaaegu keegi võimeline midagi säravalt uut välja mõtlema. Vahest seepärast, et sel ajal, kui me pidanuks mõtlema õppima, tõstsime me kaste.
Entry filed under: Uncategorized.
36 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Nirti | detsember 8, 2009, 7:03 p.l.
*aplaus ja lillevarred, eriti viimasele lausele*
2.
Nirti | detsember 8, 2009, 7:04 p.l.
Kõige hullem ongi see solgipangega ülevalamise tunne, mis kogu aeg valdab, kui tudengitest räägitakse. Kord karjutakse, et õpid iseendale ja õppimine on su eralõbu… Siis, kui sa julged oma eralõbu ja iseendale õppimise tulemused (diplomi) võtta ja välismaale putkata, siis karjutakse, et sa oled üks igavene müüdav hing ja vaat et riigireetur.
Tudeng on ühesõnaga olend, kes peab tööl käimata leidma raha söögi, elamise ja riiete jaoks või siis olend, kes tööl käes peab leidma aja õppimise ja eksamite ja eraelu jaoks.
Ulmeline.
3.
Kati | detsember 8, 2009, 7:18 p.l.
ulmeline jah.
‘
ja see tuleb mu meelest just sellest, et igasugust tööd, mis pole otse füüsiliselt raske või ei too kohe nüüd palju pappi, ei peetagi nagu tööks. see on ikka muidusöömine. et mõnd asja ei saagi enne teha kui pikalt õpid, ei tule nagu pähe.
4.
Nirti | detsember 8, 2009, 7:27 p.l.
Igasuguseid selliseid võitmatuid olukordi esineb tudengitel…
Kui sa õppemaksu maksad (eksamitulemused polnud keska lõpus nii head), siis sa oled luuser, kes nagunii ülikooli ei kuulu ja kes papa-mamma rahakoti peal parasiteerib ja kes peaks kiiremas korras minema kraavi kaevama.
Kui sa tasuta kohale said, siis on su ees kogu taevamanna lahti ning kui sa julged viriseda, siis sa oled kasutu parasiit, kes tuleks kiiremas korras saata kraavi kaevama.
Ja siis käib pidev hala, et õpetajaid pole, arste pole, lasteaednikke pole ja otsitakse süüdlasi küll riigikogust, küll emade-isade viletsast kasvatustööst, küll olemasolevate õpetajate ebapädevad pedagoogikast… Ja otsitakse ikka selle pilguga, et kes siit kambast tuleks nüüd saata kraavi kaevama.
5.
ellom | detsember 8, 2009, 7:46 p.l.
olen teie mõlemaga väga nõus ja teie sõnakasutusest lummatud. nii ongi.
6.
Morgie | detsember 8, 2009, 7:51 p.l.
eee.. tänapäeval tarvitatataks vagunite laadimiseks vist oluliselt vähem inimtööjõudu kui “neil omal ajal”
7.
toivo | detsember 8, 2009, 8:12 p.l.
muig, et eestis siis kohe 50 000 noort teadlast?
8.
Kati | detsember 8, 2009, 8:30 p.l.
nimelt, toivo.
ülikool on eeskätt teadusasutus ja kuni inimene on ülikoolis, tuleb teda kohelda kui teadlast. jah, neist kõigist ei saa kunagi teadlasi, aga see on ainus võimalus, et võimalikult paljudest saavad. sest kui ülikoolis teaduse tegemiseks põhja alla ei saa, siis ei saagi. teadust ei hakata tegema siis, kui lapsed sünnitatud ja firma loodud. selleks, et teaduses kuhugi jõuda, peab selle tegemisega alustama hiljemalt ülikooli esimesel kursusel.
9.
Oop | detsember 8, 2009, 10:17 p.l.
Hm.
Esiteks oli ka nõukogude ajal teadus. Kohati täitsa korralik kohe, reaalial oli igatahes Eestis tugevam põhi all kui praegu. Nyyd elame vanast rasvast ja kui see otsa lõpeb, siis India inseneride armust.
Teiseks ei olnud siis muidugi ka sellist kastitõstmist nagu armsad retoorikud jutustavad. Jajah, töökasvatus ja muu säärane muidugi. Kolhoosid jne. Aga siiski mitte nii utreeritult. Ja ega see suhtumine ka tegelikult kuhugi kõlba, mis praegu mõnel pool levib, et soss-sepast ehitaja ja kiisukooli haridusega projektijuht vahivad kõrtsus yle laua ja kummalgi ei kõlba teiselt suitsu peale tuld kysida. Tõkked on yhiskonnad enamasti kahepoolsed.
Kolmandaks… Martin Edenit mäletad? Nu vot. Saab ikka, alati saab. Ainult et vähesed saavad alati, aga meil on (reaal)teadusepõhine yhiskond. Nii et haritlasi oleks, jah, palju vaja. Lisaks teadlastele on vaja ka neid inimesi, kes telekomide tehnotoes istuvad – ja ega sinnagi sinna enamasti päris ise ei minda, natike haridust kulub marjaks ära.
Neljandaks. Mõtlemise aega peaks tegelikult kõigile jätma, olgu ta jurist või sibi. Spinoza oli optik ja Sokrates skulptor, eks ole, aga Newton rahapaja direktor ja T.S.Eliot töötas pangas. Kui inimestele mõtlemiseks mahti ei jäeta, kultuuri ei synni. Sõltumata yhiskondlikust tööjaotusest.
Viiendaks. Eestlased on oma hariduse ise devalveerinud, kõrgharidus on alles jäämäe tipp. Kui igal õpilasel on mõni klassi- või vähemalt koolikaaslane, keda venitatakse hädaga algkoolist läbi ning kes seejärel on veendunud, et peab ka keskkoolist samamoodi läbi venima, on tulemuseks põlvkondade kaupa inimesi, kelle arvates lollus on inimõigus.
“Ma ei oska vene keelt!” – “Aga mina olen dysgraaf!” – “Mina keemiat ei tunne!” kuulutavad inimesed, kelle arvates kogu diskussioon sellega lõpeb ning edaspidi peab nende ees teed sillutama ja nende järel vigu parandama keegi teine, kes on selleks piisavalt tähtsusetu. Neil on ju ometi õigus mitte midagi teada, mitte kohustus ennast harida.
No ja kui sellele järgneb kõrgkool, kuhu võetakse vastu yksnes need, kel tuleb suust sooja õhku, edasi aga pööritatakse kõik kiiresti trumlist läbi ja enne konveierilt välja kui värv kuivab, polegi lõpuks “kõrgharitutega” muud teha kui kraavi kaevama saata. Oleks meil ainult oskusteta inimestest puudus… Aga teadusmahukat tööd teevad need, kes kooli pooleli jätsid, tööle läksid ja ennast põlve otsas lugedes edasi harivad.
Teadlased kulutavad samas poole ajast kohustuslike lyhiartiklite normi täitmisele, ylikoolides arvestatakse nende tööaega õppetöö järgi ja mõtelda võivad nad pyhapäeviti, vabast ajast. Kui nad just loengut ette ei valmista.
(Väike urisev kirjeldus Eestist, loomemajandusel ja teadusmahukal tootmisel põhinevast yhiskonnast.)
10.
kaur | detsember 8, 2009, 10:21 p.l.
Tudengeid on lihtne peksta, kuna neil puudub töötav esindusorganisatsioon. Õigupoolest peaks kõrgharidust kui valdkonda esindama Haridusministeerium. Aga nemad on kaugel Tartus ja ei viitsi teemat isegi kommenteerida, ammugi siis barrikaadidele tõusta.
11.
notsu | detsember 9, 2009, 2:30 e.l.
Lisan, et mul ei ole absoluutselt usku haridusse, mis omandatakse vastu tahtmist, või et vastu tahtmist oleks üldse võimalik midagi õppida. Seega on ainus reaalne viis, kuidas tudengid üldse midagi õppida saaks, lõbu pärast, nii et palun ärgu vingutagu selle üle, et õpivad sunnikud lõbu pärast, mitte rahva hüvanguks. Kui lõbu ei ole, ei tule ka hüvangut.
12.
Sekeldaja | detsember 9, 2009, 7:05 e.l.
Seni, kuni nii arvame, ongi nii.
Aga me arvame ka seda, et seni, kuni haigus / masu / kriis / koondamine / lollus / liikluskultuuritus
(just aeti üks väga hea inimene ülekäigurajal alla Tartus, seeneteadlane) meid ei puuduta, oleme vait. Vaikimine on nõusolek, enamasti. On ka kohti, kus vaikus on kõige parem vastus, aga need ei ole need kohad.
Juletagu aga meid puudutada, siis … on kisa taevani.
Olen tudengitega mõttes, kuid ma tahaks ka teie toetust või mõtteaktiivsust näha näiteks koolireformis.
Tuhanded inimesed pannaks sundmigreeruma, loksuma kooli ja kodu vahel 30-60 km. päevas või üritatakse selgeks teha, et parim viis maailmakodanikke kasvatada
on paisata 14 a. äärmiselt ebaküps inimene kuhugi õpilaskodusse vegeteerima ja omasuguste keskel mehistuma / naisestuma.
Mind see ei puuduta, mõtleb linnakodanik, minu võsu käib linnakoolis, las maakad jagelevad seal isekeskis.
Isegi maakas, jõukas talumees, teda ka ei puuduta, hoopis valitsuse mõned muud toetused on ülimad…
Mina veel ei köhi, mõtleb kodanik bussis, jälgides kaaskodanikku bussis köhimas ja aevastamas.
Miks valitsus midagi ei tee, miks ei pakuta meile kaitset, mõtleb mõni teine.
Keegi peaks tegema ja olema. Meie ise ei pea midagi, meie oleme eikeegid.
Et see köhija ja aevastaja võiks istuda kodus. Et ta võiks mõelda enne gripihooaja algust oma tervise pääle.
Et kui metsa raiutakse, jõutakse ka meie õue peale varsti meie metsatukka laastama.
Solidaarsus ei saa täielikult puudu olla. Inimene on karjaloom. Seda asendab sellistel puhkudel mingi veider ülevõimendatud grupihuvi
või ühise vaenlase peksmisel saadav rahuldus.
Nii on meie ühiskond väga aldis igat sorti kampaaniate suhtes, kus otsitakse patukitsi.
Vahel ongi kits süüdi, aga keegi on võimaldanud tal kärneriks saada, vaikselt kapsapeenra juurde ametisse asuda.
13.
udupea | detsember 9, 2009, 7:51 e.l.
mina arvan, et tõsiseltvõetavad noored tulevased teadlased ei pea minema vaguneid laadima vaid nende õpitulemused on piisavalt head, et saada vähemalt tasuta õppekoht. pealegi loodan ma omas naiivsuses, et ka eesti ülikoolid teevad lisaks õpetamisele ka teadustööd ja keda teisi veel sinna kaasata kui mitte neidsamu tulevasi teadlasi?
nii ma ARVAN
14.
udupea | detsember 9, 2009, 8:08 e.l.
mul on palju noori töökaaslasi, kes saavad tööl käimisega, õppimisega ja eksamite tegemisega ilma virisemata hakkama. mõni neist on peale kooli lõpetamist töölt ära läinud ja teadust tegema hakanud.
st on näiteid, et töö kõrval õppimine ei lõika ära inimese võimalusi heale haridusele ja teaduslikule tööle.
15.
Larko | detsember 9, 2009, 9:56 e.l.
Järsku suunaks noored küberneetikud vagunilaadimise robotte kavandama. Seega poleks sel tähtsal tööl kondiauru tarvis ja tudengid saaksid jälle õppetööle keskenduda 😛
16.
nodsu | detsember 9, 2009, 11:43 e.l.
Hei, sekeldaja, siin arvamuse avaldajad on suuremalt jaolt just tudengitega solidaarsed, olemata ise tudengid.
Udupea, kui sa Nirti postitust lugesid, siis panid kindlasti tähele, et jutt sai alguse sellest, et Tallinna ühistranspordis hakatakse mittetallinlasest tudengitelt täishinda nõudma, ja mitte ainult sellest – oluline ajend oli suure osa lehekommentaatorite ilkumine, et paras, nüüd need muidusöödikud saavad, aitab neile joomisest.
17.
udupea | detsember 9, 2009, 12:22 p.l.
nirti postitusi on väga raske lugeda (kuigi ma talle, kui noorele andekale inimesele väga pöialt hoian, et tal elus hästi läheks) sest niipalju viha ja hala, kui neis järgemööda on , on raske taluda.
Alavainu meenub: oma väikeses valust sa karjusid… – st seni, kuni Nirti räuskab, on raske aru saada, et mure on suur.
aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjtada, see on vastus etteheitele justkui ma ei oleks Nirtit lugenud.
ma arvan, et anonüümsete kommentaatorite ütlemistest ei peaks üldistusi tegema, neid ei peaks üleüldse lugemagi mitte.
ma tean, et minu tudengist neiul ei ole ülikooli kõrval aega uudiseidki lugeda, rääkimata kommentaaridest, sest kogu aeg läheb õppimisele.
kommenteerisin Nirti ja Kati postitusest järelduvat, et õppimist ja töötegemist ei saa ühildada või kui ka keegi seda teeb, siis on saadav haridus allpool igasugust arvestust. ma ei arva, et iga tudeng peab tööl käima, aga ma väidan, et hea tahte korral saab küll õppida ja tööl käia samaaegselt ilma, et kumbki neist väga kannatab.
ps: seda, et tudengite piletihinda tõsteti ma küll heaks ega õigeks ei pea, samamoodi ei arva ma, et penskarid pileti eest maksma peaks. oleks minu teha, tõstaks ma vanemahüvitise piirmäära 15 tuhandele ja laseks tudengitel ja penskaritel 100 eeku kuus ringi sõita palju vaja seejuures ka tudengitel kaugliinid kodu ja kooli vahet ja penskaritel kodu ning lähima suurema keskuse vahel.
kallid inimesed, asi on jama, aga hala ei aita.
vähim mida me teha saame, on valimiste ajal hääletada.
enim on ilmselt ise poliitikasse minna ja hakata ajama teistsugust poliitikat kui praegune.
18.
udupea | detsember 9, 2009, 12:30 p.l.
seda tahtsin ka öelda, et minu arust Sekeldaja ajab õiget rida: asi ei ole mitte suhtumises tudengisse vaid meie ühiskonnale tüüpilises ääretus ükskõiksuses kõigi muu vastu mis ei puuduta otseselt teda. mu meelest Sekeldaja meid solidaarsusele just kutsubki: asi ei ole ainult tudengites, asi on selles, et me laseme tuima näoga ükskõik kellele käru keerata kuni meie heaolu kallale ei minda.
19.
nodsu | detsember 9, 2009, 12:50 p.l.
Ma pidasin silmas Sekeldaja etteheidet kuni haigus / masu / kriis / koondamine / lollus / liikluskultuuritus meid ei puuduta, oleme vait. Vaikimine on nõusolek, enamasti. […]
Juletagu aga meid puudutada, siis … on kisa taevani.
Siinvestlejaile on seda kõike veider ette heita, kui nad tudengite heaks “kisa taevani” tõstavad, ise tudeng olemata.
20.
nodsu | detsember 9, 2009, 12:53 p.l.
Mis õppimise ja töötegemise ühitamisse puutub, siis oleneb paljugi erialast ja inimese mälust ja üldse sellest, kui palju tal õppimine aega võtab. Mina tegin viimases otsas küll ülikooli kõrvalt tööd, aga mul oli suhteliselt kerge eriala ja väga hea mälu, nii et ma tõstan alati kisa õppijate kaitseks ka siis, kui asi mind ennast otseselt ei puuduta, sest ma ei eelda, et kõigil peaks olema minu pea, mis ongi paras prügikast.
Oletame, et keegi õpib hoopis arstiteadust vm õppimismahukat asja ja tal ei jää kõik pähe kinni nagu kärbsepaberile – paratamatult läheb rohkem aega.
21.
Oop | detsember 9, 2009, 2:03 p.l.
Kui täpne olla, siis mina olen praegu ekstern. Kui arve ära maksan.
Tööst on kasu, kui see on samal erialal ning täiendab teooriat praktikaga. aga seda ei maksa praegu loota. Hea, kui kogemusteta noor yldse midagi leiab.
22.
nodsu | detsember 9, 2009, 3:01 p.l.
Ma olen kuulnud, et küllalt kergesti leiavad erialast tööd juba kooli kõrvalt matemaatikud-statistikud, aga see tähendab pahatihti, et nad jätavad kooli katki. Raha ei tohiks olla hirmus suur motivaator, aga küllap ta mingi motiiv ikka on, kui sa ise oled keskharidusega ja teenid kindlustusmatemaatikuna rohkem, kui su doktorikraadiga akadeemilise karjääri valinud sõber.
23.
Nirti | detsember 9, 2009, 4:23 p.l.
Huvitav, praktiliselt kõik viha on minust lahtunud umbes üheksa kuud tagasi, valu ja hala tuleb muidugi ette küll. Aga igasugune anger management on ebavajalik ja sotsiaalne närv on ka üsna ära tuimestunud & asendunud meeldiva apaatiaga. Mõnikord harva vihastan umbes viieks sekundiks ja siis see lahtub jälle.
*zombie*
Kus sekeldaja seda viha näeb?
24.
poolh22lne | detsember 12, 2009, 2:47 p.l.
Ei oska ma koolireformis kolli näha küll. Miks siis gümnaasiumiõpilane peab saama kodulähedast kooli, aga kutseka oma mitte (rääkimata kutsehariduse kõrval antava kohustusliku “keskhariduse” olematust kvaliteedist)? Miks peab keskastme haridus olema eeskätt kodulähedane ja alles siis kvaliteetne? Selmet rääkida haridusest, räägitakse meie riigis mingist sotsiaalabist a la Mailis Reps ja tasuta koolitoit. Kui hariduse asemel on oluline päevahoid ja supiköök, on asi pees, need asjad on olulised hariduse kõrval ja eeskätt hariduse järel, kui prioriteedid paika panna.
Saan aru, et mulle võidakse vastu vaielda, et selleks, et enda lõbuks ja ühiskonna hüvanguks õppida, peab ikka enne kõht täis ja tuba soe olema jne jne. Ideaalis võiks olla kõigil kõht täis ja tuba soe olenemata sellest, kas nad õpivad või mitte. Ent ideaalis peaks olema ka haridus niivõrd hea ja niivõrd väärtuslik, et kui vaja, on inimene nõus ka pisut tühja kõhtu kannatama, peaasi, et saaks õppida.
Tallinna linnas toimuv on mõistagi jälk sigadus, ent lasnogorski silmad selle peale vaevalt et avanevad. Valijal on kahjuks haugi mälu, ent tasakaalustamiseks lubatagu märkida, et kui paduparempoolsed oleks linnavõimu juurde lastud, on teadmata, kelle ja mille arvel linnaeelarve auke oleks lappima hakatud…
25.
notsu | detsember 12, 2009, 4:31 p.l.
Mina ei taha, et haridus oleks elitaarne asi, mis on kättesaadav ainult rikastele ja neile, kes on nõus selle nimel nälgima. See tõstab küll hariduse teatavale pjedestaalile, aga mind ei huvita, kus pjedestaalil ta on. Mul on turvalisem elada riigis, kus on vähem ripakil noori ja kus igal noorel, olenemata sellest, kui palju tema pere on valmis puššima, on võimalik haridus kätte saada ja oma anded realiseerida. Üks asi on see, et meil on nii väike riik, et ükski potentsiaalne anne pole raisata ja seega oleks vaja rohkem tõmmelda, et need anded ka ebatõenäolisest keskkonnast üles otsida. Teine asi on see, et hariduseta ja töötute noorte arvu suurenemine mõjub halvasti ka haritud ja töötavate inimeste tervisele ja turvalisusele.
26.
poolh22lne | detsember 13, 2009, 3:51 p.l.
Aga selles asi ongi, et praegu ei ole ju. Mingi nime poolest kolkagümnaasium ei anna haridust, vaid seal toimub ajaraiskamine ja “päevahoid”. Inimene usub, et saab seal haridust ja pärast selgub, et . Need noored, kes asjalikku haridust tahavad, peavad ju praegugi ühest Eestimaa otsast teise sõitma ja need võimalused sõltuvad oluliselt enam vanemate rahakotist, tahtmisest ja initsiatiivist kui siis, kui , et igas maakonnas oleks oma korralik gümnaasium. Kooli asi on inimesi eeskätt harida, aga mitte olla ajaraiskamisasutus, mis hoolitseb selle eest, et noorsugu kusagil kinni hoida, et ta paha peale ei läheks. Ka haritud ja töötute noorte arv suureneb, ja kuidas veel – haridus üksi ei ole veel läbilöömise garantii.
27.
nodsu | detsember 13, 2009, 10:09 p.l.
Ma ei saa tegelikult aru, miks peaks probleemi, et mõni väike kool on halb, parandama sellega, et panna kõik väiksed koolid üldse kinni. Mis oleks, kui hoopis teha sada imet, et neisse väikestesse koolidesse tuleks paremat kaadrit jne? Töötav regionaalpoliitika ei näe välja selline, et paneme aga kolgastes jah riigiasutused kinni. Töötav regionaalpoliitika näeb välja… no umbes selline nagu Soomes. Ja ma kahtlustan, et Soome suhteliselt heas järjes on päris suur osa järjekindlal hariduse toetamisel, igal tasemel ja igas nurgas.
28.
heli | detsember 14, 2009, 10:43 e.l.
Kool on paratamatult osaliselt sotsiaalasutus. Kuni leidub peresid, kus laste võibolla ainus kõhutäis tuleb koolist, kuni vanemad rabavad hommikust õhtuni tööd, et vee peal püsida ja võsukesed peavad ise vaatama, kuidas hakkama saavad…
Väikeste nn. kolkagümnaasiumide pihta pritsitakse tuld ja tõrva sageli. Nii mõnigi väga tubli kaadriga väikese koha gümnaasium saab tõrvapoti pähe täiesti teenimatult.
Mina näeksin, et kutseharidussüsteem oleks parem, sest paljud põhikooli lõpetanud saaksid siis koos keskharidusega ka mingi ameti juba õppida. Mitte kõik gümnaasiumi lõpetajad ei pürgi ülikooli, kuigi gümnaasium peaks isee poolest olema hüppelaud kõrgharidusse. Praegu on nii, et ka need, kel kõrghariduse sihti silme ees pole, lähevad gümnaasiumi, sest kuda sa kutsekooli ikka lähed, seal õpivad ju mingid lohed ja parmud, kelle hulka ei ole mainekas kuuluda.
Mis tudengitesse puutub, siis võiksid nad tõesti pühenduda õppimisele. Ja need, kes soovitavad õppimise kõrvalt tööle minna, ei tea, mida nad räägivad.
Näen oma poja pealt, kui raske on töö kõrvalt kooliasju teha. Ikka tekib võlgu ja sissemagatud tunde, eriti kui töö on graafikuga ja sellesse graafikusse mahub ka öötööd. Eks katsuge ise terve päeva tundides virgena ja tähelepanelikult kaasa töötada, kui öösel oled tööl olnud. Normaalne oleks kodus magada, aga koolist puududa ka ei tahaks… Ja kui ülemusele öelda, et äkki teeks graafiku nii, et ei peaks otse töölt hommikul kooli minema, siis ütleb ülemus, et kui see töö ei sobi, siis lase jalga ja otsi mõni muu töö. On neid õppurile sobivaid töid nii kangesti kuskilt võtta ve? Selge see, et hoitakse kümne küünega kinni sellest, mis olemas ja püütakse siis jagada end kooli ja töö vahel. Ma võin ju öelda, et tubli poiss, et hakkama saab, aga normaalseks ei saa ma seda olukorda kuidagi pidada.
29.
kroku | detsember 14, 2009, 2:16 p.l.
Nodsu, mitu väikest gümnaasiumi Soomes on? Ja mitu 12-klassilist gümnaasiumi on Soomes?
30.
Morgie | detsember 14, 2009, 6:52 p.l.
Noh, vagunite laadimine (kui masu ajal sellise töökoha kuskilt leiab) ei pruugi takistada hiilgavaks teadlaseks saamist, küll aga võib tervise nii kenasti ära rikkuda, et hiilgav teadlasetee jääb natuke lühikeseks.
31.
notsu | detsember 14, 2009, 7:27 p.l.
Kooliastmete lahutamise teema mind niiväga ei erutagi, mind häirib mõte sellest, et vaeste perede provintsilapsed ei pääse tahtmise korral keskkooli, sest transa ja korteri kõrvalt ei jõua süüa osta. Koolitoit on Soomes tasuta, eks ole. Ja arvestades, kuidas nad regioonidesse raha pumpavad (transpordi, ettevõtlustoetuse, maksusoodustuste ja riigiettevõtete, nt provintsikõrgkoolide asutamise teel) langeb neil ilmselt provintsikoolide õpilaste arvu kahanemise probleem ära – aga riik on seal selleks ekstra võimelnud, et inimesed lõuna poole ära ei valguks. Ja nende asutus ei ole ju tihedam kui meil, vist hõredam koguni, nii et vaevalt seal seda kergem on korraldada kui meil.
Ma ei virisekski koolireformi üle, kui Eesti riik tegeleks sama aktiivselt tööhõive ja üldse sotsiaalse turvalisusega. Aga praegu on tõesti nii, nagu Heli kirjutas – kool on paratamatult sotsiaalasutus, sest midagi paremat lihtsalt ei ole. Või on maakool siiani täitnud kõiki ülesandeid, mis kuuluvad laiemalt regionaalpoliitika valdkonda ja ei peaks küll olema kooli ülesanne, aga samas ei saa seda probleemi ju lahendada lihtsalt kooligi ärakaotamisega.
32.
Morgie | detsember 14, 2009, 7:50 p.l.
ärakaotatavate maagümnaasiumide asemele võiks tulla kutsekoolid, see meelitaks hea vedamise ja tubli töö korral kindlat eriala õppima ka kaugemalt, olekski regionaalpoliitika missugune.
praegu räägitakse ainult ärakaotamisest
aga mis selle asemele tuleb?
tühi koht?
illa-trulla-keskusesse kokku kõik
jama jah
33.
Morgie | detsember 14, 2009, 7:53 p.l.
noh ses mõttes, et ühes vallas tubli kokanduskool ja teises aiandus ja kolmandas tehnikakutsekas… ja doteeritud rotatsioon eri valdade vahel, palun jah. nii et igaüks saaks ikka seda õppida, mida tahab. korralik transport ja õpilaskodud ja vaesematele peredele koolitoidutoetus.
tänapäeval ei peaks haridus tõesti olema elitaarne nähtus
34.
Thela | detsember 25, 2009, 3:45 p.l.
Kuulun sellesse põlvkonda, kus ülikooli kõrvalt töölkäimine oli pigem reegel, kui erand ja õppelaenust polnud keegi undki näinud.
Sellest põlvkonnast on võrsunud andekaid arste, kirjanikke, teadlasi.
Seega jääb kogu see hala lihtsalt arusaamatuks.
35.
Hundi ulg | jaanuar 5, 2010, 7:05 p.l.
Ühe meemi reeglite kohaselt olin sunnitud Sind mainima oma blogis.
36.
kroku | aprill 2, 2010, 2:12 p.l.
Soomes suletakse aastas sada kooli –
http://www.postimees.ee/?id=244882
„Soome maapiirkondades pannakse kohalike omavalitsuste liidu hinnangul tänavu taas kinni sadakond põhikooli, mis on eelmiste aastate arengu ootuspärane jätk – mullu suleti riigis sama palju koole.“