Töötukassas kohtume, härra Pomerants
märts 3, 2010 at 3:19 p.l. 17 kommentaari
Pomerants selgitas, et päästja või kaevur ei peagi eluaegne amet olema. Kui inimene enam tervisenõuetele ei vasta, peab ta leidma teise töö. «Ehk nähaksegi ette võimalust, et keegi on töötu,» sõnas Pomerants eelnõu kohta.
Postimehest leitud.
Tjah, ilmselt pole miski suutnud mu (sotsiaalset)närvi nii palju puudutada, et oleksin jaksanud päristöö, lisatöö ja talveväsimuse kõrvalt oma blogisse sisse murda ja ridagi kirjutada. See Pomerantsi arvamusavaldus sai asjaga hakkama.
Halloooooooo! Kes on see loll, kes on nõus täna kuskil Afganistanis eluga riskima või kaevanduses rassima, et siis vanast peast töötuna nälga surra?
Mu meelest valib siis küll iga arukas inimene eriala, millel on lootust pensionieani vastu pidada. Jah, Pomerants kõneleb küll riigi abist uue töö leidmisel, aga, andke andeks, ei usu. Täpsemalt usun, et see abi piirduks ainult mingi paari lollaka suusoojaks korraldatud nõustamisseansiga ja asi mutt. Vähemalt ei
tea ma täna kedagi, kes oleks pärast töö kaotamist riigilt uue töö leidmisel mingisugustki mõistlikku abi saanud ja miks see asjalugu peaks edaspidi paranema.
Ei, ma ei ole põhimõtteliselt pensioniea tõstmise vastu ja ilmselt on väga mõistlik ka eripensionid üle vaadata. Et mõned saavad teistest pea kümme korda suuremat pensioni ja et sealjuures esimeste sissetulek ei ole eriti inimväärne, pole muidugi ka õige.
Aga mingi tervemõistusliku lähenemise võiks ju säilitada. Ei ole ju tõesti mõistlik eeldada, et vanadusest võdisevate jalgadega baleriin jalutab laval ja tudisev ätt kaevandab põlevkivi ning see kõik toimub riigis, mida kaitseb punt seniilseid vanamehi püss värisevas käes.
Samas pole mõistlik ega inimväärne seegi, et nendel erialadel töötavad inimesed peavadki silmitsi seisma täiesti kindlustamata tulevikuga.
Idee maksta mõnede tööde eest nii head palka, et sellest saaks inimene kohe ise oma vanaduspõlve kindlustada, on muidugi kena, aga ilmselt ainult paberil. Tegelikult ei ole ilmselt ei meie viimse piirini kärbitud riik ega erasektor võimelised väga kaua (või koguni mitte kunagi) maksma nii head palka, millest päriselt vanaduspõlveks jätkuks.
Idealism ei ole ehk alati hea. Vähemalt mitte siis, kui sellest täielik utopism saab.
Aga kõige rohkem ajab mind vist raevu see üdini küüniline toon. Noh, me arvestamegi ju, et mõned on töötud. Mitte et me ei saa kahjuks selle vastu midagi teha, vaid me ei tahagi. Loomulik kadu või tavaline olelusvõitlus või ma ei tea, mida nad mõtlevad.
Ma ei ole (vist) loomult eriti õel, aga taban end selliste avalduste peale ometi mõttelt, et ega poliitiku amet ei pea ka olema eluaegne ja äkki te ükskord siiski leiate end töötukassa sabast, härra Pomerants.
Entry filed under: Uncategorized.
17 kommentaari Add your own
Leave a reply to Oop Tühista vastus
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Ulmeguru | märts 3, 2010, 4:38 p.l.
Kogu selle rõveda retoorika ilgeim osa on see, et alguses on tegu (loe: likvideeritakse need pensionid) ja siis tuleb jutt (loe: unistused heast palgast). Sellest parem ei räägi, et saaks need inimesed kasvõi mõistlikku palka…
2.
Kati | märts 3, 2010, 6:40 p.l.
kahtlustan, et kui reealselt lubatud palkade tõstmiseni peaks jõutama, selgub, et ups! praegu on eriolukord, praegu ei saa, praegu te peate AINULT pensioniea tõusuga leppima. töölepinguseadusega ju juba läks nii, et algul pidid nagu tulema ka igasugu toredad hüvitised, aga …noh, teada puha, mis tegelikult sai.
3.
Oop | märts 3, 2010, 11:15 p.l.
Inimesed mäletavad aega, mil parteiliste teenete eest jagati eripensione vasemale ja paremale. “Eripension” kõlab nagu mingi vastik luksus, mis tuleb tavalise inimese taskust, ent talle midagi tagasi ei anna. “Tappa anda! Seebiks keeta! Vardasse ja oksa!” karjub tyypiline Delfis kommenteeriv “lihtinimene”.
Tulemus on tegelikult see, et Kaie Kõrbiga koos lõpeb Eestis ballett. Ykski täie aruga inimene lihtsalt ei lähe sellisele tööle. Aga noh, nii Pomerantsil kui ka Delfi kommentaatoritel on balletist ka tõepoolest kama. Kaevuritest nii kama ei ole, ent see jõuab alles tykk aega hiljem pärale.
4.
Kati | märts 4, 2010, 7:31 p.l.
kahlustan, et mõnes muus riigis läheb meie baleriine ja kaevureid vaja rohkem ja inimlikematel tingimustel. äkki see pensionikamm on lihtsalt osa salaplaanist kõik eestlased väljamaale ära ajada.
5.
Heli | märts 9, 2010, 5:52 p.l.
Huvitav, enne kui ma Kati viimase kommentaarini jõudsin, mõtlesin siia täpselt sellesama mõtte kirja panna, Kati jõudis ette. Ehk siis – varsti jookseb Eesti eestlastest tühjaks, sest pole enam tööd või kui on töö, siis pole palka või kui hetkel on veel töö ja palk ka, siis pole vähimatki garantiid, mis saab homme (kuigi tuleb tõdeda, et sajaprotsendilist garantiid pole loomulikult üldse kuskil).
6.
Oop | märts 9, 2010, 6:05 p.l.
Ei koli enamik meist siit kuhugi. Kellel pole julgust, kellel on kohustused, kes ei mõista keeli, kel pole oskusi. Mõni on lihtsalt laisk ka. Virisejaid on märksa rohkem kui neid, kes tegelikult mõnele välismaisele töökohale kandideerivadki – rääkimata sellest, et CV täitmine ei tähenda veel kohasaamist ega konkursivõit reaalset töötegemist. Jutuks hea kyll.
7.
Heli | märts 9, 2010, 6:19 p.l.
Vanemad inimesed ilmselt enam ei lähe tõesti kuskile. Kuid noori on minugi tutvusringkonnas mitmeid ära läinud. Mul ei ole palju usku, et nad kunagi veel tagasi tulevad. Alustatakse mingi lihtsa tööga, elatakse kokkuhoidlikult, minnakse edasi õppima, sealt edasi tuleb juba vastutusrikkam ja seetõttu ka tasuvam töökoht ja paremad elamistingimused. Kui seejuures elukaaslane ka veel leitakse, ongi asi ühel pool.
8.
Oop | märts 9, 2010, 6:54 p.l.
Eks ole, jah, minejaid ka, aga tunduvalt vähem kui räägitakse. Ja on ka tagasitulijaid, kõige kiuste. Samamoodi oli neid minejaid-tulijaid tegelikult kolmkymmend-nelikymmend aastat tagasi, ehkki sellest praegu ei kõnelda. Et mõni eestlane vabatahtlikult BAMile läks, ei ole enam ametliku ajaloo osa. Õigeusku ja seejärel Krimmi või Siberisse minejaist pisut jutustatakse, ehkki mitte palju.
Kokkuvõttes arvan ma ikkagi, et selles ei maksa näha rahuvslikku katastroofi. Kui piirid ei ole suletud, on inimeste liikumine täiesti normaalne. Ei kao nad ilma pealt kuhugi, suur osa saadab isegi koju raha. Ja ei käi see asi ka sedapidi, et kõik siit lahkunud assimileeruvad kolme aastaga, aga meile tulijad jäävad igavesti ykskeelseks. Rahvad surevad välja kas siis, kui nad ise sellega lepivad – ja sinnapoole meie permanentne hala muidugi kaldub – või kui keegi tõesti sihikindlat genotsiidi rakendab – mis on tehniliselt tylikas ja rahaliselt kulukas, kuni rahvaarv juba algushetkeks alla tuhande ei jää.
9.
oHpuu | märts 9, 2010, 10:54 p.l.
pisike (või siis suur) edasi-tagasi sebimine tuleb ainult kasuks. väliseestlasi tuleb tagasi, Britimaal õppinud inimesti tuleb tagasi, välismaal pangas ja teenindajana töötanud inimesi tuleb tagasi. ilma nendeta oleks elu palju hullem.
ja kui nad ei läheks, siis oleks Eesti veel mõttetum ja nähtamatum riik ilmalava peal. kui Teise ilmasõja eel ja sellest sõltumatult ja Teise ilmasõja tõttu emigreerunud väliseestlasi poleks, oleks elu palju igavam ja yksluisem. kui Tõnn Sarv ei kirjutaks Tais oma kirjatykke, oleks minu elu hallim. no ja sama võib öelda Vello Vikerkaare kohta, kes elab Viimsis.
ausaid tööinimesi, kes väljamaal midagi head oma töö käigus õppinud, on kahtlemata palju. näiteks Tarmo Tartu, kes praegu siinmaal pille parandab ja ehitab. ja mõned tulevad Islandilt tagasi.
ja ikkagi — äkki peaks Euroopa yldist demograafilist olukorda arvestades inimene ise vanaduspõlveks rasva korjama? riigi peale loota on lihtsalt mõttetu. vaadake, mis Eestit ees ootab:
http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/
ma mõistan, et säästmine ja investeerimine pole meil kombeks; et kombeks on krediitkaardivõlg ja hilinevad liisingumaksed. aga see komme on hakanud murduma. inimesed hoiustavad. varsti hakkavad ehk isegi aktsiaid ostma, et nende tootluse arvel rasvakihti kasvatada. selle eest tänagem kriisi. never waste a good crisis. mõni asi tuleb tagumiku kaudu sisse taguda, et kõrvade vahele kohale jõuaks.
yhesõnaga: Pomerants & Pevkur on mõttetud mehed, sest neil POLE RAHA, et meile pinssi maksta. ärge lootke riigi peale. kui nad ise piisavalt nutikad pole, et praegu investeerida ja säästa, siis peavad ise 40 aasta pärast Nevski ees kerjama.
igayhe võimuses peaks olema 5% oma kuusissetulekust kõrvale panna, et see pikaajalise kindla investeeringuna kasvama panna. kes väidab, et ei ole, hakaku Google Spreadsheetsis arvet pidama ja leidku see kärpekoht. Põhjamaadega võrreldes madalate maksudega riigis peaks inimene ise siukeste asjade peale mõtlema. minu meelest on see parem teguviis, kui riiki kiruda ja nõuda, et ta makse tõstaks ehk minult rohkem raha võtaks ja siis selle säästaks ja investeeriks, et tal oleks raha, et mulle pinssi maksta.
vabandust selle paduliberaalse filipika pärast, ei haaku algse teemaga kuidagi. vahest ainult sedakaudu, et Aaviksoo nyyd viimati rääkis sellest, et kaadrikaitseväelastele makstakse pärast teenistuse lõppu välja hyvitis.
võimalik karjäärimudel oleks siis siuke, et 50. eluaastani kaitseväes. kuivõrd toidu ja riiete peale kulub raha vähem kui sama palgaga tsivilistidel, siis peaks iga kaadriväelane selle arvel raha kõrvale panema ja rahvusvahelisel kapitaliturul kasvatama. kui 50. eluaasta käes (või varem), siis teenistuse lõpu papp kätte ja kasvama, ise 15 aastaks erasektorisse tööle. näiteks turvaspetsialistina (riik on ju õhuke, turvalisust tagab eelkõige ettevõte, mitte politsei) või kogenud logistikuna (veeblile ideaalne).
baleriinide kohta — neil on ju võimalused õpetada amatööre (eratantsustuudiod, eks, ELi rahaga huviharidus), teha mõni aasta välismaal tööd, aktiivse karjääri lõpul oma näoga raha teenida, nagu ylejäänud näitlejad seda teevad. nende pärast ma väga ei muretse. ja pealegi võiks Estonia ennast paremini turundada, festivalid, otseylekanded Londoni kinodesse jne, et balletti oleks mõistlik pidada ja keegi balleti alal tegutseda viitsiks. siis saaks balletikunstnike näod ka nii tuntuks, et nad oma näo pealt teeniksid, kui jalad enam ei kanna.
ka liberaalse paradigma sees, mis meid tarretisena ymbritseb, on olemas lahendused. aga eks see ole kõik kaunis teooria. yldiselt: rohkem ettevõtlikkust, säästmist ja investeerimist kulub igayhele ära, kui ainult sealjuures riske korralikult maandada osatakse.
päästjate koha pealt ei oska ma midagi välja pakkuda.
10.
oHpuu | märts 9, 2010, 11:09 p.l.
(see ei käi kyll otse kaevurite kohta.) aga kui töötuse määr on 3-4%, siis lähevad poemyyjad sama ylbeks ja hoolimatuks kui nõukogude ajal. ja ajakirjanikuks võetakse kirjaoskamatuid inimesi. mulle see ei meeldinud. parem olgu töötuse määr rahulikult 5% peal, see oleks normaalne.
praegu on kõrgharidusega ja keskhariduse omandamise järel mingi praktilise eriala omandanud inimeste töötuse määr kah mingi 6%. tööta jäävad hariduseta ja spetsiifiliste oskusteta inimesed. minu meelest peaks seda probleemi hakkama lahendama haridusliku ebavõrdsuse tasandamisest — tarvis on tugevaid kihelkonnakoole nõrkade kylanõukogukoolide asemel.
Lukast tuleb tomatitega pilduda.
põlevkivi kaevandamine on yldse kuritegelik ja see tuleks asendada mingisuguse mõistlikuma, rohelisema energia tootmise viisiga. Shelli rohelise energia divisjon tuleks Ida-Virumaale meelitada.
11.
Kati | märts 10, 2010, 10:18 e.l.
kui aus olla, siis umbliberaalne paradigma, kus riik ei hoolitse mitte kellegi eest, võiks ju ka täiesti toimida. ainult, et ma oleks siis järjekindel, milleks seda riiki üldse pidada? miks maksta talle natuke maksu, et sellest hoida üleval mida siis? riigiaparaati?
võiks ju siis kohe elada pisikestes kogukondades, mis oma liikmeid enam-vähem ülal pidada suudavad, ja kui väga vaja, siis teha mingit kogukondadeülest koostööd.
mõni asi selle tõttu ilmselt kannataks. meditsiin, ma kahtlustan, jääks palju nirumaks. samas, eks ole tema niru ka nimepoolest riigis, mis teda ikka pidada ei jaksa.
ma ei kannata poolikuid asju või silmakirjalikke asju. ntx, et ühelt poolt on retoorika, et iiiisamaa ja alleaaa ja oleme kõiks solidaarsed ja blah-blah ja teisalt virutatakse sulle mööda nägemist, et kuule, tead, saa ise hakkama, ega riik ei pea küll sinu eest hoolitsema.
otsustage ära, kas on siis või pole, noh.
aga sellest ära minemisest. ei, ega kõik kindlasti ei lähe, suurem osa ei lähe, kui just surm silme ees pole. aga jama on selles, et lähevad (ja suurema tõenäosusega jäävad) need ettevõtlikumad, nutikamad, paremini haritud ja üldse konkurentsivõimelisemad. nii et pmst läheb just see kamp, kellest meil endal võiks kõikse suurem kasu olla.
12.
oHpuu | märts 10, 2010, 1:19 p.l.
umbliberaalne paradigma toimib ainult kohati. praegu toimib ta meie ymber. sõjaajal ta seevastu ei toimi. riigikaitset tuleks pidada, senikaua kuni teised riigid olemas on.
yritasin lihtsalt vaielda, et systeemisisesed lahendused on võimalikud, ka nii, et Pomerantsi ja Pevkuri jutt poleks tingimata kyyniline. põhimõtteliselt on see yks viis umbliberaalsed poliitikud nende endi piinapingile tõmmata. varsti tulevad valimised. äkki võtaks ja tõmbaks?
teisalt yritasin välja joonistada seda, et mida igayks ise teha saaks. poliitikutest ei sõltu ju niikuinii kuigi palju, ei maksa neid yle tähtsustada. tuleb leida alternatiivseid toimimise viise. kysimus, kas ja mispärast ja millisele riigile makse maksta, võib selles kontekstis olla ka põhjendatud, kas või arutelu algatamiseks 🙂
aga sisuline poliitiline väitlus on niigi võrdlemisi mõttetu tegevus.
13.
zeeta | märts 23, 2010, 1:46 p.l.
pensioniea tõstmisega seoses räägitakse keskmisest elueast. tegelikult peaks rääkima tervena (st töövõimelisena) elatud aastatest. Eesti naine elab tervena keskmiselt 57 aastat, mees 53.
Tervisehädadega töötajast saab töötu selles eas, kus kedagi enam tööle tegelikult ei võeta. Niisiis oled enne pensiiga töötu ja haige ning kui vead hädisena vindudes 63-ni välja , saad miinimumi mõni päev enne surma kätte.
Optimist.
14.
zeeta | märts 23, 2010, 1:51 p.l.
ohpuu arvab: ” tööta jäävad hariduseta ja spetsiifiliste oskusteta inimesed.”
See on myyt või soovunelm.Tegelikkus on juba ammu midagi muud.
15.
Oop | märts 23, 2010, 9:16 p.l.
Tegelikult on see muidugi mitte myyt, vaid statistika. Mida kõrgem haridus, seda väiksem tööpuudus. Oskustööliste seas tekitas ehitusturu krahh muidugi anomaalia, aga yldjoontes peab see endiselt paika. Iseasi, et statistika on yldistus, mille erandeist igayks näiteid oskab tuua.
Statistiliselt on seegi õige, et pikad inimesed jooksevad sagedamini peaga vastu uksepiita, aga me kõik oskame tuua mõne näite pikast inimesest, kes seda juba tykk aega teinud pole. Samas ei lykka see statistikat ymber, nii nagu ei lykka ka meie soov ja igatsus seda ymber lykata.
16.
zeeta | märts 25, 2010, 12:09 p.l.
ok, oop. ju siis minu tutvusringkonnas on just need eriti erandlikud kõrgharitud spetsid.
17.
Oop | märts 25, 2010, 1:08 p.l.
Ma ise imestan ka vahel, miks mul ikka veel töö on. Cum laude lõpetanud sõbrad on tööta, mina pusin endiselt baka kallal. Maailmas ei ole loogikat, pole kunagi olnud ja ei tule ka.