Halastusrääkimine nagu halastusseks?
aprill 29, 2008 at 9:17 e.l. 23 kommentaari
Eelmisel nädalal helistas mulle meeskondanik, keda tean küll ääriveeri ühest mitteametlikust seltskonnast (selline veerandtuttav või nii), aga rohkem olen juhtunud temaga koos tööasju ajama. Niisama, heast peast me igatahes ei suhtle, miska eeldasin, et juttu tuleb tööst. Põhimõtteliselt tuligi, aga …mnjah, minu jaoks väga jaburas kastmes.
Küsis teine algatuseks igati mõistlikult, et kus ma olen ja kas ma rääkida saan. Mina vastu, et puhkan ja olen metsas, aga et mis ta tahab muidu. Tema seepeale tegi moosihäält ja küsis, et miks ma nii otse küsin, et mis ta tahab ja tema tahab tegelikult mulle niisama kena päeva soovida ja musikalli jne. Noh, siis pärast paarikümmet keerutatud minutit jõudis sinnamaale, et ikkagi sedasamust tööasja tahaks või nii kuidagi. Ja siis, nagu eelnevast vähe oleks, tuli pärast tööjuttu veel mingi aeg sihukest keel kõrva sisu ja tooniga jahu.
Olin algul leebe, siis natukene ärritatud, siis juba üsna kuri, sest kurat tööjuttu võiks rääkida konkreetselt, saati, kui mul puhkus on. Mul oma vaba ajaga muudki teha, kui suvalist jura kuulata. Ja üldse, mida see kodanik arvab? Et ma tahan teda nii väga, et tulen selle nimel kuidagi töiselt vastu või? Või et naistega peabki nii suhtlema, ükskõik mis olukorras? Või no mis värk on?
Siis aga jäin mõtlema, et kust mina tean. Äkki tal on pereelu sassis, armukest ei ole ja tüdrukud baaris põgenevad kui ta lähedale istub. Et äkki on tema ainus võimalus moosijuttu ajada just selliste töiste veerandtuttavatega. Hale hakkas. Mõtlesin, et ehk peabki temaga sellist juttu ajama.
Halastusrääkimine. Umbes nagu halastusseks.
Seksikas telefon on pärit siit.
Entry filed under: Uncategorized.
23 kommentaari Add your own
Leave a reply to Hannes Tühista vastus
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Wild | aprill 29, 2008, 9:58 e.l.
Sa unustasid numbri postituse lõppu lisada.:P
2.
Kati | aprill 29, 2008, 10:03 e.l.
selle meeskodaniku numbri vä? et kõik saaks aidata? 🙂
3.
Mirri | aprill 29, 2008, 10:41 e.l.
Mul oli sama lugu. Kolleegiga, kellega tööalaselt siiski olid küllalt väike kontakt. Pereinimene, kellel oli naine ja lapsed. Hakkas järsku õhtuti helistama ja ei saanud pidama. Lausa tundide kaupa rääkis ja rääkis, ikka maailmast ja sellest kuidas ta seda näeb. Just siis, kui mu kannatus oli katkemas sain teada, et tal on vähk. Ei läinudki palju aega edasi kui temast sai manalamees.
Mul on senini sellest loost kummaline tunne.
4.
Kati | aprill 29, 2008, 10:47 e.l.
kusjuures mul ei oleks vist midagi väga selle vastu, kui keegi räägiks, kuidas ta maailma näeb. kuigi, teisalt, kas ma seda just igal õhtul jaksaks kuuluta, on iseasi.
aga sel konkreetsel jutul oli sihuke mesine keele kõrva ajamise toon ka man, mis minu jaoks on reeglina suht vastik, kui seda suvalised inimesed suvalises kohas harrastavad.
aga samas, kust ma tean, äkki ta tõesti muud moodi ei saa ega oska rääkida.
5.
ahaa | aprill 29, 2008, 10:56 e.l.
selle vastu saab, kui konkreetselt öelda, et “räägiks nüüd asjast”. ja kui vastu kõsitakse, et oh, miks nii karmilt vmt, siis saab ju viisakalt öelda, et räägiks lühidalt, kuna tahad oma asja edasi teha.
6.
Nirti | aprill 29, 2008, 11:00 e.l.
Äkki tal on pereelu korras, naine-lapsed rahul ja rõõsad, aga tegu ongi lihtsalt sellise vastiku põrsaga, kes kõigi naistega suheldes kasutab sellist tooni, nagu need naised oleksid mingisugused nende jalge ees lebavad haaremiliikmed? Ma tean selliseid meessoost isikuid küll, omaenda võludest nii sisse võetud, et kohtlevad iga naist nagu oma voodikaaslast või vähemalt lollisti armunud plikakest.
Ma saadaks kuradile sellise imbetsilli, ei vaevuks isegi mõtlema mingeid leebeid ja õigustavaid mõtteid. Ütleks täpselt nagu ahaa soovitas, et “Räägiks nüüd asjast, mul on kiire.” ja kui selle peale ikka vastu ilatsetakse, et oioioi, kuhu sul tibuke nüüd nii kiire on, siis ütle, et abikaasa ootab vms 🙂
7.
Kati | aprill 29, 2008, 11:39 e.l.
no ma ju küsisingi, et mis ta tahab, eksole. 🙂
seda, et ehk on nihuke pervo, ma mõtlesingi algatuseks, aga no ei tahaks ju nii sitasti ka mõelda, kui kindlaid tõendeid pole. või on lihtsalt minu egole parem mõelda, et seltsimees on õnnetu, kui et mind otse alandab 🙂
8.
marta | aprill 29, 2008, 7:34 p.l.
minuga on korduvalt lives juhtunud – jutt on sama libe aga silmast silma… ja mind väga häirib, kui seda tehakse nime all “tööalased suhtes” või muus sobimatus kontekstis… kaasa ma sellise jutuga ei lähe ja enamasti jõuab selline jutt libekeele küsimuseni: Miks nii tõsine või miks nii pahane vms… ma siis olen alati vastanud, et kui kodanik soovib lõbustus-teenust, siis ta on aadressiga eksinud, aga kui häda on ikka suur, siis võin aidata õige telefoni nr-i otsimisel… teist korda siis reeglina tatt suunurgas tilkumas juurde ei tulda…
üldjuhul ma ei pea vajalikuks koormata end selliste suhetega…
9.
marta | aprill 29, 2008, 7:41 p.l.
😀 a nu minust ei ole muidugi alastusseksijat ka… ego on liiga suur …
10.
marta | aprill 29, 2008, 7:41 p.l.
🙂 h*
11.
Hannes | aprill 29, 2008, 8:45 p.l.
Kui nüüd edasi möelda, kas siis järgmine kord saate kokku halastuskohtingul? Sellele järgneb halastusarmumine, halastusabielu ning lõpuks halastuslapsed? peace! 🙂
12.
kosmosehipi | aprill 30, 2008, 4:15 e.l.
Heheheheeee 😀
13.
Kati | aprill 30, 2008, 6:37 e.l.
Hannes,
eks ta kipu sageli nii olemagi, aint tavaliselt läheb halastus kuskil kenas keskeas üle. siis on üsnagi arnu ja halastuseta lahutus ning laste ja vara jagamine.
14.
Mirri | aprill 30, 2008, 7:44 e.l.
Minu eelmine kommentaar (st komm nr3) oli natuke teisel teemal, rõhuga HALASTUSrääkimine. Seks polnud oluline. Seega ma ei saanudki aru, mis värk on ja miks mu kolleeg mulle südant puistab. Ta küll vihjas vaimsele lähedusele jms aga see oli kuidagi võlts.
Kui see vähivärk välja tuli, sain ma aru, et tal on vaja suhelda aga ta ei taha oma lähedasi kannatama panna. Sest mina poolvõõrana võtsin teda tavalise inimesena aga lähedased surijana. Minuga sai rääkida . Tegelt oli pagana raske siis, kui ma teadsin, et teda pole kauaks.
15.
Kati | aprill 30, 2008, 8:40 e.l.
jep, ma sain täitsa aru.
ma ise ka ei tahaks vist kellegagi rääkida kui surija, st kui ainult surija.
16.
marta | aprill 30, 2008, 9:47 e.l.
mde: lähtuvat mõneajatagusest avameelsuseteemast: eesmärgil “kõik suhted selgeks, puust ja punaselt, kui muidu ei saa” tuleks halastusrääkimist või halastusseksi saajat ilmtingimata teavitada, et sinu poolt on tegu just nimelt halastusrääkimise või -seksiga… no vältimaks arusaamatusi ja hilisemat nurga taga vingumist…
ma mde ei arva, et noorus oleks halastusseks kuidagi eriti lihtne juhtuma… halasusseks: no ok, ma ise tegelt ei taha, aga ma tulen sulle vastu, nii teene korras või kuidagi, tulenevalt sellest, et mina olen kena inimene… enamasti nii ikka ei käi… igas kahtlase väärtusega suhted nooruses juhtuvad valdavalt rumaluses, väikesest elukogemusest, uudishimust, hetkemeeleolust, kambavaimust jne… mitte halastusest… samas – iseenda jaoks on see muidugi suurepärane vabandus…
17.
Wild | aprill 30, 2008, 10:29 e.l.
Mul pole küll midagi öelda, aga kirjutan ikka… halastuskommentaar.
Kodanik, teid on märgatud ja loetud.:D
18.
heli | mai 1, 2008, 10:31 e.l.
Tegelt läheb asi siis täiega jamaks, kui nn. halastusrääkimist või lihtsalt inimlikku sõbralikkust peab teine mingiks lähema suhte tekitamise püüdeks.
19.
Hannes | mai 2, 2008, 1:48 e.l.
Hääletoonist ja jutust oleks võinud see vestlus kesta mehe poolt mõne minuti IMO
Aga kui naine on näitleja ja ulmeliselt heasüdamlik? Siis ei saagi aru, kas sa räägid inimesega, kellele su elu korda läheb või kes sind jälestab….
Valetamine on halb
20.
Elver | mai 2, 2008, 4:36 p.l.
Ja see blogipostitus siin on ka ju halastusrääkimine. Polnud kedagi teist kellele asjast rääkida, pidi avalikult netti üles panema 😛
21.
Mirri | mai 2, 2008, 6:44 p.l.
Heh, minu meelest pole see küll halastusrääkimine, see on Katil hoopis hoiatusrääkimine. 🙂 Et ära tüki!
Mis sellest, et Kati kunagi teatas, et ta on lits. 🙂 Noh, et see vana pealkiri oli ju nali. Nali naljaks aga nali on naljakas ainult siis, kui seal ka natuke tõtt on. Ja mees lootis, et ehk on seda tõtt parasjagu keele kõrva ajamise jagu.
No nii, ma tegin nüüd nalja. 🙂
22.
Elver | mai 2, 2008, 8:34 p.l.
A tegelt on see suht huvitav võrdlus. Blogi kui halastusrääkimine. Eriti aktiivsed blogijad on tihti just need, keda keegi päriselus kuulata ei taha, ei viitsi, misiganes.
Enda puhul olen täheldanud, et kui aktiivselt elan blogin vähem ja kui reaalset suhtlemist jääb vähemaks blogin rohkem.
23.
Vari | mai 3, 2008, 9:43 e.l.
tänu mirrile sain nyyd teada, miks ma 2 korda hästi kriitilises olukorras olles helistasin võõrale (kes kyll oli mulle öelnud, et on sõber ja et võin talle iga kell helistada)
muide, ta ei hakanud minuga halastusjuttu ajama (õnneks) aga ka sõbralikkust ei ilmutanud (kahjuks)